Ja siis meil magab niimoodi nagu ikka, käed üle pea. Ei arva, et see on ju. Ja, ja meie oma on muidugi suurem poiss läks ka. Aga väga ära, väga ärevad ja, ja ta on üsna väike laps männi sihukese väikse näoga, jah. Vaatlen juukseid, tal kiheleb ja Dajana veeboicinani jooksete jää parukas. Ja keegi ütles küll, et kui ei ole alguses juuksed, et ega ei ole sellest lugu, et et pärast võivad veel vaatajaid paksemat tulla. Ooh ja esimene aasta pole üldse neid juukseid vaja, ongi lihtsam vannitada. Jumal, nende juuste pesemine on ju igavene. Kuivatama siis pead hoidma. Olevat ei ole vaja isegi mütsi pähe panna ja teil on kõik need raskused möödas, nimi pandud juba nii kena nimi ja meil on ju veel ristimistalituse ees ei tea, kui tohiks paluda teid vaderi vargeerideks Johannes mitte muidugi. Ja muidugi, ega mul ei olegi. Tänases saates jätkame teemal katsikul käimine ja räägime ka lapse ristimisest. Katsikule mineku põhjenduseks on vanemate õnnitlemine ja uue maailmakodanikku üritamine, see tähendab tema vastuvõtmine meie ringi. Teadmine, et ta väärib lugupidamist ja austust on ju lapsed need, kes ühel ilusal päeval meie asemele astuvad. Niisis saabunud perekonda, õnnitlusvisiidile tuleks jälgida, et see oleks lühike ja südamlik. Kingituseks võetakse kaasa lilled. Väike mälestusese lapsele võib kõikidega beebi pesu. Süda läheb ju alati tarvis. Vestluses olgu huviobjektiks ema ja vastsündinu. Ei tasu hakata kohe noort ema ka teist või kolmandat korda sünnitanud naist üle kuulama või tema last võrdlema oma lapsega. Väga kahetsusväärne on, kui niisugusel visiidil tõstetakse esile oma probleemid. Me oleme kõik käinud katsikul, eriti seal töökaaslaste puhul. Kõik püüavad üksteisest üle rääkida, oma kogemusi taaselustada. Ja veel hullem on see, kui noort ema hirmutatakse kõikvõimalike lastehaiguste ja eesootavate kasvatusraskustega. Lastearstid on kindlasti kõige rumalamad müügil olev beebitoit vaated, peaaegu mürk. Kõigile on ju teada, et väikese lapse eest hoolitsemine suleb ema koduseinte vahele ja vestelda teemal. Kui huvitav on elu, millised seltskondlikud koosviibimised toimuvad kui põnevad teatrietendused ja mis veel moepoodide akendel on lausa taktitu. Aga netis tuleb raatsustada vaderid, see on väga tähtis värk ja ümber mõtlema. Kas ei saaks ikka ühte väga mõjukat isikut vaderiteks kutsuda, Seber, muidugi ma mõtlen, just üks meestest olema. Risti nojah, no mul on siin kõige kõvem, kui poiss on tsehhijuhataja klassivend tsehhi juhatajana. Leiget tsehhijuhataja, no mis on, teistel on mehed, kes istuvad Toompeal. Paljudes peredes otsustatakse laps ristida, mida see tegelikult tähendab. Niisiis ristsed on traditsiooniline perekondlik sündmus, kus lapsele pannakse nimi aga veega kastmise ja ristimärgi tegemisega võetakse ta koguduse liikmeks, seega on siis ristsed kiriklik talitus erinevalt pidulikust nimepanekust ilmalikku viisil. Kuna enam eestlasi on luterlased, siis ristimistalituse käik oleks järgmine. Kõigepealt otsustatakse, kas lapse ristitakse kodus või kirikus koos, kirikuõpetaja aga arutatakse eelnevalt läbi, kuidas tseremoonia toimub. Ja kui on otsustatud, et ristimine toimub kodus siis peavad vanemad enne ristimistalitust valmis panema kuivatusliniku ja õpetaja jaoks dokumendi, milles on lapse nimi, sünnikoht ja aeg samuti vanem Late kohta ja ema puhul tuleb lisada ka neiupõlve nimi, samuti kus vanemad on ristitud. Millises koguduses lisada veel ristivanemate nimed ja ametid. Need andmed kannab siis õpetaja pärast ristimistalitust kirikuraamatusse. Nüüd ristimise puhul tuleb leida ka lapsele ristivanemad ehk vaderid. Sest vaadake, see ei ole pelgalt komme. Sest inimesed, kes nõustuvad olema ristivanemad, võtavad enda peale väga suure kohustuse. See tähendab kõigepealt kohustuse hoolitseda oma ristilapse eest, sel puhul, kui vanematega midagi juhtub. Ristivanemate valiku puhul peaks aga silmas pidama, et nemad oleksid teiega ühesugusel sotsiaalsel positsioonil sama usku sama haridustasemega täiskasvanud ja vastutusvõimelised. Kui ristivanemad 11 ei tunne, siis oleks kena, kui te nad enne lõuna- või kohvilauas kokku viite ja neid üksteisega tutvustate. Kujuta ette õuna, neid. Mina pean sinna minema ja kirikus last hoidma käte peal, sest mina olen teist teema loomulikult ja pead olema kabedest, aga, aga tead ausalt öelda, ma ei tea ju, kuidas see teema filmis olen näinud, aga ma ei tea, mis ma pean tegema, millal ma selle lapse võtan sil, kuidas ma teda hoian, aga mõtle, kui ta karjuma hakkab, aga, aga see mõte, see on ju kõik nii ilus muusika mängib ja ütleme, kui laps ei hakkagi nutma, Valkanisse nutma, seal. Üldiselt õpetaja õpetad siin-seal