Tänase kuupäevaga on seotud üks juubel. Harri Kõrvits, muusikateadlane ja Eesti raadio muusikasaadete peatoimetaja saab 60 aastat vanaks päev 60 aastat tagasi. Kas teile on räägitud midagi sellest päevast? Ma mäletan kunagi lapsepõlves ikka, mind huvitas see küsimus, et mis päev oli ja kuidas ilm oli, aga nüüd olen ära unustanud, aga kohta tean seal Paide kandis nagu teda vanasti Paylis nimetatakse septeri alevis. Eks esimene kolmandik Kelust lennud, null kõik Paide kandis esimesed triibulised ja esimene koolitee ja keskkooli hea aeg, nii et lapsepõlv ja noorukiiga huvitav linn, mõningatki muusikalised mälestused, näiteks keelpillikvartetis jäid mul just paide vält. Meil oli päris huvitav muusikaelu, kui mina veel algkoolis olin, siis oli meil keskkooli muusikaõpetaja Joosep Saar ja hästi energiline mees, kuni 27. aastani koolis oli hästi suur koor ja tal oli ka sümfonietta orkester, kui me isa-emaga käisime, ma olen sulle poiss siis seal ühte kui teist kanti tõsisemaid asju, tehnilisi vahendeid ja tehismuusikad ei olnud, nii et paratamatult oli ise rohkem teha väike linn. Aga seal oli oma kolm keelpillikvartett. Pärast Saart tuli meile nüansseige suur oma alaarmastaja, tal oli kolm koorida, suurendasime Joosep Saare algatust, nii et me saime linna sümfooniaorkestri omal kokku minu panida, seal tšellot mängiv eelmine tšellomängija jäi seal haigeks ja ja lihtsalt ei kirjutas võtta kätte õppinud kolm lugu, nooti tunned ja näpunumbrid on ka teada ja ma olen isegi Eesti raadio 40 aastat tagasi esinenud. Tšello Felix Moor teadvustas siis välja kaks pala, mängeeldis meil algkoolis oli muusikaõpetajaks Marved. Ta elab praegu ja töötab praegu Tartu oma ala entusiast jällegi pügal pillide või mandoliiniorkestrialal ja meil oli üle kooli niukene suur orkester ja mängisime ka headuks tõsist muusikat. Ma mäletan Tšaikovskit ja ja isegi peetoni sümfooniast väikse osa selle uue lisa veel hea koor lähedaselt laulu harrastasime, neil oli lihtsalt häbiasi, kui keegi laulutunnist ära Kolmandas neljandas klassis kirjutasime algkoolis diktaati, võtsime intervalli kahvli juures kõik ilusti läbi ja vestor isegi nii palju abi, et nagu ma hiljem konservatooriumisse astuda, siis vähemalt see elementaarteooria tuli koolipõlvest, aga ka kodus oli mul ema, mängis korralikult noodist, armoonime ja isa siis mängi selle kuulmise järgi mandoliini, viiulit või lauljad olid nad mõlemad käisid kooris laulmas ka, nii et meil ikka niukene, kodune musitseerimine, õhkkond, eriti braskumina ka juba selle selgeks sain, siis ikka mängisime koos kolmekesi. Esimesed triibulised olid vist üks muusikaväline nähtus. Ei, ei, meil oli koolis päris tugev ka spordiharrastus tuli paidesse maadluse treener kullis saamas, siis me tahtsime poistega ka ikka osa võtta, sellest meil keelati ära. Ma ei tea, miks me olime ikka juba kuuenda klassi poisid, suured poisid. Aga me siis akna taga piilusime, kuidas need võtted olid? Spordimehed jätsid akna kohadki vabaks, nii et me tegime akna taga need asjad, mida siis sellest saime kahekesi nuhelda, kui me boksimas käisimeni õppima ja eks ma sain, ma mäletan ema käest sarjata, meil oli Paide ja Türi koolide vahel jalgpallivõistlus ja mina siis juhtisin