Õnnistatud pühapäeva sulle hea raadiokuulaja. Tänasel päeval valmistame oma vaimu selleks, et pühitseda seda päeva nagu päeva nimi ütleb. Ja kõike pühitsetakse jumala sõna ja palve läbi. Sellepärast teeme seda meiegi. Mina olen Villu Jürjo, Narva Aleksandri koguduse õpetaja. Ja sellel nädalal oleme vaadanud pühakirjast sõnu, millele eelneb tunnistus MINA OLEN. Me oleme vaadanud neid sõnu selleks, et jõuda nende täieliku tähenduse juurde. Ja täna on meil jäänud üle vaadata Jeesuse sõnu kus ta ülempreestri ess tunnistab. Mina olen see. See on Markuse evangeeliumi Neljateistkümnenda peatüki järgi 62. salm. Ja me mäletame, ülempreester, kuuldes seda sõna, käristab oma rõivad lõhki. Seal tseremoniaalne tunnistus, et kõik juuresolijad on kuulnud jumalateotust. Ilma õppimata, ei saa me sellest küll aru. Miks jumalateotuseks loeti sõnu. Mina. Ja et me seda mõista võiksime. Selleks peame pöörduma tagasi vana testamendi juurde. Moosese raamatusse. Kus jumal Moosest kutsub. Jumal kutsus Moosese põleva põõsa imele. Ja seal küsib Mooses jumalalt. Kes sa oled? Et ma teaksin vastata neile, kes minult seda küsivad. Ja põlevas põõsas vastab jumal Moosesele. Ma olen see, kes maole. See oli jumala nimi. Ma olen see, kes ma olen. Heebrea keeles ei ole aegu, ei tulevikku, oleviku ega minevikku. Sellepärast Need kaks sõna ma olen, on võimalikud kõikides aegades. Ja meie mõistes ongi see igavik. Nüüd nende sõnade tähed, ma olen see, kes ma olen, annavad lugeda nagu jahvi jumala püha nimi. See, kes ütleb, mina olen, tunnistab enese jumalaks. Ja sellepärast ehmatasid ülempreestrid Jeesust üle kuulates. Et tema ütles enda kohta nagu jumal. Mina olen see mina olen see, kes ma olen. Teistes evangeeliumides püütakse sedasama sõna pehmendada. Jeesus ütleb ülekuulajatele, sina ütled, et ma olen see tegelikult, ütles Jeesus, need sõnad ise kinnitades, mina olen. See on see Jeesus, kes on öelnud enne, kui Aabraham sündis olin mina. Jeesus on jumal. Tõeline jumal ja tõeline inimene. Ärgem kartkem siis. Seda tunnistada, et meiegi usume Jeesusesse kui ainsasse jumalasse. Ja kui me pühitseme seda päeva, siis küsime nüüd üle, aga mina, kes olen mina. Ja kui me kasvame Jeesuse tundmises, kui me kasvame pühakirjasõna tundmises siis hakkame järjest enam kuulma neid sõnu. Mina olen. Ja neid öeldakse kutsuvalt. Et meiegi võiksime tulla ja võtta kinni sellest, kes enda kohta ütleb, mina olen. Ja saada selle läbi uue, tõelise olemise. Et meiegi võiksime öelda, meie oleme jumala lapsed. Jumala pojad. Meie oleme valguse kandjad selles maailmas. Meie oleme eluleib. Sest me võtame seda eluleiba vastu iga kord, kui me armulauale läheme. Meie oleme meie ise kõigi oma näiliste puuduste ja tugevustega. Olles ometi jumala ikoon jumala näo järele loodud jumala kuju, pühitsegem siis seda päeva minnes kuulama veel sõna kirikusse. Aga mitte ainult kuulama, vaid laskma sellel sõnal saada oma olemuseks, andma iseennast tunnistama ja teenima ja paluma taluma nõnda, et see palve on minu ja minu issanda vaheline asi. Palume meiegi, issand, anna meile täna see päev, kus me sinu püha ja imelise olemuse ära tunneme. Kus me selle südamega ära tunneme kus me sellele kogu hingest jah, ütleme? Jah, issand, saagu sinu olemus meie olemuseks. Ja meie olemus sinu olemuseks. Olgu. Meil seda usku, mis ristist näeb üle ülestõusmise aulisuses, olgu meil seda usku, mis taevalaual sinu juures istub koos kõige püharahvaga. Olgu meil seda usku, et meie kahanemine ja sina kasvad. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aga me ei pea õnnistama mitte ainult Aaroni õnnistussõnadega. Me ei pea õnnistama muistseid õnnistusi, vaid möönistame täna. Issand, õnnista meie maad ja rahvast. Õnnista meie kodusid. Meie linna ja meie küla, õnnista meie peret ja õnnista meie lapsi, issand, õnnista oma kirikuid meie maal ja meie kogudust. Issand, õnnista meie õpetajat. Ja õnnista meiega spalvetajaid. Issand õnnista neid, kes magavad. Lase oma palee igaühe üle paista. Nagu sa oma päikest laseb paista õigete ja üle kohtuste peale. Hoia mehid oma tiibade varju all. Hoia meid kui silmatera ja kirjuta meie nimi oma peopesasse. Jumala isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen.