Rändaja. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, me oleme siin oma rännusaadetes juba päris tükk aega reisinud sellises Aafrika riigis nagu Sudaan. Ja nendes viimastes saadetes oleme kirjeldanud neid paiku ja lugusid, mis on seotud Sudaani ajalooga. See Sudaani ajalugu on küll olnud uskumatult pikk. Ja selle antiikse Sudaani ajaloost sai eelmises saates räägitud ju Mero eest sellest viimasest kõrgkultuurikantsist sealkandis. Aga nüüd tänases saates jõuame me välja Sudaani keskaega ja neil aegadel hakkas seal õitsema selline riik nagu Makuuria. Tema pealinnaks oli trongola ja Macurja oli esimene kristlik riik selles kunagises Noobias tekkis kusagil seal seitsmenda sajandi paiku ehk siis 1400 aastat tagasi ja kestis ühtekokku peaaegu 16 10. sajandini, nii et 900 aastat. Ja see riik oli väga teistsugune, kui olid need eelmised seal iidses Noobias. Ja just sellest Makuuria kristlikust kuningriigist ja tema pealinnast. Kus me ka kohapeal käisime, see tänane saade tuledki Sääraste mõtlike helidega ma ütleksin, algab see muusikapala, mida mängitakse vanaegiptuse lautol Vana-Egiptusele auto on selline pika kaelaga ja pikliku kõlakastiga keelpill. Seda mängiti Egiptuses juba antiikajal ja ilmselt mänginud tiga, seda siis seal Makuuria kuningriigis. Sest Egiptuses oli ta kasutusel ka pärast antiikaega. Ja me ei tea täpselt, milliseid meloodiaid selle pilli peal seal Macurja õukonnas mängiti, jääb üle vaid oletada. Ja see muusikapala ongi, siis oled kasvõi fantaasia, mille on loonud üks Austraalia päritolu muusik. Ta on loonud väga mitmekülgset muusikat seal Austraalias armastab siduda oma helisid loodushäältega ja vahel kasutada kogu maailma hästi vanaaegseid pille. Aga mulle need helid meeldivad, sest nad annavad kujutlusele omajagu ruumi. Aga nüüd ma alustaksin võib-olla siin kõigepealt sellest, et kuskohas see tongola, see vana Macurja kuningriigi pealinn seal Sudaanis asub. No kui meenutada nüüd neid muid tähtsaid keskuseid ajaloos seal Niiluse ääres Nuubi aladel, siis ütleme, see esimene suur antiikaja kultuurikeskus, Germa asub sellest tongolast märksa põhja pool, aga siis see viimane, see, millest oli ka nüüd eelmises saates jutuse Meroe, see asub jällegi tongolast, et lõuna pool. Nii et kuskil nende kahe vahepeal. Ja nüüd, et jätkata selle muistse Nuubia ajalooga, siis ma kõigepealt ütleksin, et kuhu see oli jõudnud välja pärast seda, kui Meroe kultuur oli hävitatud, selle hävitas nagu eelmises saates juttu ju ida poolt tulnud kristlik sõjavägi, see oli tulnud siis praegusest Etioopiast. Ja pärast seda see Merovee tegelikult päris ei kadunud ta hingitses veel mõne sajandi selle koha peal, aga lõpuks ta ikkagi hääbus ja siis tekkis seal Noobias selline aeg, kus ei olnudki õieti mingit selget riiki olemas. Ja siis kuskil seal kuuenda sajandi lõpus hakkas siis tekkima sinna tongola kanti see Macurja kuningriik ja Ta võttis vastu ka kristluse ja et jälle sellest aru saada, et kuidas kristlus sinna tuli, peab rääkima sellest laiemast alast kogu Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. Huvitav on ju see, et tegelikult oleks loogiline mõelda kristlus toodigi nende Etioopia kristlike sõdalastega sealt ida poolt. Aga tegelikult tuli ta sinna tongolasse hoopiski põhja poolt, eksis Egiptuse kaudu ja seal oli siis olukord niisugune seal Egiptuses, sinna oli juba kuskil esimesel sajandil tekkinud niisugune usukeskus, see oli seal Aleksandrias. Seal tekkis ka niisugune uut laadi kristluse haru nagu kopti kirik. Ja nüüd selle kopti kirik Ko usukuulutajad levitasid siis seda oma sõnumit ka mööda Niilust ülesvoolu ja jõudsid välja aga nendele Nuubia aladele. Aga samal ajal jõudsid sinnakanti hoopiski ühe teise kristliku ala usukuulutajad, need olid siis pärit Bütsantsi riigist, Bütsantsi impeerium väga võimas, oma suure vägeva pealinna Konstantinoopoliga, nemad olid võtnud juba kristluse vastu riigi usuna erinevad siis näiteks nendestsamadest egiptlastest, siis Egiptus oli võõrvallutajate käes, seal olid mitmed usud nagu kõrvuti olemas. Aga siis Bütsants oli siis niisugune tugev riigi kristluse esindaja ja ka nende saadikud jõudsid välja sinna praegustele Nuubia aladele. Ja Ma kuuria kuningriik oli saanud juba päris tugevaks ja samas see sümpaatia kristluse vastu oli ka seal aina kasvanud. Nii et siis ajalookroonikate järgi juhtus nii, et aastal 568 läks delegatsioon Macurja kuningriigist Bütsantsi pealinna Konstantinoopolisse ja nad palusid, et me tahame teie riigiga sõlmida tihedad otsesidemed. Ja noh, täitsa loogiline mõlemat, kristlikud riigid, miks mitte, ja sidemed sõlmiti ja sellest ajast algasid siis ka bütsantsi, jama, kuuria vahel otse kaubavahetus ja üldse tihe suhtlemine. Aga nüüd jälle, kui mõelda laiemalt kogu selle ajaloo peale nendel aegadel siis oli seal veel üks väga suur ja oluline ajalooline protsess, mis seal nüüd neil aegadel lahti läks. Nimelt oli siis sealt Araabia poolsaarelt alanud islamisõdalaste pealetung. Sealt loodi siis seda kalifaati väga jõuliselt, väga edukalt, kiiresti levis kalifaat ka Põhja-Aafrikasse. Ja siis kusagil ütleme sajakonna aasta jooksul oli tegelikult kogu Põhja-Aafrika ranniku osa väga suures osas seal Vahemere ääres jõudnud kalifaadi valdustesse. Ja, ja loomulikult tahtis kalifaat laieneda igas suunas. Ja nii juhtuski, et nad ründasid ka õige varsti Makuuria kristlikku kuningriiki. See oli aastal 624 kalifaadi väed läksid lihtsalt kuningriigile kallale. Nad olid väga enesekindlad, mis väike riik ikka suudab ja nende suureks üllatuseks lõi Macurja sõjavägi selle kalifaadi sõjaväe puruks. Kuigi kroonika, et andmetel oli kristlaste sõjaväes kaks korda vähem mehi kui kalifaadi sõjaväes. Kuidas see siis niimoodi juhtus? Araabia kroonikut kirjutavad, et peamine põhjus olnud selles, et Macurja sõdalased üllatasid neid. Nad üldse ei asunadki lähivõitlusesse, vaid külvasid selle kalifaadi ratsaväe üle noote Rahedega. Ja need nooled lendasid väga suure hooga väga täpselt haavasid hästi paljusid võitlejaid ja ratsusid neid haavatuid oli nii palju. Araabia ratsavägi kaotas oma võitlusvõime ja, ja pöördus tagasi. Kas ei tule tuttav ette nende jaoks, kes neid saated siin ka varem on kuulnud? Et see Noobia sõjaväe nii-öelda salarelv on olnud läbi sajandite just need vibukütid? Väga tihti üllatati kallaletungijaid ka varasematel sajanditel nende