Eetriguru aitäh teile. Meie olime draakoneid. Plaksutama ja hüppama ja see käib kuklas. Sügavat kummardused Ewert and the Two Dragons poolt praegu publik. Kes nüüd Intsikurmu olla tavakohaselt jookseb järgmise lava poole. Aga meie siin R2 stuudios, mis on selline klaasist maja väga põnev, klaasist maja, hästi lähedal, pea lavale. Ootame järgmist peaesinejat siin superorganism peaks andma oma kontserdi kell 11 õhtul, kuulata seda, kui olete raadiote juures veel ärkvel, vahepeal aga midagi muud. Oma. Intsikurmu muusikale vahelduseks värsket kraami teistelt ka, kes siia sel aastal jõudnud Roshimmeffigalas ja seltskond pargis ja nüüd ka aafrika Pavlik kattis ja andres hoolema. Ja siis muidugi suurepäraselt, saatejuhid Kristo Rajasaare, Maarja, Merivoo-Parro pro, Margus Kamlat, Bert Järvet, Erik Morna ja paljud teised ja eelkõige muusikud ja loomulikult tantsijat kuulasite. Nüüd. Avalikustas seal tuld. Ta pole vaja mida ta hilises. Kas pliit liiga lähedal peletab ära ja kustutan naerasu janu ja põletan ära su janune teemedi, näris Walesin loomi ja sul pole selle ruumi. Nolan neelab palju pakindlased. Kõige raskem. Kõige selline mulle. Mis sa oled nagu kogenud? Tähendab katelt, kautikaltice liigapalju madal tauslik kakakäpal lakkamatult. Jupitatud kitsi ma märkasin kauge ja tegusid teeme ja kulgeme rao. Pundiga liigutused, põletad viirukit. Härrased, kasutad liiga palju. Liiga palju. Pieter siiber sukusi nagu siiber ja polegi muud tulud, palestiinlast ületame piire, palun tuleb kiire. Kiire. Laul. Pole biilse liigub, kuis tiibmees muutub nagu mina ei hakka, kapad tuleb kaasa. Kui on mingi jama, tuleb rattaga tattattattattat tattattattattat ära kannata, ära salga. Elab, annaksin, maksan, maksad, kassa, kassa oma kaaslane. Ma olen kõigest 21 on, mul ei ole vastaseid. See oli soost, nüüd aga külaliste juurde. Meil on külas tegelased, kes olid just Intsikurmu Pealaval esinemas ja ja intervjuud nendega saate vaadata ka R2-e otsepildis. Evert tähendab töösiagans. Tere. Tere. Ehk Ewert Sundja ja Kristjan Kallas. Tere. Võiks töötada küll. Ja nii on alati selline tunne. Noorelt natukenegi. Ja eelmine nädal põhimõtteliselt tulime positiivselt, seal oli sihuke kuurordi küll meri ja rand ja Liivia festivali annan, ma arvan, me kantud veel sellest sellest valmistatud. Vanasti kõik teed viisid positiivsena, kõik käisid seal nüüd vähem ühest küljest see, et meil on endal nii palju festivale teisest küljest see, et võib-olla nende enda mudel on natuke muutunud, ega neid linnapildis ka väga palju näha ei ole, neid sujuvalt laameram. Teist aastatest. Kolmveerandmassist oli vähemalt praegu pahast, ei midagi pahasti, aga ma arvan, et seal täitsa loogiline lahendus selles mõttes, et minu jaoks läks isegi positiivsus natukene liiga suureks. Et tõesti need massid seal see aasta meie viimane kord olime, need olid ikkagi nagu nii grandioossed, seal ei olnud põhimõtteliselt ruumi, et liikuda, hingata ega midagi. Ja nüüd see aasta, kui me mängisime, siis meenutas mulle natukene meie esimest korda, kui positiivsus ei olnud veel nagunii mainstream bait oli rohkem ikkagi nipet-näpet seda siukest indi lõngu oli juures ja see üleüldine nagu vaib ja, ja see oli vist umbes siis kaheksa, üheksa aastat tagasi. Sa pidi pidid ikka need aastad millal see esimene, see, me peame seal majabänd ja meil oli nüüd viies kord. Kas ajakirjanike oma lava ei olnud see aasta ei olnud ja. No kunagi, kui Intsikurmu alustas, siis öeldi, et ta on nagu eesti positiivne, sest ma sain aru, et nii