Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Jätkame oma teemaplokki, mis peaks meid välja viima, Ribbentropp, Molotov, paktini. Ja kui me nägime 1920.-te lõpus 30.-te alguses oli Saksamaa vähemalt tinglikult Nõukogude Liidu suur liitlane või oleks õige mõelda, et huvid nii mitmeski valdkonnas eriti, mis puudutab sõjandus, langesid siis 30.-te keskpaigas saab Saksamaast hitlerliku Saksamaast Nõukogude liidu üks peamisi vaenlasi või selle rolli, mille nõukogude liit on enesele võtnud, et ta on juhtriik võitluses fašismi, ka seda rolli pühiti, et mängida nii siserindel kui ka rahvusvaheliselt. Ja arusaadavalt, selleks kasutati köitevahendeid, nii et veel kord luues seda pilti Nõukogude Liit ja riigijuhtidel. Stalin on peamine jõud, millele võivad ka loota kõik need inimesed, kes mitte kuidagi ta. Mida selle süsteemiga, mis Saksamaal on muutunud valitsevaks? Miks meil seda kõike vaja on, sellepärast, et panna tulevane takt konteksti oma ajastu konteksti. Ja näidata, mitte ainult Nõukogude inimeste jaoks ei olnud tegemist väga suure ootamatusega, sest ajalehed, nagu nägime, ka propagantistidele mõeldud tekstid jutustasid ühtne ja järsku inimesed ärkavad ja kuulevad raadiojaamadest kui ka loevad ajalehtedest hitlerliku Saksamaast on saanud suur Nõukogude Liidu liitlane täpselt samasugune ootamatu olisega Lääne demokraatliku intelligentsi jaoks. Ja väga paljud on muidugi ka lääneriik juhtide jaoks, kes olid rohkem või vähem muidugi informeeritud paremini kui intelligentsi esindajad. Ikkagi. Eelmine kord rääkisime ka sellest ja selles valdkonnas püütakse ära kasutada kõike kanaleid ja ka neid konkreetseid kirjanikega Nõukogude Liitu külastasid, kes sinna kutsuti, Nad olid terved operatsioonid, mille taga väga paljus julgeolek. Aga need olid ju inimesed, kes selle informatsiooni kandsid laiali. Nad olid autoriteetsed inimesed. Ja tol ajal ikkagi kirjanikke, inte legendi sõna oli tunduvalt kaaluma. Ja veel kord, eelmine kord rääkisime sellest 1931. aastal, 13. detsembril võttis Stalin vastu Emil Ludwigi. Kuid tol ajal see rahvusvaheline Satatsioon muidugi hoopis teistsugune, siis veel väga tihedad suhted Saksamaaga. Rääkisime nii lennunduskool, kus ühiselt õpitakse kui tankist, ettevalmistav kool. Nii et mingeid niisukesi vastuolusid nagu ei paista. Ja ka selle kokkusaamise eesmärk oli natukene teine. Stalin ihkas näha mõne välismaa kirjanike sulest oma elulookirjeldust 30.-te aastate Ta keskpaigaks on olukord maailmas juba järsult muutunud. Ja võib-olla esimene nendest suurtest nimedest, kui me jääme nüüd selle temaatika juurde, keda Stalin vastu tapp hooma Kremli kabinetis on silmapaistev Inglismaa kirjanik Herbert Wells. Ja nende inimeste täpselt samuti nagu ka Emil Ludwigi puhul. Nende inimeste teosed olid ju nõukogude liidus väga hästi tun. Nii et ka Nõukogude inimeste jaoks on tegemist ikkagi väga olulise sündmusega. Kui üks nimekas kirjanik külastab nõukogude liitu ja miks vahels võtab selle reisi, taan tol ajal 68 aastat vana, sellepärast tema nagu väga paljud inimesed, nii et neid perioode on olnud ju ajaloos ka varem kohalakse arengu pärast mures, et mis pas saab täpselt sarnaselt Kaerbertuels. Ja nüüd ta on leidnud, et selles ebastabiilsus maailmas selles maailmas, kus Saksamaal on võimule pääsenud sellised jõud on vaid kaks inimest, kaks silmapaistvat riigijuhti kes võiksid täita neid lootusi, mis