Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul. Ning pean selle nädala raadio hommikupalvused. Olen üritanud leida vastust küsimusele, kes on Jeesus Kristus. Selleks olen vaadanud, mida ütleb Jeesus enda kohta Johannese evangeeliumis. Selgub, et kui Jeesus kasutab erinevaid pilte selle kohta, kes ta on võtavad need kõik samasse suunda. Ta ei ole inimene nagu meie, kõik, ka mitte parim inimeste seast vaid taevast alla lasknud jumala poega. Apostel Paulus ütleb Kristuse kohta kes, olles kujult jumal ei arvanud saagiks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks ja paistis inimesena. Jeesus ütles Niko teenusele, te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju. Ja ometi ei ole keegi läinud üles taevasse peale inimese, poja, kes on tulnud taevast alla et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Meile ilmutata saladuslike tõdesid, mis jäävad teispoole, meie kogemust ja mõistmisvõimet. Kui jumal sai inimeseks, siis ei tulnud ta tooma meile tarbetuid teadmisi asjadest, millega meil ei ole midagi tegemist. Vaid Jeesus tuli, et päästa meid kaduvuse kütkest. Kuigi ta aitas inimesi ka maistes muredes. Me kuuleme, ta tegi terveks mitmed tõbised. Ei olnud see tema tulemise eesmärk. Kui ta ütleb, mina olen tulnud, et neil oleks elu. Ja oleks seda ülirohkesti sisemõtled, ajutist vaid igavest elu. Siin on vaid lõik lõpmata palju suuremast tervikust. Jeesus annid toovad igavese, juba praegusesse, igavene elu ei ole lõputult pikaks venitatud siinne elu vaid kvalitatiivselt teistsugune elu. Seepärast võib Jeesus öelda tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu häält ja usub teda, kes minu on saatnud, seal on juba igavene elu ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on siirdunud surmast ellu. Igavene elu algab siin. Ta hüüab valjusti. Kellel on janu, tulgu minu juurde joogu, kes usub minusse, selle ihust voolavad elusa veejõed. Ja Samaaria naisele, kes ei taibanud, kuidas Jeesus saaks ilma ämbrit ammutada talle Jaakobi kaevust vett, ütleb ta. Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle. Aga kes iganes jopet, mille mina talle annan ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu. Ulysevaks allikaks. Jeesus ütleb Martale, kes leinas oma vend alatsarust. Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes usub minusse, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda? Ja see on küsimus igale inimesele. Kas sa usud seda? Kas me usume teda, kes ütleb? Ära karda, mina olen esimene ja viimne ja elav. Ma olin surnud ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti. Ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Apostel Paulus igatses ta püüan taibata Kristust ja tema ülestõusmise väge ja ta kannatuste osadust saades tema surmataoliseks. Et ehk kuidagi jõuda ülestõusmisele surnuist. Ei, mitte, et ma selle olen kätte saanud või oleksin täiuslik. Aga ma taotlen, et ehk saan selle kätte. Sest Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Palvetagem. Issand Jeesus Kristus, anna meile usku sinusse ja julgust sinust kinni hoida elus ja surmas igavesti. Aamen.