meie kooli meeskonnas ka mängima, aga samal ajal klaveritund nagu läbi oli või ema tuli platsile jõe äärde Parema ääretormaja kohalt ära ja klaveritundi. Ja siis keele muusid ütelda. Seotud poisikesepõlves ei olnud eriti väga tugeva tervisega, tänu spordile see asi paranes ja tegin kaasa ka Järva Mesivõistlustel B klassis ma mäletan, sai tehtud kaasas 100 meetrit, 200 meetrit ja kõrgushüpe, ükskord oli isegi koolimaste rekord minu nimel, aga noh, häbi ütelda, üks, 66 ant, aga muusika osas ma pean ütlema, ma olen hiljemgi nüüd paides käinud ja, ja möödunud aastal oli meil kooli niux jällegi nii traditsioonilisi kokkutulekuid, siis võrreldes ikkagi meie vana paide kooliga seal punases telliskivimajas vallimäel. Peab ütlema, et meil muusikaprogramm oli kõver vist ikka oleneb palju muusikajuhist praegugi on, teinekord on ta nootidega seier lisaks seleta vahelise komponeeris, kui puudu jäi. Aga siis ta otsis päris huvitavat sihukest repertuaari, orkestreeri sisemängisime näiteks Villem, telli. Peale, mis originaalis, kui ma ei eksi, kirjutatud neljale tšellole aga ta seadis selle nõndaviisi ümber, et me saime ka mängida seda? Jah, meil kaks oli juba siis tol korral ise kirjutas noodid välja ja kust ta selle aja võttis tagantjärgi ma ei suuda nagu uskuda peale selle jäide läheda veel lõbusaks koosiivsemiseks oma sõpradega. Oma esimese honorari teenisin tegelikult hoopis teisel alal. Joonistasin karikatuure paides selle põhilehe põllumeeste kogude lehe kõrval hakkas ilmuma põnevusleht koolis väga hea joonistusõpetajaga August Roosileht. Kahjuks fašistid hukkasid sõja aastatel tema viis nii kaugele joonistasime ja siis lõikasime linoolist ka välja, nii et talgu lennukest väikelinnas niisugust tehnikat ei olnud. Seal tuli lihtsalt needsamad karikatuurid ise välja lõigatud, eks huvialaks olid keeled, mis on siiani jäänud mulle Tallinna, tõi siis juba konservatooriumi jätma, mängis klaverit ja Moniumikut, tuli niisugune juhus, et tal tuli mängida, asendada kohaliku organisti, mina olen siis nagu juba linnaste kin ka kerget muusikat. Meil oli esimene džässorkestri ja mõtlesin, et no kuidas naised nagu esitatud vanem daam ja läheb äkki eksib ja piinlik ka siis nagu et ma lähen ise, mängin selle ära, ta tõmbab neid pulki ja mul hakkas orel meeldima. Esialgu olin organistiks maali pärast Tallinnas, aga peasiht olidki saada haridust just oreli alalis maastusingi Tallinna tuunimise. Ja õppisin seal siis kuni 40. aasta lõpuni. Et orel oli mul lähedane ja siiamaale, mulle meeldib. Kas selle kõrvale käis ka kompositsiooni õppima üldteooria osa oli meil professor Opmann aitas meil väga palju kaasa ka inflatsiooni, me tegelesime orkestri koorijuhtimisega, need seal oli niukene, huvitav lai ala oli selles mõttes esimesest asjalikumat katsetused olidki konservatooriumi päevilt. Missis jätkusid pärast sõda, kui ma tulin tagasi, hakkasin õppima muusikateadust ka teie poolt loodud tõsisest muusikast ei ole meil kahjuks midagi, mul on kirjutatud näidetele ja seda vist vist raadio fonoteegis ei ole muusikateadusliku töö kõrval olen andnud nii laululoomingule, tõuks on aidanud võib-olla see ka, et ma olen olnud aastaid seotud noortega, on rida ka noortelaule, mis ma