Tervist, mina olen Kristjan Tõniste Tallinna 42. keskkooli 11.-st klassist. Ja mina olen Jüri Krjukov Tallinna seitsmenda keskkooli 11.-st klassist. Meie oleme Tallinna abiturientide 1972. aasta raadipalli peoperenaine ja peoperemees. Meie pall, mille korraldasid Eesti raadio Elga nüüd Tallinna linnakomitee ja Tallinna linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee leidis aset möödunud laupäeval kohvikus Tuljak. Meid abituriente oli kuus 80 ümber ja eks igas Tallinna keskkoolist oli Baile tulnud ikka need kõige paremad lõpetajad. Enamikule meist oli see esimene pallielus ja selle tõttu oli elevust palju. Aga ärgem rutakem ette järgnevate saate minutite jooksul saate kuulda, missugune see meie pall siis oli. Palja avas Eesti Raadio noortesaadete toimetuse töötaja Toivo Aare. Lugupeetud haridusministri asetäitja, lugupeetud külalised, lugupeetud abituriendid, lubage mul Eesti Raadio noortesaadete poolt tervitada teid kõiki ja soovin teile head peotuju. Sõna tervituseks on ELK, nüüd Tallinna linnakomitee esimesel sekretäril Ahto Vellamal, palun. Kevadel ja nooruse on alati olnud lahutamatud mõisted. Te olete 10 11 aasta jooksul omandanud ning elu platvormeen mingid seisukohad ja just need seisukohad, mis meie ühiskond on õigeks võtnud. Millest teil tuleb lähtuda oma edaspidises tegevuses? Tahaks väga, et need teadmised ja oskused, mis omandanud olete tõepoolest arendaksid edasi suunaksite meie ühiskonna edasiarendamisele meie linna edasiarendamisele tahaks teile kõigile soovida tänaseks head peotuju, tahaks soovida teile ka head põrumist kõikidel eksamitel ja nägemiseni juba Tallinna ettevõtetes, tööstusasutustes, kõrgemates koolides. Palun teid kõiki nüüd ühe väga piduliku sündmuse tunnistajateks. 1971. aasta on läinud ajalukku, kuid ajalukku ei ole läinud 1971. aasta raadiopalliperenaine kulla hõbemägi ja peremees Andres raamat, palun teid minu juurde. Tere tulemast jälle aastal läinud, mis on täis saanud? Mina õpin Tartu riiklikus ülikoolis õigusteadust. Mina töötan Patika ateljees Pattikmaaliale. Aastal läinud te olete aasta vanemaks saanud ja targemaks saanud. Kuidas on praegu saalis vaadata praeguste abiturientide peale? Kõik on nagu aasta tagasi. Täpselt samasugune tunne oli, kui see oli aasta tagasi samasugune. Palun nüüd minu juurde. 1972. aasta raadiopalliperenaine Krista Tõniste ja peremees Jüri Krjukov. Palun, alusta ülemusega. Nii et see on alguse saanud muidugi kerge ärevus. Andres raamat paneb praegu peoperenaise nende ümber kes ta tõristele Toran räha korraga koossen kahe abiturientide põlvkonnad, kui nii võib öelda esindajad 1971 ja 1972. Palun, kolla. Ja ka Jüri Krjukov saab endale palli pere. Me väga loodame, et koos perenaine ja uus peremees esinevad sama väärikalt, kui seda tegid ennast möllud aastased. Kristjan Tõniste ja Jüri Krjukov. Te olete nüüd peremehed, pallil Teie teha on, mis saab edasi. Soovin teile selleks julgust, vaprust, leidlikkust ja head vastupidamist. Orkester, palun avavalitsus. Ja oligi meie kord tingimuses. Orkester hakkas mängima haavassike Jüritumades. Tegelikult ma natuke kartsime seda. Muidugi ma olen ennem ka tantsinud, aga tantsida seda pallil, kus kümned inimesed sind vaata. See oli üsna raske. Aga me saime ikkagi hakkama. Tõsi küll, ega mina ei mäleta sellest naisest midagi. Noh, aga siis sai tants läbi ja asi läks tõsiseks. Nüüd me oleme