vibuküttidega ja nende osavusega ja need täpsusega ja nii läks ka seekord. Aga kalifaat küll kaotas oma lahingus oli üks kõige suurem lahing kogu nende lühikese laienemise ajaloo jooksul üldse. Aga loomulikult ei tahtnud seda asja niimoodi. Ta nad veidikene kogusid ennast ja siis kuskil üheksa aastat hiljem ründasid Makooriat uuesti. Seekord olid nad siis põhjalikumalt ette valmistanud, neil oli raskeratsavägi, noh, see oli selline kalifaadi eliit ratsavägi, väga hea varustuse ja relvastusega ja neil olid kaasas ka kata puldid ja muud vahendid kindluste vallutamiseks. Makuurjalased ei olnud kata pulte ja muid selliseid riistu üldse näinud, need olid islamisõdalased ise õppinud kasutama nende riikide käest, keda nad olid vallutanud. Aga nüüd nad siis tungisid tõesti pealinnad Angola juurde, piirasid selle sisse ja üritasid siis seda kiiresti vallutada. Aga see tonkola oli päris hästi kaitstud. Ta ümber oli tugev ringmüürselline, kuue meetri kõrgune, nelja meetri laiune, seal oli mitmeid massiivsed kaitsetorne ja sealt siis need Macurja vibukütid kostitasid tormijooksuga pealetungijaid kogu aeg oma hirmust täpsete nooltega. Nii et ei saanud väga kergesti linnast jagu võitlusenis pikale. Jällegi araablased heitsid, kata pultidelt sinna linna suuri kive ja niimoodi sai näiteks tonkola, peakirik ja paljud muud tähtsad hooned kõvasti kannatada. Aga ometi linna nad veel vallutada ei suutnud. Ja siis ühel päeval üllatasid need Macurja sõdalased araablasi sellega, et tungisid ise linnast välja. See oli niisugune üllatusrünnak ja võib-olla sellepärast tekitasid nad kalifaadi armeele väga suuri kaotusi. Nii et selle peale noh, otseselt neid ei purustatud. Aga kalifaadi nii-öelda võitlusmoraal langes nii madalale, et nad pöördusid jälle tagasi sinna Egiptusesse. Ja nüüd, kui Needsamad islamisõdalased olid juba kaks korda Macurja riigiarmeelt lüüa saanud, siis nad tegelikult tüdinesid sellest ära, nad lihtsalt vaatasid, see lõunapoolne riik on kuidagi väga visa. Milleks sellega nii kaua jännata, võib ju laieneda hoopis muudesse suundadesse ja siis nad kutsusid Macurja delegatsiooni sinna Egiptusesse kutsujaks oli siis kalifaadi Egiptuse kuberner ja nad hakkasid omavahel siis läbi rääkima, et äkki saame mingi rahulepingu. Ja nad saidki selle. No see oli jämedas joones midagi, umbes sellist, et mõlemad pooled lubasid, et nad enam sõjaga naabrite ründa. Teiseks see, et alustatakse hästi sellist laiaulatuslikku ja sõbralikku kaubavahetust. Noh, ja kuna sema kuuria kuningriik oli ikkagi võrreldes kalifaadi ka väga pisikene siis surusse kalifaat, et peale ka sellise nõude, et igal aastal teadma kuuria, andma teatud väärtuslikke kingitusi Califaadile. Seal oli igasuguseid asju, aga muuhulgas näiteks igal aastal 340 neegerorjaorjakaubandus oli sel ajal väga levinud ja eks neid neeger orjasid, hankisid siis Macurjalased jällegi sealt kusagilt lõuna poolt Aafrikast aga leppe sõlminud. Ja see jäi püsima kohe uskumatult pikaks ajaks mitte aastakümneteks, vaid aastasadadeks kokku umbes 700 aastat. No kujutate ette, 700 aastat püsivat rahu kahe riigi vahel? See oli tõesti harukordne ja praegu ajaloolased tagasivaates