Heino Eller, sümfooniline pilt Koit. Heliülesvõte on tehtud 1946. aastal. Esitaja raadiokomitee sümfooniaorkester, dirigent Paul kart. Nagu juubelikke puhul ikka kombeks on, vaatame natuke tagasi nende 70 aasta peale, võib-olla kõigepealt pisut lapsepõlvest, kust see muusikahuvi üldse tekkis? Ma olin kaunis pisikenegi oma isa, saatsin kitarriga, seda ma mäletan. Isa tegi pilli, tal oli väga palju neid seal koos kitarri, minu esimene, mis ma seal mängisin, vanade umbes võisite siis alla umbes nelja, viie aastane. Ma mäletan, et ema määris mu näpud sisse seebiga kuna need ei kannatanud kiili välja tõmmata. Kitarriga. Lisailmselt ise mängis siis palju pille, kuid. Jah, tema neid mängisin küll Saroliisilises lokardioon, antoliine, kitarri ja viiuli ja nii edasi tehtud. Isa oli siis teie jaoks ka esimene õpetaja kindlasti. Ei, kutselise tasemega ta ei olnud, kõik, mis oli kõik oma oma fantaasia ja vaev Tallinna poja sündinud ei ole Tallinnas, ma olen sündinud Adila mõisas, seon praeguse tulevikukolhoos Rapla rajooni alla käib, see isa oli seal öövahiks väga seal, väga paha aeg, sajab seal 1000 95. aasta ja isa oli sunnitud ära minema, sealt ta nimelt orjevast ja tal oli piss ja läksi Tagerisse tee peal tulid need lastelt, et need on juba segamini löödud. Kasaka Torist ja siis isa tuli Tallinna ja vot siis saadik, mina olen Tallinna kodanik. Millal teil tekkis siis niisugune tõsisem huvi muusika vastu, et muusikat õppima läksite? Siis koma reaalkooli läksime. Seal asutati 1910. rasvaorkester ja võtsin sellest osa. Ma mängisin siis baritoni, see on umbes lähedane sugulane pill trampoonile, millega ma hilja hakkasin leiba teenima. Kooli orkestris hakkasin peale ja läksin üle mereväe orkestri, kus Raimult küll oli juhiks, seal olid kasvandikud ja nende sees andma hakanudki. Hakkasin siin ennast seal mudima ja vaevama, kui kaua siis merele orkestripõli kestis, nii kaua, kuni selle orkestri likvideerimiseni 20 73 aastane, siis mul jäi veel natukene aega teenida. Mind viidi tolleaegne, nimetati seda reede juures, kestaks seal garnisoni orkester, sellepärast et juht oli reeder mereorkestris olles avalduse, andsid konservatooriumi sisse. 26. astusin õppima. 1931 lõpetasin ja 33 kompositsioonis. Artur Kapp, neljas osa Polonees süüdist nõnberiks Õppejõududest, mis on huvitavat meelde jäänud? Kull oli rahvamees, väga palju, käis ju väga palju, võttis omale ülesandeid, jooksis nii-öelda ühest kohast teise ringhäälingust Estonias, Estonias, ringhäälingus ja sealt mereorkestris. Seal kurnatud, andis kolmes kaabel joosta. Mina olin nimelt kõige esimene õpilane, temal ja lõpetasin ka selle esimesena, tähendab, tema oli teie trombooniõpet ja üheks aasta ma olin umbes professor Jaan Tamme juures ja siis ta kutsus kulli. Kui reederi garnisoni orkestris aeg läbi sai, siis kul tegi ettepaneku minna Estoniasse ja siis seal ma töötasin Raymond kuliga seltsis, nii et palju asja ma sain seal kohapeal ilma et oleks pruukinud alati konservatoorium joosta, nii et õppetöö ja praktika ega väga tihedalt ja too oli väga tore. Täpselt sõna otseses mõttes siis professor kapja, temal jääb hästi, mees on piip. Ja siis torni klass emal. Tema klass oli tornimajas see linnamüüri just mis selle konservatooriumi sisse läheb, ma pean ütlema, et kõik kuratooriumi õppejõud suhteliselt õpilasväga hästi, Raimond Kull oli töödega niivõrd koormatud, et ta ei suutnud oma tööd teha, siis andis mõned noored untsvannid minu käsutada. Jäite siis kohe trombooni hüpoteegi ja sealt ma siiamaani olnud õppejõud akule. Vahedanudki kutsed. Esimesel veebruaril sai 40 aastat täis. Siis on vist enam-vähem kõik meie praegused puhkpillimängijad nii või teisiti teie käe alt läbi käinud. 25 või nii umbes on minu õpilased. Milo aaria Evald Aava ooperist Vikerlased esitab Jaan Haabjärv Ringhäälingu orkestri saatel Paul kardi juhatusel. Oma pedagoogitöö kõrval muidugi olete te ka hiljem jätkanud tööd orkestris, küll mängijana, küll dirigendina. Ja alguses küll aga kuni 40. aastani, 40.-st aastast alates ma enam ei mängi skandaali. Nii palju küll, kui alguses õpilasel oli vaja näidata, ei pea, hakkaks koormust vastu ja. Ise loobusite siis pillimängust, aga hoopiski mitte orkestrist. Jah, veidikene aega 10 aastat dirigendina tööd, pealse järk tuli organiseerida ringhäälinguorkestri sai sellega vaeva nähtud. Kester alustas ju juba oma tööd, vist üsna varsti pärast Tallinna vabastamist, seda küll. Kuidas te üldse teada saite, kes veel orkestrantidega Tallinnas ringi liigub ja kes on juba tagasi tulnud? Väga palju neist käis kohapeal vaatamas seda pinda Sandeerimas. Ega siis ei telefone ei olnud ja kätte ei saanud, nii lihtsalt sai kellelegi öeldud, et ta vaatakse, kes teadis, kes kuskil on saadetisest tedega sõna ja siis need üksikud korjasid kokku ülejäänud kus kohakeel orkester tol ajal töötas, seal, kus praegu merekool asub, seal saalis sai töötatud. Ja kui kaua umbes läks aega, kuni nii enam-vähem siiski kõik pillirühmad kokku sai. Ei Pili rihmal sai alguses kõik, aga vähevõitu oli kilbil, ma ei mäleta, kui kaua me proove tegime, aga tükk aega. Kas te mäletate ka mõnda pala, mis oli esimesel sõjajärgsel kontserdil kavas või tähendab õieti, see polnud ju veel sõjajärgne sõda käis alles. See oli ilus Kreeka, niipalju kui me jõudsime isi kirdud ja alguses ei olnud meil nooltega. Siis saime sealt noote ja vähemal kirdasime ja siis vaatasime, kus saime osta. Meil oli orkestri vanemaks üks Leningradi eestlane omel. Ja tema aitas Leningradist pilli osta ja noote pole, seda ta ei ütle, selle midagi olija Uusman komandeeringuid jälle käigu peale ja peasinot. Kui palju seal umbes siis mängijaid võis olla teie esimesel kontserdil? Viie kuuekümnemmer, kuigi ta y meil suurenes ja vahetusse koosseis sest me alguses pidime võtma ju igat ühte, kes vähegi pilli mängida oskaks, aga need said vahetatud välja. Adolf Pedro avamäng ooperile Kaupo. 40. aastal olite teie-meie vastloodud filharmoonias tegev, siis olid jälle organiseerimist. Kas lask oli küll, seda oli vähe aega, ma sain seal pool aastat ainult dollarist. Direktor ja kunstiline juht Semper kutsus proovima. Katsusin natukene teha. Esimene ansambel oli meil keelpillikvartett siis trio ja see oli kõik. Aga orkestrit, Me laenasime nii-öelda. Te olete küllalt kaua dirigendikeppi hoidnud. On teil lemmikautoreid, kelle teoste juurde ta ikka ja jälle tahate tagasi tulla? Kaks momenti algupärane materjal, pill tingimata mul olema. See on Artur Kapp ja Eller ja Lemba olid mul kõiga kavas. Peale sellele mul Sibeljas ja Rahmarjav. Ma mäletan isegi maa, Rahmaninovi esimene sümfoonia juhatasin esimest korda siin sõjaväega, esimese sümfoonia oli kadunud ja oskvas kaugkoostas orkestrihäälte järgi selle partituuri ma sain eksemplari sain omale, lasin sind välja kirjutada ja siis monomeelsed siin ta teinud esimest korda Ella. Küllap paljud teosed tulid reie juhatusel, esiettekande nägi. Reimani Vilsandi siht ja siis meie vanad meistrid. Artur Kapp vedruoja. Ma mäletan, et kreek koostas ühe siidi Peeter süda orelipaladest. Nelja jõuline siht, no ja seal võib-olla tuli veel paljugi niukseid, mis ma esmakordselt juhatasin, aga. Olavi aaria Evald Aava uuterist, Vikerlased Vootele lõikat ja ringhäälingu sümfooniaorkester Paul karbis juhatusel. No nii Aga? Missugused olid kõige suuremad rõõmud teie pedagoogitöös? Siis, kui õpilane hästi mängis, hästi suitsu oma ülesanne täita. Aga kui ta ei teadnud, siis see oli mulle kõige suuremaks mureks. Ei saa neist jagu kuidagi ei ole nii lihtne panna õpilastööle. Viimaseid õpilaste mul on. Need on päris