Jääb vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord rääkisime sellest, et veel ajal, mis oli paar kuud enne või eelnes pakti sõlmimisele eriti nõukogude inimestele selgeks, et suurim vaenlane aga nõukogude liit oli ümbritsetud vaenlaste poolt, kuid nende seas tõusis esile Hitlerlik Saksamaa. Ning nagu me nägime sellest brošüürist, mis ärgitas nii Prantsusmaad kui Inglismaad ja oli üldse kodanlik, demokraatlikke riike Iisalt Nõukogude Liiduga astuma fašismile vastu. Et see oli ka propagandistid, peamine ülesanne, selle palvestajad, see brošüür oligi ette nähtud just nimelt propaga artistidele, kes töötasid punaarmees. Ja kui me räägime tänasel päeval küllaltki palju mõjutusoperatsioonidest ja ühiskondliku arvamuse kujundamisest, siis on niisugune tunne, et tegemist on millegi uuega, mida varem pole kunagi olnud. Aga kui me vaatame, kuidas nõukogude liit kasutas oma eesmärkide saavutamiseks ja lääne demokraatlike valitsuste mõjutamiseks just nimelt selle antifašistliku laine ja kasutas selleks tolle maailma intelligentsi nende esindajaid, siis me näeme, tegemist on ju, kui nii võib juba nimetada klassikaliste mõjutusoperatsioonidega, nii et veel kord mitte midagi uut ju põhimõtteliselt maailmas ei toimu. Ja vot selles vallas üheks silmapaistvamaks kampaaniaks millele eelnes terve jada sündmusi sai ja see kõik kulmineerus Pariisis 1935. aasta juunis kui toimus kirjanik, rahvusvaheline kongress ja kongress kultuuri kaitseks, nii et me näeme kongressi pealkirjas otseselt tandi fašistlikku võitlust, ei ole aga arusaadav, kelle ees tuli sõda kultuuri kaitsta. Ja viidis kongress läbi kuupäevadel 21 kuni 25. Juuni võttis osa 230 kirjaniku aruannet ikkagi väga suur ja esindatud oli 35 riiki. Ja kunagi meil oli juttu, kui oli teemablokk Stalin ja kirjanikud sellest, et idee saata laiali proletaarsete kirjanikke, rahvusvaheline organisatsioon, taoline oli olemas. Ja asendada see antifašistlike kirjanike organisatsiooniga või kirjanikega, kes olid meelestatud antifašistlikuks. Et see idee kuulus väga paljus Ilja Erenburgi ja meil oli ka eraldi juttu just nimelt sellesse asus Stalini Ilja Ehrenburg. Ja kes on siis kanal, kelle kaudu Ehrenburg sele mõtte viib Stalinile, see on puhaaril. Ja puhaarin jällegi, kui vaadata tema pöördumist Stalini poole, aga ta on üks nendest vähestest, kes tol ajal tegemist on 34. aastaga. Nii et kongressile eelneva ajaga pöördub Stalini poole, jub kallis kooba. Nii et kui kunagi oli Stalini hüüdnimedest juttu, siis teame. Üks neist kasutusel olevatest oli kooba. Muidugi vähe oli tol ajal alles neid, kes võisid tema pooleni pöörduda, aga puhaarin kuulus nende hulka. Jätkata tapet, selline on Ilja Erenburgi idee ja mis on nüüd väga huvitav, kuigi Ehrenburg kirjutab talle aga ka varem mitme pöördumise puhul lisa puhaarin omalt poolt oma kirjale veel ka Erenburgi kirja, nii et on näha, et mida rämbolkond talle kirjutanud tänud. Ja märkimisväärne on, kui kiiresti Stalin reageerib. Tema vaist nendes küsimustes on Johan plastiline. Nii et 1934. aastal, 23. septembril kirjutab ta kanovitšiletajas, son tol ajal vähemalt tinglikult riigi teine mees. Et ta luges selle Erenburgi kirja läbi ja Heremburgilon täielikult. Õiged seisukohad ja rap, rähk, Brattaarsete kirjanike organisatsioon tuleb laiali saata, see on vajalik. Ja lisab