Tänases saates ajame juttu helilooja Boriss kõrveriga Karieerimis, teemaks on sedapuhku Boris kõrveri kerge helilooming. Kuna meie lühikese saate sisse mahub ainult killuke Boris kõrveri kergetest rütmidest siis jätaksime sedapuhku ehk välja operetiloomingu ja kuulaksime rohkem laule. Muuga. Mida üldse tähendab teie jaoks laul ja mis köidab selle zhanri juures teid kõige enam? Aga kuivõrd see on kahtlemata kõige huvitavamaks see, mida esitavad inimesed ja teiseks, et teksti kaudu pääseb kuulajani kõige rohkem selle pala sisu toredas ettekandes ja siukse korraliku orkestrisaatega palad loovad küllaltki hea meeleolu. Seda nendes lauludes oledki teinudki. Laat. Kui vana te olite, kui sündis teie esimene laul liblika lend? See on kirjutatud 1934. aastal. Ma olin siis seitsmeteistaastane, mis andis tõuke selle laulu loomiseks. Hästi tore vekstion, Arnold tuliku tekst. Kuidas ta välja tuli, esimese niisuguse kalana, sest et see oli. Äkki tundsin ära sõnaga, tekivad niisugused viisid ja muidugi, kuna ma klaverit olin õppinud nooti, contents panime paberile. Kas tol ajal oli mõningaid eeskujuks ka nii kerge žanri heliloojate hulgas? No neid oli õige palju. Ja meil oli üks niisugune grupikene, kes pidevalt kuulis kerget muusikat heliplaatidelt. Ja meil olid oma niisugused lemmikheliloojad nagu Pärn ja mitmed teised, kes isegi praegu väga toredaid palasid ühel on kirjutanud ja kelle muusika praegu kõlab. Nõndanimetatud magus muusika või switchi jõuliseks oli kõige paeluvam. Ja ma mäletan, üks teosed, mis eriti mulle meeldis, oli George'i esitluseks väike kapell ja võiks ütelda, see pala oli üks niisugune. Mese ajendas mind üldse rohkem tähelepanu pöörama kergele muusikale väga toreda viisiga. Esiteks harmooniaga väga toredas ettekandes. Ja see andiski need tõukejõu rohkem ja rohkem süveneda selle kergemuusika saladustesse. Kas teie esimesed laulud läksid ka kuskile sinna magusa muusika kanti või oli juba nii oma tõekspidamised välja kujunenud selleks ajaks? Enam-vähem ikka sinna kanti läheks, kõik vahed on 38. aastal, kui ma alustasin mängimist kuldses seitsme mängisime Pirita rannasalongis ja minuga koos mängis ka modelliloa vaim. Ja me omavahel nagu võistlesime nende palade loomises, tema tervitus taevas, mina kirjutasin põrgus või ümberpöördult temaga seal põrgus taevas aga Ungari välja tulla rohkem põrgumoodi, sest kuna ma tundnud instrumentide transpositsioone, siis kõik saksofonist kõlasid oktav madalamal. Kui esimest korda selle Ilusa taevaliku pala läbi mängisime, siis muidugi naersin asja kõik selle, see oli üks niisugune sündmus, meelde jäi, aga Vainule oli juba siis väga tore orkestrikäsitlus ja väga originaalne niisugune omamoodi mõtlemine. Aga virtuooslik pillide käsitluses. Ja paljuneb nende pikkade aastate jooksul laule, ühtekokku on umbes kirjutatud. Ma ei ole lugenud, aga küllap neid koos koori ja lastelaulud, aga paarisaja ümber peaks tulema. Lase valged valged lained. Vaseliini tool tooli, Räägaa arvutaga. Ema lapse kaasa. Ela ja legi. Andis ta neile päeva ja tuulesoolased. Ja loeme ka täitsa elu. Et kaar Kas teie laulud sünnivad paberi pliiatsi ja instrumendi abiga või on meloodia ennem valmis südames ja mõtetes? Nad sünnivad teksti lugedes enamikus ja ilma paberi ja pliiatsid ta pärast juba on kujunenud terviklaulust. Seal tuleb siis pliiats vahendusel paberiga. Kas laulu sündimine on kerge või raske protsess, võib ütelda seda, mõni laul on sündinud lausa spontaanselt. Ühe niisuguse näite võiks tuua, see on Tõsama tekstile loodud küll sinust merimehe teinud. Ja aeg on teisigi. Ja ma vahel olen oma sõpradele luuletajatele, kesamaale ja Rootsile