selle käigus, arvad ja astub ja mida need vanemad seal teevad ja millal nendele lapse peab üle andma või ma ei tea, sa võid seda küsida ka kirikusse ja, ja aga see on kõik nii keeruline teadma, nii õudsalt närveerin. Ja peale selle kingitus. Kingitus on ikka veel ostmata. Traditsiooniliselt lapse ristimis kleidi kingib ristiema. Ristimiskleit võib olla antud ka põlvest põlve. Harilikult on ristimiskleit valget värvi ja kaunistatud kas roosade või helesiniste paeltega. Ristivanemad kingivad oma ristilapsele ühele isikule määratud lauanõud. Vanasti olid need hõbedast või mõnest kallist metallist. Nüüd meil enam niisuguseid võimalusi ei ole ja nad võivad olla kas portselanist või keraamilised. Samuti peaksid ristivanemad kinkima kaelaristi, mis enne ristimistseremoonia algust peaks olema ristimisvaagna kõrval. Milline näeb siis välja traditsiooniline ristimistalitus? Ristimiskleidis last hoiab ema või ristiema kätel ristimisnõu kõrval külalised seisavad, nende ümbertalitust alustatakse kirikulauluga. Seejärel loetakse üheskoos usutunnistus, aga kõik, mis järgneb seda teab juba kirikuõpetaja ja see on tema osa. Ja ristimistalitus lõpeb koraali laulmisega, vene õigeusu kiriku ristimis. Kommetes on erinevus ainult selles, et laps kastetakse üleni vette ja alles siis pannakse talle ristimiskleit selga. Ristimine on väga pidulik talitus ja kõik need inimesed, kes sellest osa võtavad, peaksid mõtlema ka oma välimuse peale. Daamid riietuvad loomulikult pidulikku peale lõunat kleiti ja mehed ülikonda. Lipsu kandmine on obligatoorne. Kuule, aga mis saab pärast ristimist? Ütleme, et kõik on niiviisi ilusasti kohal, aga kuhu me pärast läheme, meil ei sobi jõuga laiali minna. Nojah, eks. Kutsume kutsume, kui palju kutsume kulu, kutsume ristiotsale, tuleb ikka vähemalt sugulastelt kutsuda ja me peame midagi. Noh, ega ega siis ju restorani ei lähe ja seal on ka nii hirmkallis, sellepärast ise restorani, jumal hoidku, mina ei saagi siis minna, sest lapse juurest ära tulla? Oh, see on nii keeruline küsimus ja sest et väga, kui me juba kahju, et meil ei ole kirikute juures, et niisugune väikeseid koguduse ruume, kus säält pidulikult see oleks kõige kergem, sest seal saaks lühidalt ära teha, Elepho, tal ei ole veel kodus, hinnad tulevad, siis me peame süüa pakkuma, siis tuleb pärast, maa sugulased jäävad kauemaks, siis peab nendele õhtul lähigutsuma sugulasi. Aga võime teate nii head kui meie vanemad, aga kui me neid ei kutsu, siis nendega tüli siin üheksandal aastal, sealt mitte midagi enam ei saa, ka. Meil pole mõtet enam üldse seal midagi teha, sest me ei tohi üldse midagi teha. Ei, tuleb ikka teha. Miinimum, mis siis teha pärast ristimistalitust? Harilikult järgneb kas pidulik lõuna või õhtusöök ja sinna palutakse kindlasti ka kirikuõpetaja, kes istub aukohal ja aukohta on lapse ema paremal käel. No näed, niisugune kohustus mul nüüd on, minu ristilaps saab varsti üheaastaseks ja, ja ma peaksin talle nagu midagi kinkima. Nojah, eks risti ja ma pean nende paberite laadse kohustus olnud käär nühkida, praegu on niivõrd raske osta ja raha ka ei ole, aga tead mis, mina mõtlesin, mis sa arvad? Minul on need vanaema, vanad hõbelusikad, seal on küll see vanaaegne monogramm peale, aga ma sean lähteju masen lähteTiiu nime sinna teisele poole graveerida. Nojah, ja siis, kui ma kingin ühe aastaseks saamise hetkel kaks ja kolm ja neli, viis, kuus, siis on teil terve komplekt, neid? Sa arvad? Ei, see on ilus asi küll, aga ega siis ei ole sinu kõige tähtsam ristiema üles. Sul peab ikkagi olema tema eest hoolitsema ja ega see ei pea olema ainult sünnipäeva, sa peatud nõrgaks. Jah, aga ei, seal on õige, aga no mismoodi ma pean meeles? Vaata, sööd nagu tema eest vastutav ja võib-olla mõnikord aitad, võtad enda ainult, see on küll hea mõte ja ja väga lihtne. Ja muidugi ma võin aidata last hoida, kui ta läheb ise välja minna ja see on mulle, see hõbelusikat ja komplekt oli vanasti loomulik komme, aga aga võib-olla praegu on palju olulisem see, et sa oled lihtsalt asja eest risti nii, lõppude lõpuks muidugi see on ka õige, et ma võin minna ja aidata midagi poest tuua, kui on vaja või oodata asju ajada ja iiri minna ei maksma. Ega sa päris koduabiline ka ei ole, aga sa oled. Paar nädalat pärast ristimist korraldab ristiema väikese vastuvõtu, kuhu kutsutakse ristilapsevanemad ja ristiisa koos abikaasaga, kui ta on abielus. Nii pannakse alus traditsioonidele koos tähistada tulevikus ristilapse sünnipäevi ja teisi tähtsaid elusündmusi. Ristilapse kasvades tuleb talle õpetada ka oma kohustusi ristivanemate vastu mitte nende täht vääri unustada, kuidas neid oma eluga kursis hoida.