pioneeriaktiivi ja pioneerijuhtide aktiivi kokkutulekutel taga metsas mitme mitme aasta jooksul seal need saadud muljete ja najal ja nii edasi, nii et terve rida laule kõlasid seal ja ja vist siiamaale kemas kõlavat pioneerilaagrite ja siis võib-olla mingid lüürilised laulud ka kirjutatud aastaid tagasi. Stiil ja laad on läinud teiseks ja uus põlvkond on kasvanud peale ja rahvaste teha. Jäta need asjas. Matkasin mõõdab maantepaela, päike särab, silmadel kallab saatjaks linnud taevaga jälg külas, kurjad koerad. Saku poisid sirgeks. Ell kolksub seljas katelok, aeg on võtta sööki. Tee on kõige parem kokk, pruut, jälita kööki. Suppi keeta ta ei sa milles suitsu olla sõnad. Kui on kinnitatud ja ka vee alt seest astuda võiks päev ja kas või õpperi. Kaunis kaunis on ebaei ole sellist. Poisid linnarroti astuli on kõik kivi Supecotti saati matkasellid, siis uljaks heaks nooreks. Sell. Med kanna tee. Laululoomingule viisist lähemale ka Jaroslavli periood on? Jah, eks seal sai alguse saigi, sellepärast meil repertuaarile oli, ju, oli vähe. Sai kirjutada koorile, seal segakoorile ja, ja ka meeskoorile. Ja lauluvõistlusel, mis meil olid hiljem Leningradis võistlusest ma ütlesin ta osa meil veel neid kandidaadi leidmiseks ja ja see laul ka hiljem kõlas laulupeol ka tõotus Martava tekstile. Pilgu heitmine meie heliarhiivis säilitatud 1950. ja 55. aasta üldlaulupidudele annab võimaluse selle ja veel kahe seal kõlanud Harri Kõrvitsa koorilaulu kuuldavaks tegemiseks. Tõotus metsa istutajate laul ja Kangur. Sõjaaegadest on pärit seitse patja, mis lendamisediaadis käis nii-öelda, nii et mäletan või seda kirjutasin siis laudtee õieti pöördus mu poole niux valgla kätte. Mul on siin üks tekst, et tõlkisin seal äraselt, krokodillid ahvat sõnad. Katsu kirjutada, et me seisame varsti välja kirjutada üks niisugune laul, mida mina ja Tamur kaaskon ära laulda. Nii et salvestasin asja lihtsalt. Paistis, et neil hakkas pärast meeldivuse. Aga nüüd, kui ilmusid kaks joor riit aasid täiest kõrist. Frondi ansamblitega ma puutusin kokku just Leningradis olles ja ma olin seal tol korral seotud ka Eesti raadiosaadetega, meil on niisugune väikene ansambel, oli, laulsime seal siis mitmed aktuaalsed tekstidele loodud laule. Et meie kirjanikud kirjutasid juba tuntud viis meie selle ansambli esinesid nii head, kui meie korpuse mehed liikusid läbi Leningradi siis ma mäletan, et seal õige palju ansambleid Käis, melisestraatrisime, korraldasime nende esinemisi seal valget, ma mäletan, seal tema ansamblil käis seal ja põhitöö, nagu ütelda, oli meil ettevalmistus ja Jaroslavli ansamblit organiseerimine, nende tuleku organiseerimine vabastatud Eestisse, aga siis me organis erinevaks rastenkoff, ansambel maise, mängisin klaverit ja seadsime siis need nihukesele ansamblile. Populaarsed partisanilaulud on see häda, et me esitasin deal. Aga siin ma mäletan, mõned laulud, mis me olime ka siit saanud, mida siin rahvas laulis okupatsiooni ajal, nii et rahvasatiir ikka hitlerlaste vihtaliga välis, välisteraapia salgas. Kas te tollal juba natukene nii muusikateadusega tegelesid? Tol korral oli seal niukene organisatsiooniline töö, peamiselt ei andnudki palju aega. Aga siis noh, kuni mäletad, mil