Oota käeksute veel oma tooli. Kas see on nagu päriselt kuu ja kõigile, ma arvan küll, kaheksanda Devel. Vaat ma tahan teha, siis ei tule. No vot, see on niuke. Ei, neliga läks ära. Aga oli ka, näevad. Ja, ja nüüd ei ole kahtlust, et tõesti viibime ühes ja samas ruumis koos üle pika aja. Nii tore. Tere tulemast Tallinnasse. Tere. Tere. Kuidas Brüssel sind kohelnud on? Kohelnud kuumalainetega ja, ja ühesõnaga ebameeldivalt ebameeldivalt okei, siis ma ei tea, kas me saame sind aidata, kuidagi saame saata puudumiskirja näiteks selle tööle. Ei töökoht läheb hästi, ma räägin, kuumalaine oli ebameeldiv, suvel palaveli okei, töökoha pole harjuma, pole harjunud, nii palavaks läheb päriselt maailmas. Väljas on 40 kraadi C 40 kraadi ja toas oli 38 40 kraadi sooja, mitte miinus, seda ma isegi siin Eestis kuidagi toime ka miinus 40 ei tundugi nii hull. Pluss 40. Miinus. Need on ka päris olla? Ei kusjuures eriti veider selle jutu juures praegu on see tõesti, kui sa ütlesid, et miinus 40 see ei olegi nii hull, siis ma mingi osa minust nõustus sinuga. Mis ütleb väga palju selle kohta, et millega me oleme harjunud ja millega ei ole. Miinus 40, see on okei, aga pluss 40 linn kohtleb sind halvasti. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet käeksuvad toolid. Käkk, Saxo üheksuvad tooli ehk popkulturistid on ühes linnas. Miinuskraadid, miinuskraade oodates. Ei no kas nüüd just oodates ma olen siuke laagom inimene, et kõik võiks nagu sihuke tasakaalukas olla nagu enam-vähem soe, mis see sõnali la la kom seal Rootsi. Vabandust, see on rootsikeelne sõna lihtsalt, see tähendab sihuke nagu paras ta täpselt paras. Tead, kui harva ma satun kosmopoliitide seltskonda, Emre kohe võttis põlvist nõrgaks. Kui praegu sa nii iseenesestmõistetavalt pillasid juttu, siis ühe noh, miks rootsikeelne viskan ühe rootsikeelse sõna siia sekka näiteks, ja kes teab, mis siit edasi hakkab tulema? Kuidagi korraks isegi ei, ei kahelnud, et kas mul võiks tekkida raskusi sinu mõistmisega, et sa oled ise ka kuidagi? Ise ka vist satun väga harva lihtinimeste seltskonda, kes oskavad ainult ühte keelt, näiteks. Et inimestel on just see tunne, ma tunnen, kui ma olen selliste kõrgelt hinnatud kultuuriinimestega nagu, nagu sina Jim ühes ühes ruumis ühes vestluses, siis tihtilugu kasutatakse nii palju selliseid keerulisi suuri sõnu, et ma ise jällegi ei saa aru. Et see igaks juhuks oleksid kohe rootsi keeles siis ma tundsin ennast tähtsamana, et ma tean ka ühes keeles veel sõnu. No ma ütlen, et mul võttis põlvist nõrgaks täitsa päris ja et noh, mis siis veel huvitavat toimub, peale selle seal Tallinnas. Kusjuures nii huvitav on Tallinnas olla, ma ei ole nii ammu näinud siin siin selle raadio kahe puldi taga istumas, tähendab, ma näen sind iga kord, aga läbi sellise väikese Skype'i akna kus mul puudub nagu see päris kontekst, mis, mis siin ümber toimub. Esiteks mul on tunne, et siin on uued mikrofonid, see, see on nagu see on nagu teistmoodi. Ja rahvusringhäälingul läheb väga, väga hästi ja ostetakse selliseid Nikraid kokku, et hoia all. Naisja ja teine asi, kui ma päris alguses siia stuudiosse tulime, siis ma mäletan, et sa oled natukene selle helipuldi taga, selline esialgu võib-olla natuke pelgab, aga nüüd nüüd tundub, et sa oled nagu sa, nagu sa nagu päriselt elakski siin, et sa tuled, Anja, viskad oma koti toolile, lükkad nuppe värke, kõik nagu toimib, et see on. See on nagu. Aukartust äratav asi on isegi veel kaugemale jõudnud. Kui sa tuleksid siia teisele poole lauda ja vaataksid põrandale, suunasid pilgu allapoole, siis sa näeksid, et mul tegelikult on juba juured all. Ma mõtlesin, et pükse jalas, aga. Ei pükse ka ei pea olema, kui sul on juured, sest et nagu selles mõttes mul nagu kõik kõik, mis enne olid kuidagi nagu alakehast allapoole läksid nagu noh, mis läksid hargnema. On ju kuidagi. Ja noh, haritum kuulaja mõistab, millele ma viitan kõik, mis hargneb all all allpool naba, on ju. Et see kõik on, need on, kõik on kasvanud edasi juurdaks, nii et mul on siin lihtsalt nagu juured lähevad niimoodi koheselt kõhu alt põrandasse otsese ja helipulti ja, ja ma ei pea isegi nutma vajutama tingimata omavahel moepärast, et noh, saatekülalisi näiteks mitte ära hirmutanud või midagi sellist, ma niimoodi vahepeal näppudega ka siin lükkan, mingid heeblid või asja, aga, aga see on kõik show show pärast, et tegelikult siin asjad liiguvad mõtte jõul. Ma olen alati neid saateid salvestades sihuke tunne või, või noh, kas nüüd alati, aga päris tihti lähevad teemad mingitesse sellistesse suundadesse kus ma ei tea enam täpselt, mida nagu edasi teha või öelda või kuhu minna. Et esialgu nagu tundus päris päris naljakas hakata mingit siukest suunda ajama. Ja siis kuidagi