Stalin, et võtke selles küsimuses muuseas ühendus taanoviga, Kerson peaideoloog. Ja nüüd ta lisab ka kaks punkti, miks see tegevus on nii oluline, miks tuleks laiali lasta proletaarlased, kirjanikud, need on kirjanikud, keda ikkagi öeldab nende päritolu või vähemalt vaatad ja laiendada seda antifašistlike kirjanike ringiks. Ta ütlebki, et son, võitlus fašismiga ja teine oluline punkt, et see kaitseb Nõukogude liitu, tõstab nõukogude liitu ettepoole ja kogu selle temapoolse kirjaga kanowitzile lõpetabki Stalin ettepanekuga tuleb kogu selle ürituse etteotsa paigutada Ehrenburg ja et see kõik on väga suur asi. Ja sellele kõigele tuleb pöörata väga palju tähelepanu. Kui vaadata kanovitši vastus, siis arusaadavalt nõustub täielikult seltsimees Staliniga, teisiti ei saa olla. Ja juba kolmandal oktoobril 34. aastal kannab, et mis on kõik tehtud, nii et raporteerib. Ja vot siin on jälle üks huvitav detail, mis annab meile võimaluse paremini mõista neid süsteeme, mis on üles ehitatud täielikult autoritaarsetena. Jätkaganovitš lisab ja teatab, et kõik need projektid, mis vahepeal tema aia Ždanovi juhtimisel välja töötab, takse muidugi nemad on kuskil kulisside taga sellega nagu tegeleksid kirjanikud ise, kõike tuleb nendepoolse initsiatiiviga. Aga köik need projektid lähetatakse Stalinile kooskõlastamiseks. Ja me näeme, et selle hiiglasliku riigi eesotsas olev inimene laev näeb dokumendid, läbide parandusi, neid näiteid on olnud ju meil väga palju. Ja peamine roll ametlik selles protsessis ongi antud Heremburdile, millega tuleb arvestada ja läks võib-olla üldse see teema, mis esmapilgul nagu viiks meid kuskile kõrval. Aga selleks, et näidata seda rolli ja seda arusaamist, mis oli Lääne intelligentsile väga paljus suures osas seda nimetada vasakpoolseks või kuidas me seda daame. Aga see on just nimelt arusaam, et tolleaegses maailmas peamiseks liigiks jõuks, kes on antifašistliku võitluse eesotsas, selleks on just nimelt Nõukogude Liit ja vastavalt ka Stahlil. Ja et kogu see pakt, mis üsna pea sõlmitakse, et see ei ole mitte ainult üllatus nõukogude inimestele. Seda me juba oleme natukene näinud, kasvõi selle eelmise dokumendi najal, kuidas valmistati nõukogude inimesi, et mida neile räägiti fašismi-st ja Saksamaast ja milline üllatus oli nende jaoks pakt. Täpselt samuti oli seega suureks üllatuseks lääne intelligentsile ja üldse väga paljudele nendele inimestele, kes elasid Pariisis, Londonis ja teistes lääne linnades, maakohtades. Miks nüüd heeremburg, aga selle rast? Tolleks ajaks oli juba kortik, kes oli vaieldamatult kirjanik number üks Nõukogude Liidus. Kui me vaatame juba tema ajal neid koole, asutusi, instituut, kes kandsid tema nime, siis neid oli juba kümneid. Aga tema potentsiaal suhtluses Lääne kirjanikega oli juba ammendunud. Jah, seal olid klassikud, kellega ta oli kunagi suhelnud aga noorema põlvkonna esindajad juba oli vähem. Ei Erenburgi Stalinile suurepärane valik elas Pariisis. Ja lisaks käib ju kogu aeg siia ja sinna aga korkion tol ajal juba ja kasutame seda terminit, mida nõukogude ajal väga paljud inimesed tundsid ja teadsid, korki oli nii. Nii et kui me selle kuidagi eesti keelde tõlgime, siis on mitte väljasõidukõlblik, nii et need olid need inimesed ja neid oli ju Nõukogude liidus väga palju, kes olid niinimetatud müüa ja võib-olla