ütlevad, et nii kaua kestnud lepet kahe riigi vahel pole teada kogu Põhja-Aafrika ajaloos. Agana sellele kuuria riigile andsid need järgmised sajandid siis väga hea võimaluse rahulikum. Kult edasi püsida ja ka areneda. Aga mida me siis nägime oma silmaga, kui me jõudsime sinna tongonnas selle kunagise Makuuria kuningriigi pealinna? No kõigepealt ma ütleks seda, et kui keegi tänapäeval läheb üldse Sudaani ja tahab minna otseteed tonkonna linna, siis ta võib minna väga viltu. Sest selles riigis on tegelikult praegune tonkonna linn väga selline kaasaegne Me käisime seal, ta on ausalt öeldes suhteliselt igav, ilmetu, selline täiesti tavaline tänapäevane linn. Aga see tänapäeva tongola asub sellest vanaaegses tongolast tervelt 160 kilomeetrit põhja pool. Ja seda ajaloolist tongolat nimetavad taanlased praktilisel ajal hopiks vanaks tango läks ja kui me sinna jõudsime, siis see oli hästi, selline kõrvaline paik. Seal oli pooleldi välja surnud kolka külakene ja siis suurel alal neid varemeid, mis sellest kunagisest kuuria pealinnast tänaseni järel on. Aga kogu see maastik selle vana suure pealinna ümbruses oli omamoodi mõjuv. Sesse linnaase asub too serval ja otsesemalt voolab siis läbi lai Niiluse jõgi. Astusime autost maha seal parkimisplatsil, siis kõndisime kõigepealt ülespoole sinna platoo peale mööda kõrbeliiva ja siis avanes meile siis selline vaade, kus oli näha kogu see linna ase Niiluse jõgi vastaskallas ja sealt edasi ka veel see lõputu Sahara kõrb. Ja selle linnaaseme kohal ei olnud praktiliselt mitte mingisugust rohelust. Samas seal Niiluse orus meist allpool, seal oli kõik rohelisse uppunud, seal oli puid, põõsaid, rohelisi põllulappe ja just sellel hetkel, kui ma jõudsin sinna ülesse siis mööda Niiluse jõge tuli ülesvoolu üksildane purjepaat, selle hästi vanaaegne, kõrgete varrastega masti otsas halli värvi suur linane puri ja paadi ahtris selline valgetes Talumäe riietes mees. Tal oli pea ümber valge rätt ja ta hoidis käes sellist vanaaegset pikka puust tüüripidet. Ja tema paadi sabas oli siis köiega niisugune väiksem paat, Ma arvan, ta võis olla kalur, kes käis parajasti võrke tõmbamas ja selles väikses paadis võisid olla siis võrgud ja see kalasaak. Ja selle kaluri taga teisel pool Niiluse kaldal hoolitses parajasti kaamelit. Nad lihtsalt pikutasid seal põõsaste vahel maas, ei teinud mitte midagi, lihtsalt kolesklesid. Ja, ja kogu see vaatepilt oli minu meelest kuidagi ajatu. Samasugust pilti oleks siitsamast paigast võinud näha ka sajand tagasi või kaks sajandit tagasi või veelgi varem. Ja nüüd sellest linnaasemest nii palju, et kui ma sellest pilgu üle lasin, siis kõigepealt hakkasid silma mingisugused sammaste read, kaks rida kivist sambaid ja nende ümber niisuguse suure hoone alusmüürid. Kindlasti pidi see olema omal ajal mingi väga esinduslik ehitis. Ja Meie eestlaste rühmal oli kaasas kooliõpetajast giid, tema nimi oli šahvi. Tema juba teadis rääkida küll, mis asi see oli seal olnud, ta ütles, see oli kunagi olnud siis selle Macurja kuningriigi peakirik, kõige suurem kirik kogu riigis ja tal oli isegi mapi vahel jooniseid. Need olid siis tehtud ajaloolaste andmetel seal oli siis kujutate otse kirik sellisena, nagu ta kunagi tervena välja oli näinud. Selle kiriku keskel oli suur kuppel ja ta oli niisugune sihvaka sellega umbes ruudu kujuline. Väga omapärane ja Sophia ütles, et arheoloogide arvates võistlema kõrgus olla oma 30 meetrit, nii et ka väga kõrge hoone. Ja siis see Sophie jutustas ka nendest teistest varemetest, mis seal nüüd silma hakkasid. Kõik nad olid pärit kusagilt sealt üheksandast kuni 11.