täiesti arusaamatutel põhjustel on see teema teema läinud sinna, kus hargnevused on järsku selle stuudio põranda sisse kasvanud ja ma ei, ma ei, ma ei tea, lihtsalt nagu kuhu siit edasi arendada seda vestlust. Kuule vaatasid Travis Scotti dokumentaali või ei vaadanud, nii et kõik, mis me räägime põhimõtteliselt me lihtsalt nagu räägime teineteisele asjadest, mis on ägedad, aga mitte kunagi ei loe neid raamatuid tegelikult, mis teisele meeldisid ja ei vaata filmega. Ma ei saa päris nagu seda öeldes, et see, sest ausalt öeldes, kui sa olid rääkinud Travis katist eelmises saates, siis mul tuli korra üks päev kodus tunne, et oh, kuulaks Travis Scotti, ma ei pannud teda mängima. Aga mul mul tuli nagu see see mõte pähe. Aga ausalt öeldes ma natukene unustasin ära, et ma võiks ta dokumentaalfilmi vaadata, sest tõesti see tundus huvitav, aga, aga jah, jäi vaatamata ma tegelikult tahtsin veel sellepärast ka seda dokumentaalfilmi vaadata, et aru saada, et mis, mis kaklus või mis värk seal siis äkki kaklastel, mis värk toimus, et, et ühte inimest lahti nagu välja visata, aga. Niimoodi kripeldama see, ma ei tea, sa olid ikka väga mures jah, eelmises episoodis küll eelmisel nädalal, et et kas, kas see mees ikkagi oli paha ja sellepärast pisut välja. Või oli turvateenistus nagu paha ja aga see ei tule seal takist välja, sellepärast pole sul mõtet hakata vaatama, seda ei tulegi välja, sa peaksid lihtsalt kuidagi. Võib-olla lõputiitrites on selle venna nimi kirjas. Ma arvan, et võib-olla guugeldada, et äkki Facebookis sõnani Messingeris saada talle sõnum, et mida sa ikkagi tegid seal. Ja sa oled ikka hea inimene. Tulebki välja, et see on mingi täielik, sihuke moraalne, moraalne halltoonide värk, kus ta räägib, et ta tegelikult oli nagu natuke tema süüdi ja kes natuke turvateenistus nagu pingutas üle, aga samas turvateenistus oli ka väga nagu stressis, sest hästi palju inimesi oli ja ja nad nagu nad nagu tundsid ennast natukene ohustatuna või ta oli tööl alles mingi, ma ei, ta kolmandat päeva pidi kuidagi kartsite, peab ennast tõestama või noh, oli mingisugune miskaminication, kui saadud üksteisest päris hästi aru, et siis ma ikka ei tunne, et ma oleksin saanud nagu päriselt. Paha, ja kes on tegelikult olekski kõige mõttekam võtta ühendust, võtta ühendust ka nende turvatöötajatega, ma arvan ja neid võib ka üles leida kuskilt what's, ateist või kust iganes, et et pigem pigem ikkagi küsida kõigilt asjaosalistelt, ma arvan. Ja kuulajatele, kes ei saa aru, millest me räägime siis eelmises popkulturistid osas. Me Ma kirjeldasin nivoole Travis Scotti ist rääkivat dokumentaalfilmi Lukma haigemad flai, kus oli siis stseen, kus kontserdilt visata Travis Scotti kontserdilt visati üks fänn välja eest kariskot käskis selle fänni tagasi tuua. Fan toodi lavale ja siis Travis Scott kurtegi talle näkku ja ütles paar esimest laulurida ja siis fan hüppas pea ees asfaldile põhimõtteliselt okei, nad hüppas käte merre, nägi välja nagu tuleks asfaldile panud peakat. Et sellest räägime praegu, armas kuule ivale hirmsasti muret tegema see see küsimus, et kas, kas see fänn ikkagi oli vägivallatseja ja tegi midagi valesti, tegi midagi, midagi, mis ei olnud mitte õige? Sellepärast visati välja õigusega või siis saadi temast valesti aru, nii et võib-olla see on isegi meie selle hooaja alanud hooaja teemad läbiv teema läbiv teema rohkem infot leida natuke nagu uuriv ajakirjandus isegi kuigi ajakirjanduseks andmeid nimetada, ikkagi nagu vähem minu arust ajakirjandus neid nimetada liiga vähe. Sest me oleme rohkem nagu mis, mis on suurem kui ajakirjandus? Kirjandus? Oleme elavad klassikud, ikkagi, me kirjutame peatükkhaaval oma meistriteost. Kas sa oled kunagi seda teinud või tahtnud teha hüpatki nagu kätemerre, et sa oled laval su ees on nagu selline hulk inimesi, kes ma ei tea, kas sulle või siis kellelegi teisele seal laval nagu kaasa elavad ja sina mõtled, et oh, ma hüppan, hüppan sinna käte merre ja lasen neil ennast kanda. Ma olen ainult ülikoolis teinud sellist värki ja isegi teatrikoolis, vaid enne seda, kui ma õppisin filmi ja telekoolis, siis seal mingil tutvumisnädalal oli siuke harjutused, et kõik pidid. Ühesõnaga, et kursuse inimesed olid kõik puntras koos ja siis üks inimene pidi ühe kõrge siukse platvormi pealt selg ees sirgelt laskma ennast. Nagu Mul oleks vist, kui ma niimoodi selg ees on ju nagu põrandale justkui, aga tegelikult aga ta pidi usaldama, et grupp on tema taga, püüavad ta kinni tegelikult ja siis nii juhtuski, alati ma kardaks seal all isegi olla, oleneb muidugi kui kõrgelt inimene tuleb. Ei ees, ta ei pea kartma, kui on nii palju inimesi, kes kõik hoiavad oma käsi juba niimoodi valmis, et ta saaks sinna kukkuda, siis on, see on