meie noorematele kuulajatele kas või täpsustusena näitena kooli kõik need inimesed, kes töötasid valdkondadega, mille asutused kandsid siis kuskil märksõnana või kirjavahetuses seda täpsustust, tegemist on salajase organisatsiooniga. Aga kui vaadata üldse Nõukogude tehaseid, siis neist suur enamus olidki salajased, kui nad just ei olnud kergetööstuse valdkonna ettevõtted. Aga kõik need suured Tallinna ettevõtted kas või näit täna Tartu ettevõtted, need olid alatest liigatel, Isleb autodes rättide ja kaabli tehastega. Need olid ju kõik salajased, mis tähendas, et selle tootmisega kursis olevaid inimesi välismaale ei lastud nool kui kas või üks näide. Nii et ei kõlvanud seal läks lolliks enam korki lisaks kooli Erenburgi väga palju sidemeid ja seda pigem nooremate ja mitte ainult muidugi kirjanike seas kultuuritegelaste seas. Ja ta oli ju väga hästi juhitud ja mis on nüüd veel oluline, ta ju ametlikult ei kuulu parteisse. Ja see on jälle üks niisugune täpsustus, mida võiks ju teha jälle inimeste jaoks, kes pole otseselt nõukogude süsteemiga kokku puutunud, paistab, et see jaotus oli ju väga üks-ühene. Nad olid, partei liikmed olid parteitud. Aga kui me vaatame väga sageli, keda kasutati just nimelt kontaktide loomiseks väljapoole Nõukogude Liitu need võisid olla ka Eestist pärit, et inimesed ütleme natukene hilisemal ajal, keda siis usaldati kuskile tööle kasvõi arhiivides või teadusasutustes siis valik, just nimelt arvestades, et lääne inimesed suhtusid suure kahtlusega, kui oli tegemist partei liikmega aga juba nisu, kuna nende vaatevinklist positiivsem näitaja, kui inimene ei kuulunud parteisse. Aga ettekandeid ja ärakasutamist leidsid ka need inimesed pidid kirjutama, aga see ei ole praegune teema, kuid meie jaoks on see oluline, Ederemburgi puhul arvestatud ja seda kindla plussiga. Ja taolistel inimestel lasti aga vähemalt väliselt omada mingit sõltumatust, nii et vahetevahel võis öelda ka nõukoda süsteemi kohta mingi krõbedama sõna, aga arvestades põhieesmärki vaadati sellele läbi sõrmede. Pigem vastupidise tõstis nende inimeste autorit teetia kaalu Lääne intelegentide silmis. Ja 34. aasta novembris annab Nõukogude Liidu saadik Pariisis Erenburgi ele edasi teate et Stalin tahab temaga isiklikult kohtuda ja arutada neid ettepanekuid, mis rämburgi kirjas sisaldusid. Kuid köremburgs samal kuul saabub Moskvasse, siis kokkusaamine ei toimu, jääb ära ja kui me otsime seda põhjust, miks see on. Niisiis me jõuame ühe teise olulise tegelase juurde, keda nõukogude võim kasutas oma eesmärkidel ära ja neid on tegelikult ju väga palju. Sama aasta septembris kohtub Stalin Moskvas Andrei bar püssiga. Ja mis on selle kokkusaamise põhjus? Barbess valmistus kirjutama elula raamatut Stalinist. Ja see vestlus, aga see ei ole nende esimene kokkusaamine viis Stalini järelduseni, et hoopis mõistlikum oleks kogu selle töö etteotsa selle organiseerimist. Veel kord tuli jätta muljet, et kirjanikud kogunevad oma linitsed tiivil. Et selleks sobiks Barbis hoopis paremini kui Ehrenburg. Ja millise Erenburgi üles anda saab või milline kohustus tema õlule pannakse. Ta pidi dikteerima astenografistile oma mõtted, nii et kõik need mõtted, mis seostasid selle tulevase kongressiga, kirjutatakse üles, antakse bar püssile edasi. Ja RM purk ei kõrvaldata, aga talle jäetakse see