Vasakpoolsetel intellegentidele Euroopas olid. Ja nendeks inimesteks olid USA president Roosevelt ja Nõukogude liidu juht Stahlil. Ning Moskvasse saabubki ta pärast seda, kui oli kohtunud Ruus väldiga töös, tema arva, Ta paistis, rajavad Ameerikas mingit uut õiglast riiki või Tõma kirjutab, distas nimetab ta seda mingiks sotsialistlikuks variandiks, nii et mõlemad riigid mõtlevad siis tinglikult nii nagu värvatu helt sellest aru saab. Sotsialismile ja seega vastanduvad sellele süsteemile, mida rajab Saksamaal. Stalin muidugi pidas silmas ka veel Ta olulist momenti ja nimelt kirjanik kui omal ajal võttis vastu leenid, seevastu võtma toimus kuuendal oktoobril 1920. aastal nende vahel leidis aset väga pikk vestlus ja pärast sõda kohtumist Avalgašuels väikese raamatu, kas Venemaa pimeduses milles räägib ju Venemaast ja Leninist väga suures paatiaga ja nimetab Leninit selles raamatus Kremli unistajaks, nii et võib-olla kõik ei ole realistlik. Ja muidugi see situatsioon, mis 1920. aastal tema silmile avanes, ei olnud eriti rõõmus, aga tulevik, nisukene, suur toopia ja seega tegemist unistajaga. Et oli tee nõukogude liidule tol ajal Venemaale soodne raamat, seda kinnitab juba fakte, et see raamat avaldati Nõukogude Venemaal, Lenin oli sellega väga rahul ja kui keegi meie kuulajatest tahab selle raamatuga tutvuda siis mõni aeg tagasi ilmus Loomingu raamatukogu sarjas. Ja mul oli au kirjutada sinna vä kena järelsõna, nii et raamat on ka eesti keeles kättesaadav. Täpselt samuti nagu vestlus leeniniga, kestis ka see kokkusaamine Staliniga päris pikalt ja üsna pea juba ajakiri bolševike, aga see on ju kõige tähtsam ajakiri, mis nõukogude maal üldse ilmus avaldama 1934. aastal seitsmeteistkümnendas numbris selle vestluse sisu. Ja üsna pea pärast seda kohtumist avaldab Wells raamatu autobiograafia katsetus milles ta kajastadki oma muljeid sellest kohtumisest Staliniga. Ei hakka nendel pikemalt peatuma tuumaaga, midagi võiks refereerida. Ja see on ju erakordselt huvitav tulenedes, kas või juba sellest, kui osavalt Stalinil õnnestus ju lollitada käikeneid inimesi peaaegu kõik, kellega ta kokku sai ja me peame arvestama, et need kirjanikud olid ju inimesed, kes suutsid analüüsida, suutsid näha, ja nad erinevalt Nõukogude inimestest polnud ka hirmu kammitsates. Ja alustabki või vähemalt kirjeldab seda oma eelnevalt niisugust lähtepunkti sõnadega. Ta lähenes sellele kokkusaamisele suurde eelarvamusega. Ja ta arvas, et ta kohtab fanaatikud niisugustes poos käes, on monopoliseerinud kogu selle võimu oma kätesse. Ja jätkab ette ei möödunud paari minutitki, kui kõik kahtlused kadusid. Kui lugeda neid lauseid seest tuleb aitäh üks Ameerika Ühendriikide president, kes heitis pilgu Putini silmadesse ja nägi seal suurt sõprust ja nii edasi. Aga kui tulla kohalike sündmuste juurde, siis mõni aeg tagasi ka meie president kohtus valitsusliikmetega ja veendusse, midagi kurja pole seal oodata. Nii et pole midagi imestada, et mõne hetkega võib tõde selguda. Ja seal on sellised laused. Nüüd ta on veendunud, et see on grusiin, kellel puudub igasugune soov kavaldada, Stalin ei avalda ja ei ole ka temas midagi, mis võiks viidata salakavalusele skule aus, siiras inimene. Ning nüüd on üks väga huvitav lause, üks väga huvitav järeldus, kuidas Stalinil õnnestus ilmselt jutustades oma eluloo käiku. Me teame, et ta õppis vaimulikus seminaris