Kamina jõutud. Nüüd võiks siis tulla niimoodi rohkem lähemale tänapäevale, kus meil on nüüd välja kujunenud niuksed kolm kolm-neli suurt kuju esialgu nõmme kolmest rääkinud siin nagu Artur Kapp, Villem Kapp ja ja Mart Saar. Aga nende kõrval ka Gustav Ernesaks, Aunap. Aga nüüd kuskil 60.-te aastate alguses läks hoopis midagi imelikku lahti. Siin näed Kuldar singi haikudest tormise haikudest või? No üldiselt on hakatud palju kirjutama ja äärmiselt niisugune kiiduväärne nähtus igatahes eesti soololaul on jõudnud ikka niimoodi suurele lavale. Ja seda võib kindlasti öelda ja üsna massiliselt erinevatelt suundadel stiilidelt ja ütleme, kui me võrdleme siin ütleme noh, peaaegu üheaegselt kirjutatud asju nagu, nagu ütleme, Tambergi seal tuhiseb helmelt selle häälele. Ja ütleme, singi haikud sinna kõrvale panna siis, siis need võib veel juurde tuua näiteks tormise need väiksed kolm tsüklit tulid need kolm kildu, kolm tähte, kolm lille, eks ole ka umbes kõik, siis võiks ta ajavahemikud, aga samal ajal siis Tambergi piis laulu Peteffi sõnadele koha viis lindu. Kahjuks niisugune tsükkel, ja vot siis need singi laulud, need on kõik äärmiselt erinevad. Üür nõustus. Tsüklit, kuid kuskilt sellest perioodist peale on minu nägemist mööda lahti löönud meeskonna suurtsükli kirjutamine on ka muidugi üksiklaule kirjutatakse pidevalt kogu aeg, see on selge. Kuid sellest aastast on siis nagu 60.-te aastate alguses lõpust ja mina raamat 17 tsüklit elemente kaotasin, kõik ära laulnud. Ja see, kas 17 erinevat heliloojat on kirjutanud 15 aasta jooksul pluss need, mis, mida ma ei oleks laulnud, ma usun, et seal on kolm korda rohkem või rohkemgi kordi siis on see ikka suur arv. No vot, see on Helleks huvitav, niisugune joon võib-olla tänapäeval nii et on olemas lihtsalt interpreedid, võtame kas või need Tambergi viis laulu koha, viis lindu ja need olid, Tiit Kuusik, oli täna suhteliselt konkreetne interpreet, on olemas kellele kirjutatakse, need konkreetse vajaduse puhul, meil on tabelis kaks, on neist stuudios praegu, ühesõnaga teie olete selles nagu ka hoobelda ei hakka, aga mitte ainult põhjus on ka niisugune tellimus või, või konkreetne interpreet on olemas, siis nähtavasti see ergutab kirjutama. Näiteks noh, võiks ju tõesti mõned nimetada niisugused millega võib-olla oli kõige põnevam töötada või nendest no ütleme Kuldar Sink kirjutas just 60.-te aastate alguse kustunud Kaksulise helisev Vikvam. Kaardiveega ja kui ka nii Mida iga? Ega jaa. Edulaas on voodikohti ja Raymond Lätta mulle kirjutatud Letu litotsüklit pildikese Lõuna-Eestist laanekarud. Ja siis on veel paar laulu, Lembit Veevo kolm miniatüür, kolm kildu, kontsükledja, seikleja, laps samuti jälle, kas seal siis kahest-kolmest laudid sain, viimase mehede kajakad on üks kolmelaululine tsükkel, Eugen kaapeljonid, viimane nüüd ühte laulu nendest suudleb läänekalda küll ei ole nüüd ette kandnud, aga teised kaks on siis täitsa. Toomas, kus erinevad tsüklid on, on veel niimoodi? Eraldi laulda, nendest on küll tsükleid, mida võib ainult tsüklimeteganud mida, nagu eraldi ei saagi, on küll seal ütleme näiteks Lembit Veevo kolm kildu, need nagu eraldi saagi laulda EParliku koos all maga näiteks Leon andmetele on, on kuus šoti laulu. Ja peab ütlema, see tõlge on lõunanaabrite poolt enda tehtud ja päris hästi tehtud ja õnnestunud detaili tekst on hästi lauldav ja selles suhtes, et neid võib ka eraldi kanda, et nad on nii kahe, kolme laulukaupa Hooletu loo mul ees, no kes. Andis. On. Reaalne. Küll aga on et ja anna hoonet oli. Ta. Ka omas on. Kui kaares tuuletool taal oo-oo? Invesi armastaal emmeri jaks. See. See ja nüüd