Rahu ja rõõmu teile, armsad kuulajad. MINA, OLEN Vello Salo Pirita kloostri vaimulik. Sel nädalal kuulete Taaveti laule uues tõlkes ja mõtteid, mida need äratavad. Alustagem päris alguses kuulakem, kuidas kõlab esimene Taaveti laul? Õnnis on mees, kes ei käi õelate nõul, ei kõnni patusse, tee leiaks pilkajate killas vaid kelle rõõm on issanda õpetus, kes temaga õpetust laulab päeval ja ööl. Ta on kui vee äärde istutatud puu, mis vilja kannab, õigel ajal ei närtsi tema lehed ning õnneks läheb, mida ta teeb? Elatega ole nõnda, nad on aganad tuule kanda. Ei ole õelatel paika kohtus ega patustele õigete kogus sest issand valvab õigete rada. Aga hukka viib õelate tee. Lauluraamatu esimene laul annab lühikese ja selge vastuse kõikide inimeste ühisele küsimusele. Kuidas saada õnnelikuks ning see vastus on, kui sinu rõõm on issanda õpetus. Rõõm, mis paneb laulma, nagu näiteks siis, kui ma tulen vabariigi aastapäeva aktused, ümisen omaette. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Kui mul on hümni laulmisest nii hea meel, et laulan seda isegi koduteel ja üksipäini. See on muidugi näide rõõmust, mille põhjuseks on maapealne Isamaa. Aga Salmistu ütleb, et Tõnisson, see, kelle rõõmu põhjuseks on issanda õpetus mis on siis issand õpetus. Originaalis seisab siin heebrea sõna toora, mis seisab aga meie omas õigekeelsussõnaraamatus selgitusega viie Moosese raamatu nimetus. Et me ei saa tõlkida, kelle rõõm on issanda toora, sest psalm ei piiraju laulja või palvetaja mõttelendu kuidagiviisi nende viie raamatuga. Muidugi on issand meid õpetanud nendegi kaudu pärast seda. Eriti kuulub siia kõik see, mida meie õpetaja Jeesus Kristus on öelnud. Ning ka see, et jumala püha vaim õpetab meid praegugi. Siin peaks siis olema meie rõõmu päris põhjus. Aastat 300 tagasi, kui tehti meie esimene piiblitõlge, öeldi õpetuse asemel käsuõpetus. Hiljem saadi aru. Käsk tuleb ära jätta, kuna see piirab issanda õpetusest arusaamist. Muidugi on ta käske andnud, kuid see on ainult osake tema õpetusest. Jeesus andis meile uue käsu. Armastage 11, ent lisas nõnda, nagu mina teid olen armastanud. See, mis Jeesus tegija, tema elav eeskuju on tema õpetuse oluline osa. Meie praeguses tõlkes seisab sõnaõpetuse asemel seadus. Muidugi võime öelda neid, kui looja ise midagi õpetab, siis ongi see nii seatud, et see on looja seadmine, võiks koguni öelda loodusseadus. Ent kumb sõna on avaram õpetus või seadus? Eksiga õpetus. Rõõm paneb laulma. Et meie praeguses tõlkes seisab uurima. Heebrea keeles on siin verb haga, mis tähendab kuuldavalt lugemist. Muidugi eeldab õbeduses laulmine ka uurimist. Aga küsigem siingi, kumb sõna on avaram uurimine või läbi uuritu rõõmus tunnistamine. Kas pole nii, et kõige parem lauluraamatu selgitus on viis, kuidas jumala rahvas lauluraamatut tarvitab. Taaveti laulude laulmiseks oli juba Taaveti päevil olemas laulukoorid. Karisi kirikule on nad algusest peale olnud igapäevaseks lauluvara. Kas see ei ole pealegi jätkuvalt kärarikas laul vaid nagu Anna Haava ütles, tahan õige tasa laulda siiski laulu isegi tasas kuulevad ka teised. See ei ole ühe isiku sisimas jääb tegevus, nagu seda on uurimine. Kui ristiusukuulutajate sõna kõlab nende keskel, kes veel jumalat ei tunne siis lauluraamat kõlab eesti koguduse sees nagu tasane endamisi ja omaette laul. Ent samas vaimulik hõiskamine. Palvetagem issand, täname sind, et sa oled meid õpetanud ja õpetad meid nüüdki. Õpeta meid sinu pühast õpetusest rõõmu tundma, sinu seadmisi uurima ja neid rõõmuga tunnistama. Nii päeval kui ööl. Nii palume Kristuse, sinu ainusündinud poja ja meie õpetaja nimel. Aamen.