siis palli bioperes, peremees ja perenaine. Täna õhtul siin selles saalis on Tallinna koolide abiturientide ball. Tervitame kõiki, siin oli külalisi ega kõigi Tallinna koolide esindajaid. Kooli lõpuni on jäänud küll väga vähe aega ja eksamiteni ainult pisut üle kuu, aga täna me sellest ei hooli. Me seisab ees palju huvitavaid kohtumisi paljude huvitavate inimestega ja muidugi ka laulu ja tantsu. Milleks meie omalt poolt soovime teile palju jõudu, jaksu ja head tuju? Täna õhtul on meil siin palju külalisi. Tallinna linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee esimees Ivar kallion Partei Tallinna linnakomitee sekretär Rein Rist läen. Vabariigi haridusministri asetäitja Albert tükk. KM Keskkomitee sekretär Silvi Villo. Öelge nüüd Tallinna linnakomitee esimene sekretär Ahto Vellama. Tallinna linna täitevkomitee haridusosakonna juhataja Lembit Türnpu Tallinna Masinatehase märki ja sotsialistliku töö kangelane Alfred Valdo. Ei Tallinna linnakomitee instruktor Tiiu maid. Palun, kas tohib siia paluda sõna võtma Eesti NSV haridusministri asetäitja Albert tükki? Lugupeetud abituriendid, vabariigi haridusministeeriumi nimel tervitan teid kõiki abituriente tänase päeva puhul ja teie kaudu seda lõpeb õppeaasta üldharidusLuslikus keskkoolis. Nende aastate jooksul te olete teinud väga palju tööd. Selle aja jooksul on olnud palju kordaminekuid, rõõme, hästi palju häid hindeid. Ja selle aja jooksul on olnud ka mitte korda läinud asju. Kindlasti ka mõningad halvad hinded, kuid üldiselt koolis õppimise aeg on üks ilusamaid aegu noore inimese elus. Selle aja jooksul on teile andnud teadmisi õpetajad. Nad on kasvatanud teid ja te olete saanud kindla vundamendi paasi tulevaks eluks. Nähtavasti paljud teist lähevad edasi õppima kõrgematesse õppeasutustesse. Ada osa läheb otse rahvamajandusse tööle. Mul on teile niisugune soov, et kunagi ei maksa jääda peatuma sellel, mida te olete saavutanud. Tänapäevaelu teadus ja kogu ühiskondlik areng toimub niivõrd kiiresti, et igaüks peab õppima. Ja ma arvan, need, kes lähevad edasi õppima kõrgematesse õppeasutustesse need omandavad seal eriala ja suunduvad hiljem rahvamajandusse. Need, kes lähevad kohe tööle kindlasti mõne aasta jooksul või siis juba kohe kas alustavad õppimist kaugõppes või õhtustes osakondades. Nagu juba komsomoli linnakomitee sekretär soovis teile läbi põrumusi, ma seda ei sooviks. Ma arvan, et te olete teinud nende 10 11. aasta jooksul väga tõsist tööd ja kõik sooriutavad eksamid edukalt. Soovin teile täna head tuju pallil. Jõudu eksamitel. Siin peale jõu peab olema muidugi ka teadmised ja närv ja head kordaminekud. Pikal-pikal eluteel. Palun kõiki tantsima. Tantsuks mängib ansambel, müüritud laulsid lülikute solistid Olga Nool ja Mait Maltis. Noormehed ennast esialgu veidi kohmetunud üldse, siis ei jäänud meil Kristoga muud üle, kui aga isu jälle esimestena tantsupõrandale minna. Eesti on igatahes nakkav. Diaali, kogu põranda, isegi. Pärast tantsu on meil plaanis intervjueerida külalisi. Nii me ka tegime. Öelge, palun, mida te mõistete loosungi all Tallinn kauni? Ma mõtlen selle all eesmärki muuta meie kodulinn Tallinn eeskujulikult heakorrastatud ja kõrge olmekultuuriga linnaks ja selle eesmärgi saavutamine ei ole lihtne, sellest ei jätku ühekordsest kampaaniast, et linn korda teha, sest korda teha ei olegi nii raske linna, kuid linna korras