Hakatuseks pakuti talle direktori kohta, aga ta alustas siiski brigadiri-na. Alustas algusest midagi vahele, jätmata millestki üle hüppamata. Et hiljem poleks vaja kahetseda. Siis sai osakonna juhatajaks, oli agronoom, sai pea agronoomiks Eesti NSV teeneliseks agronoomiks. Ülo Läänemets on ka vabariigi populaarseim põllumees. Rahvas otsustas, et nii see peab olema. Nüüd juba kolmandat korda tal see aunimetus esimest korda anti 1967. aastal juubeliaastal. Kui sealt veel 20 aastat tagasi võtta, siis 26. septembril 1000 947. aastal sai tööle asutud koostööle sovhoosi ja ühtlasi kupper kooli lõpetamist 25 aastat. Peaks siis sel aastal kokku saama ja nüüd pärast postiveret, siis kohe kuidagi, las ta öeldud jah, 1000 950. aasta esimesest juunist asusin Kolgaküla sovhoosi Kaarlijärve osakonda osakonna juhatajana tööle. Kas see oli siis vabatahtlikult või vastu tahtmist või kuidas pakutud elektri kohta tookord ma olin 20 aastat vana. Ja õnneks siiski ka nii palju mõistust oli, et seda kohta vastu ei võtnud ja ja sel ajal töötas sovhooside ministeeriumis ministrina Mõtus ja ta nagu siis natuke ägestus ja ütles, et no hea küll, et. No ma olin kohe väga nõus ja mis seal ikka siis töötasin kolm aastat brigaadi linna ja tõesti au ja kiitus, et sai hakatud otsast peale ja ega neid kogemusi koolist tulles nii palju ei ole. Peab ikka algus väikselt peale hakkama, postidele hakati siis välja ehitama, kostiverest pidi saama muster majand. 1946. aastal alustati maaparandustöödega, 1947. oli täishoog sees. Koolistunud brigaadile läksid need aastad kostiverest täie eest mida ta kujutas endast sel ajal kurjeküla. 1948. aastal tuli koolijärv, polnud rakendeid, vankreid, seemet polnud köitega kottigi. 50. kui tuli Läänemets, ei olnud enam tagasiminekut ega paigaldamist ennem küll edasiminek. Millised olid nii esimese tööaasta tulemused siin kuregras kui lühidalt kokku võtta, noh ütleme ka terve osakond, mis allus Kaarle roosakond üldiselt on heade põllumaadega ja no kui praegused saake vaadata ja võrrelda sõnaks toakeses. Nad ei olnud ka väga halvad sel korral, kuid siiski vähemalt pool vähem kui praegu praegult Carlerv saeteraviljasaagid on meil ikkagi 45 50 tsentreid selles piirides iga aasta. Nojah, sel ajal saime kuskil 20 ringis, 20 tsentnerit oli Kaarli järvel, teistes osakondades saadi vähem, sest tolleaegsed võimalused, mis neist rääkida, sovhoosis oli kaks nati traktorit, seeme veeti vankrikastis põllule. Raske oli Läänemetsale, sellest ta praegu aga parema meelega vaikida. Väga palju tuli korda saata kondiauruga Kuresoo, kallale mindi ka käsitsi. Käsitsi kaevati drenaazi, kraavid ja osa magistraalkraavini. Praeguse aja noored, kes tulevad kas tehnikumist või epast, ei kujuta seda aega ette. Paljud arvavad, et kui suur kool selja taga, siis väiksemat kohta, kui peaagronoom vasta ei tasu, võttagi läänemets niimoodi ei arva. Ma tahaks just siin alla kriipsutada, et noor spetsialist, kes ta tööle hakkab, kõigepealt peab tundma inimesi. Ja ühesõnaga inimeste hingeelu õppima tundma, sellepärast et väga palju ju töö tulemused olenevad sellest, kuidas üks juht oskab siiski inimesed tööle panna ja kuidas ta oskab nendega ümber käia. Ja kui tööd alustada just nii madalast peale, ütleme, brigaadi lina ja brigadiri on inimestele kõige lähedasem isik ja siis kui õpibki nagu kõige paremini inimeste hingeelu tundma. Nii et alustada tuleb algusest, öeldakse jah ikka otsast peale, minu. Nii tagantjärgi mõeldes küll mulle tundub, et mulle oli see hästi kasuks ja julgen soovitada ka teistele tihtipeale võib-olla epast tulevad kõrgema haridusega agronoomid ja võib-olla on tihtipeale solvunud, kui need pannakse Ugala algus kas brigaadi linna või või ükskõik kellena algus tööle, tunnevad ennast nagu solvatuna jah, et nagu see ei oleks nende kohane. Kuid tegelikult ei ole Al kui, kui aasta kaks või kolm siiski hakata otsast peale, eks te olete neid ju kokku puutunud palju nendega, kes on epast tulnud ütleme, siia Lenini-nimelisse ja ka mujal. Kas on