positiivne seal nagu Läti Intsikurmus muutmine tähendab. Ma ei tea, ei no võib ju, väga hästi hästi tore ja, ja, ja kuidagi soe ja südamlik ja äge oli täna et südamlik, võib-olla ei käi tingimata. Siukse. Meie ehkki ansambli kuvandiga kaasa, aga kuna me natuke olema ikkagi nagu inglisüdamlik rokibänd, südamlik rokibänd, Haatroc. Publik. Väga hästi haartrodrark, okei, aga nendele, kes ei ole isefestivalil esinenud rääkige äkki seda, kuidas, mis vahet seal on, bändi jaoks, ma mõtlen on ju laias laastus hüpe, kontserte, kontserdid, kus te siin ette, sest et teie kontsert ainult teie mõnikord Kosoojendajaga kontserdid, mis on avatud siis publikule, siis on erakontserdid, erapeod, mingid üritused ja siis on festivalid, kus on hästi paljude bändide publik korraga koos ja ja kuidas see, kuidas bändi jaoks erinev. No eks ta, eks ta erineb natukene kindlasti selles selles võtmes, et et kui sa tead, et see on sinu soolokontsert näiteks, olgu siis plaadiesitluskontsert kuskil see tihtipeale see publik ikkagi tuleb kohale ja on teadlik sellest, et mis hakkab juhtuma, et nad on juba jõudnud plaati kuulata, näiteks kui meil oli uue plaadi esitluskontserdid, et et nad oskavad kuidagi häälestada ennast võib-olla veidikene rohkem, et festivali festivalikülastaja ja on. Ma ei taha nüüd öelda nagu seinast seina, aga veidikene erinevaid festivale. Jah, jah, on küll jah, et siin võib-olla on, on nagu publiku publiku sees juba rohkem neid, kes meid naguniisama kuulavad ilmselt positiivsus enda suurusest sõltuvalt olla nii palju suurem, et seal on palju rohkem neid, kes ei ole tingimata meie kuulajad aga satuvad lihtsalt sinna lava äärde, siis tuleb kõiki kuidagi motiveerida seal ühtemoodi. Eks see selles mõttes on kindlasti nagu väljakutse. Ja oma bändi ja festivali oma bändi kontserdifestivalini kontserdi vahe, mis puudutab nii-öelda set-listi suurem vahe, su kõige suurem vahe on see, et varsti sa publik aru, et miks bändi The lisalugu aga lihtsalt see ajaaken on nii range antud tund aega ja siis sa pead sinna tunni ajal sisse ära mahtuma ja ei ole ilusat väga viisakas seal kümme-viisteist minutit üle panna, sest teine bändi ootab. Ma vaatasin, täna oleks kolm, päriselt. Aga me ütlesime ka, et läheb koju ja, ja meil on, see oli ju, rääkisime selle kokkuleppele. Kuule, kuidas, kuidas teie madja pärast kontserti, kas keegi käib rääkimas midagi, et kuidas teil, teil on korrespondent olemas oma fännidega, et kuidas nad on vastu võtnud enda? Teie, ütleme nii, elektroonilise maa saundi ja selle laivis teete näiteks täna nagu soliin, teete lugusid ümber? Kuidas publiku vastavat elektroonilist soundi hakkas, sellega küsite, jajah. Teedsin, kellele ma seda ei või olla? Kuna sain nii kaugele, siis noh, on nii ja naa, et mulle tundub, et valdav enamus ikkagi on võtnud selle positiivset vastu, et on edasiminek ja bänd areneb ja aga ma mäletan, oli Berliinis, meil oli kontsert ja siis oli üks külastajaid täiesti pettunud, et, et, et me ei peaks moevooludega kaasa minema ja Ewerti hääl mattub saundide alla ära ja, ja mis on selle bändi põhiline asi ja oli täiesti pettunud, aga, aga kusjuures ma arvan, et see on seesama. Kas võis olla daam ja see on see üks daam, kes kirjutab meile Facebooki ka kriitikat, kriitikat ja et, et see on ikka täiesti nässu läinud, praegu asjad tan kriitike sal, okei, selles mõttes, et. Lõppude lõpuks. Mina ei saa midagi parata, et, et oli hädasti tarvis mulle endale mingisugust muutust nii muusikaliselt kui kui ka ilmselt nagu lavalist lavalise sellise