juba aga sooled ja. Ma. Ploomisoo. Ning. Arvasti uus vanas. Vooreveega. Ost Mclaenud Jacquelinetagi. Aga näiteks võtta laanekarud Raymond Lätta tsükkel seal on jälle niimoodi, et teda tuleb jälle tervikuna ette kanda, kõik need vints aga pildikas Lõuna-Eestis, nendib jälle eraldi teleüksikud lauldud, need seal oleneb kuidas, aga muidugi, õlad on siiski mingi väga huvitavalt tehtud ja muidugi Mati teab, ise saad Kaio kärud kaela peal. Et ikka kirjutaja. Ja muidugi on see kõige suurem põud teksti. Ja just niisuguse teksti saame, mis, ütleme, heliloojad nagu inspireerib ja ja kui sina inspiratsiooni juurde veel lisada, sinu kannatlikkus ja, ja pealekäimine. Ole kena, nimetas aga midagi, sest et Kaljo mina täitsa uudishimust ka, sest et Kaljo repertuaar Anul hästi tuttav ja näiteks nendest seitsmeteistkümnest midagi. Ma ei, ma ei ole küll tellimuse peale palju laulnud, välja arvatud vastu sellile oja käruga käest ma panusena tsükli ekstra soolokontserdiga, mis oli koostatud just eestitsüklitest seitsme tükki hulgast on olnud huvitavamad ja, ja nagu vähem huvitavad kui ta üks kõige esimene ja ma usun ka temale endale või siukse esimesi kirjutatud oli see olemasolukord 1961. aastal, keset suve. Seda tsüklit olen ma laulnud nüüd siis 14 aasta jooksul, ikka nüüd võimaluse korral alati see tsükkel, võlukesta manisuse miniatuursus ja väga ilusa looduspildiga. Ma olen vahest kasutanud seda tsüklit ka isegi lisa valaks laulmiseks. Võib-olla mõnda laulu sealt võiks nagu mõelda, mõnes mõttes Artur Kapi lauluga metsateel isegi omanisse ilusa lüürilise looduspildikesi. Uruva. Rema. On? Olla tänu ta olla. Ei. Soome ega. Eli ja sool Poola. Ja tuur, aaregi, taastane voore. Liinil no. Linnud. Loolane. Ma olen osa oreli Toodavad? Osa. Üks võib-olla kõige raskem tsükkel, kõige huvitavam tsükkel ka sealjuures ja meie laulutsüklite seerias, omanäoline on Leo Normeti poolt kirjutatud tsükkel. Tsükkel on kirjutatud Viini raadio tellimusel sest liiniraadius toimub igal aastal kaks korda aastas vähem tuntud välisheliloojate muusikapäev. Ja sinna siis paluti Leo Normet vist 66.-ks aastaks tsükkel kirjutatud, oli see ingliskeeles viis laulu kammermuusika see tsükkel on kirjutatud totaka foonilise stiilis tervenisti. Ja natuke stiil võib olla laululoomingust, sel ajal oli täitsa uus asi, siis seal õppimine oli meil muidugi ka küllaltki raske, sest ei olnud mingeid kogemusi. Kui hiljem kujunes tsükkel aga nihukeseks meelepäraseks südamelähedaseks. Tihtipeale sai teda laulnud ka just hiljuti liidus kui näidet osa tänava tervikuna ja olen seda laulnud mitmel korral osadena välismaal ja on väga hästi vastu võetud. Siis üks huvitav tsükkel justemaatilise laulu tsüklena näiteks tuua oleks Uno Naissoo sõjaley Rudolf Rimmel tekstidele. See, kel on kirjutatud kuidagi ma ütleks naissoolikult väga terava Ivaga. Ta on muidugi tõsise muusika tsüklone kirjutatud, kui temal on juures siiski ka niisugune kerge kergemuusikamaitse mõne lauluga sirakas, nagu ta ise ütleb. See sõnajärge kõige paremini. Tihtipeale on. Laulukavadest ei leia kuigi palju temaatilisi laule. Siis seda tsüklit olen küll püüdnud laulda tema tekstilise kui, kui muusikalise väärtuse poolest. Jaa laialdaselt, Nikolai igale poole vabariigi piires. Selles tõkiste ühte laulu laulsime ka Müncheni konkursil ja pärast mitmed inimesed tulid küsima, et mis laul see on ja kes see helilooja on siis täitsa Naissoo sirakas seal sees? Muidugi kõigest rääkida, kuid need oleksid niisugused Kolulisust erinevat pilti nendest, mis mul on. Kõiki. Väljapääsuks. Väljapääsuks. See on, ütleme seda päris tänapäeva alustasime sealt Sahhaile läest