Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja maailmas stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Valitsus esitab Kadri Simsoni kandidatuuri vaid järgmise Euroopa komisjoni koosseisu, mitte ei saada Brüsselisse vahevolinikuks. Euroopa Parlamendi puhtalt oma tehnilistel põhjustel ei suutnud vahevolinike kuulamisi juulikuus toimetada. Praegu tekiks olukord, kus kaks protseduuri käivad paralleelselt. Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 3,3 ja tuleval aastal 2,2 protsendi võrra. Noh, see on märkimisväärselt väiksem, kui ta siin viimastel aastatel on olnud üle viie protsendiseid kasvusid me lähiaastatel kindlasti. Siin Põhja-Eesti ühistranspordikeskus lõpetab ATKO liinidega sõlmitud läänesuunaliste bussiliinide teenindamise lepingu. Lõpetamine toimub siis kas kompromissi korras kokkulepitud tingimustel või siis ülesütlemisega. Praegusel hetkel need läbirääkimised annavad lootust, et kompromissi sõlmimine on võimalik. Täna õhtul algab Briti parlamendi tööseisak, enne seda hääletab alamkoda ennetähtaegsete valimiste üle. Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub täna hilisõhtul EM-valikmängus Hollandiga. Kohtumine peetakse lilleküla staadionil, kus Eesti kuus aastat tagasi sama vastasega kaks kaks viiki mängis. Ilm on selle selge ja sajuta, kohati tekib udu. Homne päev tuleb aga vähese ja vahelduva pilvisusega ning võib olla üksikuid vihmahooge. Õhutemperatuur on 20 kuni 26 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda valitsus otsustas, et ei paku Brüsselisse oma Euroopa komisjoni vahevoliniku, kelleks pidi olema Kadri Simson. Juunis otsustas valitsus esitada Simsoni Euroopa komisjoni järgmise koosseisu liikmekandidaadiks ning juhul, kui komisjoni praeguses koosseisus vabaneb Eestist nimetatud liikme koht, siis ka sellele kohale komisjoni liikmekandidaadiks. Kuna kandidaadi ametisse nimetamine komisjoni praegusesse koosseis on viibinud ja ametis oleva komisjoni koosseisu volituste lõpuni on jäänud väga vähe aega, siis tegi peaminister Jüri Ratas ettepaneku jätta vahevoliniku koht täitmata. Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von raiN on lõpetamas läbirääkimisi liikmesriikide esitatud kandidaatidega komisjoni liikmete ametikohtadele ja teeb homme teatavaks uue komisjoni koosseisu ja struktuuri. Uku Toom küsis Kadri Simsonil kommentaari. Tänaseks me teame, et tulevase komisjoni presidendi Ursula von der Laieni komisjon on võimeline tööle asuma esimesest novembrist, et Eestile on plaanitud kaalukas portfell, see tõtt, no ei ole enam väga suurt mõtet paralleelseid protseduure ja Euroopa Parlamendis läbi viia Euroopa parlament puhtalt oma tehnilistel põhjustel ei suutnud vahevolinike kuulamisi juulikuus toimetada. Praegu tekiks olukord, kus kaks protseduuri käivad paralleelselt jäätmenähtusena lihtsalt ma mõtlen, valitsus ratsionaalsust harrastusõnnestunud asjad jooksevad kokku tõepoolest, Eesti valitsus juunis, tehes seda otsust, pidas oluliseks, et et mitmeks kuuks ei jää Eesti komisjonis esindamata kuid meist mittesõltuvatel asjaoludel eelkõige siis Euroopa Parlamendi töö käivitumise aeglase tõttu on nii palju aega kulunud Junckeri komisjoni volinikke nimetada tamisele et sellel protseduuril ilmselt ei ole enam sügavat tähendust. Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks 2,2 protsenti, see on kevadega võrreldes madalam. Brent pere võtab prognoosi kokku. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näitab, et majandus jätkab kasvamist, kuid seda aeglasemas tempos kui varem. See on tingitud maailma majanduse nõrgenenud seisust. Rahandusminister Martin Helme teeb ülevaate. Majanduskeskkond jaheneb, jaheneb nii, Eestis, aga see Eesti jahenemine eelkõige tuleneb siis maailma majanduse olukorrast meie peamised kaubanduspartnerid ja suuremad majandusalad, kõik on jahenemise teel, see tähendab siis ka seda, et Eesti majandus teises poolaastas majanduskasvu number muutub väiksemaks, tähendab, kasv aeglustub. Kui meil esimesel poolaastal oli 4,3 protsenti, siis me prognoosime, et teisel poolaastal see jääb 2,5 protsendi peale, siis aasta kokku on 3,3 ja omakorda siis järgmise aasta jaoks, tähendab see siis majanduskasvu prognoosi järgi 2,2 protsenti. Noh, seal on märkimisväärselt väiksem, kui ta siin viimastel aastatel on olnud, üle viie protsendiseid kasvasid me lähiaastatel kindlasti ei näe. Pigem me näeme siin kahe protsendi ja natuke peale. Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Kristen Michali sõnul seisab majanduse sees eelmise valitsuse vigade lappimine ja ta peab prognoosi isegi liiga optimistlikuks. Ütleme kokkuvõtlikult öeldes paistab ikkagi see, et mida valitsus kevadel lootis, nad lootsid ju, et ei tule kärpida ratas eelmiste valitsuste tegevusi see on siiski käes ja üsna selliste karmide numbritega tegelikult tuleb juba sellel aastal 50 miljonit kärpida, ega seda aastat palju järele ei ole, mis tähendab seda, et ilmselt tuleb kuskil teha ümbertõstmisi ja lõikumise ja nii edasi. Niisugune lootus valitsusel oli, et kuidagi libisetakse paremasse olukorda sellest varasemast ülekulust ja, ja noh, kui vaadata veel tervikuna seda majandusprognoos jaga üldist majanduspilti, siis esiteks, majandusprognoos on tehtud sellise suhteliselt niisuguse noh, ütleme keskmiselt optimistlikuma baasi pealt, vähemalt praegu paistab, sest kui me vaatame muud maailma, siis ega siis käimas on, ütleme, kaubandussõda, aga tulemus on Brexit. Ega need mõjud tegelikult võivad väga kiiresti ühel hetkel siia tulla, et siis me oleme täiesti uues olukorras. Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul on aga majandusprognoos üpriski oodatav ning üllatavat seal palju pole. Kuigi prognoosi kohaselt pole laene vaja juurde võtta, siis heametsa sõnul võib see teatud juhtudel isegi vajalik ja võimalik lahendus olla. Olen siiamaani ka seda meelt, et tegelikult pikaajalist infrastruktuuri laenuprojektide taotlemine Euroopa Liidult oleks kindlasti üks, üks võimalus, et seda tuleks kindlasti arutada, kaaluda seda enam, et majanduskeskkond halveneb ja, ja Euroopa Liit majanduslanguse tingimustes nii-öelda eelarve defitsiiti suhtub natuke teistmoodi kui majanduskasvu tingimustes, et siin kui üldine majanduskeskkond halveneb ja noh, kriis mingil hetkel tuleb, ilmselt ta mingil hetkel kindlasti tuleb, siis laenamise teema muutub väga aktuaalseks, nii et ma kindlasti ei välista seda, et tõesti tulevikus ei võiks laenu võtta. Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhatus lõpetab ATKO liinidega sõlmitud läänesuunaliste bussiliinide teenindamise lepingu põhjuseks Atko arvukad probleemid busside, ärajäänud reiside ja bussijuhtidega. Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhatuse esimees Andrus Umboja selgitab. Lõpetamine toimub siis kas kompromissi korras kokkulepitud tingimustel või siis ülesütlemisega. Praegusel hetkel need läbirääkimised annavad lootust, et kompromissi sõlmimine on võimalik ja eesmärgiga siis võimalikult kiiresti asendada läänesuuna avaliku teenindamise liinid uue vedajaga. Me loodame juba selle aasta lõpu seisuga vedaja läänesuuna liinidel ära vahetada. See on siis suund, mis läheb Tallinnast välja lääne poole, olgu siis seal Harku Saue suund need on siis miljonit liinikilomeetrid, kümned bussiliinid, mida praegu teenindab ATKO liinid. See osa siis lepingutest läheks siis väljavahetamisele. Atko Liinide teenindatavad idasuunalised liinilepingud jäävad esialgu kehtima, sest seal on rikkumiste arv tunduvalt väiksem, ütleb Umboja. Atko liinivedude lepingud kehtivad praegu kuni 2021. aastani. Kui aga lepingud üles