liikumise arengut ja seda, seda nagu võimaldas uus muusika. Et, et eelmine kava ei kuidagi või siis mina lihtsalt ei osanud seda teha sellisel kujul toona niimoodi enda omaks, et, et ma oleks ennast ei vabalt olnud, aga lihtsalt see uus muusika ja uue plaadi uue plaadi materjal on mind lava peal väga nagu vabastanud. Et noh, siis ma olen nagu nõus sellega, et, et kui see osadele ei meeldi, aga kuna mulle endale lihtsalt meelde tagasi veetsime Mis nagu asja mõte ongi teha ikka seda, mida sa ise tahad. Kristjan, kas säilitena juba teist korda laval või kuidas miljarditega läks? Väga hästi läks. Ja enam-vähem siuke venima ära. Sellepärast et. Üks noot. Teen, ütleme mõnel teie hulgast on veel palju kõrvalprojekte, aga Ewert, sina oled üsna truu olnud, kuni need hiljutise, nii ma nägin, seal poseerisid seal Sipsila Instagramis. Mis teil plaanis on, kas on Ewert and the Two Dragons projekt, mis on sinu? Ma ei tea, ma jätan selle praegu õhku, seal ma nägin ise seal klikveid. Ma nägin seal piisavalt ise ka esimest korda sain teada, et sa käisid seal, ma käisin midagi, ma tegin. Läti ansambli instrumendiga, meil tuleb üks, üks lugu välja. Ikkagi koos minule, sinule, okei. Et aga jah, ma pigem muidu olen nagu üsna truu ja aga, aga sellised ajutised kõrvalhüpped, ma usun, et tal on üks suur projekt ei saa, kui ma ei saa veel praegu rääkida. Kristjan räägib sellest Sa võid, sa ei tohi nimesid nimetaja ever kirjutab siin juba viimased pool aastat iga päev muusikat ühele suurele projektile, mis, mis mis varsti, ma ei tea, millal ta valmis 2020 jaanuar. Ja et üks asi on käsil. Ei saa nimetada nimesid ja asju. Tahaks korraks veel pöörduda festivali teema juurde tagasi. Kui palju te ise festivalidel käinud ja ma saan aru, sa käisid miljardeid täna vaatamas, võib-olla lähete õhtul Anna Kaneelina vaatama. Aga muidu, ütleme kui keegi ei esine, kas te lähete? Sõpradest? Veel mitte nagu pigem, mitte haruharva, pigem et. Ei jaksa nagu. Ja, ja see ei ole see, et, et nüüd viimasel ajal ei jaksa, aga muidu nagu papa ei jaksa väga palju muusikat kuulata. Ise et, et kuna ma olen selle sees nii palju, siis ma siis ma väsin ära muusika kuulamisest tegelikult. Samas, Ma väga palju ei käin, muidugi muidugi oleneb. Põhiliselt esinejatest, kui kui on mingi sihuke, keda tõesti ikka lähed ja võib-olla siis ainult selle selle esineja pärast vaatad nipet-näpet natuke ümber, aga sealt selle ümber, aga, aga muidu jah, väga niimoodi. Pikku. Mul on üks hea retseptile. Ma vahepeal ka hirmsasti palju, mängime ju ikkagi meloodiliselt muusikat, siin raadio kahes on jah. Selles mõttes, et, et ikkagi on harmooniat rütmiga ja nii edasi ja siis ma puhastan sellest läbinoisi. Okei, naisi muide, osad lähevad ämbiendideedaga, nois tõmbab, kohe. Pole tõnigaled, puhas. Eerik, seal ei ole niine. Ja mul on mõnikord jah, siukene vanaaja trumme bass, aga tegelikult vaikus, tegelikult vaikus. Päevad läbi, kuulad muusikat? Kodus. Ja ma proovin, Maarja proovinud naisi. Soovita mulle, soovita mul tee mulle miksteipi ära, siis vaatame, kas läheb laibale. Oh tegema ikke naissaate äkki raadioga vaatanud Kristaga rääkima, aga jaa kahest neljani. Kas teie, kas teie teinekord, kas tee poole ei ole pöördutud sele stampküsimusega, et tulge meile tiinsekis, tulge meile, mängige meile muusikat, kõik bändimehed käivad praegu plaate kirjutamas, teie veel ei ole sattunud sinna keerisesse. Vahepeal vist oli mingisugune periood, taheti rohkem praegu? Praegu nagu ei ole. Mina olen ühe korra teinud seda mõtet sinna ja