ikka väga turvaline. Kui kui ei ole just tegu psühhopaat seltskonnaga, siis nad kindlasti kasutaksid võimalust, et keegi selges kukal ees prantsatas kuskilt kõrgelt põrandale. No ma olen suht paks, et selles suhtes ei oleks nagu lihtne kinni püüda. Esiteks, ma ei tea, kas sa tead, mida tähendab sõna paks et ei tea, kuidas sinu kohtadeks kehtida ja teiseks kui on ikkagi palju inimesi, siis vaata, inimese kaal jaotub kõigi nende kätepaaride peale ära ja siis ei ole üldse üle jõu käiv asi ühele sõbralikumale grupile, ühele kambale, kes kõik tahavad lihtsalt lõppude lõpuks saavutada kõrgeimat usalduse astet. Okei. Aga ma saan aru, te olite nagu telekoolis. Telefilmikoolis ja siin raadiosaate ikka tegema ja seda on näha, ma tean ja mul on kahju, et raadio ei näita pilti, sest et mul on tegelikult osale seinal on diplom alati seinal, kui ma teen popkultuurist lihtsalt, et oleks nagu kindlam värk. Ja lootus on see, et näiteks meid kuulavad nahkhiired. Ja vaata nahkhiirtel nad ju sisuliselt näevad oma kuulmismeelega, on ju, teevad täiesti kõrget heli. Ja siis nad saavad heli vastu kajamise järgi aru, et mis kujuga ruum on ja mis seal veel andvad, kuhu pihta ei tohi lennata ja kust saab läbi. Ja ma usun, et nahkhiired, kui nad meid kuulavad, siis see, see jutt, mis meie suust välja tuleb, see ju kõik. Siin on akustika ruumi akustika on ju selle ruumi akustika järgi. Nad saavad aru, et siin on üks diplom, mis ütleb, et ma olen diplomeeritud raadiotöötaja. Ma just mõtlesin, et kas, kas kuidagi naljakas diplom, et selles suhtes, kas arvate traatide, ütleme niimoodi, et see, mis teisel pool inimesed räägivad, see nagu tuleb meile stuudiosse ka kuidagi, et need nahkhiired nagu kajalokatsiooniga seal raadio ees kiljuvad ja siis heli kuidagi tuleb meie stuudiosse põrkab neile tagasi, aga, aga siis sa selgitasid seda kuidagi teistmoodi, et see, see ruumi helisin nendega. Liigubki. Ja et nad kuulavad, mismoodi siinse akustikaga tundub, mis pildise ette annab, aga loomulikult nad kiljuvad ka meid kuulates, sest nad on meie fännid. Kas see oli siis selline tund seal seal raadio- ja tele ja filmikoolis, kus, kuna raadio- ja tele ja ja filmiga eriti käib kaasas alati nagu see staar, staari fenomen, et teid nagu õpetaja, et kuidas olla staar, et mida siis teha, kui kui on kiljuvad fännihulgad, et siis, et siis kuidas hüpata nendesse nendesse sisse, et ma kujutan ette, et see on kõikidele Eesti-dele raadiofilmitöötajatele nagu läbikäidud, tee. Ja ees on esimene asi, mida õpetatakse, kuidas saada staariks ja mina olen veel selles mõttes lausa vanakooliharidus. Vana kooli staar, sest et mind õpetati välja, kuidas saada staariks ilma sotsiaalmeediata näiteks. Aga noh, see on ka täna muidugi, kuidas saada lik, kuidas osta laike, kindlasti on nagu täna mingiõppega Sest et ma just hiljuti mulle tuli meelde, et, et kui ma läksin ülikooli, siis veel inimestel ei olnud nutitelefone ja ma mäletan, et, Täitsa uskumatu oli, oli, oli kuidagi nagu äge, kui ühed kursusekaaslased käisid mingisuguses telemängus koos, kus nad pidid hüppama suurtel kalkulaatori nuppudele, siis võitsid oma meeskonnaga endale telefonid, millel olid värvilised ekraanid ja siis see oli nagu megaasi. Ma püüan praegu meelde tuletada, kas on võimalik, sest mul praegu nagu käis ajust läbi ja, ja see tekitas mus väga nagu imeliku reaktsioon, et kas on tõesti võimalik, et ma sain oma esimese nutitelefoni alles doktorantuuri minnes, see tundub nagu täiesti absurdne. Aga see on võimalik, aga, aga tõenäoliselt sinioligi jah. Ja sellest umbes siis hakkasid inimesed endale neid nutitelefone hankima. Väga lahe, nii vanana, teadkes veel täiesti ilma nutitelefonideta, ilma sotsiaalmeediata viimati uue albumi välja andsite, seda promosid. Kanye West. Ma ma Kanye West on nii suur innovaator alati olnud, et ma arvan, et tal on algusest peale olnud Typhoon, okei, ma arvan, ta sündis peos kosmogiisi tossudega ja, ja kusjuures ma hiljuti nägin ühte Maroko räppareid, see on pikem lugu, aga oli, oli vaja ühe maroko räppariga veeta üks päev stuudios ja siis tal olid nii vägevad jalanõud ja esimene mõte. Kas need, kas need on? Ja siis ma ei julgenud küsida talt või? No okei, no ma oleks võinud küsida, aga, aga et see on selles mõttes ületamatult raske mu jaoks mõte sellest, et ma võiksin seda küsida. Aga lihtsalt ei leidnud seda sobivat hetke, aga siis mingil hetkel ta võttis need jalast ja siis ma nägin, et sinna sisse oli kirjutatud. Ja aga mitte kiisidest, ma ei tahtnud sulle rääkida, vaid hoopis ühest väga erilisest ansamblist, kes tõesti viimati tegi maailmale ja maailmakultuurile kingituse 13 aastat tagasi ja nüüd tagasi uue, väga suure kingitusega. Oled sa valmis, oled? Oled sa kuulnud truuli