hoida, see on juba raskem ning siin on vaja iga tallinlase peremehe tunnet. Ja tahakski täna sellisel väga meeldival kohtumisel meie Tallinna koolinoorte kõige paremate esindajat ega anda edasi selline lootus, et ükskõik millised need plaanid ei oleks, mis saab pärast küpsustunnistuse kättesaamist, on need plaanid seotud siis uuesti õpingute juure asumisega või tööpinkide juurde minekuga. Kuid need kõige selle juures ikka jääks üks asi, et iga noor oma linna armastaks ja teeks kõik selleks, et ta muutuks kaunimaks, hea korrastatumaks. Ühesõnaga, et iga noor armastaks oma kodulinna töövorme, mida siis selle ga teha annab, seda on väga palju võimalik leida, kuid et igale Tallinna koolinoorele jääks kõige armsamaks tema kodulinn, Tallinn. Kuule ravinu luuskeetva kus ta Juba ja. Ja la. Koos last. Me oleme tantsinud, kuulanud laulul, võib-olla ajame pisut juttu. Paluksime siia Chilli villa. Rääkige meile, palun Silvi Villo kooli komsomoli ja Helge nii vahelistest seostest Kõigepealt pean teile ütlema, et kooli komsomol on Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu kõige noorem osa. Ja sellepärast ka kõige tähtsam osa, ma tahaksin öelda, sellepärast, et milliseks kujuneb Eestimaa komsomol, see algab ikkagi jällegi koolist, sellest, millised olete teie. Praegu on meie vabariigis kooli kommunistlike noori 27000, see on üsnagi suur arv. Nii et juba praegu annate teie ilmet eesti komsomolile Teile, aga kui kooli komsomoli paremikule, kes te praegu siin olete? Ma tahaksin soovida. Nii nagu juba täna mitmel korral ka öeldud on. Et oleksite hästi tublid, need viimased koolipäevad ja viiksite selle hea koolist, õpetajatelt, sõpradelt, komsomolile kaasa edasi kõrgemasse kooli tööpingi taha, ükskõik kuhu teid ka saatus ei viiks. Mäekõrgune jaanud? Juurde. Veel kõrgemal säravat ruut. Kas. Ta Olerveeros ole, tuli ta minu arv o. Oler veeru. Kristallhõbedane sinu muusika nagu. Vaid korrabi, kõrge. Omar. O. Olev roos, aretoone daami rooarv sul veel kord varda, harva. HRV roos. Oled. Ja nüüd esineb meie üks õhtusi külalisi liilia Vahtramäe, palun ütle mulle, palun. Eelmine aasta seal olid samuti esinesid abiturientide ballil. Sel ajal olid sa ise veel abiturient. Mis on need saanud? Et ma olen Tallinna muusikakooli õpilane, mida sa seal õpid, dirigeerinud, mida sa meile täna õhtul laulad? Gennadi Taniel, võta ylesse laul. Nüüd üles seal. Millema hoomapi lasi. On koore. Ja siin tiba vihma. Senjoor seltsile või isegi oleks. Täna õhtul toimub meil ka pressikonverents, kus kõik meie külalised siis vastavad küsimustele. Neid küsimusi esitate teie paberit saab sealt nurgast, näete. Ühel poisil oli käsi püsti, tema käes ja esitate küsimused ja viige siis ka tagasi sinna. Ja kuna täna meie meesterahvas siiski kui neil, kuna neist ilmselt asja ei saa, siis ma arvan, et nüüd valivad tütar, lased. Aitäh ansamblile. Nüüd kui tohib paluda siia lavale erukindralmajor Karl Aru. Kui tohiks meil esitada mõned küsimused, palun meil kõigil poistel siin ka paljudel seisab ees sõjaväeteenistus nõukogude armees mida annab ühele noorem mehele armeeteenistus. Armeeteenistus annab noore mehena väga palju. Esiteks see on niisugune sepikoda, mis varastab noormeest mitmekülgselt, kasvatab temast niisugune, nagu teile täna soovitati olla julge, vapper, leidlik initsiatiivi ja nõnda edasi. Seda kõik armeeteenistus kasvatab inimeses. Need omadused