Tere hommikust. Mina olen Villu Jürjo, Narva Aleksandri koguduse õpetaja. Ja täna vaatame edasi õnnistegija sõnu, kus ta ütleb MINA, OLEN. Ja nende sõnadega õnnistegija avab oma olemust. Olgu juhtmõtteks täna hommikul sõna, mis õnnistegija ütleb Samaaria naisele. MINA OLEN SEE. On üldse tähelepanuväärne, et Jeesus oma olemust juutidele java. Aga ta avab teinekord juhuslikule möödaminejale võõramaalasele ja on mõned kohad evangeeliumides, kus Jeesus selge sõnaga tunnistab ennast jumala pojaks. Me vaatame seda tähelepanelikumalt. Johannese evangeeliumi kümnendas peatükis salm 36 ütleb Jeesus. Kuidas te siis ütlete, et ta tõotab jumalat, kuna ma ütlesin, mina olen jumala poeg. Kuigi Jeesus kasutab enda kohta enamasti ise nimetust inimese poeg siis ometi on need kohad, kus Jeesus ütleb, mina olen, see. Iseenesest ei ole jumala pojaks kuulutamine ei muistsel ajal ega tänapäeval midagi erilist. Paganlik maailm tundis väga palju jumalaid ja jumala poega, Sid tuuakse nii ja teistsuguseid paralleele, isegi arvatakse, et ega Jeesus öelnudki midagi erilist. Tõsi Jeesus ütleb enda kohta, mina olen jumala poeg, ütleb seda ka nõnda, et see meie kohta võidki ehtida. Eks me ole lugenud oma eestikeelsest piiblist, kuidas öeldakse, teie olete jumala lapsed. Aga kui me võtame kätte algkeelse teksti, siis leiame sealt midagi. Esialgu võib-olla üllatavat. Kreekakeelses testamendis on öeldud, teie olete jumala pojad, mehed ja naised, lapsed ja raugad. Teie olete jumala pojad, sest te olete äravalitud. Aga ometigi kasutab Jeesus siin ühte erilist eneseteadvustamist. Ta ütleb, mina olen. Sest ainult jumal on see, kes enda kohta võis öelda. Mina olen, olgu siis meile usutunnistuseks, olgu see meile usu kinnituseks. Et me võiksime endale öelda, mina olen jumala laps, mina olen jumala poeg, sest ma olen veest ja vaimust selleks sündinud. Selleks on mulle antud minu päevad ja minu päevade tunnid. Selleks, et ma siin maailmas teeksin oma isa tegusid, kes on taevas palvetage. Armas, taevane isa annab meile seda usukindlust et meie julgeksime uskuda iga sinu sõna ja võtta enda peale uskumise risti. Et me võiksime tänasel päeval käia selles maailmas kui sinu lapsed, kes kannavad risti, mis ühel päeval hakkab hiilgama hiilgama sinu juurest taevas. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Ja me palume jumala õnnistust ka sellesse hingamise päeva. Aaroni õnnistussõnadega. Issand, õnnista meid ja hoia meid, issand, lase oma pale paista meie peale ja ole meile armuline. Issand, tõsta oma pale meie üle, ei anna meile rahu. Aamen.