öeldakse, peab riik olema valmis oma makstavat dotatsiooni kuni kaks korda suurendama. Ja hetkel me siis eelkõige jätkame läbirääkimisi selles kontekstis, et millised on need konkreetsed tingimused nii tähtaegade osas ka leppetrahvide osas on väga selgelt need arvamused erinevad sest lepingutega täitmistagatised, et sest me eeldame, et uus hange, mille me korraldame, siis liinid veetud saaksid, tulevad kallimad kui praegune liinikilomeetri hind, mis tähendab, et leping läheb keskusele kallimaks. See vaheraha peab ju kuskilt tulema, see saab tulla eelkõige siis selle täitmistagatise arvelt, mis on lepingus kokku lepitud, aga võib-olla ka osaliselt tuleb ta lisa dotatsioonina riigilt, et siin on ka keskusel väga selgelt läbirääkimise koht ka ka veel maanteeamet ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ja nad on ka siis kaasatud meie sellesse lepingu lõpetamise protsessi. Riigikogu sügisistungjärgul oli täna esimene tööpäev ja Uku toom jätkab sel teemal. Nagu tavaks, algas istung riigikogu esimehe ja presidendi kõnedega. Henn Põlluaas tegi ekskursi ajalukku ja tuli siis praeguse poliitilise seisu juurde minnes ka kohe konkreetseks. Me esindame siin kõik eesti rahvast ka siis, kui valimistulemused poliitilistele oponentidele ei meeldi. Koalitsioon esindab suurima osa Eesti valijate tahet. Tegemist on demokraatliku ühiskondliku protsessiga, millega tuleb kõigil mõistusepäraselt leppida. Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100 kriitikavaba päeva, seekord tavast kinni ei peetud. Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president. Kahjuks domineerivad Eestis sageli juht emotsioonid, kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamistega. Enesekriitiliselt öeldes on Eestis poliitilise kultuuri mõttes veel palju arenguruumi. Opositsiooni ja meedia kritiseerimise kõrval kutsus põlluaas siiski ka koalitsiooni ja EKREt, sealhulgas enamale vaoshoitusele. President Kersti Kaljulaid oma kõnes nii konkreetne ei olnud, rääkides pigem üldistest eluvaldkondadest ja Eesti ees seisvatest väljakutsetest. Jutt oli kõigest kliimast e riigist, noorsoopoliitikast, haridusest, sotsiaalsüsteemist, haldusreformist. President ütles, et meil on olemas nii parimate kavatsustega edasipürgijad kui jänesekindel, rumaluse paraad oma ebakompetentsuse ja üleoleva suhtumisega ning lõpetas. Täna on universaalsete inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest jätkuv seismine tihti ebamugav rünnatav ja halvustatav. Aga tõeliselt selgubki just neil ajaloohetkedel, mis on pigem keerulised. Milline siis on meie, Eesti tegelikult Demokraatlik või totalitaarsed vaikelu, hinda vabadust armastav või pelgad jõudu või väärtusi austav nutikaid, uusi lahendusi otsiv või vanadest kulukalt kinni hoida. Uudishimulik maailma põnevate võimaluste suhtes või umbusklikult endasse sulgub. Teie siin saalis oletegi need, kes otseselt vastutavad. Et nendel küsimustel oleksid vastused. Konkurentsiamet otsustas anda universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa järgmiseks viieks aastaks aktsiaseltsile Eesti Post ehk tuntud kui Omniva. Kui seni pidi Eesti Post universaalset postiteenust osutama vähemalt 245. postkontoris, siis konkurentsiamet otsustas seda arvu 30 võrra vähendada. Seega jääb Omniva postkontorite miinimumarvuks 215. Samuti vähendati kohustuslike kirjakastide arvu. Siin arvestati kirjakastidesse jäetud kirjadele arvu ühes kuus keskmiselt. Majandusministeerium pakub välja seadusemuudatuse, mis vabastab autokütuste müüjad kohustusest füüsiliselt kütusesse biokomponenti lisada ning lubab nõutava biokütuse kohustuse täita muul viisil. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi aasa sõnul kaotatakse niinimetatud 6,4 protsendi piir. Uue ettepaneku järgi otsustab tarnija isem kast täidab kohustuse osaliselt või täielikult füüsilise biokütuse abil või kasutab kohustuse täitmiseks tarnijate vahelisi kokkuleppeid. Rahandusminister Martin Helme ütles, et kohustusliku biokütuse vastu protestisid peale kaitseväega põllumehed ning kalurid, mistõttu tuli probleem lahendada laiemal tasandil. Tegelik nii-öelda Euroopa direktiivi eesmärk on vähendada siis CO2 heidet transpordis ja selle saavutamiseks on väga erinevaid viise. Meie praegune plaan on siis teha paindlikumaks kogu seda vedelkütuse seadust niimoodi, et seda CO2 heidet vähendamist oleks võimalik saavutada, noh näiteks LPG gaasiga transpordi elektrifitseerimine aega nagu meil siin raudteeplaan on ja, ja siin on mitmeid muid võimalusi. Nii et meie eesmärk on selline kohustuslik biolisandi reegel, väljumata üldse seadusest, nagu ta praegu on. Äsja saabus teade, et Briti parlamendi kauaaegne spiiker John Bergo paneb ameti maha. Kui parlament peas täna hääletame erakorraliste valimiste poolt, astub ta ametist pärast seda, kui ei, siis teeb ta seda 31. oktoobril alamkoja uudistega jätkame Reene Leas. Briti parlamendi tööseisak algab täna õhtul. Töö katkestamiseks andis käsu peaminister Boris Johnson, kes loodab niimoodi kõrvaldada takistused oma Brexiti strateegia eest. Täna õhtul hääletab alamkoda erakorraliste valimiste toimumise üle. Katkestus jõustub pärast hääletamist sõltumata hääletuse tulemustest. Vaid kuue nädala eest ametisse astunud Boris Johnson on poliitilises ummikseisus, sest parlament tõkestas eelmisel nädalal tema lubaduse viia ühendkuningriik 31.-ks oktoobriks Euroopa Liidust välja. Seda, kas leppega või ilma. Johnsoni plaan lahendada ummikseis ennetähtaegsete valimiste korraldamisega saab täna parlamendis arvatavasti ka teist korda lüüa. Autotootja Nissan juhti hirofotosaikova astub järgmisel nädalal tagasi. Teade saabus pärast ettevõtte nõukogu. Koosolekud. Saikova sattus surve alla pärast seda, kui ta tunnistas, et oli oma ametipostile tänu igasugustele lisahüvedele üle makstud. Samas eitas ta tegi midagi valesti. Varem on sai kava öelnud, et ootab teatepulga üleandmist. Nõukogu esimees ütles, et ettepaneku amet maha panna tegi nõukogu ning Saikova nõustus. Uusi juhte loodetakse leida järgmise kuu lõpuks. ÜRO tuumaagentuur kinnitas täna nädalavahetusel Iraanil saadud infot, et riik on asunud paigaldama võimsaid tsentrifuuge. Iraan teatas laupäeval, et uraani rikastamiseks pandi tööle kaks tsentrifuugi. Teates lisati, et riigil on võimekus rikastada uraani üle 20 protsendi määra. Analüütikute sõnul on 20 protsendi ulatuses rikastatud uraan tehnilises mõttes lähedal 90 protsendi ulatuses rikastatud uraani-le, mida saab kasutada ka relvade ehitamiseks. Tegemist on Iraani kolmanda sammuga 2015. aasta tuumaleppest taganemisel. Leppest on ühepoolselt välja astunud USA. Prantsusmaa tervitab positiivseid sündmusi Venemaa ja Ukraina suhetes. Siiski on liiga vara tühistada Venemaale kehtestatud sanktsioonide, ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian täna Moskvas. Enne triaani sõitu Moskvasse vestlesid Macron ja Venemaa president Vladimir Putin telefonitsi. Mõlemad kinnitasid, et jätkatakse tööd Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ukraina tippkohtumise korraldamiseks. Sel kuul Pariisis. Ja tagasi koju täna allkirjastati leping, mille põhjal teeb inseneribüroos Tiger Eesti geoloogiateenistuse tellimusel Ida-Virumaal kolm puurauku, mille kaudu saadakse infot maapõues olevate maavarade kohta. Kokku läheb töö maksma veidi vähem kui pool miljonit eurot. Viimati uuriti Eesti maapõue üle 30 aasta tagasi. Rene Kundla jätkab. Selle aasta viimases kvartalis puuritakse kaks auku Jõhvi vallas Tallinna-Narva maantee lähistele ja üks auk Lüganuse vallas Uljaste järvest kirdesse. Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul valiti puurimiskohad välja sealkandis aastaid tagasi tehtud uuringutele tuginedes. Jõhvi puhul me saame rääkida sellest, et sina tehti esimesed puuraugud juba 30.-te lõpus siis esimese Eesti vabariigi ajal ja mõned täiendavad augud ka nõukogude ajal aga nüüd nõukogude ajal puuritud augud ei ole säilinud, kuna siis need puursüdamikud hävisid tules ja esimese testi ajal puuritud puursüdamikud on siis suures osas ära proovitud ja tegelikult pole ka sealt midagi võtta, et siis seetõttu on vajalik uued augud puurida, saada värsket materjali, millest te kandis, oli samuti üks varasem puurauk olemas, kus siis leiti suhteliselt suured singi kontsentratsioon, mis meie nägemuses eeldab võib-olla natuke põhjalikumat ülevaatamist. Maasse puuritakse 60 kraadise nurgaga augud umbes 700 meetri sügavusele. Ülevaade puurimise tulemusena leitud maavaradest saadakse järgmise aasta lõpuks. Uurisime tiit gaasikult, mida aukudest leida loodetakse. Ma alustaksin üles tõsta, et seal meil tegelikult on vähem infot, nagu mainisin võrreldes jõhviga, et et seal me teamegi, et seal on kõrged tingimused, ressioon, aga kuna tegemist on eelduslikult Polumentaalses magistamisega, siis võib lisaks singlile olla ka mingisuguseid muid metalle, mida me hetkel siis ei teagi, et, et see oleks nüüd olekski vaja värsket materjali, et me saaksime teha proove nüüd jõhvi puhul on kindlalt teada, et seal on olemas rauamaak, aga lisaks rauamaagile, eelduslikult võib-olla seal ka muid elemente, mis võib-olla tänapäeva isegi väärtuslikumad võime rääkida seal samamoodi vasest, võib-olla tsingist sellega mangaani. Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik kinnitas, et uurimiseks tehtav puurimine maapõueohtu ei kujuta. Need augud ei ole keskkonnale ohtlikud, et võib-olla paralleeli saaks tuua tavaliste puurkaevudega, mida tehakse igapäevaselt igale poole, et, et need alatakse selles mõttes sama loogikaga. Nendesse puuraukudesse pannakse manteltoru sisse, mis välistab sisuliselt erinevate põhjakihtide segunemise. Ja pärast kõigi uurimistööde lõpetamist need puuraugud suletakse. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla Tänapäeva ühiskond on tehnoloogiast justkui läbi imbunud ning tehnoloogia mõjusid meie igapäevaelule uuritakse pidevalt kõigis teadusvaldkondades. Tehnoloogia areng mõjutab ka näiteks inimese taju. Tartu Ülikooli teatriteaduse professori Anneli Saro sõnul ongi küsimus selles, kas tehnoloogilised arengud aitavad inimestel tajuda kultuuri endale lähemal ja kui, siis, kui lähedal. Jane Saluorg jätkab. Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli Sara ütleb, et suuremalt jaolt on tähelepanu saanud erinevate tehnoloogiate kasutamine kultuuris. Palju vähem on aga vaadeldud, kuidas tehnoloogilised arengud muudavad inimeste taju ja mõjutavad seda performatiivseid väljendusvahendeid rakendades. Nii näiteks jõuavad tehnoloogiliste arengute tõttu praegu poliitikud suuremate auditooriumite, nii kui 20 aastat tagasi jätkab Annelis Aro. Me näeme, et ühiskond on muutunud väga teatraalseks, väga perfagematiivseks, tegelikult poliitikud on need, kes kasutavad performatiivseid vahendeid siis oma valijate või ühiskonna mõjutamiseks ja siis tekibki see küsimus, et mis jääb siis kunstidel üle nagu kunstide peamised väljendusvahendid on justkui käest äravõetu selline teatraalsus või viberfagamatiivsus. Et millised on need peaksid olema siis kunstistrateegiad, et edastada kunstilisi sõnumeid või tekitada siis niisugust vaba demokraatlikku piirkonda ühiskonnast. Saro ütleb, et strateegiana ei tohiks jätkuda senini üsna populaarne suund ehk et skulptuur keskendub ja koondub suurtesse linnadesse. Minu meelest me võiksime mõelda sellele, kas kaasaegsed tehnoloogilised vahendid võimaldavad meil tegeleda tegelikult ka tagada selle, et