see oli ükskord. Tei ilmselt. Jah, ma ei tea, miks pärast see nii on. Et sa pead ise seda soovi või seda soovi, energiat väljasaatmiseks kutsutakse või üldse nagu ei ole see võib-olla. Siis ei kutsuta, tavaliselt mängib ja siis vaata, kui kontserdid said läbi. Päris alguses siis me käisime peale kontserti, keegi mingis plaati vaikselt hiilisid, lava läksid kaasa mängima, institutsioonidelt lõpetada. Ei, seda ei juhtunud, see oli ükskord linnas seal, Saksamaal see ei ole piinlik, on. Ewert and the Two Dragons, siin te juba olite. Aitäh ja nimesid nimetades meiega olid Kristjan Kallas ja Ewert Sundja kuulata kahte. See on ülekanne Intsikurmu festivalilt. Mõlder ja NOËP, Peeenne kuulsime veel lilli, jahti, muusikat. Kuulate raadio kahe otseülekannet Intsikurmu festivalilt. Ma olen Erik Morna, siin on veel Maarja Merivoo-Parro, Kristo Rajasaare, aga ka Margus Kamlat ja Bert Järvet, kes on kuskil uitamas platsi peal. Ja tere, ilusat õhtut teile või isegi võiks öelda, et varsti vaatad juba ööd, tõesti, nii Bert, kui mina oleme nüüd liikunud. See, et ütleme siis selle festivali tsentrisse, vastab see tõele verd ja oleme seenetoidumäel või kuidas, seda kutsutakse toidualleel siin mäenõlvakul, mis vaatab siis alla Intsikurmu laululavale. Ja nagu öeldud, oli siis Intsikurmu festivali puhul tegu rohkem kui pelgalt ainult lavade ja muusika kuulamisega, vaid siin on ka väga head söögipoolist, siin ei sööda nagu mingeid festivali suva toitu, siin on ikka kõrgema glamuur ja glamuuri gurmeeelamused on need, mis sind siin ootavad, üsnagi krõbeda hinna eest nentima, aga, aga ei saa öelda midagi kvaliteedi kohta, see on väga peen ja kui ma peaksin siin praegu sõnadega pilti maalima, siis Intsikurmu festivaliplats, kus siin praegu inimesi voolamas näha meile on, meenutab mulle Lordoste ringsi filmidest siis kääbikute külapidu, kus siis samuti samasuguseid tulekesi erinevaid hütikesi sai silmas. Vaata aga, siin on inimesed erinevatesse sellistes fantaasiaviljadest pulbitsevate katuste all kõik istuvad ja, ja on ennast riidesse pannud ka ühele festivalile kohaselt. Inimesed ei tulnud siia niisama rääkima, täna nad tulid siia, et ennast korraks käest lasta. Ja, ja kusjuures me oleme sisuliselt siin pealava juures, kus siis kella 11-st alates superorganismi Livega R2 üle kannab. No loomulikult on siin ka festivalil nagu ikkagi palju ka palju tuntud inimesi, muusikuid, kes on siis tulnud lõõgastuma ja kes siis antud nädalavaatusel ei esine, aga me olemegi siin võtma, võtame maha kohe paari. Ja selle, selle paarimees pool on ei keegi muu kui Siim avango, kes mängib jumal teab mitmes bändis. Tere õhtust, Siimaangavaleme raadio kohe otse-eetris ja nüüd piinlikuks, eks ole, et juba on, Evan, tere õhtust, seeme sellel korral, kas sa mängid ka mõnes bändis siin mõnes koosseisus ja mitte täna õhtul, vaid homme õhtul mängime oru laval sellise ansambliga. Kas on mõni festivali aasta läinud Intsikurmu ka nii-öelda, kus sa laval ei ole pidanud olema? Viimased äkki kuus aastat mitte ja ma arvan, et see kuus aastat tagasi oligi esimene kord, siis on iga aasta käinud. Sul on siis hea ülevaade Siim avangu Intsikurmu tegemistest ja seljatatud žestoritest, mis sa ütleksid siis ise ka musa turu spetsina. Millist rolli mängib Intsikurmu festival, Eesti muusikamaastik? Spetsialiste on palju öeldud, aga noh ma arvaks, et minu jaoks on väga suure tähtsusega, sest see on üks väheseid festivale, mis pakub sellist alternatiive, tiiv sihuksed, kunstipärasemad mussi ja seda vist palju ei