-st sajandist sellest 300 aasta pikkusest ajast, kui ma kuuria kuningriik oli olnud oma hiilguse tipul. Tal näiteks osutas linnamüürijälgedele, kui hoolega vaatasid, oli täitsa hästi näha. Praegu oli lihtsalt näha niisugune madal muldvall. Aga ümber selle linna varemete oli ta märgatav ja sealt olid näha ka kunagise kloostri varemed. Need varemed olid küll niisugused, need olid väga vähe järel põhiliselt mingite maa-aluste ruumide võlvkaared. Ja siis ahvi rääkis ka seda, et kogu seda tong olla, et on kõige pikemalt ja põhjalikumalt uurinud Poola arheoloogid. Nad on siin teinud neid väljakaevamisi pool sajandit ja avaldanud oma andmeid ka mitmetes soliidsetest raamatutest tekkis täitsa huvi, et need võisid ju väga põnevat raamatu olla, peaks kuskil edaspidi neid uurima. Ja siis safi viis meid ühe varikate juurde, selle varikate all oli siis välja pandud näidised nendest leidudest, mida poolakad olid teinud. Seal oli näha näiteks taastatud seinamaalingut. Neid oli siis pandud kokku kivitükkidest, mis oli varemetest leitud kindlasti väga vaevarikas töö, umbes nagu pusle kokku panemine. Aga nüüd siin, meie silme ees olid nad niisugused veidi puudulikud ja poolikud, sest kogu seda maalingut ei olnud säilinud, värvid olid tuhmunud. Ometi oli täitsa selgesti aimata, mida seal kujutati peamiselt ikkagi selline piibli ainestik, jumalaema Jeesus, kristlikud pühakud, mingit piiblistseenid. Ja kui neid seinamaalingu näidiseid lähemalt vaatasin, siis nad olid ikka tohutult detailsed ja ütleme, stiililt meenutasid nad kaunikesti just bütsantsi kirikumaale, nii palju, kui ma neid kunagi raamatutes olin silmitsenud. Ja eks see oligi loogiline, et ma kuuleb kirikukunst, oli Bütsantsi kunstist tugevasti mõjutatud. Aga nendel maalingutel ei olnud, et mitte ainult sellised pühapildid, seal oli näha ka Macurja kuningaid ja ülikuid. Väga huvitav oli uurida nende riideid, ehteid, noh, kasvõi soengumoode, kõik oli hästi selgesti näha. Neil olid sellised laiad, rohkete tikanditega kindlasti hästi kallid rüüd, hästi palju ehteid. Paljudel olid peas sellised potikujulised kroonid, millel peal kõrge uhke rist. Ja mõnedel maalingutele oli näha ka Neid Macurja sõdalasi. Nende varustus paistis olevat üsna lihtne, mingid odad, mõõgad, kilbid, ja muidugi need võimsad vibud rahvast. Nendel maalingutel oli näha väga vähe, ainult ühel paistis olevat rahvahulk, kes siis oli parajasti tantsimas ja ka muusikuid. Ja ilmselt seal kujutatud tee mingit tseremoniaalses rahvapidu mis oli teatud usu talitustega, võib olla seotud. Ja siis rääkis ahvi natukene ka selle ma kuuria rahva igapäevaelust, peamiselt olid nad siis põllupidajad, karjakasvatajad. Aga nende hulgas oli ka väga hinnatud käsitöölisi, eriti kuulus oli