Linnukesed, ärge lennake ära olete ainukesed, kellele võin rääkida oma muredest. Ma avaldan teile saladuse, see siin on soovide kaev. Kui hüüad oma soovikaevu, nii et su hääl sulle vastu kajab, siis täitub sinu soov. Chovi kaebus ja ka ja kas ta siis? Kes sa oled ja kuidas sattusid sa siia? Olen teie naaberriigi kuningapoeg, kas ma ehmatasin, kena tütarlaps, miks sa põgened? Ah, ei, kuid mul on keelatud rääkida võõraste inimestega. Ja pealegi on mul riided nii räbalad, et mul on häbi end võõrastele näidata. Sellest ju ei ole midagi. Aga kuidas on sinu nimi? Lumivalgeke lumivalgeke kui kena nimi. Kuid kes on sinu vanemad? Minu vanemad olid selle riigi valitsejad kuid nüüd on nad surnud. Tähendab, sa oled ju siis printsess? Kud riiete järgi võiksin pidada küll orjatüdrukuks Ma olengi orjatüdruk, sest pärast vanemate surma parematest riietest ei võima isegi unistada. Milline ülekohus, et selliseid asju veel juhtuda maailmas? Küllap see peabki nii olema, kuid neid, palun mine ära, sest kuninganna võib iga hetk välja tulla ja kui leiaksid võõra, ei ole tema vihal piiri. Ma lähen, kuid tule nüüd sind sagedasti külastama. Khani? Voolu? Teed oma. Reede. Õhtu pool. Ja. Truu. Too. Juurde armudu. Nii. Vallanud nii. Ja. Kao niita. Nihku. Ja müüa. Kui ilus laul, Ma ei unusta seda kunagi. Kuid nüüd hüvasti, nägemiseni. Ja läkski. Peaks ta varsti jälle tulema. Nii hea on kuised, kellega vabate kartmatult rääkida. Mulle ei meeldi, kui noored inimesed vestlevad keset kõige kibedamad tööaega. Andestage emake ja ei olnud pisut mõtteisse. Sa lubad endale liiga palju. Olen kuninganna, aga mitte iga orjatüdruku ema. Pea seda meeles. Jah, kuninganna, ma lähen nüüd klassi. Kuid sina asu tööle ja vaata, et sai laiskle. Jälle on kõik endine, alles mõne hetkest tundsin end nii õnnelikuna, kuid siiski, nüüd on mul palju kergem töötada, sest printsi oodates lendab aeg kiiresti ja ma tean, ta tuleb jälle. Ei, ma korjasin neid, leidub siin metsas palju. Olen nii tänulik kuningannale, et ta lubas mind sinuga kaasa tulla, headyt, ah lumivalgeke, see kõik on pettus. Kuningana ei armasta sind, vaid vihkab. Ta andis mulle käsu sind surmata. Ära karda, lumivalgeke, muide sulle midagi. Ma ei täida kuninganna käsku. Jooksen sügavasse metsa ja ära tule enam iial tagasi. Tänan sind heade, ET Hanastasid minu peale. Kui ma lähen, ma lähen seda sügavamaks, muutub mets. Varsti saabub. Mis saab küll minust? Aga ma ei olegi ju päris üksi, tulge aga lähemale. Ma ei tee teile midagi halba. Ah, kallid sõbrad, teil kõigil on olemas oma pesadki, kus te elate. Kuid minul ei ole ja sellepärast olen ma nii lõpmata kurb. Mida teie teete, jänkud, kuulete? Kurvad? Ahtivi tantsite. Mida te linnukesed, kui olete kurvad Ahti laulati? Seda oskan minagi. Viivi. Kuid tiga, ainult tantsust ja laulust ei elata. Mul on vaja süüa ja peavarju. Aga kust leida seda siit suurest metsast, kas teie teate mind juhatada? Mind siis sinna? Oi kui tore majake nähtavasti pole pererahvast kodus. Kui korratusinum, tolm ja ämblikuvõrgud pesemata toidunud, hakkan õige kohe tööle. Head linnud ja loomad, tulge mulle appi, eks ole. Käed. Kui rõõmus meel ja tuli, telekäib laulja. Jalgu ja tikupea ja laulu vajutada. Meelekäigud. Taadi käid Launovi jahile? Boy pöialpoisid. Tere, tere. Mis? Kes seda küll. Küllap sina oled toriseja. Jäsina, las ma arvan, ära sina oled doktor, jah, ma mõtlen. Doktor, no hea küll. Praegu pole aeg mängida nimega, mis me teame isegi, kes ma olen küsinud, kas tema on ja mis on tolasse meie majas. Ahjaa, unustasin ütlemast oma nime, olen lumivalgeke. Ma hoiatan. Kui sa neetud kuninganna avastad, et anname ulualust printsessile, siis ühel hommikul ärgates leiame, et oleme kõik surnud, mõttetus, ta ei teagi, kus ma olen. Ei tea, ta teab kõik. Ta võib isegi praegu siin olla. Vaatlen, lumivalge jääb siia, mina ütlen, tale, ta jääb, ta läheb, ta jääb, ma lähen juba, palun, ärge tülitsege minu pärast. Kavatsesin küll hakata teie maja korras hoidma ja keetma, kui. Ma oskan teha õunapudingut pannkooke või maasikakooki. Tulen aitama saekare ja varsti on õhtusöögiaeg, kuid nüüd jätkub aega veel käte pesemiseks. Asja see. Võib-olla olete juba pesnud? Muidugi muidugi olema, võib-olla olen küll, jah. Hiljuti sirutage käed ette, vaatame järgi. Noh, mehikesed, marss vee juurde, käed puhtaks. Kae, täname sind, lumivalgeke. Mul on hea meel, et jäite rahule, tulevikus kavatsen veel paremaid toite valmistada. Lumivalgeke jutustamine midagi. Me teame ju maailmast nii vähe, sest töötame mööda päevad maal kalliskivide kaevandust. No. Hea küll, ma jutustan teile, kuulake, siis elas kord tütarlaps, kes oli väga ilus nagu sina, jah, ta oli hea ja lahke kõigi vastu nagu sina. Ta igatses näha oma südamesõpra ja sellepärast laulist alati nii. Olgu see mundrit müünud öö löönud noormees on siis Mehed, vaadake, meie maja, korsten ei suitse ja tuletubades on kustunud midagi juhtunud. Oma aimasin juba ammu, et midagi on juhtumas, valu minu vasakus jalas on lihtsalt välja kannatama. Vaadake lumivalgeke la maas. Surnud. Näete, tema käes on au ja sellest on hammustatud, tähendab õuna mürgine õlg. Kuningal on siin olnud. Lumivalgeks üksinda koju, meiena häbelikuga siia, teiega tõtati kurjategijale järele. On möödunud palju päevi, kuid meie lumivalgeks ilu ei ole vähenenud kuidagi uskuda, et on surnud, näib, nagu ta magaks ainult ja isegi surm ei suuda tema ilu laiendada. Punakenad, valged ei ole veel kustunud. Ma oleksin valmis andma oma elu, et ainult lumivalgeke jälle ellu ärkaks. Me vaesed õnnetud pöialpoisid, miks jätsime ta üksinda koju? Ah, lumivalgeke, kui palju olen ma sind otsinud ja nüüd leian ma su siit klaaskirstust lumivalgeke, surnud. Lumivalgeke ainult korrakski oma silmad, näeksid nende ilu ainult korrakski oma huuled, et kuuleksin su kaunist häält? Ei kuule, tänan sind. Ja ometi kuidas ta sinust rääkis, sinust mõttes ka mina unistasin temast palju, kuid nii leida teda küll ei lootnud. Saatku sind kaunid unenäod pikale uinakule hüvastijätuks suudlen sind lumivalgeke. Kus ma olen? Mulle tundub, nagu oleksin ma väga kaua maganud. Lumivalgeke tule koos minuga minu lossi, kus alustame uut ja õnnelikku elu. Lumivalgeke, sa lähed ära, jätad meid jälle üksinda, ärge kurvastage, tulen teid nüüd sageli vaatama ja siis küpsetan jälle maasikakooki. Oli hästi lumivalgeke, soovime sulle kõike head. Tänandid, väikesed pöialpoisid.