ole niimoodi, kuidas on sihuke mõnus, siuke hubane ja see on tehtud hästi selliseks? Me ütleme niimoodi selliseks ma ei tea. Okei, hipster festival, eks ole, näiteks, aga nagu niuke tore, mõnus, kas see on siis hipster festival? Imago jätab siukse mulje. Tahad praegu juba läks piinlikuks aine näiteks väga piinlikult teile veel ei läinud siin kõik praegu kontrolli all väga hästi, kusjuures tulles selle juurde veel tänase päeva juurde, ma ei tea, nende artistide näinud olete, mis mulje on jätnud, kes on meeldinud? Ma väga palju ei jõudnud näha, ma nägin nüüd siis draakoneid, nägin pool laivi miljardit, kuulsin ka natuke nagu ma tulin värava tagant. Mis oli tore. Mitte et lava eest ei oleks olnud tore, vaid ära väga hea teada, et värava tagant on ka hea. Aga siis oli seal mingi bänd, mille nimel ma nüüd ei mäleta, mis oli ka täitsa muhe. Võib-olla mitte minu maitse, aga tore ikka. Ja ma ootan väga Ivan torni, kes on peaesinejana. Oled sa sellel suvel jõudnud veel festivalidel käia või kuidas ma ütlen, muusikuna on, et kas kõik nädalavahetused ikkagi ei ole, et kuskil ja teed midagi või on seal võimalik ikkagi suve jooksul ka enda jaoks aega leida? On ikka naist, olin nädal aega maal. Käisin kalana saundil, mis teistmoodi festival, käisin niisama külastamas. Nägisin mägede häälel, kusjuures mulle meenub ka õigus ja seal käisin ka niisama külastamas, need tegelikult ikka leiab neid auke, kuhu minna, tuleb lihtsalt panna paika endale. See oli legendaarne, rõhutan, legendaarne Siim avangu aitäh. Aitäh teile ja jätame Siimu siia festivali nautima. Me asume tegelikult, kuidas ma võiksingi nüüd öelda jälle, mulle meeldib seda jäätisetorni vaadata, mulle tundub, et sa jäätisetorne. Nüüd valgustan teid, kolleeg Järvet, restoran, legendaarne legendaarne Intsikurmu, selline atraktsioone, legendaarseks teed, see jäätis tuleb ülevalt pangest ja ülevalt pangast kallatakse alla, inimesed siis teevad suud alt lahti või kuidas see käib põhimõtteliselt küll. Inimesed on nõus maksma selle klounaadi eest väga palju, kusjuures ja siin saab väga kaua ka oodata, aga selle ütleme nii, et siis raadiokuulajatele tegemistele torniga, eks ole. Ja torni siis Kahekordse torniga ja teisel korrusel on Akengu, selliseid daame laseb ämbriga jäätist alla, paned siis sinna ämbrisse raha ja, ja niimoodi sa käid seal väga aeglane, aga see on selline kujutamine, et õllesummeril kunagi oli pensihüppaja Tivoli, siin on vastu panna jäätisetornis ja töötab väga hästi ja Eesti piimatööstus, olge hoiatatud. SiniIntsikurmu festivalil on uus pleier turule tulnud jäätisetorn ning muideks Põlva kandis, siin on suurtööstus üks olulisemaid tööandjaid ja ka vadja. Tere piimatööstusel. Minu teada on siin suur ekipaaž Spestilist, palju töökäsi hõivab, mine tea, võib-olla varsti on kogu kogu pirukas selle jäätisetorni käes, sellepärast et see näeb siin küll midagi vägagi muinasjutulist vahel ja ja aga tulles festivali visuaalse külje juurde, Siim siin tegelikult see hetk tagasi rääkis, siis loomulikult on väga palju pandud rõhku sisse valgusele või seda, kuidas, mis nurga alt ja kui palju on siis seda festivali siin valgustatud mändide all see toimub ja selliseid olevaid väikeseid privaatne nurki on võimalik võrreldes võib-olla muude festivalidega siin ka kenasti leida ja loomulikult ka kunstil on oma päris suur ja tähtis roll sellel festivalil. Bert Järvet, mida täna õhtul toob, hakkasin intervjueerima nüüd täna õhtul, toob kindlasti. Esiteks ma arvan, palju võimalusi aru saada sellest, mis kunst