uut albumit? Ma olen dir Hinaagile olen väga hea. Kusjuures kuskil ma hakkasin nagu nägema, ma pean alustuseks ütlema, et ma ei ole kunagi väga suurt huuli fänn olnud, ma ei ole neid väga kuulanud, mitte sellepärast, uks on seal mitte sellepärast, et, et mul oleks nende vastu midagi, lihtsalt ütlevad kõik. Ma ei ole lube seal, kuula esimese, ma ei ole rassist, aga vaata, et tagada ma ei ole homofoob, aga ma ei ole truuli, kuula jala, kauni kuulaja, aga. Ühesõnaga Ma ei ole kunagi lihtsalt sattunud seda bändi kuulama, mul on mingid teised bändid olnud ja millegipärast huul ei ole kunagi nii tugevalt mu rada radaril registreerinud, et ma oleks neid kuulama hakanud. Aga nüüd, kui see plaat tuli välja tulemas, siis ma nägin hästi, palju kuidagi inimesi sellest kirjutamas, sellele viitama selt huulil on uus album. Ja kui see tuli, siis ma kohe nagu võtsin tõsiselt, kuulasin selle otsast lõpuni läbi ja see oli kohutavalt meeldiv kogemus nagu, nagu tõesti. Ma ei tea album kuidagi. See on täpselt see, mida me oleme siin varem ka rääkinud, et on, on nagu nagu lugude kuulamine nagu albumi kuulamine ja see on niisugune niisugune album, mida sa ei saa nagu kuidagi niimoodi lihtsalt pida suvaliselt, et ta nagu saab Panetta mängima ja sa nagu elad selle selle kõik nagu üle kuidagi endast laseb sellel muusikal tulla. Ja, ja ta, see on nagu ülimalt meeldiv kogumik kuidagi kõik see, kuidas helipilt on üles ehitatud ja kuidas plaadil dünaamika sihukeste, raskemate ja kergemate kohtade vahel ja laulja hääl on muidugi täiesti suurepärane. Mulle meeldis. No seal on nii tore kuulda, see on nii lahe, et sa oled samal leheküljel sest et tõepoolest tuuli tirinakkial on minu jaoks isiklikult, aga ma ei ole kindlasti üksi. Kui ma niimoodi mõtlen, ma arvan, et see on, see ongi 2019. aasta muusikasündmus number üks. Sest nagu ma juba enne vahe kõlli mainisin, viimati nad üllitasid albumi 13 aastat tagasi, 13 aastat tagasi ilmus nende eelmine album nende järjekorras neljas, mille nimi oli tsentousen teis. Ja see on lihtsalt, see on nii huvitav mõtteharjutus, et mis, mis maailm see oli, mis maailma see eelmine album välja anti ja, ja, ja mis, mis tehnoloogilises reaalsuses me nüüd elame. Ehk siis päriselt ka nagu on noh, on olemas üks bänd, kes esiteks niikuinii pruuli puhul. See on nende puhul harilik, ehk teha hästi pikki vahesid albumite vahel viis aastat, seitse aastat, 13 aastat, see on kõik, see on see nende neile iseloomulik intervall. Ja, ja sellepärast on ka internetis mingeid neemid umbes, et noh, et mingi ämblikuvõrkudega kaetud luukere istub pingi peal ja siis all on kiri, et ootab tuuli, uut albumit, fänn, otatuuri, uut albumit või mis iganes. Et. Et see ei ole üllatav nende puhul, et nad nii teevad, aga samas ikkagi see, et üks bänd saab olla koos nii pikalt ja teha nii pikki vahesid ja ikkagi tulla ja, ja, ja tulla tagasi selleks, et, Otsejoones tippu tagasi minna. See on täiesti hämmastav, see kuidagi annab mingisuguse hoopis teistsuguse tunnetuse. Sellest, et mis, mis, millises tempos on veel võimalik eksisteerida, kui sa oled nii-öelda nagu maailmaklassi bänd, eks ole. Et sa ikkagi. Sul on miljoneid fänne ja su karjäär on juba nii pikk olnud. Aga sul tegelikult ei ole vaja olla konsultant sealt nähtaval sul ei ole vaja igaks juhuks säutsuda ja teha, jagada kõigiga oma pilte sotsiaalmeedias, et kuidas elu muidu läheb ja nii edasi, et ei ole vaja nagu mingit asendusmaterjali üldse toota. Selleks et kuidagi ma ei tea. Hirmust, et äkki sind unustatakse näiteks midagi? No kujuta ette, 13 aastat pausi selle aja jooksul võib tekkida kümneid ja kümneid kordi see tunne, et kas keegi üldse veel mäletab meid näiteks on ju, kas keegi mäletab, et selline bänd nagu Thule'l üldse olemas, aga näed, album tuli välja ja ja inimesed on ekstaasis ja nii tänulikud ja nad on siin, keegi pole neid unustanud. Kas ma saan õigesti aru või mul mul kuskilt jäi kõrvu jällegi ma ei ole nagu väga-väga palju uurinud selle uue plaadi kohta, kas neil oli ka see kolmeteistaastane paus kuidagi seotud sellega, et neil olid omavahel mingisugused tülid või, või, või et panna, kuid ei saanud vahepeal koos töötada, kuidagi. Tead, ma alles kogun hoogu, et sukelduda sellesse infovoogu ja mul on ainult teel stuudiosse, kiirelt võtsin Vikipeedia lahti ja seal oli niimoodi märksõnadega välja toodud, et loomingulistel isiklikel ja, ja siis. Liigal ehk siis nagu juristi ringiraha teema? Jah, et nende mis puudutab nagu õigusandlust õigusandlusega seotud Raskustega seoses pidise paus venima nii pikaks, aga ei no selles mõttes, et ega, ega need mehed ju ei ole kuskil. Kryogeeniliselt on see õige sõna Kryogeeniliselt jaotatud ja ei ole kuskil nagu stand-by peal, et kui