Olen Tarvastu koguduse õpetaja Anna-Liisa Vaher, loen teile tänaseks päevaks õpetussõnades neljandast peatükist salmi number 26, kus öeldakse. Lähen oma jalasuunda, siis on kõik su teed kindlad. Kolmapäev on justkui murdepunkt. Nädala selgroog, tõeline keeristorm ja vaibumise algus. Kolmapäevad on just sellised päevad, kust riivime peavoolus ning hakkame õige tasa kanduma oma suubumiste suunas. Hommikul akent avades tundub, et midagi kaugest ning hõrgust kevadest pärinevat puudutad mu jalataldu kukla kiharaid, nina, sõrme, uurdeid. Meil üsna õrna hingusena tunnetame muutuste algust. Lõige veidi läheb aega, et saabuks üleminek ühelt teisele. Kui palju murdepunkte peame läbima terve elu jooksul. Vahel näib, nagu ei puudutaks meid miski ega keegi nagu suudaksime toime tulla kõige sellega, mis me teele pudeneb. Mängleva kergusega triivime läbi nädalapäevade kuude ning aastate. Ning siis saabub aeg-ajalt jälle mõni ootamatu hetk. Plahvatavad pungad ja looja pihkudele sädelevad kristallid, tulvad, karge, veena looduse taassünnile vastu. Äkitselt mõistame jälle, et viibime hääbumist ning uuesti tärkamist imelises sümbioosis. Ja siis tahaks isegi juskui uuesti tärgata sulada kevad kargusesse astuda turvaliselt jalgrajalt kaugusibüüdvale maanteele. Me elurütm on juba kord nõnda säetud, et riivime murdume koos kõige muu looduga. Lõputult mööda sirgjoon trumpi, ta pole lihtsalt loomuses. Meie loomus kannab pigem vajadust muuta aegajalt suunda libiseda puhta veena läbi looja pihkuda, plahvatada päikesetõusus nagu kevadised pungad. Vastu millelegi uuele ja värskele. Jah, oleme aeg-ajalt muutma. Teekonda peamegi murduma selleks, et viimaks lõpuni püsti jääda. Ning ehkki kaugusi püüdev maantee Me taldade all võib laguneda nagu kuumaastik ei vääratame jalg, kui paneme tähele tema suunda. Sulge aken, lukusta uksed ning astu kesknädalale vastu. Tunnete seda, kuidas midagi kaugest ning hõrgust kevadest pärinevat, puudutab su jalataldu, kukla kiharaid ja nina sõrme. Uurdeid. Tunnete muutusi ei ole ise valmis muutuma. Ning ära unusta, et kui paned tähele oma jalasuunda, siis on kõik su teed kindlad. Aamen.