on võib-olla igale inimesele igale poisile omale taga olla täitsamees. Vot siis tuleb ikka armeest ära teenida, seal on sport, on kõrgel tasemel. Riviõppus on kõrgel tasemel ja kõik need õppused kõrvaldavad. Paljud niisugused poliitilised, moraalsed jaka, füüsilised lüngad, mis on noormehel kõik keelud ja sammud ja täna nüüd võtsin eila, astusid välja tõstjad, armee esindajad. Kõik nad on tugevad, ilusad ja võimsad poisid, nii et sõjaväeteenistus on aukohus meie noormeestele ja seal tuleb ära käia ja annab suure karastuse. Võib-olla mõnikord kuule, ta kartis ja istuda, seal tuleb ka tarvis. Mina olen elukutseline sõjaväelane, olin sunnitud võtma relva kätte, kui ma olin samasugune poisikene. Noorem veel teistest praegu. Piss oli täägiga pikem minust. Aga olukord oli niisugune, et peale suurt oktoobrirevolutsiooni alustasid imperialistlikud väed pealetungi ja meie kõik noored ja ka vanad, kes olid suutelised relva hoidma, olime sunnitud haarata Taist oma noort kodumaad. Ja hiljem sellega pühendasin oma elu. Sain suurtükiväelaseks raketiväelaseks ja kunagi kahetsen, et ma olen sõjaväelane. Ja nüüd palun jälle kõiki tantsima. Ja ma seal. Lubage kutsuda nüüd lavale Alfred Waldovi. Meie praegu lõpetame ja alustame oma töömehe teed. Aga kas te mäletate, kuidas algas teie, teie, kuidas teie kooli lõpetamine? Mäletan küll ja kui praegu võrrelda mis oli siis ja mis on praegu, mina lõpetasin kooli 1924 ja paar päeva läks mööda, sellest, oli mul mine samm tehase värava taha. Et otsida võimalust, kuidas edaspidi elada ja ilma majanduslikke baasita ei saanud ka koolis käia, peab ütlema seda, et teie olete õnnelikul ajal sündinud. Ja mul on väga hea meel et ka mina saan osa sellest rõõmust, mida ma sel ajal ei saanud ja seda tõsisemalt. Ma võtan praegu seda rõõmu ja tunnen ka, et see on osake minust, kuna ma näen teid kui meie tulevasi elu ja ühiskonna riigi tugisambaid ja ma näen teie silmis ja kohtudes teiega iga päev ja tehes tööd tehases selliste inimestega, kes on saanud sellise tugeva haridusliku baasi ja ma näen, kuidas käed on nende inimeste lahti. Kes on tänapäeval lõpetanud kooli. Aga kui teil praegu oleks võimalus alustada uuesti, kas te valisite sama elukutse? Kui mul oleks võimalus alustada uuest elu, mina ei läheks otsevabriku ukse taha, vaid mina läheksin kindlasti kooliteele. Nüüd jälle palun liilia Vahtramäe laulma. Vaikseks jäi ja järsku kõik mis koolis. Kra meelsust. Ei süüdista, vaid soovi surra lähex. Skeemale. Meie balli pressikeskusest on juba teatatud, et külalistel on saabunud juba väga palju küsimusi ja võib-olla sellepärast alustamegi küsimuste vastamisega natuke varem tohib paluda siia lavale Ivar galloni. Küsimusi ei ole palju. Nad on väga kaalukad, esimene küsimus. Peab ütlema, et sellest võiks rääkida terve õhtu. Küsimus kõlab ise järgmiselt. Milline näeb välja Tallinn 10 aasta pärast, siis kui tänane abiturient on juba spetsialist, lõpetanud kõrgema kooli? Tallinn saab 10 aasta pärast kindlasti olema meie maa üks kaunimaid ja hea korrastatumaid linnu. Tallinna elanike arv sellel ajal saab olema umbes 450000. Ma usun, et selle 10 aasta sisse mahub ka see, et Tallinn muutub olümpialinnaks. Nagu te teate Moskva linna täitevkomitee esitest taotluse, et 1980. aasta olümpiamängud toimuksid Moskvas. Niipea kui meie saime sellest teada, esines Tallinna linna täitevkomitee omapoolse