nad ei saa stuudios olla, et eks nad teevad ju igasuguseid muid asju. Laulja meenüüdžamskyinen on ju traffic söökeliga andnud vahepeal välja albumi ja minu meelest ühe albumi ja lisaks tal on sooloprojekt bussifer. Mis hoiab teda kuidagi tegusõna tegusõna, et saab sealt kaudu oma loomingulist issand, ma tõesti vastik loomingulist soolikat tühjendada, see kõlab nagu ülirõvedalt. Ma ei ole kunagi kuulnud kedagi siukest väljendit kunagi varem kasutama, sest mulle tundubki, et et nii palju võimalusi seda öelda ja kuidagi tundsid veel seda sõnu otsivat, ütles ei tulnud kuidagi nagu loomulikult välja. Mind panebki küsima, et miks, miks siis välja vaat ja miks, aga tagasi enam ei saa sõnu tagasi suhu ei saa tõmmata, ma ei tea, läks, see on kuidagi huvitav, jah, kuidas, kuidas need vanemad bändid siis noh, eriti kui sa oled nagu justkui bändina olnud sellest. Praegusest olukorrast kuidagi väljaspool nagu tuled tagasi, et kui, kui, kui edukalt või kuidasmoodi millistel viisidel sa seda üldse teed, sellepärast et noh, teatud mõttes on ansambli olemus ja imago ka seotud sellega, et kuidas asju teed, et noh, et näiteks veidi õhed noh, ei ole nagu üliüllatav, et veidi õhed oli just see, kes hakkas nagu oma plaati ära andma tasuta mingitel mingitel ajahetkedel ja ja mitte kedagi üllatanud kunagi see, kui prints jällegi virises kas plaadi väljaandjate või firmade või ostmise või piraatluse või streaming teenuste üle, sest noh, need on, need on nagu kuidagi iseloomuga või sihukeste nagu väga süvahinnangutega või olemusega seotud asjad või noh, või vähemalt siis on bändis üks inimene näiteks, kes, kes omab väga tugevat arvamust nagu kunagi Metallica puhul trummarit. Lars Ulrich, nagu väga spetsiifiliselt näidati näpuga tema poole, kui Metallica oli selline väga tugev piraatluse vastu võitlev jõud maailmas. Aga aga jah, et nagu Tuuli puhul, et tulla ja, ja, ja nagu anda plaat välja nüüd noh, 13 aastat hiljem pärast seda, kui nende viimane plaat tuli olla nüüd siis täielikult selles streaming teenuste maailmas sotsiaalmeediapromo, Youtube'i videode, kuid kuidas sa täna üldse promot plaat, eks ole, sa pead pead igast kanalist nagu midagi tegema, et kui sa vaatad noh, annab plaadi välja tihtilugu, siis samal ajal sa paned nagu mingisugused versioonid nendest lugudest Youtube üles, kas mingitele PEAD videot tegema mingitele videosid ei tee, aga nad peavad ikkagi seal olema, sest terve suur hulk inimesi kuulab muusikat ainult läbi Youtube'i. Seal peab olema mingisugune niisugune sotsiaalmeedia kohalolu või, või noh, mingi mingi asi, millega pidevalt tuletada inimestele meelde. Kuulge kuulge, meil on plaat. Jah, muidugi, keegi ei pane tähelegi, eks ole, võib-olla aga aga on tõesti nagu üllatavad kuidagi tulla sellest 13 aastasest tagusest pausist, noh loomulikult kõik nad on ju eksisteerinud maailmas, kõik nad on, on mitte Kryogeeniliselt külmutatud olnud, aga tulla tagasi bändina ja, ja kuidagi väga noh, nagu ma ütlen, et minule see plaat nagu puhtalt läbi sotsiaalmeedias toimuva juttu jäi kõrvu ja noh, võib-olla see ongi see Nad on lihtsalt nii kaua eemal olnud, et kõik on nagu ka nagu väga yks saitidelt. Tuleb ja päriselt hakkas tulema mingeid signaale, mida sai tõsiselt võtta. Ja vihjeid nüüd tõesti tulebki, nüüd tulebki, sest noh, eks fännid ju kogu aeg ootavad, et tuleks tuulil jälle nagu uus album, mingit uut materjali. Aga noh, kõik teavad, et kui kuskil tuleb teade, et nad nüüd jälle midagi mõtlevad või proovivad, midagi salvestavad, siis see võib tähendada seda, et, et see asi saab valmis kuu pärast, aga see võib ka tähendada seda, et, et 10 aasta pärast, et see nende puhul lihtsalt käib juurde ääremärkus alati. Aga, ja tõepoolest, võib-olla me olime nii näljas, et kuulda neist, et kui järsku hakkas tulema sõnumeid, siis need sõnumid pääsesid sellest muust mürast ikkagi väga kiirelt läbi ja tõesti, ühtäkki oli neil olemas see nii-öelda sotsiaalmeedia kohalolu. Ühtäkki nad ilmusid voogedastusplatvormidele, mis on veel üks huvitav nüanss nende puhul, et nendega liibli bänd, eks ole. Neid ei olnud enne muusika voogedastusplatvormidel üldsegi olemas. Kui varem oligi otsingusse panid tuul, siis tuli sealt mingisugune imelik transühesõnaga, et et mitte päris see, mitte päris see. Ja, ja noh, muidugi kui nad ilmusid järsku päevapealt veidi enne uue albumi ilmumist oma varasema kataloogiga voogedastusplatvormidele, siis loomulikult nad sööstsid kohe ka väga kõrgele edetabelites Stat inimestel jällegi oli, oli nii suur nälg selle kõige järele, et kõik lendasid kohe peale sellele materjalile. Ja, ja veel üks väga huvitav nüanss selle uue albumi puhul. Ja, ja rääkides just seda silmas pidades, et Meie tehnoloogiline reaalsus on muutunud