ja õelsil jääbki niisugune mulje, et tegemist on siira kort prodoksiga ja kuna on niivõrd usklik inimene, siis juba ainuüksi see on garantii tema kaasvõitlejatele. Käibel on igasugused kuulujutud, et Stalin kiusavad kedagi taga aga ei saa olla mitte midagi sellises, kui tegemist on sügavalt uskliku inimesega, siis ta ei saa ju kedagi taga kiusata. No mida need garan teed mõne aasta pärast tähendasid ja millega nende kaasvõitlejate eluga? Ja kokkuvõtvalt jõuabki Ooels järeldusele, et Stalin sarnaselt Lenini ka on üks suur unistra. Ja midagi halba seal ei saagi juhtuda. Saan lühidalt see järeldus. Ja selle muljete baasil ju väljapaistev kirjanik annab kodumaale saabudes intervjuusid, räägib inimestega. Ja veelgi kinnitubki see arusaam, et kui nüüd Saksamaa eesotsas on nisukene juht, siis Nõukogude Liidu eesotsas on süütu unistaja ja igati inimene, kes võikski olla liidrirollis selles võitluses fašismiga. Seejärel, ja eelmine kord me sellest rääkisime, võttis Stalin, vastan, ribar püssi, kelle sulest siis 35. aastal ilmus Stalini elulooraamat üsna pea tõlgituna ka vene keelde. Paari aasta pärast tuletame meelde, raamat korjatakse ära, jälle ei sobi, tüüpiline tollele ajastule. Ning seejärel suur nimi, suur kirjanik, kelle Stalini võtta vastu ja sõjaRomen rallaan. Tuletame meelde Nobeli preemia laureaat aastast 1009 16. Väga populaarne autor nõukogude liidus ja tol ajal kirjutati suure uhkusega, et tema raamatud ilmuvad Nõukogude liidus suurema tiraažiga kui Prantsusmaal. Miks need suured tiraažid, suured tiraažid on suured Anararid ja nii hädasi peatus ta oma sõbra kiureskele kutselt, ta saabus Moskvasse ja seal toimuvat, tema kokkusaamised Nõukogude intelligentsi esindajatega me teame, et kogu see korki elamine oli täieliku kupli all. Nii et seal kontrolliti ja Pealt kuulati köike. Ja peab ka kirjanik põhjalikku päevikut. Ja see on nüüd üks väga huvitav moment, sellepärast et see viib meid ka selle kokkusaamiseni Staliniga ja näitab, et kuigi soov on ära kasutada neid inimesi, aga köik, et neid soove ei õnnestu realiseerida. Ja selles päevikus on kirjas kõik muljed, mõtisklused, lisaks nendele konkreetsetele faktidele, mis selle reisi ajal aset leidsid. Ja Moskvas veedab ta umbes kuu ja hiljem see moodustabki eraldi köite, mis kannab pealkirja Moskva päevik. Ja kui vaadata, millal see päevik ilmub Prantsusmaal, siis võib tekkida küsimus, et kuidas siis nii, sest bar püssiteosed ilmuvad kohe. Aga Roman Nolani päevik ilmub alles Prantsusmaal 1960. aastal ja Nõukogude liidus juba glaslasti perestroika ajal, 1989. Stalin võtab ta vastu 1935. aasta 23. juunil ja nende vahel toimub jällegi pikk vestlus. Ja vot need on päris huvitavad detail. Vestlus, stenografeeritud tehakse ja see on siis Stalini-poolne soovitus või soov ja ka selge mikspärast avaldada see, kui sobib igati näitamaks, milline inimene on Nõukogude Liidu juht. Aga kirjanik pöördub tema poole palvega, et kas ta võiks teha ka märkmeid. Ja ilmselt meil on väga raske seda kõike ette kujutada, kuidas detailides toimus. Aga kohtumise alghetkel, no kuidas sa ütled inimesele ei, nii et ka kirjanik saab selle, olid teha märkmeid kuidas seal välja nägi, kas ta istus, mingisugune märkmik käes ja midagi sinna kirjutas pärast mäletada, täpselt, mis seal toimus, igatahes selle laada saab. Ja sellest kokkusaamisest ilmub ainult suhteliselt lühike teade, Pravdas