ma, millal ma esimees esimese arvustuse kirjutasin, siis mul on meeles, et see toimus 1940. aastal, kui Tallinna siin Grand Marino esines Alexandra Vi ansambel. Ja siis ma mäletan, et ma kirjutasin selle kohta arvustuse ja see oli minul esimene arvustus. Mulle vägisi ansambel meeldis, teets väga mehise nihukese huvitav, Holly ühelt poolt toredad tantsud, mida nad nagu uudis tol korral, aga siis hiljem sõja järel töötasin ka kohakaasluse alusel selt ja vasaras muusikaosakonnas, nii et paratamatult tuli tuli vaesuda. Hilisemad aastad tõid mind tänu meie vana bolševiku Kall Mayeri kaudu Edward särmuse jälgedele. Ja siis ma töötasin sellel ka mingi ikka välistas tükk aega kandis oma 15 aastat koguda materjali ja suuren saada kokku sõrmuse lesega visiinia sõrmusega ja väga laialdane kirjavahetus, mul oli jama, hiljem töötasin teatri- ja muusikamuuseumi, siis langes omamoodi kase muuseumitöö ja, ja nagu ütelda, põhi mind huvitav ülesanne kokku nad teadusliku töö raames ja see oli väga huvitav töö. Üks meenutuse lõik Eduard Sõrmuse monograafiast 1923. aasta märtsis otsustas preisi siseminister sotsiaaldemokraat Elering keelata sõrmuse kontserdid ja saata kunstnik Preisimaalt välja. Väljasaatmise otsust Sõrmusele esialgu teatavaks ei tehtud. Pärast lühiajalist kontserdireisil Šveitsis, kus sõrmus kogus samuti raha nälgivate saksa laste toetamiseks saabus ta tagasi Saksamaale, et võtta osa mai pidustustest. Esimese mai pidulik kontsert oli tal ette nähtud maakleburgis. Selle kontserdi kavatses sõrmus saksa ja nõukogude töölisklassi solidaarsusele pühendada. Nakkdeburgi raudteejaamas oli sõrmusel vastas kaks saksa naistööliste aktivisti, kes hoiatasid teda politsei eest. Kohalik kristallpalee oli rahvast tulvil. Tuhanded Magdeburglased olid tulnud kuulama kauaoodatud sõpra, kellest nii palju oli saksa töölisajakirjanduses juttu olnud. Kontsert algas nii nagu tema tavaline kontsert kunagi. Sõrmus kõneles kuulajaskonnale suurtest heliloojatest, nende loomingust ja paladest, mida ta esitab. Ta tõi näite teid, kuidas geniaalsed helimeistrid võitlesid oma loominguga inimkonna õnne ja progressi eest. Seda võitlust jätkame meie töölisklass tänapäeval. Sellepärast ongi proletariaadi-le omane ja lähedane just see muusika, mis on võidelnud inimese õnne ideaalide eest. Enne oma võitlevate programmiliste teoste esitamist rääkis Sõrmus sellest, kuidas Venemaatöölised võtsid võimu enda kätte ja ehitavad kangelaslikult uut paremat sotsialistlikku ühiskonda. Kontserdi vaheaeg sõrmuse juude artistide Ta ilmuvad kolm erariides politseiniku ning teatavad, et teda loetakse arreteerituks pärast kontserdile. Põhjuseks on asjaolu, et sõrmuse teatus luba on annuleeritud. Miks siis pärast kontserti küsib sõrmus. Politseinikud vastavad, et neil on selline korraldus. Sõrmus taipas, et võimud kardavad töölise hulkade avaliku väljaastumist ega julge teda vahistada. Kontserdi ajal kui vaimustus torm vaibus, astus kunstnik päris rambi äärde ja ütles. Ma palun teid, nüüd, armsad sõbrad, mulle pühalikult taotada ette lähema 15 minuti jooksul jääte rahulikult oma toolidele istuma. Kohe, kui lahkun, lavalt arreteeritakse mind. Politsei on siin mind vahistada ja ma ei soovi mingit