ja meie muusikakuulamisharjumused on vahepeal muutunud selle aja jooksul, kui neil viimati album välja tuli. See uus album kir Inaagi Lõmm, mis nüüd siis 30. augustil, eks ole, 2019 ilmus sellel on üks füüsiline Et albumil ta on nagu ainult ühes füüsilises formaadis saadaval CD mis esiteks kõlab, on ju kuidagi juba vana kuidagi 13 aasta taguselt nii. Aga kuna nad on tohutud siuksed tuuli juurde, käib ka väga iseloomulik visuaal, eks ole, visuaalne maailm ja, ja selline kunstnik nagu Alex Grey, nende kauaaegne koostööpartner, ta on maalikunstnik, kui ma ei eksi, võib-olla teeb ka graafikat, aga, aga ta teebki siukseid suuri maale, mis on kes ei ole näinud, siis need on sellised põhimõtteliselt nagu fraktaalidel või fraktalit, praktaly, loogid loogikal või mustril fraktaal, geomi, fraktaal geomeetria põhinev selline visuaalkunst, kus ta siis kujutab selliseid psühhedeelsed seisundeid ja, ja selliseid praktaal geomeetria abil kuidagi kujutab inimese psüühikat ja inimese hingeelu ja inimese, ma ei tea. Mis, mis toimub, mis signaalid liiguvad meie meie mööda meie närvi? Mööda meie närve ja, ja millised energiavood liiguvad mööda muid kanaleid inimese sees, ühesõnaga. Ütle selle kunstniku nimi oli, mul hakkas kohe närvitsema Grey Alex. Gray nagu Alex, hall ja no ühesõnaga, et nii nagu tuuli muusika hüpnootiline, nii on Alex krai kunst ka samavõrd hüpnootiline, et see visuaalne keel on justkui sugulusest huuli helikeelega ja, ja Alex Kreiga koostöös on Thl teinud väga erilisi albumi kujundusi. Kas või see nende viimatine 13 aasta tagune album tsentousin täis, see oli selline CD, mis lihtsalt tuli osta, sest et ükski teine CD ei näinud päris selline välja, see, ma ei tea, kas sa tsentraalsem, teisi seda plaadiümbrist oled näinud. Ma just praegu hakkasin guugeldama, et millised, millised selle kunstniku teosed ja millised siis need varasemad Tuuli albumikaaned välja näevad ja, ja see on tõesti väga sürreaalne ja, aga huvitav, kas siis nagu tõesti CD-plaat on selleks kõige parem valik, sest sest vinüülplaat suurene me kohe jõuame sinna, kehtib linnaga ja kuna neil on Eraldi, ma ei tea hobi teha ka selliseid täiesti erakordseid albumi ümbriseid või, või pakendeid siis lendasin teisi puhul, nad läksid seda teed, et see plaadiümbris on lahti volditav ja ümbrise sees on kaks läätse läbi, mille vaadates saab sirvida siis seda karbis olevat albumit, seda nagu trükitud seda brošüüri nii-öelda või Impress. Aga seal on lisaks tektilisele infole ka Alex Gray pildid ja läbi nende läätsede vaadates need pildid on kolm ees. Saad aru, et nad on ruumilised, et see on niisugune noh, vanakooli kolm D-efekt, eks ole, nii nagu seda algusest peale tehti. Ja, ja ühesõnaga sellisena nagu muutus see albumi kaasnagu, ta ei olnud enam puhtalt pakend, vaid ta oli nagu selle muusik ka ta pikendas veel omakorda seda visuaalset elamust ja ka seda muusikaelamust ta nagu, et sa said fännina, saidki kuulata seda albumit ja samal ajal siis lapata neid pilte ja nad olid nagu noh, nii nagu nad on oma siukses, psühhedeelsed, majesteetlik, ilus. Ja niimoodi oli see elamus veel vägevam. Aga selle uue albumi puhul, mis nüüd siis välja tuli Kaugemale minu meelest, et ühest küljest see erivälja ühesõnaga CCD ongi saadaval ainult eriväljaandena ja saadaval on juba sihuke kaheldav sõna, mida siin kasutada, sest see oli mingi piiratud kogu seda anti välja piiratud koguses. Jällegi stuudiosse tulles vaatasin Saksa Amazonis näiteks seal juba saad mingitelt kolmandatelt osapooltelt, et osta seda albumit nüüd mingi 125 euroga. Okei. Nii et sa saadki valikud, ongi, et kas kuulata oma lemmikvoogedastusplatvormilt, mida teeb ilmselt suurem osa kuulajatest või siis, kui sa oled ultrafänn ja sul on vaja midagi käes hoida, siis saab tellida endale selle plaadi. Kui sul õnnestub seda saada, maksad hullu raha selle eest. Kuigi noh, jällegi, kui mõelda, et 13 aastat sa ootasid seda albumit, kas, kas isegi seda allkirjatükk 125 eurot, kas on nagu hullumeelne hind 13 aasta pikkuse ooteaja eest? Ma ei tea, see on igaühe enda otsustada, aga see albumi pakend on täiesti jabur selles mõttes, et see kolm teelahendus, mis oli eelmisel albumil, oli veel noh mingis mõttes nagu tagasihoidlikku, mõelda, mida nad nüüd tegid, sest nüüd nad tegid põhimõtteliselt sa ostad endale siukse mini nagu Tuuli meelelahutuskeskuse. Selle, kui sa albumi lahti voldid ja ma tean seda sellepärast, et ma olen näinud pilte, olen vaadanud Youtube'ist Anboxingvida võit oli ka seal vahetaks kohe vaatame siis seal siis saad kohe vaadata, kui kaunilt see kõik on trükitud muidugi, ja nii edasi ja millised kaunid pildid seal on fototandist? Alex kui kunstiteosed. Aga see Albumi pakend laotub lahti niimoodi sihukeseks