on 20 Ja sealt teatatakse, seal kokkusaamine leidis aset, et see kestis tund ja 40 minutit. Ja muidugi erakordselt sõbralikus õhkkonnas ei olegi põhjust midagi muud. Ja kui vaadata, kes selle vestluse juures veel viibisid, siis seal oli Roman Rolaani naine Maria velje. Ja rohkem on ta võib-olla ta perekonnanime all Kudaševa, mis on tema esimese mäe perekonnanimi. Ja kuna tegemist on sedavõrd ilusa armastuslooga, mis viib meid aastasse 1923 siis võib-olla paari lausega on ta noor luuletaja Anna-Maria loeb läbi Roman Rolaani JeanCristophe'i on sellest raamatust lummatud ja otsustab autori poole pöörduda oma tähelepanekutega. Nii et saada talle kirja. Nende vahel tekib elav kirja vahet tuss. Ja need mööduvad mõned aastad ning 1929. aastal otsustatakse nõukogude liidus, aga tegemist on ju sõbraliku kirjanikuga inimesega, kes suhtub Nõukogude Liitu igati soosivalt anda välja tema kogutud teosed. Ja Roman Roland käib peale Nende teoste või selle esindaja rolli kirjastusepoolse esindaja roll saaks antud marjale. Niisugune soov ja hiljem nii tema kui kork, kes teevad väga palju pingutusi marja, saab viisa sõita välismaale Prantsusmaale seda tööd koordineerimaks on ju suur ettevõtmine välja kirjaniku kogutud teosed. See oli aasta 1931 jääbki Prantsusmaale. Ja 1934. aastal nad abielluvad. Et Nõukogude liit suhtus sellesse abiellu suht soodsalt. Seda juba kinnitab fakt, et ta sai luba viibida Stalini juures koos oma abikaasaga. Mis funktsioone ta seal võib-olla veel täitis, jätame selle praegu kõrvale, on ka nõukogude liitu korduvalt külastanud pärast mehe surma peamiselt tema kutsujaks oli Teaduste Akadeemia, kui olid mingisugused kirjandusele pühendatud üritused, tema abikaasale esines seal ettekannetega. Ja veel üks inimene ka, kellel on mõtet natukene peatuda, kes selle vestluse juures viibis, oli Aleksander Arosseff. Ja tema oli tol ajal välismaaga kultuurisidemete üleliidulise ühingu esimees, nii et oli taoline ühing. See ühingu oli otseselt seotud julgeolekuga. Taoline ühing oli nii, et see oli ametlik sirm, mis korraldaski neid välismaa kirjanike visiiti, nõukogude liitu. Tegemist oli vanapoissi vikuga ja kus võib tema nime leida, 1900 seitsmeteistkümnendal aastal mööda minna, sellest me ju kunagi rääkisime. Et võimuhaaramine Moskvas ei olnud seda väärt edukas, nagu see oli pealinnas Moskvas ikkagi kestis päevi. Ja tema oli just nimelt see mees, kes andis käsu avada suurtükituli kremli pihta, mida kaitsesid Yougrut. Hiljem on ta diplomaatilisel tööl kooliga saadik Leedus ning Tšehhoslovakkias töötas Prantsusmaal sealt tema prantsuse keel. Miks oli teda vaja sellel kokkusaamisel, kus ta täitis tõlgi funktsioone ja elas ta kolmekümnendatel aastatel, nagu paljud tol ajal tippu kuuluvad inimesed selles kuulsas kaldapealses majas kus vastu 90 protsenti elanikkonnast hävitati ja tema täpselt samuti 37. aastal arreteeriti? Jaan kirjutatud vältides, soovides vältida piinamist, kirjutab kõikidele süüdistustele alla. See on jällegi tol ajal naiivne lootus, et kui toimub see kohtuprotsess on selle kolmiku ees, siis keeldub oma nendest ülestunnistustest. Et need kõik takk välja pressiti. See ei aita ja 38. aastal lastakse maha. Lastakse maa kaasantonofažeegoga ka tuntud nimi. Seitsmeteistkümnendast aastast. Vestlust Staliniga avaldas Roman Rolaanile tal tol ajal 70 aastat vana väga suurt mõju sügavat maju. Ja