ütelnud, et teil on alati tore tekst, tuleb nagu ise viis, oleksid varrel tekstiridade vahel, et mida need ise võtaks kätte ja tulis kirjutaksite, miks mina pean alati tege? Sina oled liikunud muudu. Tere. Mis on teie arvates laulu loomise juures kõige raskem? Kõige raskem on minu meelest tabala ühte niisugust pisikest motiivi, mis peaks kujunema selle laulu rosinat, kas ta siis on, ütleme, meloodiline, jäik on see, kas rütmipildis v harmoonias. Aga midagi iseloomustava peaks olema sellele laulule. Et see nagu ärataks kuulaja tähele. Alati muidugi see tera ei leita ülesse kuulajal voolekki autori enda arvates selle rahalaulus olemas. Teie laululoomingu teemad on väga mitmepalgelised. Siin on sõjamälestusi, pildikesi Eestimaast ja tema inimestest mõnusat rahvalikku huumorit, romantikat ja tundub, et need laulud on kõik nagu ise läbi elatud. Need on sündinud reaalselt pinnalt. Mida tähendab helilooja seisukohalt tunda elu ja mil määral on see vajalik? Minu arusaamise järgi, no see ei ole üksi heliloojale kunstnikule kirjanikul täpselt samuti on vaja tunda inimesi nendega vabalt vestelda, nende ütelda loomulikus ümbruses. Ja selleks muidugi on mu elu jooksul palju palju võimalusi ei olnud. Ja see on ka laste kõige rohkem andnud ainet üldse laugude loomiseks. Nii et sellest ei ole siis mingit abi, kui hommikust õhtuni klaveri taga istuda, vaid on ikka võimalikult rohkem vaja suhelda, näha, liikuda. Päris kindlasti kohe see hommikust õhtuni klaveri taga istumine on ka vajalik, sellepärast et sellest kujuneb niisugune töö, kus heliloojal kontsentreeritud kõik ühte ja niisugused nagu tulipunkti. Ühesõnaga, mida sa tahaksid ütelda, saavutada, see on nagu üks prožektor minister vaja valgustab seda sihti. Nasa kavatsen teostada või kuhu jõuda, kui kõik juba nii-öelda piirjooned on sellest teosest ütelda olemas. Et siis tuleb see puhanguline osa, ühesõnaga, kus koondatud või kontsentreeritud energia muutub vanaadiumi õigeks. Teie rahvalike laulude hulgas ma panin tähele, oli hästi palju laule meie saartest Kihnust ja Ruhnust Hiiumaast merest. Millised on teie suhted olnud saarerahvaga ja merega? 65.-st aastast peale olen ma nii vaheldumisi Ruhnus ja Kihnus olnud seoses Kihnu Ruhnu mängudega aga nüüd olen viimasel ajal jäänud truuks kihule, kuna seal on tore meri, tore loodus, toredad inimesed ja kõik see ümbrus on andnud palju, palju lihtsalt mõtteid laulude kirjutamiseks. Ilmselt olete ise kalamees ka. Kui suur on teie kõigevägevam saak olnud? No seda raske ütelda, sest et iga kalamehed midagi rohkem aga minul on suurem saak olnud umbes üks, nelja poole viie kilone havi, mille ma sain Aegviidust, vahel ei arvesta kusjuures suurem muidugi läks minema. Jaa. Ma ei arva, me, mehed on pandud ja. Ei püsi ja ka soodusvarrastel soolane. Pääle varrastel soolane. Kas oma rahvalike laulude kirjutamisel lähtutega, konkreetsest rahva muusikalisest alusest laadidest, rütmist, esitus maneerist, või on see nagu aja jooksul programmeerunud juba teie mõtetesse on segunenud nii oma väljendusviisiga? Ühel juhul, kui tekst on kirjutatud rahva luuletaolisele värsiga, siis kahtlemata Juvase teksti rütm ise inspireerib loomaga rahvamuusika väga lähedasel materjali või isegi mõnda tsitaati kasutades. Aga teisel juhul ma olen kirjutanud vastavalt interpreedi lauluvara ekste üldistatud intonatsioon endale näiteks teanguma rinnele kirjutan siis see laul, mis on rinna jaoks mõeldud ei sobi, nagu ütleme puhlappele või kellelegi teisele. Adolf risk, suid, Sudegu olla angerjad, pika rebu võib püüda aga seal nõnda kui kes saab, kes ei saa? Juttu oli siin teie laulude temaatikast muidugi ühegi