nagu kolmeks seinaks. Ja see keskmine osa seal Nagu tantsinud, masteri ees käiv selline. Põhimõtteliselt selline nii. Ja see keskmine sein on seal sees, on ekraan LCD ekraan, nagu töötav okei, lihtsalt nagu auk. Ei, okei, töötav LCD ekraan ja, ja tillukesed kõlarid. Ja. 120-st eurost aga aru saama natuke rohkem. Ja, ja noh, eeldatavasti on aku täis laetud. Kui sa selle kile ümbert võtad ja esimest korda lahti teed, aga edaspidises elus sa saad laadida seda ekraani uuesti, saad aku täis laadida, kui sa tühjaks peaks saama. Lihtsalt ekraanilt saab siis omakorda veel vaadata, Ta selliseid psühhedeelsed videoid, mis on jällegi põhinevad Alex Gray sellel fraktuaal geomeetrilisel visuaalsel maailmal. Ja, ja seal on ka oma soundtrack. Aga kas plaadilt, mis on nagu veel täiesti mulle tundub, et see on täiesti erinev sihuke helimaastik veel, mis sealt kostma hakkab, kui, kui käivitada ja seal oli seal väga muljet. Ja, ja, ja see on nii lahe, et see on korraga, see on seal korraga muljetavaldav ja, ja ühtlasi täiesti mõttetu. Rõivas kelder ja ma saan ka aru, miks vinüül ei tehtud, sellepärast et siis sa pead mingisuguse 11 tollise läpaka ekraanil siis nagu kogemust, kogemust võimendada. Ja aga, aga no mulle meeldib see samm isenesest sammuna, see on vägev ja, ja ma oskan seda kõrvutada praegu kaania questi sammuga, mis ta tegi siis, kui ta andis välja albumi hiilses. Oligi, sest minu arust selle albumi nimi, mis, mis oli lihtsalt läbipaistvas plast karbist CD nägi välja poodi minnes võrreldes selle peale mitte midagi. Jeesus välja nägi uuesti plaatidelt, okei küll, aga System of a Down kunagi andis välja sellise kujundusega plaadi, mis oli ka nagu põhjust, nagu põhimõtteliselt nägi välja nagu kõrvetatud CD selle plaadi nimelist stiil tisse albumi endale kogu point oligi, et ta nägi välja kõigeks, selle kõrvetanud markeriga. Pealegi. Jajaja Jeesus oli seal ei olnud isegi markeriga medali, et see nägigi välja nagu ühesõnaga Khani uuesti põhjendus sellele või, või tema kontseptsioon selle juures oli see, et, et see on nagu CD surm, et põhimõtteliselt, et see album tuli nüüd välja hetkel, kui tuli välja hetkel, kui CD-sid enam Polnud vaja justkui, ja siis ta tahtis anda välja siukse sihukse mälestusmärgi just kooliku inglite poolikut. See surnud, ma ei viitsi nii palju vaeva näha. CDd on surnud ja siin on nüüd viimane CD oma kirstus põhimõtteliselt oma klaasist kirstus on ju nii, et saate vaadata seda, seda kultuurilist, sellist. Ma ei tea. Artefakti, kas see on normaalne sõna? Vaadake seda, ärge kuulake. Ma ei tea, miks praegu aga, aga et see, mida tuul tegi minu minu meelest see on samalaadne, see kannab mingit samalaadset allteksti kui, kuigi täiesti nagu noh, et nad on pandud pompöösselt nagu teise suunda, eks ole. Aga, aga see alltekst on justkui sama, et nüüd, kus meil enam CD-sid vaja ei ole ja nüüd, kus inimesed Nad, igapäevakostavad aina vähem CD-sid, tegelikult see töö on nagu lahkumas on ju. Et siis nüüd anname välja kõige uhkema, kõige ebapraktilisemalt uhkemad CD, mida me suudame hetkel üldse välja mõelda ja kes väga tahab, saab siis osta selle, selle teise sarkofaage, et kui kui ütleme, Khani andis välja siukse nagu ilma nimeta siukse kõige soodsama soodsamasse kirstu pandud iganonüümsemasse kirstu pandud plaadi, siis tuul andis välja siukse Egiptuse püramiidist leitavad mingisuguse vaarao nagu tüüpi kirstu, mis on lihtsalt ülekullatud sinna pandud kulda ja teevad teid sisse ja siis võid selle osta, saad seda imetleda, saad vaadata ühe korra selle video läbi ja siis mitte kunagi enam. Siis jäta tolmu koguma see karp kuskile kapi otsa. See on kõikide nende Station, ation, plaatide viga, et tegelikult sa mõtled et sa ostad midagi jube ägedat, siis nad on siuksed, paksud ja keerukad asjad, mida riiulil hoida ja lõpptulemusena tegelikult väga seda poolt, mis seal eriline ei, ei vaata kunagi. Aga ma just mõtlesin, et kui, kui Kanye West andis välja siis sellise elegantse kirstu CD-le siis kui ta oli suremas, siis nüüd see on nagu kuidagi veel isegi mingi sihuke eriti fäbiles blinging, zombi seedee täpselt taga tagasi maailma, tulnud meid kõiki kummitada, et oli kunagi selline formaatiamisegi, kasutasime seda. Ja selles mõttes muumiad on ju vanad head siuksed kollid, kes astuvad sarkofaage välja ja see on üleni pealaest jalatallani, kutsuksin marlisidemega kokku mässitud ja siis nad näevad ikka käed ees, liiguvad ja ajavad inimesed, aga see on ju kõigile multikatest tuttav ja nii juhtub ka. Päris ongi. Nii ka on ja ma olen 2013 oli Jeesus välja, ma lihtsalt mainin. Okei, ma olen seal hästi imelik praegu tunnistada isegi, aga ma olen mõelnud CD-mängija ostmise peale, mitte mitte nagu CD-pleier, nagu need, mis taskus