kulissidetagune peamine roll. Nii et tegelik niiditõmbaja organiseerija on tema Agase väline figuur, kelle poole korrespondendid pöörduvad, kes annab intervjuusid, on Parpess. Ja tagantjärele võib-olla on isegi võimalik väita, et see rollijaotus Kaaerrämburgi päästis. Muidugi. Meil on seda väga raske väita. Aga kujuneva Ta mäe nende inimeste saatust, kui me tuleme kuskile aastatesse 36 37 kes täitsid Stalini jaoks analoogilise ülesandeid, nagu algselt oli määratud Eremburgile siis need inimesed ju kõik likvideeriti. Kui nüüd vaadata reaktsiooni sellele kongressile, siis ja üldse, ega Erremburgil ju väga lihtne ei olnud oma kirjas Pugaarinile son juba lähetatud pärast kongressi. Ta kurdab probleeme väga palju ja millised olid siis peamised mured, et need Nõukogude organisatsioonid, kes tegelesid kirjanike lähetamisega muude küsimustega, seda ju kõike ja tähti kuskilt sirmi tagant. Et möönd, kirvemeetodid lihtsalt segasid selle eesmärgi saavutamist, mida rämburk jaga vastavalt Stalin taotlesid. Ja ta kurdab, kurdab ka selle üle, et mõned prantsuse kirjanikud, kes siis üldiselt olid, nagu ta ütleb, meie suhtes väga hästi meelestatud, et ka nemad tahtsid esineda kriitiliste sõnadega tundega et midagi seal Nõukogude Liidu puhul neile ei meeldinud ja kui raske tal oli kõike seda vaigistada. Nii et see kiri on niisugune poolametlik pool isiklik ja ka puhaarin saadab selle kirja edasi Stalinile. Aga nüüd, kui vaadata Ta kuidas Nõukogude Liit tegutseb selle eesmärgi nimel, et on vaja luua nisukene kultuuritegelaste antifašistlik rinne siis Nõukogude delegatsioon koosnes 10-st inimesest ja see annab meile jälle ülevaate, kuidas ja millistest arusaamadest lähtuti. Eks nisukesi delegatsioone komplekteeriti. Ja neist oli vaid kaks inimest, kelle puhul sai kindlalt öelda, et vähemalt kirjanike ringkondades olid need nimed Läänes tuntud tuntud laiemalt ja mitte ainult kirjanikud polnud neid kuulnud, vaid ka läänelugejad olid nende teostega tutvunud. See oli Aleksei Tolstoi järsk Ivanov. Nõukogude kirjanikke ja selle 10 hulka kuulub ka Erremburg, aga teda võiks juba nimetada pool Pariis laseks nii et otseselt nagu ei ole nõukogude kirjanik. Aga ülejäänutest, no võib-olla ainus nimi, mis tol ajal midagi ütles, oli Michal kaltsoff. Aga kamis röövkalt soovi puhul polnud ju tegemist kirjanikuga ajakirjanikuga. Ja kunagi Me rääkisime temast ka pikemalt. Ta oli just nimelt ja kui tõmbame paralleeli võimaliku Erenburgi tulevase saatusega, mis ära jäi. Kalt Safo oli ju see Stalini usaldusisik, kes väga paljus korraldas seda abi vabariiklastele Hispaania kodusõjas ja rääkisime kunagi sellest, kuidas ta vastu võetakse, kui ta tagasi nõukogude liit tuleb. Kuidas Kremlis pidulikul vastuvõtul köik talle aplodeerivad ja kuidas mõne aja pärast arreteeritakse ja hukatakse. Aga veel kord natuke teda tunti kui ajakirjaniku, sellepärast et tema ametlik positsioon oligi ajakirjanik seal Hispaania kodusõjas tema reportaažid, nii et natukene tuntud. Ülejäänutest aga polnud läänes isegi aimu ja tõenäoliselt väga paljud neist ei ütle ka meile tänasel päeval mitte midagi, need nimed. Aga kuna meie saade läheb eetrisse pühapäeval puhkepäeval, siis on võib-olla mõistlik teha nisukene mänguline paus ja meenutada kunagist ma sellest rääkisin. Et 60.