hoomanist sajandi alguses, aga kommunis metsale ühe ja kolmveerandsajandi jooksul oleme jõudnud. Ja, ja mis, mis suunad meil siis nüüd praegu nagu valitsevaks on kammervokaalloomingus, kui te nüüd mõlemad siin bassid kavu koostate ütleme näiteks Eesti Eesti vokaalloomingust. Millist printsiipe te silmas peate selliste? Noh, ütleme, kui ta tahaks teha niimoodi läbilõike läbilõikekava, ütleme eesti vokaalloomingust viimastel aastatel. Ei, ma vaatan, ma mõtlen kogu kogu aastate. Et millised, millised heliloojad siis seal kindlasti peaks sees olema. No läheks asi lihtsalt sellepärast, et vanemad heliloojad on üsna vähe, aga sealjuures suurel arvul just neid kahte põhiheliloojat on ortokapi Mart Saart. Nii et seal siis oleks lihtsalt vastavalt välja valida. Ja oleks üks pool või terve kavamiat koos kohe sellest ei oleks probleem, nad on ausad, siis teeks, kui oleks läbilõikekava. Võtaks Artur kapist mõned laulud ja Mart Saarelt siis lisaks. Villem Kapi ongi siis Eugen Kapilt ja on mul ka üsna palju laule, kenasid laule. Nii et üks poolisus klassikalist kava kokku panna neljalt viielt heliloojad ei oleks probleem, ütleks nii Artur Kapp, Mart Saar Villem Kapp, Eugen Kapp, edasi, teine pool. Kaasaegsemaid, heliloojad, pärastsõjaaegsed või ütleme, viimase 15 aasta jooksul kirjutatud laule. Ma saaksin vist ainult võtta, tsüklitest arvatud mõned laulud. Ja nii saakski segava päris päris kergelt ja kiirelt kuku, sa oled niiviisi teinud ju ka muidugi. Ja ma olen niisugust eksperimente teinud mitmete. Ja veel on edaspidigi mõned mõned niisugused paari-kolme helilooja kavad plaanis, kui on võimalust, aga seal niisugust tunnet, et näiteks mingi tahkanokerlamiks valgustama Sellise vormi juurde need jõuti, seitsmekümnendad aastad on vist olnud midagi uut vokaalloomingusse Ma mõtlen instrumentaalloomingul küll võib-olla natuke selgemaks muutunud ja stabiliseerimise stabiliseerunud. Mulle tundub, et võib-olla ka nii, et loojad, kes lõid kuuekümnendat aastat sees keerukamaid, keerukamad teosed, need on nüüd hakanud jälle kirjutama pähe nii pelgantalikumalt, nii viimiloodilismiloojas, riisirikkamana üldine retrospektiiv, mis käib kogu loomingus praegu ja mitte ainult muusikas, isegi vaid nooremad, kes siin mõne aasta eest on lõpetanud konsi. Ma olen nende laule ja niiviisi on ka praegu mõned käes, keda nüüd proovinud need ja need on ikka nagu ikka rohkem otsivad ja, ja eksperimenteerivaid küll päris kena tsükkel oli, aare männik. Vot see on ja ma mõtlesin, et teil on kindlasti niisugust repertuaari, mida te olete mõlemad laulnud paratamatult. Sul on seesama kolme lausega. Ootan ja, ja see on ka huvitav, täitsa niimoodi. Esimesed kaks last kolme sarnast rahvaliku plaaniga lakkuda. Nii, aga sa küsisid, mis oma tahk võib-olla valgustamata või kas omanda tahku, ühesõnaga mingisugune soov või, või niisugune. Ja siis, kui ma mõtlen instrumentaalmuusika peale, mina võtan küll igasuguseid soove ja mõtteid, ühesõnaga mida võiks veel natuke ajal muusikas me jõudsime praegu sellele, et meil on väga erinevad heliloojad ja väga nagu niisugune ümmargune pilte. Ballaadilooming on praegu tagaplaanil suuremad karvaseks ja see on ilmselt tingitud sellest tsüklilisest lojaalsusest tsükkel nagu nõuab killukesi ja fresko silti sellest ballaadi, mis võib-olla on jäänud praegu tahaplaanile. Oleme oransensiidi. Sõna- autorid, poeedid, sest kui nüüd heliloojad tahavad olla ka kaasaegsete ja otsivad kaasaegsete poeetide tekste, siis tuleb siinse vaba värsilus ja igasugused killud, haiguneiatuurid nagu tihtipeale domineerivad, siis võib-olla võib-olla natukene on isegi raske. Jah, ja ei