Rahu ja rõõmu teile, armsad kuulajad. MINA, OLEN Vello Salo Pirita kloostri vaimulik. Möödunud nädalal kuulsime Taaveti laule uues tõlkes ja mõtteid, mida need äratavad. Laulge issandale uus laul, ütleb psalmilaulik ning teatavas mõttes toob iga uus tõlge midagi uut. Olgugi et Taaveti laulude heebreakeelne tekst, mis on kõikide tõlgete alus, ei ole kunagi muutunud. Saate nädala alguses, esmaspäeval alustasime esimeses Taaveti laulus, mis on ka kogub Saltri sissejuhatus. Õnnis on see, kelle rõõm on issanda õpetus, kes seda laulab. Päevad ja ööd. Risti kogudus ongi nii teinud meil Pirita kloostris näiteks on iga nädal läbi laulud kõik 150 salmi. Ja seda tehakse mujalgi. Lõpetagem täna oma laulureis. Nii. Alustagem uut nädalat. Lauluraamatu viimase. Halleluuja hõisake jumalale tema templis, hõisake talle ta vägeva telgi all hõisake tema tegude rammu, hõisake tema suuruse tulva. Hõisake talle pasuna häälel, hõisati talle naabli Randlil, hõisake talle trummi ja tantsuga. Hõisake talle pillija vilega. Hõisake talle Symblite helinal, hõisake talle Symblite kõlinal hõisaku. Kõik, kel hing on, oli all. Halleluuja. Piibli esimese osa toora ehk õpetuse eeskujul jaguneb laulu raamatki viieks raamatuks. Seepärast on psaltrid õigusega nimetatud ka laulu Tooraks lauldud õpetuseks. Saltri lõpus seisavad eraldi viis halleluuja psalmi, milles kuulsime just viimast. Halleluuja. Hõisake jumalale tema templis. See ei ole kuulus Jeruusalemma tempel vaid midagi tohutult suuremat. Kõik, mis on jumala loodud kogu vägeva taevatelgi all. See on tema tempel, tema rammu, jõu, võimu tunnistaja. Samas ka meie hõiskamise peamine põhjus, issanda vägevad teod, issanda suurus, mis ei mahu sõnadesse. Vaat tulvab üle nende tulvab kõikjale. Selleks et meie hõiskamine vastaks kuidagi viisigi issanda vägevusele. Võtame appi kõik, mis meil on. Pasunad, naablid, kandle, trummid, viled ja kõik muud mänguriistad. Tantsime selle hõiskamise ja orkestri saatel. Lööme helinal kõdinal kokku Symblitavast taldrikuid. See kõik on siiski ainult saatemuusika. Kõige tähtsamaks jääb, et kõik, kes on looja käest hingeõhu saanud hõiskaksid olijale sellele, kelle nimi on mina, olen see, kes on selle psalmi kogu lauluraamatu viimane sõna on halleluuja. Kiitke issandat. Lauluraamatu võime kinni panna, kuid kiitmise kutse jääb laulge issanda kiitust edasi. Laulge talle aina uus laul. See on lauluraamatu keskne sõnum. Meie jõudsime ühe nädalaga kuulata, vaadata seitset salmi. Kõigi 150 jaoks kulunuks viis kuud. Risi kiriku tunni palves, nagu kuulsime, on kombeks kogu lauluraamat iga nädal läbi laulda. Me leiame neis aga ikka ja jälle uut mõtiskle loenet. Tahaksin loota, et läinud nädalal kuuldu aitab edasi, aitab meie elusid Uudeks lauludeks teha issanda kiituseks. Aga vaadakem täna korraks vähemalt viimase psalmi põhisõna. Halleluuja mis esineb mujalgi lauluraamatus lugematuid kordi. Vist kõik eestlased tunnevad seda heebrea sõna. Halleluuja. Mõned teavad ka, et halleluuja tähendab kiitke ning et ja on Iisraeli jumala nime lühend. Nii et tähttäheline tõlge oleks kiike head. Meie pole siiski tõlkima hakanud, vaid