meeleavaldust. Tõotagem seda. Aga nüüd mängin ma teile Suumani unistuse, mis olgu hüvastijätuks. Unistage kuus neist päevadest ja võidelge selle õnneliku aja eest, mil kõik inimesed on üksteisele vennad. Ja saalis kõlasid Suumani imekauni Niniatuuri inkrad heli. Võib ütelda, et ma olen aidanud kaasa kahe tähtsa haua leidmisel, üks oli sõja ajal, kui me kaarelirdiga otsisime koidulauda Kroonlinna surnuaias jagasime ära seal nii sektorites, siis ma olin väga rõõmus, et lõpuks leidsime ja teiseks ma otsisin üles sõrmuse haua, ta on maetud Moskvasse audivičey kalmistul, aga see andis päev otsa otsida seal, enne kui ma leidsin, mingist dokument ei olnud mitte midagi, keegi ei mäletanud teadnud ainult Ta oli säärane vihje ta olevat vot sinna. Ja siis ma mul õnnestus see siiski leida ja tegin foto, sellest see on ka selles võiks raamatukese, mis ma lõpuks kokku panin. Eesti kommunisti toimetuses, mis oli ka küllalt pikaaegne, andis teile vist üsna palju peamurdmist üldesteetiliste probleemidega. Või seal ei olnud ainult mitte muusikaprobleemid ja küsimused, vaid meie kultuurielu probleemid veidi laiemalt, alates kunstilise isetegevusest ja lõpetades meie kirjanduse kujutava kunsti muusikaprobleemidega, nii et see oli kahtlematult väga kasulik ja huvitav aeg ja viis kokku väga paljude teiste alade inimestega ja sõja järele. Töötasin ju ka üle nelja aastaga Eesti raadios, nii et neid nagu oleks olnud need viis aastat, mis ma siin nüüd olen olnud siin-seal nagu, nagu, nagu tagasitulekul Campekarustaga ma muidugi ei anna võrrelda. Me töötasime, elasime raadiomaja keldris, olid väga kitsad võimalused. Aga, aga siiski ka tegime palju, kui päris huvitavaid saateid ma mäletan, helisalvestused on paljuski siiamaani säilinud. Laululoojat Tauts, Kõrver arv ja nii edasi, nende laulud siis esimesed esinejad, Georg Ots, Viktor Gurjev, naislauljad, Uudelepp, Väike-Toomik, paljud on ikkagi esinenud, kuhu ta on jäänud ja ma siis alati muigem ja seal seal lugu nagu ei peagi. Väike daamid oli, oli varjunimi, tema nimi on praegu Ellialajas, aga tema õppis Tallinna konservatooriumis ja tema õppejõud oli nii ranget, ta ei lubanud tal kellegi muusikat harrastada, aga tal oli väga meeldiv häälne signaale meelde jäänud tema poolt lauldud valged talverõõmud, mis minu arvates ei ole keegi seda ületanud. Kristise Vaike Tooming see niisugune tavaline nimi ei ole niukene, eriti Stari nimi. Ja need õppejõudu ka vist ära petnud. Ei tundnud ära ja siis kõige toredam oli vahetamine, oleks avalik raadio õhtu kontsertsaal ja Uudelepp laulist, tahtsime neid siis ka seda teist naist solisti välja tulla, mismoodi toome, siis oli meil niisugune huvitav võimalus juba magnetofoni kasutada, tema laulis siis selle laulu ilusti ära ja pärast aval Lazine selle hääle tähendab magnetofonilt ja saatis nad kullafond orkestriga. Nii et jällegi oli olukorrast nagu ütelda, välja tõmbas. Kuigi see nüüd tänasest juubelisaatest pisut eemale viib aga väike helimeenutuse juurde mängimine eelnenud jutule on täiesti võimalik. Valgre talverõõme külvaike toomikuga pole, aga on olemas sama autori Aegviidu valts. Meenutagem seda. Mul on veel üks niukene humoorikas sinus meelde jäänud, see oli tark, esimene