täpsemalt on või ei ole. Intsikurmu festivali lina on, ma arvan, üsna selles mõttes konkurentsitihe, et võiksin leida küll neid, kes oskaks siis kunsti defineerida. No laula, Marsi kontserdit me nägime ja teiega raadio kahe kuulajad kuulsid, et see oli väga puhas ja tai, et kontsertetteaste, Tel Avivi ansambli poolt ja sellele järgnes ka ansambel Ewert and the Two Dragons kontsert, mis samuti väga tait oli ja ja väga hästi kokku mänguliselt kõlas, tahaks kiita Erki Pärnoja mingi 40 taktilist kitarrisoolot, mis selle kontserdi lõpus andis ilusa, sellise võib-olla vürtsi sellele Keicale, mis tegelikult rahva poolt olgem ausad, väga hästi vastu võeti, inimesed tuttasid Ewert and the Two Dragons siit ning seda oli kuulda. See kontsert läks küll 10-sse. Hea ja õige vea mõne minuti pärast juba siin Intsikurmu ja mitte ainult et üle kogu Eesti ja mitte ainult üle kogu Eesti, vaid ka seal, kus internet levib, toome teieni superorganismi live. Ma näen seda, et rahvas juba suure lava pealava ette koguneb ja mõne minuti pärast tõepoolest see kõik siin pihta hakkab. Rääkida sellest, et siin on veel Siim avangu siin siis aega veedab ja veedab. On tegelikult siin ka teisi bändile, kui ta ühel hetkel komistasid, terve Frankie Animal on tegelikult tuled siia lõõgastuma, mitte mängima, nii et ka täna öösel, ma loodan, on võimalus vallatusi siis teha, aga ja Püha Kristus, Frankie Animal on lahti lastud, olge hoiatatud, Lõuna-Eesti inimesed Intsikurmu le siin tulete, võite veel millegi osaks saada ja nüüd sõna tagaseeriks olla. Ja aitäh, Bert ja Margus. Vaatame, mis hakkab pea laval toimuma. Kas on veel heliproov või juba päris kontserdi algus. Ja bänd Superorganism teeb praegu heliproovi ehk sound checki. Aga Eerik, äkki see ei ole roo äkki see on nii-öelda nagu öeldakse, filmimaailmas tiiser. Sest see on ju fragment nende kõige kuulsamast loost ja on küll, jah, somfoiomaand. Maarjakaitsed õues vaatasid, mis toimub. Ei kuule, mis õues toimus? Ei taha, koguneb ma vaatasin hea. Järelikult see ei ole veel laiv. Aga tiiseritest rääkides siis, kes olid jääs, kuulus Christopher Nolan oma kuulsa filmiga on avaldanud esimese tiiseri, mis on väga selline härra Washingtoni keskne, võiks öelda, Tallinnat veel näha ei olnud. Ja mina proovisin seda ka seda vaadata, aga selleks hetkeks, kui mina jaole jõudsin, oli see juba maha võetud. Nii hea kohvi Raidile viidates. Aga me oleme Intsikurmus. Intsikurmu festivalil ja kell saab kohe 11 ja Super vanud Superorganism peaks kohe alustama, kui see on Tiisor õrnitaja, kui see on kutse tantsule, siis võtame sellest osa ja, ja mina olin koos Koit Raudseppa, sind sel aastal ei olnud, aga Eerik, sina olid ja me olime sel aastal krooningenis eurosoonikul, kus ka siis superorganism andis laivi ja see oli üks nei live, kuhu me sisse ei mahtunud. Lihtsalt ei mahtunud. Nutsime, panin käed siis silmadeta ja sättisime sammud mujale, nagu seal oli tegemist pisikese klubiga siin praegu. Õnneks seda probleemi ole, kogu Põlva rahvast mahub siis kogu Eesti rahvast. Ma mahun ilmselt ka proovin, vähemalt nii, aga kutse tantsule superorganismi poolt mööda R2 otse-eetris Intsikurmu festivalil? Töödes kuulame vahepeal midagi muud. Kuulub ületulnute Intsikurmu festivalilaval superorganism ja meil läks vahepeal mingi muusika tegemise instrument katki. Koha peal. Tead, millist lugu võiks koos rahvaga laulda, pakuti vander vooli, millest bände ütleme viisakalt keeldus. Siis prooti hooltownraudi. Aga nüüd vist hakkab jälle uuesti pihta. Superorganism. Raadio