leia. Ja küllap see soont tuleb ka. Seal küsis, et äkki mingisugune soov andades olen mõelnud näiteks, et Jaan Räätsa näiduks tuntud sümfoonia instrumentaalmuusika muusikakirjutaja läinud, eks ole, ja, ja tõesti huvitavad on tavad triot ja kvarteti. Ma ise mõtlesin, et huvitav, et mismoodi võiks Neljandana soololaul midagi öeldakse ta seal ma tõesti tahaksin, kirjutaks. Kolm näiteks ta võib-olla nagu tsükli lina või lihtsalt seni ta on, ainult tähendab suurvormides ur vormide saal ja suurvormides ja Eskol praegu laulab teda ja niisama ukrainas laulame seal temasse väike uurimatooriumi ja seda pitamise kooripartii on küll hästi lauljad hästi huvitavalt tehtud ja kõik. Ise mõtlesin, et huvitav, et kuidas ta romansi loomingust soololauluna metsad. Ta ei oleks kindlasti, ta pakub, pakub midagi uut, oma näoga kindlasti sellesse. Et nagu suure suuresuguse uudishimu ja ootusega. Et ootan, et ma olen talle muidugi sellest rääkinud, aga põrsakat minul on jälle üksnes. Aegade jooksul umbes julgelt öeldakse viisteistkümnendat aastat. Oleme mõelnud selle peale, et et mispärast aeti lauljat klaveri juures kammerloomikused, vaat siin olid singi haikud olid kvartetti. Ja, ja vot seda seda suunda nagu meil. Alo Põldmäe kirjutas Pakkumine laulda midagi passalan ja orkestri saatel. Otsisime raamatukogu ja mitte midagi, et sealt leidnud kerinuelt orkestri originaalis midagi kirjutatud neiule. Näiteks kammerorkestriga ja erinevate koosseisude võime Nõgevad laulu jõud olemas ja nagu kammermuusika jääb seal selles mõttes noh, piirdub ikka ainult rumalad Ja ja, või ooperilaval ja see rikasteks käendaaliga, lauljate ja suupillid mängivad väga palju ansamblites ei pruugi ka peljata ja igasugust vokaalansambleid võib-olla sul on, kusjuures neid võib, laupäeval läksime nüüd sobitada, aga need on ka veel. Niisuguseid variandi on puhtisiklik huvi näljaseks endal asi, mis aga no näiteks teha ja peaks proovima kasutama. Soolohäält ma mõtlen just kõrgemat häält, võib-olla isegi naishäält mõnda instrumentaalse meie naishäält kasutada ära kui instrumenti. Kui. Jah, et hääl mitte selle kahtlane kolossaalne näide, mille loobuse Brasiiliat, Ahjana see, see on ju niisugune leidlikkuse ja mitte ainult. Tegemist ei ole oleneks traditsioonilise vormiga, jätame nagu Blairi kontserte ääridele kammermuusika tippsaavutus ja huvitav, et seda mujal maailmas on palju kirjutatud üldiselt kammerorkestriga. Ansamblites Advartetiga. Meil on segakuhugi kahe silma vahele jäänud, võib-olla seal Scania, Kütige, Toomas rublasid, alles hoidlik soov meie heliloojate, sest et nad võiksid ikka arvestada sellega, et lauljad kindlasti võtaksid ka kavastada. Pidi jah, et siiski võiks olla, see on, annaks jälle meiega, ütleme, kontserttegevusele niiskuse uue Pärdi juhatas, lähed kogu aeg sool õhtut kuulama. Soololaul õhtut, ainult klaverisadulat, nüüd Kaastegev kammerorkester, põhisel puhkpillikvintett või. Võib seda öelda, et olgugi, et eesti vokaal-kammermuusika areng algas väga hilja tõesti üks hilisemaid vokaalloomingu algus ei olnud eesti kammervokaal-kammermuusikal, siis ta on siiski teinud selle aja jooksul läbi niisuguse väga kiire arengu. Võib julgesti öelda, näiteks ta jõudis ikka siin välja juba tõdecafooniani, olgugi et peale seda vist keegi ei ole vokaalmuusikat kirjutanud foonilise stiilis vähemalgi, see, see ala on ära proovitud ja selles on oma jälg jäetud. Ja võib öelda, et ta on täiesti üle tänapäeva probleemidega kursis olev postiliik ja hästi kursis olla, hästi kursis olev, ollagi. Selle selle elu eesliinil, kuidas ütelda ja loodame, et areneteni sellise tempoga edasi. Siis ta ei saanud.