hiljem, kui ta on juba Kodumaal, kirjutab ta korduvalt Karkile oli väga rabatud, meeldivalt üllatada tulnud ja väga rahul selle vestlusega ja paistab, et kõik on korras. Inimene vestlusega rahul, inimene on konspekteerinud ja võiks nüüd selle vestlusega avaldada. KaasArosseff juba järgmine päev kannab Stalinile, et kirjanik oli suisa lummat lummatud kõik sellest, mida ta nägi, kuidas ta Staliniga vestles. Midagi muuta muidugi kirjutada ka ei saanud. Ja need Roman Laan tahab avaldada nad oma aknad ja pöördub Stalini poole, aga nad olid sõlminud kokkuleppe, et ta saab neid avaldada ainult seal. See on niisugune džentelmen kokkulepe, et sel juhul kui Stalin annab selle nõusoleku ja vaatama Ta korduvatele pöördumistele Stahli seda nõusolekut ei anna ja need ongi päris huvitav vaadata. Kui inimene on niivõrd rahul, kui inimene on selle vestlusega niivõrd või sellest lummatud olete, miks siis ei saa seda avaldada. Ja kuna märkmeid tegid mõlemad, siis on ka arusaadav, miks Stahlil omalt poolt ei lase seda stenogrammi avaldada. Sellepärast võiks tekkida nagu kaks varianti. Aga mis on need võimalik tänapäeval, kuna see stenogramm Jakaroman, Rolaani märkmed on avaldatud natukene neid vaadata. Ja kõigepealt on muidugi rabav, kuidas kirjanik ülistab Nõukogude Liit. See ülistuslaul on sedavõrd lärmakas, isegi Stalinile ilmselt poleks sobinud. Ja kõik on nii suurepärane ja kõik on nii hea ja siis järsku nagu mõned üksikud tõrvatilgad meepotis on mõned. Palub Stalinil seletada, milles siis on asi, tema näeb seal mingisuguseid probleeme. Ja need Stalini seletused on sedavõrd lapsikud, sedavõrd kuidagi naeruväärsed, et seda mitte kuidagi avaldada ei saanud. Ja ma toon mõned näited selle vestluse käigus romandrolaanutletas Stalinile prantsuse publik. Aga oluline on just nimelt see publik, kes on meelestatud antifašistlikuks ja kes peaks 10. Stalini seisukohtadeta tutvudes veenduma, et tegemist on niisuguse igati demokraatliku riigijuhiga. Ja Roman Roland ütlebki prantsuse publik kuidagi aru 1935. aastal vastuvõetud seadusest, kus kriminaalvastutus algab alates 12.-st eluaastast. See seadus, millal me oleme peatunud suhteliselt üksikasjalikult ja seda seadust nimetatud Te ju ka viljapeadest seaduseks, kus laps ei saada väga pikka vangla karistuse ainuüksi selle, see jutumärk kõikide ees, et ta oli näljas tagaaetuna kuskil pärast koristust leidnud põllult mõne viljapea, kriminaalne vastutus alates 12-st eluaastast ja prantsuse intelligents prantsuse publik ei saa sellest kuidagi aru. Ja nüüd me võimegi lugeda Stalini seletust, miks siis võetakse vastu taoline seadus ja Stalin ütleb kirjanik olla, et see seadus on vastu võetud tulenevalt pedagoogilisest kaalutlustest. Ja millised on, näed, pedagoogilised kaalutlused. Lihtsalt tuleb hirmutada huligaane sest neid on väga palju, aga probleem pole üldse lastest ja huligaani tõst, vaid selles, et neid huligaane kasutavad ära niisugused suuremad bandiidid ja vot sellepärast on seda seadust vaja, et neid nüüd hirmutada. Stalin jätkab veel kord, tegemist on kirjanike märkmetega. Et meie koolides on tuvastatud, ütleb Stalin, laste kuritegelikud grupid, laste kuritegelikud grupid, kirjanik, seda kuuleb hämminguga ja kujutab seda. Ja mida need siis kuritegelikud grupid kavatsevad ellu viia? Nemad kavatsevad tappa eesrindlikke ja tublisid õpilasi, me võime sellist kooli ette kujutada, kuskil