Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean alanud nädala raadio hommikupalvused. Tahaksin nendel hommikutel otsida vastust küsimusele. Kes on Jeesus Kristus. Kahtlemata on igaühel mingi vastus olemas. Kummatigi tasub vahetevahel pöörduda päris alguse juurde. Sügavuti dogmaatikatesse minevate arutluste asemel vaatame, mida ütleb Jeesus iseenda kohta Johannese evangeeliumis. Jeesus võrdleb ennast asjadega, mis on inimese jaoks kõige olulisemad. Piibli loomisloos on jumala esimene tegu, et ta ütleb, saagu valgus. Johannese evangeeliumi proloogis öeldakse logose kohta, kes oli jumala juures enne maailma loomist. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi mis on tekkinud tema kaudu, oli elu ja elu oli inimeste valgus. Jeesus ütleb, mina olen maailma valgus. Mida see tähendab? Ta selgitab. Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse. Kes järgneb temale ei kõnnipimeduses, vaid tal on elu, valgus. Päevavalgel me ei komista end ööpimeduses, oleme üsna abitud. Need, kelle silmad on avanenud, kes patuunest on ärganud ei ole veel pärale jõudnud. Nad peavad käima kitsast rada ning igal teeristil valima õigesti. Aga nad ei pea seda tegema käsikaudu kobades vaid Kristuse valguses. Apostel Paulus õhutab. Käige nagu valguse lapsed. Valguse vili on ju kõiksuguses headuses ja õigluses ja tões. Uurige, mis on issandale meelepärane ja ärge hakake pimeduse viljatud tegude kaasosaliseks. Pigemini paljastage neid. Kui rääkida valgusest sümbolina vaimses maailmas orienteerumise võimaldajana siis on probleem selles, et kõigil on silmad, kuid kõik ometi eine ja valgus paistab pimeduses. Ent pimedus ei ole seda taibanud. Evangelist, ütleb jumal ei läkitanud oma poega maailma kohut mõista maailma üle vaid et maailm pääseks tema kaudu. Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut. Aga kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskmad jumala ainusündinud, poja nimesse. Kohtumõistmine aga on, see. Valgus on tulnud maailma jäänud inimesed on eelistanud pimedust valgusele, sest nende teod on kurjad. Jeesus ütles pimedalt sündinu silmade avanemise järel. Kohtumõistmiseks olen ma tulnud maailma, et kes ei näe, kaksid nägema ning nägijad jääksid pimedaks. Variserid pärisid seepeale, kas meiegi oleme pimedad. Jeesus kostis neile, kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete, meie näeme, jääb teie parteile. Kui me oleme avarusega harjunud, teeb äkiline valgusvalu. Sulgeme tahtmatult silmade ees ka kohtumine oli paljudele traumeeriv. Nad nägid ühtäkki oma ümbrust ja iseennast. Ning see kohutas. Aga need, kes hetke vastu pidasid, kogesid valgustust. Nad tundsid, et olid otsekui unest ärganud. Et nad nägid maailma hommikuvalguses. Palvetagem. Jeesus, ava meie silmad, et me näeksime igaviku valgust. Anna, et ei peaks alanud päeval käsikaudu kobamaiga komistama vaid võiksime astuda edasi teel, mis viib valguse maale. Aamen.