tarvitame lihtsalt heebrea sõna halleluuja. Seda teevad paljud muudki rahvad. Seepärast võime öelda, et sõna halleluuja on ühendavaks elemendiks eri maade kristlaste vahel ning võib väita koguni risti kiriku ja sünagoogi vahel. Taaveti lauluraamat lõppeb viie halleluuja psalmiga mida võiks nimetada psalter lõppakordiks. Neid laule on nimetatud lõpu Halleliks. Neile kõigile on ühine, et üleskutse kiitmiseks sõna halleluuja seisab iga laulu lõpus ja alguses moodustab selle raami ka lauluraamatu ehk psalter heebreakeelne nimi, seeter, Tehillim kiitusse raamat tuleb samast tüvest, mis halleluuja. 150. laulu originaalis leiame kolmteistkümmend Halle Luuiat. Miks seisis tänases tõlkes enamasti hõisake? Sama küsimuse võiks esitada meie uusimale tõlkele alguses ja lõpus seisab halleluuja siis üksteistkümmend korda kiitke. Ent ikkagi, miks mina valisin sõna hõisake? Ütleksin minu arust sobis hõisake siia lauluraamatu tippu lihtsalt paremini. Halleluuja ei ole ju lõpuks ikkagi meie oma sõna ning selle kordamine paljudes lauludes, nagu lahjendage tema mõju. Samuti esineb sõna kiitke väga sageli. Kas võib siis öelda, et valisin sõna hõisake nii-öelda vahelduse mõttes? Mitte päriselt, vastaksin, kuid lõpulaulu esiletõstmiseks küll. Kas võib väita, et meil üldiselt kasutusel olev 1997. aasta tõlge on nii-öelda täpsem? Kui vaatame originaali, siis leiame, et seal seisab kolmeteistkümnendat korda tüvialal kiitke alguses ja lõpus. Halleluuja. Tähendab kiitke, jaad vahepeal üksteistkümmend korda, Aleluu. Ent küsigem siis hoopis, mida tähendab täpne tõlge. Kui laulu tõlge ei ole enam laulu moodi kas siis on tõlge täpne? Vastata pole lihtne, küll aga näeme maailmas ringi vaadates, et igal pool tehakse eriotstarbelisi tõlkeid, eriti niinimetatud lauldavaid tõlkeid. Kas see vajaks meiegi siin Eestis vähemalt kaht eri tõlget üht lugemiseks teist laulmiseks? Tuletagem meelde ka seda, et viie Moosese raamatu nii-öelda päris toora puhul seda probleemi tegigi. Laulu toora just lauluraamat. Vastuse asemel küsiksin pigem, kas psalmilauliku üleskutsed laulge issandale uus laul ei tuleks võtta tõlkimise lõhutamisena. Teatavas mõttes toob iga uus tõlge midagi uut. Olgugi et Taaveti laulude heebreakeelne tekst, mis on kõikide tõlgete alus, ei ole kunagi muutunud. Selle saate nädala kuulajad oskavad ehk sellele küsimusele igaüks oma vastuse andma. Oleme ju nüüd kuulnud näiteid ühest uuest tõlkest. Kas neist oli abilauluraamatu paremaks mõistmiseks? Tuletab meile meelde Kristuse ülestõusmise suurt rõõmu, mida Heebrea piibel meie vana testament ette kuulutas. Halleluuja, hõisake jumalale tema templis, hõisake talle ta vägeva telgi all hõisake tema tegude rammu, hõisake tema suuruse tulva. Hõisake talle pasuna häälel, hõisake talle naablile kandlel, hõisake talle trummi ja tantsuga. Hõisake talle pilli ja vilega. Hõisake talle Symblite helinal, hõisake talle Symblite kõlinal hõisaku kõikel hinge on olijal halleluuja. Palvetagem issand, maa ja taeva looja. Ära lase meid unustada, et sina oled suur vaid õpetameid sinule alati hõiskama sinule aina uut kiidulaulu laulma. Aamen. Halleluuja.