inimesed, kes ei ela suurtes kultuuri metropolides või ka isegi linnades, kus on olemas oma püsi vaid teatega või, või siis mingitele bändid, et kuidas nemad saaksid paremini kultuurist osa ja kuidas nad saaksid ka seda kultuuriprotsessi mõjutada ja minu meelest see täiesti ikkagi veel arendamata maa. Noh, ma võiks küsida, et mis kasu on setomaal sellest, et Tartus on päris palju kultuuriinstitutsioone või et kas lõunaeestlaste elu muutub siis kohe paremaks? Seega ütleb Saro, et kultuuri arendamiseks ei peaks inimesed olema tehnoloogia orjad, vaid peaksid aktiivsemalt püüdma tehnoloogiat oma elukeskkonna parendamiseks kasutada ja seda ka mingil määral arendada just selles suunas, et me ainult ei tajuks kultuuri enda lähedal, vaid see tegelikult ka oleks seal. Ja saade on jõudnud ilmateate. Need sünoptik Helve Meitern, palun. Madalrõhkkond eemaldub ja homme teeb meil ilma kõrgrõhuala lääneserv õhumass, meie kohal on soe ja nii saame nautida suvesoojust. Öö hakul on põhjarannikul vahelduva pilvisusega ilm ja võib sadada hoovihma. Pärast keskööd taevas kõikjal selgineb ja ilm on sajuta, kohati tekib udu. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 16, rannikul kuni 19 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Kagutuul tugevneb õhtuks viie kuni 11, rannikul puhanguti kuni 14 meetrini sekundis ja sooja tuleb 20 kuni 26 kraadi. Johannes vedru on valmis spordisõnumitega. Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub täna 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängus tugeva Hollandiga. Vastasseis leiab aset lilleküla jalgpalli staadionil ja algab kell 21 45. Kohtumisest teeb otseülekande ka vikerraadio. Valikgruppi juhib neljast mängust 12 punkti teeninud Põhja-Iirimaa. Hollandil on kolmest mängust kuus ja Eestil neljast mängust nullpunkti. Lillekülas peetud Eesti ja Hollandi vahelised mängud on olnud mälestusväärsed. 2001. aastal kaotas Eesti kaks. Üks eduseisust kaks. Neli, 2013. aastal suudeti aga nimeka vastasega kaks. Kaks viigistada. Eesti koondise peatreener Karel Voolaid. Nagu te ise teate, jalgpallis suure südamega mängides ja asjaolude kokkulangemisel on varemgi need ka kõige suuremad langen võib-olla neid on olnud rohkem sõprusmängudes siin kui ametlikes mängudes. Aga sportlaste ülesanne on teha oma tööd nii hästi kui võimalik ja ja uskuda sellesse, et spordiajaloos on võimalik neid imelisi tulemusi siis ka korda saata, muidu muidu ei ole see võimalik. New Yorgis lõppenud USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel tuli meeste üksikmängus võitjaks 33 aastane hispaanlane Rafael Nadal. Nadal alistas pea viis tundi kestnud finaalkohtumises viies setis venelase Daniil Medvedjevi. Otsustavas setis pääses publiku häälekat toetust nautinud Nadal viiskaks, et ning oli lõpuks parem kuus. Neli. USA lahtised meistrivõistlused võitis Nadal neljandat korda. Kokku on tal suure slämmi turniiridel üksikmängu tiitleid 19. Vastavas arvestuses edestab Nadali vaid Roger Federer, kes on võitnud 20 tiitlit. Hiinas jätkuvatel meeste korvpalli maailmameistrivõistlustel on selgunud kõik veerandfinalistid. Täna kindlustasid pääsu kaheksa parema hulka Ameerika Ühendriigid ja tsehhi. Tiitlikaitsja USA alistas vahegrupi viimases voorus punktidega 89 73 Brasiilia koondise ning jätkab turniiril ühegi kaotuseta. Veerandfinaalis kohtuvad ameeriklased prantslastega. Kaheksa hulka jõudis ka tšehhi tänajaid, tšehhid Kreekale küll 70, seitse-kaheksakümmend neli alla, kuid suhteliselt väike kaotus oli edasipääsuks piisav. Ameeriklaste hilisem võit tähendas, et Tšehhi pääses MM-il esmakordselt veerandfinaali, kus kohtub Austraaliaga. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi päevaga. Ja esmaspäeval, üheksandal septembril saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.