olnud selle Macurja keraamika. Neid osati valmistada nii peenelt kaunilt, et näiteks Egiptuses oli selle Makooria selliste savianumate järele pidev nõudmine. Ja muidugi kaubeldi väga vilkalt naabermaadega, aga samas väga huvitav iseenesest väike pisiasi, et ma ei olnud kunagi raha. Ilmselt ei olnud neil selle järele vajadust, sest sind liikus nii palju erinevate maade münte, aitäh, et neid sai siis läbisegi kasutada. Samas oma kirjakeel oli Macurjel täiesti olemas, aga see oli üpris omapärane. Nimelt nad kasutasid kopti tähti. Opti tähed on siis pärit Egiptusest, õieti aga nende tähtedega, kirjutasid need Macurjalased siis Nuubia keeles. Nii et praeguse ajaloolased peavad tundma niik opti kirjade, eriti kui seda muistset Nuubia keelt, siis on võimalik lahti dešifreerida neid kirja tekste, mis on praegu arheoloogide kätte jõudnud. Ja siis rääkis Šafiga seda, et, et see kuningriigi elu oli ikkagi selline. Põhiliseks tugevaks valitsejaks oli alati kuningas, aga tema nõuandjateks olid peapiiskop. Peapiiskopid olid väga tähtsad mehed, esiteks nad olid siis kuuria kirikupeadeks ja teiseks olid nad siis ka kuningale oluliseks poliitiliseks nõuandjaks. Ja nüüd siin kohapeal ele, Sofi rääkis ühest hiljutisest leiust. See tehti 2009. aastal, leiti muistse kloostri alt selline hauakamber, mis oli täiesti puutumata too ja sealt seest leiti mummifitseerunud inimjäänused, mingid riiete jäänused ja hästi suur ja hinnaline rist. Ja kogu selle hauakambri seinad olid nüüd kaetud nende koptikeelset kirjadega ja nende pealt siis ajaloolised said teada, et mis sort timatusse siin oli olnud. See oli siis peapiiskop Georgias ja ta suri 1113. aastal. Ja kui ta suri, siis ta oli 82 aastane, mõelda 82 aastane inimene noil aegadel. See võis olla üsna suur haruldus, aga neist tekstidest sai siis ka välja lugeda seda, mis kõiksugu teenid, sellel peapiiskopil oma eluajal oli olnud, ta oli kuningas Sahhaarjase kõige tähtsam nõuandja. Ja tõesti osales ka mitte ainult kirikuelus, vaid ka poliitikas. Aga need sealt varemetest edasi. Me kõndisime selle künka kõige kõrgemasse tippu ja seal oli nüüd kogu ümbruskonna ainus ehitis, mis oli täiesti terviklik. Ta nägi üpris kummaline välja selline nelinurkse kindluse moodi. Tee üks terviklik hoone ehitatud põletamata savitellistest. Seal seintes oli väga vähe aknaid, kõrgust oli tal umbes kolmekordse maja jagu, niisugune tõesti võimas ja vägev ehitis. Ja nüüd selle kohta ütles meie teejuht, et see oli kunagi algselt olnud Makuuria kuningakoda. Et siis kui moslemid siin hiljem kunagi võimu enda kätte said, siis nad muutsid selle mošeeks, aga algselt oli see siis tongola kuningakoda ja nende arheoloogiliste uurimiste järgi on võimalik üsna täpselt kujutada ette, milline ta seestpoolt välja nägi. Jällegi näide Šafi, neid jooniseid seal oli siis niimoodi, et selle ehitise ülakorrusel asus troonisaal, see oli hästi suur, hästi selline väärikas ja, ja väga esinduslik. Ja seal siis krooniti neid ma kuuria kuningaid, aga seal võttis ka kuningas vastu teiste maade kõrgeid saadikuid. Ja sealtsamast troonisaalist avanes muidugi hästi avar vaade ümbrusele tasus ju kõige kõrgemal kohal maastikul, nii