väga suur vahe kvalifikatsioonis ütleme need, kes tulid 15 20 aastat tagasi ja need, kes tulevad praegu tihtipeale tundub siiski praktika osatähtsus koolides juures jätab siiski soovida ja ja on tunda, kes on läbi teinud tehnikumi on saanud rohkem praktikat ja need peale EPA lõpetamist tunnevad ennast palju rohkem kodusõna kui need, kes on keskkoolist läinud EPAsse ja sealt tulevad, nendel ikka on praktika pagaažiga tunduvalt vaiksem. Kas agronoomil suvel ka vaba aega kuigi palju ja noh, kuidas seda nüüd võtta, vaba aega kindlasti jääb ja eksiga üks peab oma tööpäeva ise sisustama ja kuidas ta seda oskab teha? Mina isegi loen vabaks ajaks seda, kui pääle ametliku tööaja lõppemist, ütleme kassas majandis lõpeb töö singel kuus või või seitse ükskõik ja kui ma pääle seda ametliku töö lõppemist liigun ringi, sõidan põldude ja heinamaade vahel ja kõnnid lihtsalt jalgsi ja ma lihtsalt vaatan loodust ja ühtlasi jälgin töö käigus tööasju ja nii edasi ja ma loen ka seda vabaks ajaks. Ja see vaba aeg on ka kahtlemata, miks tähelepanekuid on tehtud ja mõtteid mõlgutatud nii-öelda täie eest läinud. No muidugi talvel võib-olla seda pinget ei ole? Jah, tal on, kahtlemata on, muidugi ma tahaksin veel öelda, ütlemad päeval, ütleme kui see ametlik tööaeg on, siis on üldiselt ju päev väga pingeline ja väga tihedalt sisustatud ja siis nagu jääb just niiskuses mõtlemismõtete mõlgutamiseks väga vähe aega, aga aga mulle meeldib just õhtuti nii vaikselt ja tasakesi ringi liikuda ja siis ringi liikudes just eani vaadates tekivad alati kõige paremad ideed. Kas olete ise jahi Vigala mees? Jahi kalamees otseselt ei ole, aga talvel? Muidugi, kui ikka vähegi võimalik, siis ikka suusad paneme alla küll ja ja koos perega ikka saab siinsamas ringi lõikuda ja tihtipeale isegi natukene isegi Otepää mägesid proovida. Ja kui palju poegi-tütreid peres kasvamas on? Rohkem nurgaks poega, mis nendest tulenevaid jääke? No vara muidugi öelda, üks sai nüüd 13 ja 14 ja vanem kangesti tahab ise põllumeheks saada ja paistab nagunii. Praeguste vaatamise järgi võiks otsustada, et nagu peaks ka saama ja nagu perekonnas on ka niisugune suund ja mõte nagu ühiselt leitud, siis kui nii see asi edasi läheb, siis. Lüli ikka vist koolile jääb selle suunamise mõttes nii nagu vist esialgu ei osatud? Jah, ma ise tagantjärgi mõtlen, et kuidas mind kodus kasvatati ja mingisugust nagu suunda anti ja millest tol korral nagu ise ei osanudki aru saada. Ja siis tõesti ka kodune perekonna suund ikka loeb siin väga palju, noh muidugi, eks igalühel on oma individuaalsed kalduvused ka, aga aga eks kodune kasvatus, mida seniajani on jah, võib-olla vähe toonitatud, ikkagi on küllalt suure tähtsusega Exnit neid plaane majandi Mälja arendamiseks ja eks neid ole mitmeid tehtud ja ja täidetud ja, aga eks neil ole ikka olnud Tomad, niisugused orientiiri või või mõtled, et kuhu nüüd ütleme, saakide ja, ja toodang osas majand ükskord välja peab jõudma. Ma mõtlen siin, kas need niisugused soovid või plaanid on hakanud juba nagu täide minema vorstiga inime sobiga omol elust seatud sihi ja eesmärgi, kas, kus ta iga kord neid avaldab või kuskile kirju paneb seal nüüd iseküsimus. Aga põllumehel kindlasti on oma mõtted igalühel olemas. No majandus siin kolm aastat tagasi reorganiseeriti ja muidugi nüüd alustasime uuesti otsast peale. Enne reorganiseerimist me jõudsime siiski juba nii kaugele, et me saime iga külvipinna hektari kohta 5000 sööthiku kätte. Ja muidugi minu vaikne soov on nüüd seesama number jälle lähemal ajal korrata. Muidugi praegustes mastaabis nendes tingimustes praegu töötame. Me oleme natuke juba edu saavutanud ja läheb veel paar aastat aega ja me kindlasti tahame seda kätte saada, jälle saadakse, kindlasti saadakse. Tahaksin siinkohal meelde tuletada põllumajanduse, ministri Heino Rohtla sõnu. Läänemets pole mees, kes ühe kultuuriga näiteks teraviljasaagiga oma ülesande täidetuks loeme. Läänemets saab hea saadi kõigilt kultuuridelt. Niisugune peab olema meie, tänapäeva põllumees.