tublid, need sai nagu oma oma käe järgi koolutada või painutada. Aga kas on neid ka olnud, keda ei õnnestugi painutada nii nagu soovite? Jah, aga need on kõik kadunud ära ka. Ma saan teisi, kas vähem või rohkem. Aga need, kes ei ole saanud, need lähvad, kaovad ära, ei tule. Kindlasti te jälgite ju nende käekäiku ja, ja loomingulist arengut kõigil nii palju kui võimalik. Kes on teile ehk kõige rohkem rõõmu teinud või kellest kõige rohkem ootate praegu? Küllap see on õpetajal nii nagu igasugustel muudel loomingulistel isiksuste tavaliselt ikka tundub, et see viimane, viimane tükk, mille kirjanik valmis kirjutas, sai meid kõige parem ja nii tundub pedagoogile ka, et tema viimased õpilased on nüüd kõige tublimad. Võib-olla nad on tõesti tublid Te lõpetasite ka Artur Kapi kompositsiooniklassi omal ajal konservatooriumis ja kuigi te vist väga palju pole heliloominguga tegelenud, aga mõnevõrra sinski Põlesid suurem jagu maa. Ja jumal tänatud, ega neist suurt asja ei olnud, puhkpilliorkestrile peamiselt. Kas te ise olete kunagi ka puhkpilliorkestri dirigent olnud, mänginud küll, jah. Ah soo, jah, reaalkoolis ka seal hakkasin peale kuhugi helistada, oli ära, siis mina olin tema abilts, nii kui see isetegevuslased likka on, ise mängisin seal ja ega siis seda, kui dirigendina ei tule, võtan tol kalal seda ülesannet. See oli lihtsalt pilliga mängimine ja lahtilöömine kull lubas mind tihtipeale sealt merest ära. Ma käisin abistamas, ühelgi orkester neil polnud baritoni, siis. Artur Lemba klaverikontsert number kaks Salist autor. Teda saadab sümfooniaorkester Paul karbi juhatusel. Mis on peale muusika peale pedagoogilise töö veel teie aega võtnud, millega olete hea meelega tegelenud? Neid on nii nii palju kui ilmunud, neid on mul olnud kõik olemas kõik läbi loetud, mitu korda paremad mitu kordaga. Jaagi kui ühe korra oled jõudnud lugedagi, põhiliselt ilukirjandus ja muud, ütle midagi, seal on lemmikuid ja seal on austus vana õpetaja vastu, see on Peeter Särgava aga lemmikuid vahva sõdur, streik on, see on üks peamisi. Aga siis on veel sirgu hüljatud koos Wordi foor, saitide saab, mul on vahest põnevas jutusi ka Aleksei Tolstoi insener Kaarini hüpperpoloid ja see Aili, ta on sealjuures kannatuste kannatuste rada. Seda ma paar korda lugenud, kuhu, saati maa ega seda ei saa ärajat Tatanian ja muusketäridega kaasa armastav luuletusi lugeda ka mina, ma ei ole sellel tasemel. Te olete ise lahti tegelenud instrumentaalmuusikaga, aga kuidas suhtute vokaalmuusikasse? Kuidagi pole ka päris? Ei ole, see siis ikka on? Teie peres muusiku traditsioon jätkub. Teised lapsed ei tegele. Üks on arst, üks on ökonomist, üks on treial, aga üks on laulja, leelo laulab rahvalaule. Nii palju on, sest muusikast rivas kasvab. Kas rahvamuusika on ka teile endale lähedane olnud või kuidas tütrel on niisugune huvi just mitmete maade rahvalaulude vastu. Ei tea, see on tema isiklik seisukoht. Ja vaade, mina ei pidanud ta laulu laulja taseme ta võetud. Teised tegid kuulsaks. Jah, nii kukkunud välja. Kuigi teie oma lapsed ei tegele puhkpillimänguga, on teil nii palju õpilasi, et neid võib ju ka kõiki pidada teie muusikaliseks lasteks. Ja neid on ikka ligemale 25 19 talumponestia viis tuubad ja mis siis saaks, kui need kõik korraga koos oleksin, mängiks küll, oleks kõva mürts ei, ei olegi kõva päris, vaid need ajal 60. sünnipäeval, ma, nad mängisid mulle Danzeeri ainult Rumbonistid. Kas niisugust orkestrit hiljem või varem olete veel kuulnud? Ainult ei ole, see vist tulid äragi kokku. Soovin teile nüüd veel väga palju aastaid tüükaid ja sisukaid aastaid ja et tuleks veel uusi õpilasi, et see trombooniorkester veelgi täieneda. Jah, eks ta hea oleks, kui tervise ainult vastu peab siis jah, tervis tänab. Mihkel liidik, sümfooniline pilt, jaaniöö.