Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Seni kuni otsuseid teevad inimesed, suhtume teadmistesse kui omandisse. Eeldame, et otsustaja ise teab midagi. Tulevikus, kui masinad võtavad otsustamise ülem, võib see suhe muutuda ja meid ei huvita, kas keegi midagi ise teab või oskab hoopiski paluda õiget masinat. Teadmiste teema omab pika ja vaidluste rohket ajalugu. Kuid umbes kahe ja poole 1000 aasta eest toni pakutud määratlus on tänaseni leidnud hulganisti poolehoidjaid. Selle järgi on teadmine õigustatud nõuskumas. Järelikult peab inimene läbima aktiivse protsessi, mille jooksul ta võtab teatud asjade seisundit oma teadmiseks, kuna see on piisavalt õigustatud. Lisaks peab see olema tõene. Sest kui keegi väidab teadvat midagi, mis on vale, siis me ütleme, Ta ei tea, seda. Kontrolltööd tuntakse teadmiste kontrollina. Spikerdades võib saada küll õige vastuse, aga kuna spikerdada kopeeris vastuse paberile näiteks internetist mitte oma peast siis temal teadmised puuduvad. Midagi John, see oli nõndanimetatud hiina toa mõtteeksperimendilaadset, mida filosoof kasutas tehisintellekti kriitikas. Tehisintellekt ei tea, vaid pakub midagi, mis võib paista statistilise mustrite analüüsis sobivana ja osutuda ka õigeks. Filosoofi pakutud mõtteeksperimendis komplekteerib masin ette antud instruktsioonide alusel hiina keele sümboleid. Luues lugejale arusaadavat ja sisukat tekstivälisele vaatlejale jääb mulje perfektset hiina keelt oskavast masinast. Aga tegelikult ei tea viimane kaugest keelest midagi. Ta lihtsalt kopeerib instruktsiooni. Sander. Seol paigutab järgmiseks kinnisesse ruumi inimese, kellel on kasutada masinat juhendanud instruktsioonide raamat, mille abil ka tema koostab eeskujulikult. Hiinakeelset teksti. Ilusa tulemuse kiuste ei saa hiinakeelset märke täis. Toas tegutsevate inimestega pidada selle keele oskajaks universaalsemas hiinakeelsest ülesandest avaramas mõttes on selleks toaks internet, millest siis kasvab osa inimesi isemõtlemise asemel valmis vastuseid kopeerivad. Aga kas teadmiste omamine ongi vajalik seni kuni tulemus rahuldab, kas peaksime muretsema pädevuse pärast? Ometi koguks õigeid vastuseid andnud masin ja inimene John, see oli keeleeksamil läbi. Analoogne saatus ähvardab kõiki kooli eksamiteks pikerdajaid, kuna neid huvitab õige vastuse asemel endiselt teadmiste omamine. Aga kui kaua? Juhul kui inimesel puuduvad igasugused teadmised peale interneti otsingu ja ta leiab? Küsimusele õige vastuse, siis milles küsimus? Võimalikult sarnane poleemika tärkab mitmes kooli vestluses suhteliselt kindlasti ühinenud kuningriigiga. Koolides, kus arutletakse kooliameti poolt üles kutsutud eksamineerimise väärpraktika sõltumatu komisjoni soovitust keelustada alates järgmisest suvest Eksami ajal kõik käekellad. Töörühma juhi Solution Danfordi hinnangul on tänases maailmas raske vahet teha, kas käe peal on ajanäitaja. Või internetiseade selline, mis muudab kellanupuvajutusega elektronpostiseadmeks tänu millele satuvad avalike eksamite toimumist kontrollivad isikud rasketesse tingimustesse. Ja seega targem on kõik, elad eksami jaoks ära keelata. Suuremas pildis on küsimus asjade internet istumisest tänu millele igalt poolt tungib meiega. Ruumis seadmeid nutikamaks, muutvat informatsiooni. Mõnikord on see lõpliku otsuse vormis teinekord lähtematerjal, millega toidetakse seadmenda otsustamist. Protsessi välja arvatud siis inimese puhul. Kaks aastat tagasi sooritas arsti eriala kirjaliku eksami, esimene mitte. Inimene selleks oli Hiinas valmistatud robot. Masin sooritas kõikidele arstidele kohustusliku eksami. 450 punktiga, mis on 96 punkti rohkem kvalifikatsiooninõuete täitmise piirist. Roboti puhul imetletakse selle oskust leida andmebaasidest küsimustele vastuseid aga inimese puhul eeldatakse, et tema on vastamise ajal ülejäänud maailmast lahti ühendatud. Huvitav, kumma nõuannet peaks patsient rohkem uskuma, kas edukalt arstieksami sooritanud roboti või inimese oma? Sihin usume, aga inimesse oleme püüdnud seda õigustada, sest tema otsused on olnud enamasti piisavalt head. Usk inimese omandatud teadmiste omamise ülemuslikkusesse on sedavõrd suur, et mainitud komisjon soovitab lisaks käekellade keelustamisele otsida nõndanimetatud hämaras internetis võimalike eksamiküsimuste müüjaid teostuda eksamite ajal VCDS põhjalikku läbiotsimisi sinna peidetud elektroonikaseadmete leidmiseks. Ning ühtlasi harida end uute tehnoloogiliste võimaluste osas näiteks prilliraamidesse peidetud miniatuursete, kaamerate ja kunstküünte alla peidetud tillukeste mikrofonide näol. Aga kas usk inimesse kui töganud? Kuidas see on ikka põhjendatud? Kas see teadmine on korrektne? Sest komisjoni probleemi kirjeldust võib võtta kui tõendit inimese vajalikkusest. Kuula varasemaid portaale R2 L2 koordi.