laulupäev pärast seda me sõitsime siis veomasinaga raadirahvas sinna et üles tõstsime siis selle suure laskefooni sinna peale, siis reporteri nööriga ühendatud, tõmmata nöörist ja, ja siis siis hakkas magnetofon käima ja natukese aja pärast siis võis reportaažiga peale hakata. No me siis tegime ka kõik seal ärane ilusas kord ja kohus ja tulime siis Tallinnasse ja ja hakkame vaatama, järgmisel päeval väga vähe oli peale jäänud mõned niuksed, katkendid olin, ma mäletan seal Simmiga, ma tegin intervjuu ja siis ei olnud muud midagi, kui me tegime noore agara tehnika meiega raadiomajast viisime öösel tule välja, kirjutasime uue teksti, mängisime need laulus plaatide sealt maha, natuke oli siis ka sealt, mis oli veel. Päästsid olukord ja nii vahva saade tuli, aga ma ei tea, kes siis välja selle mina küll ei rääkinud. Ja siis ma mäletan kadunud madinat käest riielda. Aga vähemalt saade läks, teil on kirjutatud Karepa valts. Ja ega see vist päris juhuslik ei ole. Karepardsest teie suved lähevad ikkagi Karepa kandis. Õige mitu, mitu suhet olnud ja siis kohalikud kalurid ütlesid. Kunstnikud, siin sarvits ja veinmann ja teised on juba ilusaid pilte teinud siin Karepa ja rutt ja loodusest, aga et kuidas siis muusika nüüd maha ja siis tulid võttagi ja tegin ise sõnad ja, ja sai siis lisada viis ka ja, ja see hakkas kõlama seal kohapeal ja küllap ta vist on tuttav laiemaltki natuke, ma tean, et ükskord ma olin veel isetegevus, ülevaatusel on Saaremaal ja siis Joosep Vaarik ütles mulle, et küll sa oled vahva laulu Saaremaast teinud, ma ütlesin, mina ei ole saaremast kirjutanud, et vot need männid ja nii edasi, aga nähtavasti raadiost oli kuulanud, et kus on männik kõrgemalt Karepal tragulist Saaremaal. Nii et läks selle harjandiga Saaremaale. Karepal ja rutiin on ikka tore loodus ja tõesti ma olen seal üle 20 aasta perega olnud ja poisid on seal üles kasvanud suveti ja ühesõnaga ikkagi see tore männimets, meri ja selja jõgi. Need on tõesti ka granaat, vaatamisväärsed kohad pakuvad silmale ja südamele alati suurt naudingut. Üks teie huvialadest on vist koerad? Nojah, olime säärane juhus, perekonda kingitaks, läikivad bokser ja kasvasse siis ülesse ja sai temaga koolis käidud ja ise selle kõrvale õpitud ja, ja ma vaatasin, et tõepoolest ikkagi, et see koera kasvatamine on eeskätt kasulik ja õpetlik. Kõigepealt peremehele või perenaisele õpetab elu väga palju tähele panema. Näiteks kasvõi säärane mõte, et ennem kui üks laps üles kasvatada, peab siiski tegema ühe koera kasvatamise kursuse läbi sest nendel on väga palju ühist vaadanud või siis vastupidi ka hiljem, kui on lapsega kogemusi, et siis sa näed neid koera kombeid ja, ja tema harjumus, aga meil on seal väga palju ühist, kui sa vea teed taustal nii ära kasutada selle, et alati peab meeles seda asja, kui saada oksjoniga näiteks tänaval, käid siis vähe sellest, et need tekk ütlevad buldog ja et kui see kinni võtakse, lahti lase, on näha, et näiteks tõesti ilu on suhteline, mõni tuleb vastu, ütleb, et oh milline kaunitar, teine tuleb ütelda vaatamisel lõust. Mina soovitan kõigile, kes tahad leida krahh, leida kindlasti endale üks tore bokser, sest mina pean pokkerit kõige paremaks. On veel niisugused