-te aastate lõpus koos oma heade moskva sõpradega Käsmus korraldasime niisukest mäng, kui ta oli välja antud mahukas Vene Föderatsiooni kirjanik loetelu või isegi ei tea, kuidas seda nimetada. Igatahes niisugune väiksem sinine raamat, see on mul silmi ees ja seal olid ära toodud kõikide Vene Föderatsiooni Kirjanike Liidu liikmete nimed. Ja mäng oli järgmine, tuli silmad kinni panna ja näpuga puudutada, suvalist siis lehekülge ja avada silmad ning vaadata, millise kirjaniku nimi jääb näpu alla. Ja kui keegi mängijatest, aga nende seas olid ka tänapäeval maailmanimed, kui nii võib öelda luuletajad Lev ronisteni ja Andrei Manasterski. Ja kes siis oskas selle kirjaniku kasvõi ühe teose maini ja ta, see oli selle mängu võitja ja tuleb öelda, et mäng võis kesta päris pikalt ja reeglina lõppeski niimoodi, et mitte ühtegi teost mitte keegi polnud selle kirjanike nimel tundnud. Nii et meie kuulajad võivad need praegu läbi viia samasuguse mängu. Et ma nimetan nende kirjanike nimed veel kord tegemist on ülemaailmse kongressiga, sinna kogunesid väljapaistvad kirjanikud, aldi, fašistid üle terve maailma ja keda Nõukogude liit otsustas sinna saata. Esimene nimi on Anna karavajeva Läks väikese pausi pärast iga nime, neid ei ole väga palju, siis saab mõelda, tuletada võimalikud teosed meelde. Teine oli kirjanik, kirsson. Järgmine nimi võib-olla isegi võimaldab midagi nimetada, see on Panssee Row siis järgmisena täpselt samuti ihanov. Aga eelviimane nimi, ma arvan, tekitab suuri raskusi, resson kirjanik nupul, vähemalt sõidab sinna nime all kirjanik või sildi all kirjanik. Ja viimane nimi võib olla meie kuulajatele tuttav, seda meest oleme kindlasti maininud, aga mitte kordagi kui kirjaniku. Ja see on Shar Pakov. Vähe sellest, et me ei tuntud läänes, neid polnud keegi kuulnud, eriti ka Nõukogude liidus ja ega tegemist polnud ju paljude puhul kirjaniku ametiga. No võtame ühe näite, see Ivan lupol oli tol ajal maailmakirjanduse Instituudi direktor. Chinovnik, mingit loomingut talle erilist pole, aga saadetakse sinna kirjanikuna. Ja see viimane nimi, kelle puhul sai mainitud, et võib olla Tuleta meelde meie kuulajatele, Aleksandr Šterbakov kooli parteifunktsionäär ja hiljem ka väga kõrgetel kohtadel, aga tüüpiline nõukogude ajal, kui mingid rahvusvahelised üritused siis delegatsiooni koosseisus muidugi mingid funktsionäärid, parteitöötajad, KGB või julgeoleku töötajad ja neid koomilisi lugusid nendega seoses. Kui mingid viiuldajad, kes polnud viiulit, näidud saadetakse mingile üritusele. Ja neid näiteid on päris palju, aga ei hakka nendel praegu peatuma. Algselt pidid delegatsiooni koosseisus, aga tuletame veel kord meelde, et köik need koosseisud kinnitati Stalini poolt. Isiklikult ei ole niimoodi jääd Kirjanike liit või ka mingid väiksemad funktsionääride otsustavad, kes sinna sõidab. See oli Stalini isiklik otsus. Olid planeeritud ka korkija Šoloff, kuid erinevatel põhjustel nad Pariisi ei sõida. Ja nüüdse delegatsioon, mis siis saabub antifašistlike Kirjanike kongressile tekitab ju lääne kolleegide seas vägasud hämmingut sõnade astajat, seal puuduvad nimekad nukkude kirjanikud ja peamine, kelle puhul esitatakse siis küsimusi, miks neid seal ei ole, kuhu nad on jäänud, need olid Paabeli apasterlak. Ja saabuvadki viimasel päeval. Kongress hakkab oma tõed juba lõpetama ja saabuvadki sinna viimasel päeval