taotlusega Nõukogude Liidu olümpiakomitees. Et kui 1980. aasta olümpiamängud toimuvad Moskvas, et siis sel juhul purjespordiolümpiamängud toimuksid Tallinnas. Muidugi, see vajab veel suurt tööd. Meil on tarvis Pirital välja arendada kaasaegne purjespordikompleks, kuhu kuuluksid siis kaasaegne jahtklubi koos tema materiaalse baasiga. Peale selle olümpiaküla siis üks selline objekt, mis on tarvis suure arvu külaliste vastuvõtmiseks nagu sportlaste hotell ja muide, selle hotelli rajamiseks me saame kõik teiega kaasa aidata. Nimelt on juba nii täiesti reaalselt kaalutud võimalust ehitada kaasaegne hotell välja midagi umbes sellist, nagu on praegu meie Viru ja selle hotelli ehitamine võiks toimuda spordilotovahenditega, aga ma usun, et kõik me teiega oleme proovinud enne ja edaspidi, teades, et need rahad tulevad meile tagasi uue kaasaegse sportlaste hotelli näol kindlasti veel aktiivsemalt lööme kaasa. Elamuehituse raskuspunkt kaldub õllekeldrimäele ja kui 10 aasta pärast te tulete naissaarelt või Aegnal puhkamast ja lähenete Tallinna Sadamale, siis te näete juba Lasnamäe kõrgel kaldal 14 16 korruselisi maju, mis muudavad tundmatuseni selle meie linna siluetti. Ning kõikidel nendel asutustel ja organisatsioonidel, kelle etikettidel või mitmesugustel reklaammaterjalidel on Tallinna siluett, tuleb seda Need kõik ümbertehasest Tallinna siluett, tunduvalt muutub Teie õpilased, kude, õpetajaks lähete teie pisipere, saab juba tulevikus omama võimalused oma võimeid edasi arendada Tallinna koolinoorte ja pioneeride palees mille ehitamine samuti hakkab veel käesoleval viisaastakul Mustamäe teele 10 aasta piiridesse kindlasti mahub meie linna uusteater võib olla nii palju siis sellest esimesest küsimusest ja peab ütlema, et teine küsimus käib sellega kokku, oli esitatud küsimus, millal saab valmis Tallinna 100. keskkool võib-olla 10 aasta piiridesse ei mahu. Kuid kindlasti selleni me jõuame, sest täielik keskharidus noortele seda ühe vahetuselise õppimise juures kindlasti nõuab seda, et me rohkem kui senine ehitaks ka väljakoole. Aitäh teile. Me palusime löörikuid jälle mängima. Eluga. Kui. Kerge kab. Viis toob seda ka vaade loeteil. Seltsimees Ruslan, kas teile on laekunud küsimused juba palun? Kas on seost noorte huligaansuse, kuritegevuse ning haridustaseme vahel? Muidugi on seos, mida kõrgema haridustasemega, seda väiksem huligaansuses. Teine küsimus on keerukam. Mida arvata meie noorte tänavaharidusest sellest, mis ikka välja paistab ja mille järgi kõige kiiremaid ja kergemaid järeldusi tehakse meie kohta. Eks me vanemad kipume sagedasest ütlema, et küll ikka meie aeg oli ilus. Ja küllap teie teete seda samuti mõnekümne aasta pärast, öeldes, et küll ikka meie abitooriumi aegul ilus. Eks nii ole, ole täitsa loomulik eluprotsess. Tegelikkus on aga niisugune, et teie abitooriumi aegunud, parem, targem ja ilusam, kui oli meie oma. Teie edasijõudmine on parem. Nüüd jätkaksime pressikonverentsiga palun, haridusministri asetäitja, olge hea. Küsimusi on üsna mitu. Esimene küsimus on, proovige ennustada, millal saavutame üleminekuüldisele keskharidusele. Seltsimehed, mul ei ole vaja ennustada, tegelikult eks me juba sellele teele suundume. Ma ütleks, esiteks teoreetiliselt, aga pärast tõestan nii, partei 24. kongress võttis vastu otsuse, kus on kirjutatud sisse nii et põhimised minna üleüldisele keskharidusele, selle viisaastaku lõpuks. Praegu kaheksa klassilise kooli lõpetajast Eesti NSV-s läheb edasi õppima taotlema keskharidust 87 protsenti kõikidest õpilastest. See on siis üldhariduslik, keskkool, tehnikum, keskeriõppeasutus ja kutsekeskkool ning õhtukoolid. Aga 80.