Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Volkari arvamuslugude New York Timesis võiks kuuluda näitlikustame tulevast psühholoogia õpikut. Lugu käsitleb avaliku ja populaarset vastuseisu, millega massid tehnoloogiat hurjutavad. Mõni juhtum ajab tuurid sedavõrd kõrgeks, et jääb mulje, nagu kõik vihkaksid seda või teist diaohvriks osutunud tehnoloogial pole võimalustki ellu jääda. Kuid see on sõnumist vaid pool. Autor märgib, kuidas tehnoloogiauudised vahendavad ajakirjanikud on tasahilju muutunud ühe või teise uue aparaadi teenuse imetlejatest, tehnoloogiaettevõtete, mahinatsioonide, kahjulike sotsiaalsete protsesside, eetiliste komistuste ja uute seadmete lootuste mittetäitumise sõnumitoojat. Eks filmides ja raamatutes sagenevad tehnoloogilise võidukäigu tulemusel sündivad postapokalüptilised süžeed. Siin-seal kuulutab keegi mõnest seadmest või teenusest jäädavalt vabanemist ja isegi poliitikute seas võtab võimust skepsis valijatele lubatud helge tehnoloogilise tuleviku osas ja nüüd lubatakse hoopiski asuda jõuliste vahenditega. Kunagisi meile tuntud Nokiaid kastreerima. Kirjeldatud pilt on aga vastuolus majandusnäitajatega kodanike tehtud. Kulutused tehnoloogilistele vahenditele kasvavad. Paistab, et keset liha pilti inimesed ikkagi armastavad omi seadmeid ja teenuseid ning heidavad end üha rohkem nende loodud maailma rüppe. Facebooki tabanud suured skandaalid seoses kasutajate andmete usaldusega. Kuritarvitamisega pole inimesi eemale peletanud, neid on hoopiski lisandunud aasta võrdluses on kas polnud kaheksa protsenti. Iga päev külastab seda teenust 1,50 90 miljardit ja vähemalt korra kuus 2,4 miljardit klienti. Firma käive kasvas 28 protsenti ja viimase kvartali kasumiks on 2,6 miljardit USA dollarit. Facebookis demonstratiivselt lahkunud kasutavad aga edasi sama firma teenuseid Instagrami Whatsappi näol. USA-s omab või kasutab mobiiltelefoni 95 protsenti ning internetti külastab 89 protsenti elanikest. Küllastumisele viitavate näitajate kiuste lisandub pidevalt uusi kliendiühendusi. Kuna inimesi lisandub aeglasemalt, siis viitavad andmed võrguühendusega seadmete kasutuselevõtu kasvule. Seletuseks võiks olla mõne tagasihoidliku kodus aparaadi muutmine nutikaks, näiteks valgustuse küttepesumasina või garaažiukse ühendamine metsiku ja ohtudest tiine andmed. Jungliga kirjeldatud samm aga ei muuda neid rumalaid tehnoloogiad põhimõtteliselt teistsugusteks ainult natukene mugavalt kasutatavateks. Olulisem osa uutest seadmetest moodustavad teistsuguse muutusega. Kvaliteedikandjad AI teenustega liidestatud nutikad kõlarid, beebimonitorid ja kodused valvekaamerad, terviseandmete kogumisega tegelevad seadmed ja nii edasi kuulevad, näevad ning jälitavad omanikke seniolematut. Samas mahus ning detailsuses turuliider. Amazon Alexa tehnoloogiale rajatud omanike soove kuuluvaid kõlarist koduabilisi leidub umbes igast neljandast USA perest ja seni 100 miljoni seadme müük ning jätkuv kasv viitavat sele levikule kõikjal maailmas. Just sellised seadmed on aga avalikku diskussiooni haaranud ohtude allikad. Mitte ainult teoorias, sest Facebooki kõrval on inimese eluga põimunud seadmed ja teenused põhjustanud seni kõige tõsisemaid skandaale ja toitnud veelgi tumedamate stsenaariumitega tulevikukirjeldusi. Aga kogu alarmeeriv varjus teevad inimese toodetele vastupidiseid valikuid. Huvitav. Miks ilmselt kombineeruvad siin mitu tegurit? Tehnoloogia on liiga keerukas, et selle kasutamise lepingud lugemisest suudaks klient teha ratsionaalseid valikuid. Enamus ei loegi kasutuslepinguid ja nad rahulduvad lihtsalt töötava teenusega. Mitme skandaali valgeks ongi olnud kliendi nõustumine. Dust tingimustega, millega võttis tagajärgede osas vastutuse enda kaela. Järelikult puudub paljude ettevõtjate jaoks. Ohutuse suurendamiseks vajalik klientide tagasiside. Oodatavalt trumpavad ohutunnet, kaue tehnoloogia, reaalsed ja lubatud hüved. Nutikas kõlar laseb palumise peale muusikat ja vahendab infoteenuseid. Taolisemaks. Modernse kojutoomise kõrval tunduvad ohusõnumid abstraktsetena seni, kuni endaga tundub kõik korras olevat tegelegu ohtude kõrvaldamisega. Reaalselt hätta sattunud Robolker jätab arutelust välja inimese psühhoosaks oleva usu enda erandikusse. Näiteks liikluses ei pea ilmselt ükski autosviibija oma olukorda ohtlikuks kuigi kõik teavad, et sellel päeval juhtub autodega õnnetusi. Järelikult on tegemist moraalse Ja nende puhul saabub vastus enne arutelu. Näiteks, kuidas vastad test küsimusele kas sööksid ära oma surnud lemmikkoera? Vastus on kiire ja konkreetne sest tundub õige. Aga põhjendus saabub tükk aega hiljem, kui üldse võimalik. Tehnoloogia kasutuse puhul teeme sarnaseid arusaamisest, vabu instiktiivsed, otsuseid ja psühholoogiaõpikut võiksid näitlikku materjali uuendada. Kuula varasemaid portaale R2 L2.