Praegu peetakse Nõukogude Liidu pealinnas Moskvas mõlemad maailmameistritiitlile. Mängivad tiitlikaitsjad, Petrossion ja noormaletaja Boriss spaski. Ülemaailmse maleföderatsiooni esindajana jälgib matše male eksmaailmameister doktor maks hõive, kes hiljaaegu viibiskad Tallinnas, olles siin rahvusvahelise male suurmeistri Paul Kerese külaliseks. Doktoröve andis Tallinna malekoolis noortele maletajatele simultaani mis andis eksmaailmameistrile 19 võitu, kolm kaotust ja kolm viiki. Paljud arvasid, et 20. mail 68 aastaseks saava mehe kohta kujunes simultaani liiga pingutavaks ja et küllap ta nüüd läheb puhkama. Nii see siiski polnud. Male suurmeistermaks hõive kehastus ümber matemaatikadoktor maksu Eveks ja siirdus küberneetika instituudi loenguid pidama. Päev hiljem käis malekuulsus ka meie raadiomajas ja andis siin intervjuu. Küsimusele, kes on olnud temale malemängualal suureks eeskujuks. Vastasmaks järgmist. Selleks oli Wilhelm Ždainits. See mees oli väga hea positsiooni mängija ja kõik tema partiid sai hoolega läbi analüüsitud. Edasi huvitas meid, kes malemängijatest on jätnud talle kõige tugevama mulje. Just inimesena. Inimesena ja malemängijana, sel juhul ma ütleksin, laskerja Pottwinlik lasker on näiteks alati mängu valitsenud. Ta mängib hästi kõigis mängu faasides, teed alati objektiivseid järeldusi ja samuti Pottwinnik. Kõige tähtsam mõne mängija juures on rahu ja tugevad närvid. Näiteks laskeli kohta öeldakse, et kuigi ta mõnikord kaotab partii, siis pead mitte kunagi. Malemängijale on vajalik tugev huumorimeel sõitjatele kaotusekibedust üle saada, ennast jälle leida. Doktor Maxwell viibis Tallinnas mitu päeva ja oma muljetest linna kohta rääkis ta järgmist. Kõigepealt Tallinna ajalooline külg, siin on väga, väga palju vanu vaatamisväärsuse. Varasematel aegadel on Hollandil olnud vägagi tihedad sidemed Tallinnaga ja üldse Baltimaadega. Jalutuskäigud teie linnas ja muuseumimaterjalid, mis me nägime, see kõik huvitas mind väga. Ja teiseks see suur külalislahkus oli väga liigutav. Olen esimest korda Tallinnas ja loodan, et see ei jää mitte viimaseks.