Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris itab Kristjan Port. Valiku tegija reastab võimalused paremuse järjekorda. Juhul kui on, mille vahel valida. Kooli algusosas aga valida ei anta, tuleb lihtsalt minna ning otsida motivatsiooni naeratamaks taaskohtumisel kooliga. Tegelikult on ju kõik hästi, aga millegipärast püütakse leida õppimisest loobumisele õigustatust. Nii võib sattuda tulevikku suunduvale mõtterajale mille lõpust leiab töö ja vaeva üle võtvad robotid ning ka tehisintellekti. Nii võib sattuda tulevikku suunduvale mõtterajale, mille lõpust leiab töö ja vaeva üle võtvad robotid ja teisi elekti. Täna ollakse tulevikule juu kõige lähemal. Robotite ja tehisintellekti sõnavara sagedus meedias püstitab rekordeid. Koitlast tulevikust. Tänapäeva tagasi vaadates võibki õppimisele kulutatud energia tunduda eksliku ja tarbetuna. Välja arvatud siis lapsevanemate ja õpetajate arvates. Koolifoobiat kogem noorimised siiski nõustub õppimise vajaduses aga selle sisu peaks muutuma näiteks panustades ressurssi arvutimängudele, sotsiaalmeediasse, loetavate videode tootmisele. Deerumisele virtuaalmaailmas, kodanikupalgast, äraelamisele ja muule taolisele kõnelevad ju inimkonna pingutused ainult ühest ehk kuidas saada vähema vaevaga rohkem või kuidas loovutada töömasinatele? Ja ise rohkem elu nautida. Vähem elu poolt koolitatud mõtlemisega jõutakse suhteliselt kiiresti taolise visioonini nende kirjelduste vasteliseksandaga täna tööga õhukeseks kulutanud kooliskäijaid sünnitanud põlvkonnad sest nende kogemuse järgi on tegemist ajatu muinaslooga ja laste lihtsameelsem doseerimisega. Vaidluse osapooli omaette jättes jääks kõik muutumatuks. Peagi harjutakse kooli vaeva, kui uue normaalsusega ära, mille mõtterutiin jääks puutumata ka talvistest. Kooli tuleviku teemalisse vestlusesse võiks seega kaasata tehisintellekti arendamisele lähedal seisjaid. Värske näitena asusid samal laval üles kaks teemat valdavat tegelast. IT-teenuste äris umbes 42 miljardi dollari suuruse isikliku vara hunniku kasvatanud Hiina suurärimees ja Alibaba grupi juht Jack maa ning maa-aluses maapealses kosmilises transpordis. IT-vahenditega revolutsiooni tegev Ilon mask said kokku augusti lõpus Shanghais toimunud maailma tehisintellekti konverentsilaval. Laeva kapteni moel hiigelsuuri ettevõttete konglomeraat juhtivatelt tegelastelt eeldatakse ju head strateegia, vaistu ja maailmas toimuvate protsesside tunnetamist. Seega võib pidada kahe mehe vestlust intellektuaalsest tähtsunnimaseks ja õppimisvõimaluseks kõigile tulevikust. Huvitunatele. Kirjeldus peaks hõlmama ju enamust planeedi elanikest sealhulgas kõiki kooliminejaid. Jack maa soovitaski asuda kiiremas korras kooli reformima. Siinkohal väärib meenutada sama mehe töökultuuri kirjeldavat loosungit. Üheksa, üheksa, kuus, mis lahtiseletatuna tähendab töötamist üheksast üheksani ja nii kuust päeva järjest ehk kokku 72 tundi nädalas mis on peaaegu topeltkogus. Mida teeb täna keskmine palgasaaja? Maa arvates jääb inimestele alles tööd. Aga umbes 12 tundi nädalas. See tähendaks siis tööd kolmel päeval nädalas, millest tööle kulub neli tundi. Ülejäänu eest hoolitsevad nutikaks kujunevad masinad. Järelikult peaks riigid kiiremas korras asuma haridust reformima et õpetada tulevastele täiskasvanutele oskuseid. Mida on vaja kolmel päeval nädalas korraga neli tundi päevas. Samuti peab mõtlema ülejäänud elust osa saada. Oskustele maa arvates saabubki aeg, kui inimesed hakkavad rohkem elu nautima. Selleni on jäänud kümmekond, võib-olla paarkümmend aastat ehk just parajalt nii palju, et tänaste kooli alustajate, vanemate ning õpetajate maailma tundmatuseni muuta. Ilon mask oli taolise ennustusega päri ja osutas ühele omaettevõtte pürgimusele ühendada hajumasinast tehisintellektivõimalusega. Seda potentsiaali arvestades pidaski tema tänast koolisüsteemi aeglaseks ja ahtaks. Eriti silmapaistvaks kitsaskohaks pidas ta loengu vormis õpetaja kuulamist. Kahe mehe arvamused erinesid aga suhtumises inimese nutikusse. Ilon maski arvamus inimese vaimsetes võimetes on kehvapoolne, pidades arvuteid Kominiitidesteetemaks, maa arvamus inimesest taandaga tunnustavam viidates tema senisele edule, sealhulgas asjaolule, et arvuti on inimese leiutatud. Kuid hariduse, mis vajaduse osas olid nad sama meelt. Seega. Oleme valiku ees. Keda ja mida uskuda? Kuula varasemaid portaale R2 L2.