kahes Intsikurmu festivalil. Korrata hüüab rahas Intsikurmu laul. Festivalil on nõrgaks väga palju inimesi, keda ma tunnen. Ma olen Erik Morna väga palju inimesi, keda ma ei tunne. Neid on rohkem, neid on tuhandeid. Ja on ka ansambel Superorganism, vahepeal oli neil viperusi tehnikaga, aga lõpus oli kõik hästi, aga kas nad saavad aru, mida öeldakse? Kas nad saavad aru, mida tähendab korrata? Seda vesi lõppes, superorganismi esinemine. Põhimõtteliselt mängitakse praegu linnas seksi, Aultan Raudi. Kõik hüppavad ja laulavad kaasa. Midagi noh viisakalt väljendudes pekki neile ikkagi läks. Superorganismile juhtus midagi sellist, mis juhtus kunagi vist. Kas poniemm, mingi sarnane intsident kunagi? Oi, see on vastupidine tegelikult sellepärast, et siin ikka reaalselt inimesed laulsid, aga paraat vedas alt ja olgugi et et taust, siis võib-olla kadus korraks supra organismil näitas ansambli esilauljatar suurepärast rahva kontrollivõimet ja hetkelist võimekust improviseerida ja välja mõelda, mingisugune leidlik lahendus väga ebamugavast olukorrast ja publik, siniIntsikurmu mul on täiesti superorganismi oma, on olnud seda terve selle etteaste vältel ka siis, kui tegelikult muusika ei mänginud ja midagi toimunud suutsid nad hoida seda pinevast õhus. Võib-olla see teebki ühest bändist ühe õige läänebändi. Vahepeal oli see mäng, et kui see aparaati parandati, siis, siis uuriti rahva käest, laulaks midagi, mida me kõik teame, siis keegi hüüdis Wonder vool. Ja siis tuli laualt teade, et. Või siis võib-olla küll kihvt bänd, aga meie oleme kuuli makku ja, või siis meie neid ei kaverdada. Teeme äkki hoopis don Roald? On raudtee, ei ole midagi öelda, on kiire ajaga saanud, vaata sama kõvaks lauluks kui siis vandervool täielik stata rokikas ja tänagi tõestasin ennast kõigepealt sellises võtmes, kui siis superorganism omaenda telefonist, Spotify, kaaliumi, kristlasi ja pärast hiljem korraliku Entasena. Niisiis poolkuiva ja korraliku marinaadi ka suudab otse raud ka eesti audientsi haarata maailmas praegu number üks lugu ja superorganism ka on ikkagi maailma edetabelit, artist on R kahes on nüüd aga külaline. Hea meel on privileeg, et siine raadioga Intsikurmu vabad stuudios on nüüd maha istunud mees, kes on noorte seas tegelikult väga tuntud ja, ja kurjad keeled räägivad, et Tallinna kesklinna vahel on tal tegelikult keeruline kõndida, nõnda et tal rahus lastaks astuda täna õige pea. Tegelikult kelle jaoks õige pea, kelle jaoks mingi tunne sellepärast, täpselt tunni aja pärast astub lavale Ivan torn, kuid enne seda, kui ta kontserdi annab, on ta siin raadio kahes stuudios. Koos minuga ei, Ivan toorainehaid õuel. Ivan torn siin Intsikurmu kiidab kohalikku loodust, ütleb, et meenutab talle enda lapsepõlvekodu kodu, ümbrusi ja ühesõnaga tunneb samastamist siinse keskkonnaga. Ivandoonia tšakra päevade žüriis nende Neuhh Gerlarbladienda eme. Ivan Torn tahab panna kõigile südamele. Inimkond peab mõtlema kaks korda enne, kui ta jätkab senist, võib-olla konsumerism ja plastiku kuritarvitamist. Sellepärast prügi satub meie kõigi teele erinevatel hetkedel, mil me võib-olla seda ei tahaks oodata, miks mitte kuskil puhkusel või kuskil mitte näha mingeid kilpkonnapoega kuskile kuuspakki kile sisse kinni jäänuna aga Ivan torn? Küsida Ivandornilt, mis on hea kontserdi saladus, siis on audientsi ja rahvaga otse suhtlemine ning ise arvata seda, et kui tema juba laval on, küll siis tuleb ka hea kontsert ja kui käivad kurjad või head keeled nuka taga rääkimas. Ta otsib