kus disdisc männid või kuidas neid kutsuti, et nagunii-öelda kaasaskantavat CD-mängijad, vaid ma olen mõelnud selle nagu CD muusikakeskuse osa ostmisel c millal sa paned nagu võimendile juurde, et seal Sistungi suur kastmismängib CD plaate? Ma tean, et väga paljudel inimestel on ettekujutus sellest nagu täiesti arusaamatu. Kujutage ette kasti ja seal on nupp peal ja see avab sahtlikesse sinna plaadi sisse, ta näeb välja nagu natukene suurem PlayStation. Nimetatud siuksed asjad olid kunagi olemas ja ma olen mõelnud selle selle taasostmise peale, sellepärast et mul on niisugune tunne, et kui, kui vane minust natuke vanemal põlvkonnal on see nagu retro retromuusika kuulamisviis nagu vinüülplaadid siis minul on kuidagi isegi see teema see, et ma, ma nagu tahan jälle CD plaate kuulata või ma ei ole kunagi nagu otseselt üle saanud nendest, mul oli meil teatud mõttes, et mulle ei meeldi need plastik ette, et mida ma pean koguma ja hoiustama kuskil ja siis mängima. Aga midagi jällegi nende juures on lapsepõlvega nii armsat seotud, et Ma kuulasin varajases lapsepõlves väga palju vinüülplaate ja need on mul siiamaani kodus ja ma kasutan neid, aga minu teismee ja see aeg, kui ma olin kõige rohkem muusikale avatud ja ma kõige rohkem muusikat üldse kuulasin, oli aeg, mil dominantne form olidki seedeplaadid ja ma mäletan väga, väga palju olukordi, kus ma ostsin uue plaadi, tulin koju, panin mängima. Ja see ei olnud mitte ainult esimene kord, vaid vaid väga enamasti, kui ma panin plaadi mängima, ma võtsin selle CD plaadi raamatu välja. Ma lugesin laule kuulates kaasa neid sõnu, mis seal oli, ma vaatasin neid fotosid, mis seal vahel oli ja see on kuidagi nii sügavalt mällu sööbinud. Et et see on nagu mingi mingi pool minust, nagu tahaks seda ikkagi hoida, kuigi ma olen n endale nagu ise ära otsustanud, et ma hoian ainult ühte kasutut, palju ruumi võtvad antiiktehnoloogiat muusika kuulamiseks kodus ja see on praegu vinüülplaadid. Et hakata veel nagu lisaks seedeplaati sinna juurde hoiustama, tundub nagu natuke mõttetu. Ja see on huvitav, et tegelikult on ju üritanud kõik need voogedastusteenust, et noh, kõigil on põhimõtteliselt täna enamus laule, mida keegi tahab kuulata, olemas vähemalt suur osa nendest ja kuidagi tuleb eristada siis noh, on on katsetatud erinevaid viise, kuidas tuua seda seedeplaadi, sirvimis, kogemust või vinüüli sirvimis kogemust nagu voogedastusse. Ma tean, et Spotifys saab vajutada mingitele biograafia nuppudele, seal oli mingi pihainud song või pihindel leviks mingisugused funktsioonid ja Pille üritas teha veel Aitjun sel Pi, et sa said nagu mingeid lisamaterjale panna sinna Aityunzi ka ostetud plaadile kaasa. Ükski nendest minu meelest pole kellelegi väga huvi pakkunud ja see vist aega nagu läbi. Kuidagi jah, ei ole nii huvitav, näppida veel ekraanil mingisuguseid erinevaid ikoone ja lapata mingeid piksleid, kui sa oled juba muusika mängima pannud, nüüd kokkuvõttes ikkagi seetõttu, et käeshoidmise tunne, tead seda ka ei saa läbi ekraani ja no ma ei tea, ma olen kurb, et huuli andnud vinüüli välja, aga äkki nad lihtsalt ärritavad fänne ja varsti ikkagi tuleb. Sest et. See on pikk plaat, ka seal päris mitu vinüüli. Tõsi, tõsi, pikad lood ja, ja, ja noh ei pidanud pettuma, ei pidanud pettuma, vastupidi, nagu ma ennustasin endamisi, siis see on nüüd album, mida ma konstantselt kuul on niisugune tunne, nagu ma õpiksin pähe seda lihtsalt. Ja nagu sa ütlesid, saate alguspoole, et see on album, mida tuleb kuulata tervikuna, see on niisugune teekond, kuhu minna ja seda ei saa kuulata ükskõik mis hetkel, ükskõik kust selle pärast nagu ootasin, näiteks silmi seda sobivat rahulikku tundi kodus, kus ma päriselt sain istuda, maha ja kuulata ja pidin mitu päeva edasi lükkama seda, seda seda pidulikku hetke, et jah, julgelt koosneb see album sellistest 10 või või 13 või 14 minutilisest lugudest ja ja nad ujuvad vastuvoolu ja nad ei tee seda, mida ümberringi tehakse ja see ei ole neile seni mitte kordagi mitte kuskil kätte maksnud, nii et ühesõnaga veel üks bänd, kelle friigilipp lehvib ja kõik on väga õige. Jah. Aga kuulamegi saate lõpetuseks Tuuli ma ütlen kohe ära, et see on kümneminutiline lugu, selle pealkiri on kalling poisis. Raadio kahes mängibki Koit raudseptuuli täiesti kompromissitu. Jah, me enne natuke kahtlesin, et kas peaks ikak tuuli mängima õnnes, siis tuli välja, et ikka. Just enne salvestust koju tuli ja toetas meid, nii et tervitustega Koit Raudsepale, aga ka kõigile teistele Tuuli fännidele, kes on veel, kes suutsid elada nii kaua täna oodates uus album, siis siit tuleb calling voissis, meie olime popkulturistid, meid leiab popkulturistid punkt comleheküljelt ja me oleme tagasi järgmisel nädalal.