ja kuidas nad sinna saabuvad, sellepärast Stalinile kantakse. Läänekirjanikud on suures hämmingus, et miks neid seal ei ole ja eriti Pasternak, miks teda seal ei ole. Ning Stalini käsul lähetatakse nad tarrisi. Kuidas seda käsku täideti, võib lugeda Pasternaki naise mälestustes. Ta kirjutab, et nad olid parajasti suvilas, kui saabus sinna ähmi täis. Võib ette kujutada, sellepärast et see korraldus tuli ju talle läbi mitme instantsi Kirjanike liidu poolne delegatsioon ja teatavat passarnackile. Ta peab koheselt välja sõitma Pariisi. Pasternak tol ajal haige ja keeldub resoluutselt, et ei tule kõne allagi. Kirjanike Liidu esindajad ei jäta järele, teevad talle selgeks, peab minema, et käsk on tulnud, kõige kõrgemalt ei ole mingit väljapääsu. Ja mis oleks siis ainus võimalus, kuidas õnnestuks mitte sõita, aga pastallakilon kinnisside ta ei sõida mitte kuskile, mitte mingisugustel tingimustel taid sõid aparhisi ja tuleb minna Moskvasse ja helistada seal Stalini sekretärile Boscreobushevile, sellest mehest on meil ka kunagi olnud juttu ja paluda temalt vabastust sellest kohustusest. Ja ta jõuabki Moskvasse või sõidavad Moskvas koos abikaasaga ja ta saabki ühenduse Boscraabusheviga ja teatab, et on nii haige ja mitte mingil juhul mitte kuskile sõita. Pascrodušov olevat tema käest küsinud, et aga kui oleks sõda ja täid kutsutakse kaste, siis läheksite mille peale vastab Pasternak, jah, läheksin, mis on ju igati ka loomulik. Ja Pascrabašep humalt poolt, siis arvestage, et teid ongi kutsutud, nii et Stalini jaoks veel kord me ju näeme pidevalt seda terminoloogiat, mida kasutatakse lahinguväljal, ongi tegemist sõjaga. Ja nüüd abikaasa jätkub, öösel saabub suvilasse auto ja muidugi see tekitab teatud hirmus segadust. Naine tahab kaasa sõita, sest mees on ikkagi haige. Et üksinda ei saa hakkama, talle tehakse selgeks, et mitte mingisugust kaasasõitmist ei toimu ja kuhu siis kavatsetakse Pasternak öösel kiiruga viia. Jällegi me näeme, kuidas süsteem töötab, tap tuleb ta viia ateljeesse ja seal õmmeldakse talle uus ülikond, palitu ja kaabu. Ja see kõik toimub, õõnes Need on lähedal, kõik seal väljas tegelevad selle küsimusega. Ja selle lõigu lõpetabki naine tõdemusega, et ei ole ju midagi imestada, sellepärast et nendes rõivastes, mida Toris Leonid hoitš tavaliselt kandis muidugi teda Pariisi saata ei saanud. Ja veel üks väike täpsustus, kui suurt tähtsust sellele omistati tavaliselt Nõukogude liidus passide vormistamine võttis aega, kuid siis neid vormistati see välispass kahe tunniga. Koheselt haige inimene ja saadetakse Pariisi. Mis on aga meie jaoks oluline? Nõukogude kirjanik ju tol ajal 35. aastal võetakse vastu mitte ainult Pariisis Läänes suure sümpaatia. Sest kui me hakkame vaatama vähemalt inimesi, keda me võiksime nimetada intelligentsiks, aga mitte ainult inimesi, kes tegelevad kirjutamistööga ja muudes analoogilistes valdkondades vaid ikkagi väga palju inimesi, protsent ei ole mõtet nimetada, olid tol ajal meelestatud antifašistlikust. See kõik, mis toimus Saksamaal, polnud prantslastele laias laastus paate. Ja nõukogude liitu võetigi kui selle antifašistliku liikumise vaata EP peamise jõuna. Me peame ju arvestama, tolleks ajaks polnud ju toimunud ka neid suuri protsesse, nii et ettekujutus Nõukogude Leedust aitab siis vabariiklasi seal Hispaanias natukene hilisema, aga põhimõtteliselt korraldada aitab kaasa igasuguste kandi fašistlikele üritustele. Nii et see oli see pilt, mida Nõukogude liit tol ajal väga paljude inimeste silmis omas. Ja hiljem antakse ka kongressil peetud sõnavõttudest välja eraldi raamat. Ja miks nüüd Stalin võib-olla oleks täpsustusena vaja lisada, miks ta vanižanri, paar poissi sellesse rolli kõigepealt tegemist oli juba alates 23.