Ivandornsi assistenti, siis ei ole ka välistatud, et ta siia peaks kolima, sellepärast et Eesti talle väga meeldib. Täägi van toonian, häda. Aitäh, Ivan ja põhiline oli see, mis ütles, et et heaks kontserdiks on piisav see, kui mina laval olen ja kui siis rahvas käima ei lähe, siis ma võib-olla hakkan ka laulma ja pilli mängima. Raadio kaks on otse-eetris siit insi koormust kuni kella kaheni välja. Ja mitte ainult täna. Kallis kolleege, see ei ole esimene festival sel suvel, kui me sinuga koos nii-öelda ringi trippi või kuidas sulle tundub kas festival või terve suvi ennast nagu suve on nagu hilja riiulile panna. Varad vara riiulile panna, et. Tead, ma ütlen ausalt, sellist Intsikurmu ei ole minu silmad veel ja kuulge. Me jääme korraks selles superorganismi kinni, teete loba superorgasmi ja nii superorgasme, kuidas lava ees bänd kõlas? No mis ta nüüd nii lava ees ma olin helipuldi juures, kus on teatavasti kõige parem sound, bändil oli hästi palju probleeme, sellega läpakas jooksis kinni. Aga kuulda, et ütleme nii, lille peek läbi eetri nad ei andnud alla. Nad ei andnud alla. Ja Ma arvan, et kokkuvõttes mõjus väga hästi. Ma ei tea, kas kuulsid, erguva olime jaanuaris Groningeni rusuhunnikul ja see oli üks laidab, mida me kindlasti tahtsime külastada superorganismi live ja me ei mahtunud sinna sisse, järjekord oli, oli nii metsik. Lihtsalt ei mahtunud. No ja siis tekkis, tead, kas sul ei ole niimoodi, et kui midagi ei saa, see hapud viinamarjad asi? Midagi ei saa, siis need ei tahagi nii. Ei ja siis ja terava astusin natuke sinna peale sarnaste tunnetega, et noh, mis, mis siis ikka noh, et vaatame siis, millest ilma jäime. Tehku jaamu meel, mul oli. Et need inimesed, kõik, kes siin olid, ei jää sellest ilma kusjuures siin korduvalt ka ütlesid, et Intsikurmu ajaloos sinu jaoks on see kõige oludeks parimaid live, ma ei tea, kas seal neid sõnuga giid kinnitatel, et ma kinnitan ja muidugi igatahes superorganism siin üles astus, enne veel, kui raadio kaks hakkab järgmist live üle kandma, siis võib-olla superorganismist veel üle ei saa, eks ole. Ja kuulame törtsu veel, kui tohib. Kuulate raadio kohta ülekannet Intsikurmu festivalilt. Ja me ootame Ivan torni kontserti. See peaks algama täpselt kell üks ja meie ülekanne kestab kella kaheni. Vahepeal kuulame muud mussi. Siin kõlas superorganism. Siin kõlas praegu Haim ja nüüd tuleb. See on muide tša vabu ja täna vidinaid, funk r kahes hakkab aga üsna pea möllama. Ivan torn. Ehk tuleb otseülekanne tema Intsikurmu Livist? Oh jumal, minge nüüd vaadata kahe hästi kiiresti raadio kahe instagrammi ja raadio kahe Facebook'i, sest seal on tõesti noh, see, mis on hetke emotsioon ja see emotsioon tuleb superorganismi lauljalt. See, see, mida ta tundis pärast pärast laivi. Kui ta oli üllatunud, kuivõrd hästi teadsid Eesti inimesed siin insti Intsikurmu, Insta kurmus, Insta Insta kurvast nende lugusid. Ja noh, mis siis välja tuli, muidugi tänu raadio kahele raadio kahe kuulajatele, kes kõik on siin kohale. Jää Arenaga eestlasigi sama lauljat tegi seda, mida ta alati teeb, ei jätnud eesti rahvastele, silmasin oronat. Haim nimetatakse seda, kuidas ta igal loo vahel pikalt ja põhjalikult ja pealiskaudselt. Sama ta räägib rahvaga, millest iganes. Ja aga siiski need Instagrami marss, marss, marss, Facebook'i marss, marss, marss. Meie oleme siin nüüd veel eetris, täpselt nii palju, kui on vaja ja vaja nii palju, et eetrisse saaks tulla Ivan torr. Ja aitäh selle ülekand eest. Kõigepealt meie tehnikatüübid. Virgo mäealdis.