helilooja loomingust ei puudu ka armastuslaulud. Kas sellise muusika kirjutamiseks on vaja olla ise romantiliselt meelestatud või ilusa meloodia konstrueerida ka ilma sisemise pingete ja põlemiseta? Küllap vist on vaja nii ühte kui teist, no näiteks mul on tulnud kirjutada niisugust laulu filmi jaoks. Siis muidugi filmi sündmustik aitab selleks kaasa, et niisuguse meeleolu saavutada. Ja kui omal ühesõnaga niisugusi romantilisi elamusi ei ole, siis tuleb neutramantlased elamusele omale ette kujutada. Ainult. Sellel aunu loonud ainult. Hellust olen viisiks toonud ainult su. Veemaa. R rinda tulnud köiki palgel naeru ei keerivata, helgib kolmul söödavalik kida. D laulude hulgas on väga palju laule Tallinnast seal kodulinn Tallinna tuled, Kadriorg, Tallinn, mu Tallinn. Neis igas ühes on nagu nähtud uute silmadega kodulinna. Kas see tuleb sellest, et väga palju viibite eemal Tallinnast ja kui uuesti koju tulete, näete nägu seda uute silmadega või on see Tallinna ja tema inimeste muutumises? No ta on nii ja teisiti, aga kõige rohkem vastik on selle ajendiks olnud see, et ma olen Tallinnas sündinud ja Tallinnas kasvanud. Kogu oma elu olen olnud põhiliselt Tallinnast, välja arvatud sõjaaastalt loomulikult aastad kaugel tagalas olles ikkagi igatsesid, kui ja eks igatsus lööb ka igal reisil välja 10 päevalehed ära, aga 11. päeval võlts juba, et aitame käeks ikka koju. Paljusid teie populaarseid laule ongi seatud orkestrile ja kuidas te üldse suhtute nii kui võõra käega seatakse ära? Teie lugu, mulle on see hästi meeltmööda, sellepärast et ju siis kedagi teist on ka inspireerinud midagi tegema, mis ma kirjutanud olen. Juhul kui minust mööda minnakse, siis vaevalt et see töö on mul läinud rohkem neid ainult ise teed ja ise pead sellega leppima, aga kui teised kaeval tunnevad huvi, siis paistab, et nii mõnigi asi mulle meeldib teistele ja teha ja oma niisugusest vaatevinklist ühesõnaga seda, kas orkestrivärvidega edasi anda, nagu Peeter Saul Ungaris toredasti teemal, ma ütleksin ja väga kaasaegselt toreda orkestrikäsitlusega. Ja mis seal, palun, kui säilub siiski ütleme siis visteks viis kätkeb endast paraku nii, et kui just ei ole niiviisi aeglast, viis äkki neli kord kiiremini läheks. Läheneva suure võidu aastapäeva puhul tahaks meenutada ka teie laule rinde päevilt sõduri elu argipäevast, pidupäevadest. Millised laulud sündisid teil tagalas ja kuidas nad sündisid? Tagalas maalinova praegusegi luuleseppa Rootsiga koos ja tema sulest ilmusid tol ajal hästi toredaid luuletusi pidama. Viisistasin ja see niisugune loominguline sõprus ja seal on säilinud tänapäevani kuni viimase laulume Tallinn, Tallinn. Kas aastate jooksul on need sõjamälestused muutunud kirkamaks või on vastupidi, et nagu pisut? Tuhmunud Ongivist keerukamaks muutunud, sellepärast et nüüd võib-olla oskab rohkem veel hinnata seda, kuivõrd raske oli sõda ja kuivõrd kangelaslikule nendeni, sest elu kes, vaatamata suurtele suurtele raskustele ja näljale näiteks ütleme, Leningradi blokaadi üle elasid ja siiski võitjana seal nisugune lego, muide ajaloos ei ole hullemat olukord. Mu meeskuu sees Uudne ja. V? Tundsin nägin sind Veliki ellu. Isiklik kõige rängem elamus sädevadist sõjapäevadel kõige rangemaks elamuseks. Rumal 44. aasta. Korruptant rippus kallaski, kaveri kerepark Järvamaal, siis keerasin rääkinud, kuidas tuli võidupäev. Võidupäev tuli juba siis, kui ma konservatooriumi särin veel kursust lõpetamas. Ja see oli meile kõigile muidugi rõõmupäevaks, sellepärast et siis kadus inimestel oht, et üles tuleb lastega, varjendasime endale ise oma elu eest valvel olla ja tahaks, et niisugune asi kunagi korduks.