et omal ajal nägi sealt siis nii linna Niilust kui üldse väga suur alakilomeetrite ulatuses ümberringi ja sinna troonisaali pääses siis sedamoodi, et sinna viis väga lai trepp, ta oli hästi lai ja astmeid oli hästi palju, nii et iga külaline, kes nüüd sinna troonisaali kuninga vastuvõtule läks, pidi kõigepealt kõndima mööda neid lõputuid treppe ja koguse maja, need laiad trepid, Se uhke troonisaal, need muidugi pidid siis sisendama külalisele arusaamist, et, et Makur ja kuningas on tõesti võimas, tema troonisaali seinu ehtisid muidugi uhked maalingud ja ta oli tõesti eriti esinduslik. Nii et kui ma nüüd siin varemete juures seistes püüdsin ikkagi silma, et kujutleda seda kuningakoda sellisena, nagu ta omal ajal parimatel aegadel oli ja siis seda linna tervikuna, kui olid need müürid, kõrged kirikud, kloostrid, paleed, see kõik oli kuskil tuhatkond aastat tagasi, siis vaatepilt võis tõesti olla. Võimalik, et just sedamoodi muusikat võis kõlada kunagi kasin tongola linnas. Sest ühe selle maalingud peal, mida me seal nägime, oli tõesti näha ühte muusikut, kellel oli käes üsna sarnane pika kaelaline keelpill, nii nagu egiptuse lauto oli. Aga nüüd, kui mõelda selle kurja ajaloo peale, siis pärast üheteistkümnendat sajandit tulid kuningriigile rasked ajad. Muhameedlaste surve põhja poolt kasvas ana. Rahulepingut rikuti aina sagedamini. Macurja jäi teistest kristlikest riikidest, seal Lähis-Idas ja mujal väga eraldatuks. Ja ka kaubateed muutusid sajanditega. Nii et uued kaubateed läksid sellest Tungalast hoopis mööda. Nii et ka Macure kaubavahetus soikus. Ja nii juhtuski, et kuskil 14. sajandil saime kurjast alguses vasallriik islamiriigile ja viimaks neelaski islami pealetung selle Makooria täielikult alla. Kõik see toimus muidugi samm-sammult, vähehaaval, seal oli pikki aegu, kus see riik oli pooleldi kristlik ja pooleldi Muhameetlik. Aga kroonikate andmetel siis vähemalt 16.-ks sajandiks ei olnud nendes paikades enam alles mitte ühtegi kristlast. Ja siis algas juba Se Sudaani islamiajajärgse sajanditepikkune ajajärk, mis on kestnud tänase päevani. Sellesse islami aja järguski oli igasuguseid keerdkäike. Mõnedest nendest on siin eelmistes saadetes kõneldud näiteks sellest, et 18.-st sajandist, kui siin oli koloniaalaeg ja algas mahti iseseisvusvõitlus või siis juba üsna tänapäevane aeg, kui siin said võimule sellise Ta üsna ranged moslemid. Nii et praegu ju see Sudaan ongi šariaadi riik nende islamimaade seas seal Põhja-Aafrikas. Aga ikkagi on kuidagi huvitav mõelda sellele Sudaani ajaloo leheküljele, kui siin palju sajandeid oli siis olemas selline omapärane kristlik riik, väga teistsugune, kui need muud kristlikud riigid seal põhja pool. Ja kui mõelda kaugel Sahara kõrbes sügavuses õitses niisugune kristlik riik oma uhkete kuningate ja uhke pealinnaga Nendel aegadel nendel sajanditel, kui siin Eestis või ka üldse ütleme Põhja-Euroopas ei olnud kristlusest veel aimugi. Aga siinkohal saab tänane saade siis läbi saade Sudaani ajaloost, kui seal oli õitsemas üks võimas kristlik riik. Ja sellega saavad õieti läbi kõik need Sudaani reisisaated. Rändaja. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.