on siis seitsmes klass ja seal on siis mingid grupid, kes tahavad, näide, eesrindlike pioneer. Etapp. Jällegi pole oluline ja need lapsed, ma ei tea, kas VII klassi isegi sobib. XII eluaasta on siin määrav, väga oluline, no enam-vähem kuskil sealkandis. Aga neid juhivad täiskasvanud bandiidid jäävad kogu mõte, miks siis oli vaja see dekreet seadus välja anda? Ongi selleks, et vot neid ohjeldada nisukene seletus mida võib-olla võib ju kuidagi rääkida kellelegi, aga kui seal nüüd avaldatud ja kirjalikult ja seda peaksid lugema Prantsusmaal mõistlikud aru saavad inimesed siis loogika kogudusele Tartus käik ei kõlba mitte kuskile, see on nii läbinähtavalt võlts ja vale. Et selle avaldamisega ei oleks Stalin saanud mitte kuidagi nõus olla. Et on veelgi rabavam ja ilmselt Roman Rolaan kuulab seda jahmunult. Stalin ütleb talle, et Kremlis on ja töötavad naised, raamatukoguhoidjad, no mis selles siis halba on? Tavad Kremlis on kindlasti suured raamatukogud. Ja nemad käivad ka meie vastutavate töötajate juures korterites ja mida nad nendes korterites teevad vastutavat tööd. Rajad on ju meil kõik intelligentsed Grekla alad, palju raamatuid ja aitavad siis korrastada nende raamatukogus. Nüüd Stalin teatab, aga tuleb välja. Et mõni neist on värvatud meie vaenlaste poolt. Ja miks nad on siis värvatud vaenlaste poolt selleks, et viia ellu terroristlikke akte ja me selgitasime välja, jätkab Stalin. Et nii mõnedki neist käisid nendes korterites üheskoos mürgipudelitega. Mürk on kaasas ja nad kavatsevad kavatsesid Mei vastutavaid töötajaid mürgitada. Niisukese loo jutustab Stalin, kirjanikul jätkab. Muidugi me arreteerisime nad siis ta jätab mulje, kui leebe juht ta on. Maha lasta me neid ei kavatse. Me nad lihtsalt isoleerib. Ja lisab sellele kõigele, et näete, ongi fakt, mis räägib, kui metsikud on meie vaenlased. Selle jutu ära kuuldes oli Roman Roland nii nagu ta oma päevikus kirjutab, esitanud Stalingrad küsimus, et kui nii skandaalne lugudel toimub Kremlis. Et miks te siis sõid, teavitas sellest, miks te seda fakti Te ei avalda. Ja Stalin vastab talle, et see ei ole nii lihtne ja väga keeruline. Ja miks see siis on nii keeruline, et meil on arvukalt endisi inimesi. Me oleme kunagi rääkinud nendest endistest inimestest, need on politseinikud, tsaariametnikud, see loetelu on seal päris p. Ja mis on jällegi väga tüüpiline nõukogudesüsteemina, Stahlil lisab nende lapsed ja sugulased, nii et kunagine politseinik, aga tema laps on ka kahtlane. Ja nad kõik vihkavad nõukogude võimu ja on valmis sooritama kurje tegusid, ainult anna neile mingit tõuge ja lõõts Stalin seletabki. Et kui me nüüd avaldame selle teata, kui nüüd nõukogude inimesed saavad teada Kremli raamatukogust taolised inimesed siis võib mõjuda nendele endistele innustavalt, et nemad kuskil muretsevad ka mürki hakkavad ka nõukogude inimesi mürgitama ja see võib siis tõugata neid tagant sooritama samalaadseid tegusi. Nii et enam-vähem selline loogika pärme näit Tamar, vägivaldsed multifilme. Sealt tekivad need ideed, mis iseenesest pole ju vale, aga taoline väljamõeldis kogusse lugu mingitest Kremli raamatukoguhoidjatest ja mürgita, sest see köik võis paista Roman Rolaanina kuidagi väga imelik, kuigi tema päevikus on reaktsioonina kirjas õige, õige. Nii et nõustub nende argumentidega. Aga kas lugejad Läänes oleksid sellega nõustunud, on muidugi omaette