huvialaseid, harrastusi, ristsõnu ja mõistatusi on, see on nii jõude, momentidel, aga, aga siis keele Tomuga olnud. Ma mäletan, kui ma 36. aastal õppisin Heino Elleri juures muusikateooriat Tartus, siis võõrkeelt akadeemia järgi raadiosse pesin Branske, astusin sile pikematele kodustele, tahtsin kirjandust lugeda ja huvi ala vastu, sellepärast prantsuskeele suhtes mul tekkinud keeltehuvi on jäänud praegugi. Meil oli väga tubli õpetaja inglise keele alal keskkoolis Olga puskar. Ta tõesti panime klassi tublit inglise keelt rääkima ja siis ma mäletan, kui tuli siia, pritsin sõrmus. Siis mul oli võimalus vürstinna sõrmusega sõita Vaidest läbi külastada alga puskarit. Endisele õpetajale oli päris hea meel. Kolmekesti nii arusaadavalt kõik hästi inglise keelt rääkida. Nii on voodi kuusik, sirgub. Vanas eas, kuid la jumala viha all Poodnik sirgub EL. Nii. 11. september aastal 1961 50 aastat tagasi alustas Tiit Kuusik Pärnu äärelinnas oma eluteed millest seni poole on ta sammunud koos oma ustava muusa muusikaga. Inimese elus ei ole viis aastakümmet eriti palju. Need ei ulatu isegi Nõukogude Liidu keskmise elu eani. Veerand sajandit pingelist loovat tööd. See on aga juba mitu tavalist elu kokku. Selle aja jooksul on kuusik pannud ooperilaval elama ligi poolsada kangelast, võidelnud ja kannatanud, naernud, võtnud ning isegi surnud koos nendega. Õhtu õhtu järel on ta esinenud kõige erinevamates rollides vahetanud karaktereid kuus kostüümidega. Kui palju loomingulist energiat, sisemist põlemist, tahte ja tundepinget on endasse kätkenud need aastad. Tal on jätkunud pidevat loomingulist tuld. Maast madalast olid õppinud tööd tegema ja vaeva nägema. Ta mõistis, et kunst ja kunstitegemine ei ole mingi jõude, lapse lillenoptimine ja pillerkaari ütlemine vaid eelkõige tükk tõsist ja aeganõudvat tööd. Täna võiksime öelda ka nii. 16. oktoober 1975 60 aastat tagasi alustas Harri Kõrvits Paide linnas oma eluteed, millest enamiku ta on sammunud koos oma ustava muusa muusikaga. Lood, laulud, organisatsiooniline tegevus, ajaleheartiklid ja raadiosaated. Need on tükk tõsist ja aeganõudvat tööd. Ja veel ainult üks küsimus juubilarile. Kas teil on praegu mõni uus tööplaanis? Uurimus null on täiendada kirjutatud Tiit Kuusiku monograafiat viimased 10 aastat tänu tema hääl arhiivile, mida me koos korrastasime, on nüüd põhipunktid, tantsud paika, nii et siin tuleks mul lihtsalt istuda maha ja kirjutada, see ilmub vene keeles, on veel kirjastuse kokale. Soovin palju jõudu selleks tööks ja palju õnne sünnipäevaks, aitäh teile õnnesoovide eest. Ülejäänu ka selle poolest Leo Leo ja olukorra. Üle oojaa hoolelaari. Laudade kaudu käeli poole. Leppariga selle poole, et meil ei ole Raha juurde külma. Esimees, sest sa just värskes loom Orgasmi ümber valgerni. Ella tormis hetke Truutmisel. Haikseerid su kõrval sõites. Ja ei-äärse. Kas nii on? Õige. Hommik, kui ma otsisin välja hell sulas kõikjal raagus olid. Et jaa, ei. Assoo. A la. Kuna mul ei olnud seal Karline ja laine kord linade vahel kord jälle pai kui pojal kohal. Laulu kellatootja. ERR-ile teadasõnale lell, laulupeo ja laste päevatööle panna siis neile peale. Aega aega siin kalur on tainuut, jaotliku rannapäevi, nii. Alati.