-st aastast Prantsusmaa kompar. Ta ei liikmega, juba sellepärast sobis 30.-te aastate alguses kooli anryybarbess pikalt elanud nõukogude liidus olnud karavil Moskvas. Ja Stalin oli temaga kohtunud aastatel 32 34, kolm korda, nii et tundis teda küllaltki hästi. Ja kuigi need vestlused tol ajal jäid avaldamata, aa ma ka kindlasti nad väga täpselt stenograafia, eriti nii, et Stalin suurepäraselt teadis tema vaateid. Sellepärast, et oli juba otsustatud tariiborbess sobibki selleks autoriks, kes võiks kirjutada Stalini elulooraamatu antaksega korraldastega materjalidega arusta tarnijate otseselt keskkomitee tegeleb selle küsimusega. Ja see Stalini elulooraamat ilmubki 35. aastal Pariisis veebruaris ja juba 1935. aasta sügiseks on see tõlgi vene keelde arusaadavalt väga suure tiraažiga ilmub sarjas romangasi eta ja siin on vaja tuua veel üks täpsustus, mida me kunagi ka ju rääkisime, kui need lääne intelligendid külastavad Venemaad seal suur julgeolekuoperatsioon, kuidas neile seda Potjomkini küla üles ehitatakse, aga sageli nende teosed näevad trükivalgust Nõukogude liidus väga suurtelt iraažidega. Ja ka honorari on ikkagi meeletud, nii et inimesed lihtsalt makstakse kinni. Kuitseb ka venekeelset väljaannet tarbis oma silmadega, ei näe sellepärast et augustis Moskvas Kremli haiglas sureb ja täielik ülistuslaul, kui seda teost ta siis ka tänasel päeval sealt mitte midagi, mingeid fakte Stalini elulookäigu kohta ei leia. Aga miks see teos võib huvi pakkuda? Sellepärast et väga paljud bar püssi puhul kasutad, tud hinnangud on hiljem Nõukogude propagandistid poolt lastud massidesse, nii et need on pidevalt kasutatud. Ja ma toon mõned näited, kus tarbesson, pioneer. Ta ja tema ongi olnud selle kuulsa lause, mida hiljem igal pool plakatitel kuskil ajalehtedes armastati tiražeerides on Stalin tallieeninsi koonia, nii et Stalin on lenin tänasel päeval. Või veel üks sageli kasutatud Parbussi mõttekäik. Stalin, see on suur juht. Ja nüüd Parbus, Stop mille poolest on see juht eriline Talon, teadlase mõistus, töölisnäoilme ja lihtsates sõdurit rõivastus, et kõik inimesed Kehras Stalinit polnud võib-olla otseselt näinud, said ette kujutada, millise inimesega oli tegemist. Kuid nagu paljude isegi nende ülistusraamatute puhul ka nõukogude inimesed ju väga pikalt neid lugeda ei saanud, mõõdub vaid paar aastat, kui korjatakse juba raamatukogudest ära. Ja mis on selle põhjuseks, on ju igati mõistetav. Ei saanud barbess kirjeldada Stalini elulookäiku, nii nagu Stalin elaks täielikus pakkumisi, mitte kedagi ta kõrval ei ole. Muidugi, tegemist on ju väga suure juhiga, teised kõik on väga pisikesed. Ana vähemalt peab olema mõni neist, keda juhtida üldse kedagi ei ole. Siis ei ilmne ka, kui geniaalne see juht on, kuidas ta viipsis teisi seltsimehi õiges suunas, kui teed sõitsime, meil üldse ei ole. Aga mis siis oli juhtunud kuskil juba 1937.