küsimus. Ja Stalini saab aru, et vaevalt see seletab meile, miks siis ei anta luba ja miks ei trükita ka stenogrammi Nõukogude liidus sellest kohtumisest kuigi ära kasutada taolist kirjaniku oleks ju igati tol ajal Nõukogude võimu huvides. Paari päeva möödudes külastab Stalin koos Vorošilovi Molotoviga kanovitšiga korkit kane visiit suvilasse. Ja seal on ka Roman Rolaan. Ei hakka seda kokkusaamist pikalt kirjeldama, asemeid antud hetkel ei huvita. Kuigi kirjanik näeb ka läbi, milline on see korki roll ja on tema päevikus üks niisugune lause, mis seda iseloomustab, korki meenutas talle karurõngaga hooles. Nii et suur kirjanik on taltsutatud, selles ta saab aru, lahkub ta Prantsusmaale Moskvast 21. juulil. Ja hiljem saadabki Stalinile mitmeid kirju, kus esineb erinevate palvetega ja ettepanekutega nii, lisaks sellele soovile avaldada, kuhu ta luba, millele ta luba ei saa veel igasugused palved ja soovid. Ja et ta on sellest kokkusaamisest lummatud või see kõik on talle jätnud sügava mulje. Seda kinnitab ka asjaolu, et kavatses või vähemalt kas õppima ka vene keelt. Ja plaanis oli tal külastada Nõukogude liitu uuesti 37. aastal. Kuid see visiit jääb ära 37. aasta. Ja mis ta täielikult rabab, see on Nikolai puhaarini arreteerimine. Tundis teda väga hästi, oli temaga korduvalt kokku puutunud ja vot selle sündmuse peale saadab taas Stalinile ja seda kirja võiks isegi nimetada meeleheitlikuks kirja. Tuletab seal meelde ühissõprust korkiga, kord on juba surnud, palub armu, räägib pikalt, et milline väljapaistev inimene on puhaarin ja on näha, et see on talle täielikult aru saama. Kuidas võib-olla nii sellele kirjale mitte mingisugust vastust ei tule, nii et siin Stalinit täielikult ignoreerib maailma suurimat kirjanikku, nagu ta roman romaani on varem nimetanud, ei reageeri seal kirjale. Ja kui me vaatame seda 30 seitsmendat aastat ja neid protsesse siis ongi need sündmuste jada, mis väga paljudele inimestele läänes nendele samadele intelligentsete inimeste kirjanik, kelle kooli nagu esimene või niisugune väga oluline signaal, mis pani neid kahtlema selles rollis mees siis Stalinil on just nimelt selles antifašistlikust. Kas ikkagi inimene, kes saab hakkama sellise kurjusega oma riigis, kas ta võib olla mingisuguse teise kurjusevastase võitluse eesotsas ja see poleemika, kui seda vaadata, siis tuletab väga paljus meelde ka vaidlusi või arvamust avaldusi tänasel päeval, kui inimesed võrdlevad, kas kommunism on võrdne fašismi, igaüks parem, halvem, halvad mõlemad. Aga kas siin on väga palju erinevusi, et kas me saame kuidagi ühte seda vaadet maailmavaadet kuidagi aktsepteerida mingitest aspektidest lähtudes või mitte, et seesama ka juba tol ajal kuid mitte köik Euroopa suured kirjanikud ja ilmselt ka lähtudes nii oma rahvusest kui ka oma vaadetest selle valiku puhul jäid ikkagi seda meelt. Stalinistlik Nõukogude Liit on põhijõud, kes võiks kuidagi peatada fašismi levikus Euroopas. Nii et nad näevad ikkagi Stalinist seda inimest ning neist üheks vast küsimisväärseks kirjanikuks käes külastada ka Nõukogude liitu on Leon Feuchtwanger. Stalin võtab ta vastu oma kabinetis 1937. aastal, kaheksandal jaanuaril. See on omaette põnev ja huvitav kokkusaamine, mis paigutub täpselt sinnasamasse ritta, milleks on Stalini roll antifašistliku võitluse eesrinnas ja tulema selle kokkusaamise juurde juba natukene põhjalikumalt. Järgmine.