-ks aastaks enamus neist, kes olid raamatus mainitud kui Stalini võitluskaaslased, kui tema poolt juhitud seltsimehed neist olid saanud rahva vaenlased. Kui need Analybarbess oleks olnud elus, siis ilmselt oleks, Ta on viinud sisse vastavad parandused, oleks ilmunud uustrükk aga seda ei riskitud ilma temata teha ja miks mitte sellepärast et kui oleks ainult venekeelne variant, siis kindlasti oleks ka sellega hakkama saadud. Aga kuna eelnevalt oli ilmunud prantsuse keelne ja see oleks ju muutnud kõik niivõrd naeruväärseks, oleksime üsna pea inimesed hakanud neid võrdlema, seda originaali ja seda kordustrükki venekeelsed. Ja kui see vahe oleks olnud väga suur enne suur kangelane nüüd rahva vahel siis seda ei riskitud teha, nii et lihtsalt raamat korjati ära. Kuid need kultuuritegelasi, kes tõesti nägid nõukogude liitu ja just nemad Stalinit eesotsas Nõukogude Liiduga kui peamist rollimängijad selles võitluses fašismi vastu siis neid oli ju väga palju. Aga Lääne kirjanik, keda kasutati oma huvides varasemal ajal, neid on ju ka kaugeltki mitte vähem. Ja kui lihtsalt paari lausega vaadata, millised olid need eesmärgid just nimelt nende operatsioonide läbiviimise eesmärgi siis võib-olla 30.-te alguses oligi peamine idee leida mõni Lääne kirjanik, kes siis kirjutaks selles populaarses vormis taolise elulooraamatu Stalinist nagu hiljem seda Barbiskategi ja nõukogude autoreid oleks leidnud kümneid. Ja me kunagi rääkisime ka ühe kandid, aktuurina arvestati ka korkid, kuidas ta seal vingerdas. Aga muidugi hoopis teine kaal oleks taolise raamatu, kui selle autor oleks lääne kui maailmas juba laiemalt tuntud kirjanik. Ja endiselt esimene kirjanikel seda rolli pakuti või keda nähti, selles rollis oli Emil Ludwig. Miks me võime seda järeldada? Stalin võtab ta vastu 31. aastal, 13. detsembril ja tolleks ajaks oli ju Ludwig kirju tanud mitu nimekad biograafilist raamatut, töötest, rämbrandist, Ilham teisesse loetelu on pikk, Bismarkist vaagnerist väga populaarsed raamatud ja sõjavestlus. Staliniga kestis mitu tundi. Söe, stenografeeriti ja pandi siis üksikasjaliselt kirja ja ilmus ka ajalehtedes. Ja mõne aja pärast möödus umbes aasta ka eraldi raamatuna. Jamitud tulite. Aga see katse ebaõnnestus, Ludvig seda raamatut ei kirjutanud. Kuigi hiljem avaldas näiteks raamatu Rus väldist ja pole täpselt teada, mis kaalutlustel ta sellest loobus. Kuid mis meie jaoks on huvitav, et 30.-te aastate teisel poolel, kui need kohtumised toimuvad, siis on juba teine eesmärk, on kappar püssiraamat juba olemas, pole vaja uut raamatut ja vot siin on vaja just nimelt kinnid tada ja veel kord kasutades neid kirjanikke ära kui mingisugust nisukest võimendajad. Millist rolli mängib Nõukogude Liit selles suures üldises Antifašistlikus võitluses? Aga kui me peame ka silmas neid eesmärke, mis olid ära toodud eelmine kord tsiteeritud brošüüris, siis ärgitada ja igati survestada omavalitsusi alustamaks aktiivselt sõjategevust fašistliku Saksamaa vastu. Nii et lõpetuseks, mida meil oli vaja kätte saada, kuidagi toonitada, et see roll antifašistlikust võitluses, mis oli üleüldiselt tunnustatud enne pakti sõlmimist, sai just nimelt kujutas Nõukogude Liitu peamise hitlerliku Saksamaa vastasena ja seega pakt oli lääne inimestele samasugune šokk nagu paljudele nõukogude inimestele ja selle teadmisega võikski täna lõpetada.