-ks aastaks viime täielikult ellu, pole kahtlust. Miks nii järsk on mindud üle käituma Sinde eeskujulik, rahuldav ja mitterahuldava peale, et võiks olla ka vahepeal hea. Siin võib ju jah, küsimuse üles tõsta. Varem oli viia palliline süsteem, aga see süsteem tehti lihtsalt veidikene lihtsamaks ja rahuldav on positiivne hinne. Ja selle inimese või õpilase käitumine on igati rahul, oldav, nii et jäta nagu midagi soovida. Aga eeskujulik on, nagu te teate, siis kui ta aktiivselt võtab osa ühiskondlikust tööst käitub ja õpib korralikult mitterahuldav, kui ta rikub õpilasreeglid põhimõtteliselt ja ei võta osa ühiskonnast ning paneb toime ühiskonnavastaseid tegusid. Järgmine küsimus, kas need, kes on keskkooli üheksandate üheteistkümned klassil des õppinud ainult hinnetele viis, ei vääriks siiski seda, et neile antakse kuldmedal ilma küpsuseksamite sooritamiseks? Omal ajal oli ju kuld ja hõbemedalid. Vahepeal ta kaotati ja praegu ei ole. Aga ma ütleks teine, nii palju, isiklikult mina seda pooldaks. Ja muuseas, viimasel ajal on ka hääli üleliidulistel nõupidamisel, et USD kehtestada ikkagi kuldmedali staatus ja hõbemedali. Praegu teda pole, teie ikkagi seda ei saa. Kaks küsimust on vist kõige huvitavamad? Siin on, millistes ainetes tulevad lõpueksamid? Seda avaldada ei saa. See on rangelt salajane ja me praegu isegi ei ole ära otsustanud, otsustame seda üsna viimastel päevadel ja äärmiselt kitsa ringiga, nii et niisugust lootust, et saada kusagilt teemad, ärge üldse arvestage. Ma arvan, et ma ei ütle välja saladuse, kui ma ütlen arvu, aga see on ka teada. Nimelt toimub viis küpsuseksamit. Silvi Villo, palun, kas te saate juba vastate küsimustele, olge hea. Esimene, kas tänane abiturient on ühiskondlikult aktiivsem abituriendid, näiteks 1960. aastal, nii nagu teate igale, kas küsimusele võib vastata kohe jah või ei, ma ütlen jah, aga kui te ei usu, siis ma lisan paar sõna. Veel on teada teadlaste uurimust mööda, et ainult kaks protsenti tänapäeva kooli õpilastest on arvamusel, et ühiskondlik töö ei ole ühtsuse printsiibil vajalik. Ülejäänud 98 aga jagunevad pooleks umbes nii, et pooled arvavad, et peab tegema ainult niisugust ühiskondlikku tööd, mis väga huvitav ja teine pool, et igasugust ühiskondlikku tööd on vaja teha kohusetundest, kas või. Nonii, igal juhul olete teie aktiivsemad kui 60. aasta abituriendid. Kas juba keskkoolis tegelesite komsomolitööga, mis ametit pidasite? Minuga on lugu nii nagu kõigi teistega, ega kohe komsomolisekretäriks ei saa. Ja mina olen olnud grupporgia algorgi sekretäri, rajoonikomitee sekretär, linnakomitee sekretär ja nüüd neljandat aastat komsomoli keskkomitee sekretär. Siis ma lahkun, anna aega koldaapil. Ta teine seismas. Kutsume vast Alfred Waldovi, palun. Olge hea. Üks seltsimees küsib minu käest, et millist eriala soovitaksite, tahan päris pärast keskkooli lõpetamist astuda masinaehituse tehasesse tööle. Kui teie mingisuguse elukutse tahate endale valida, siis ma soovitan teile tutvuneda selle asutusega, kuna selle tööprotsess on väga mitmeja laia profiililine ja kutsealad on ka väga erinevad. Ja võib-olla teil tõesti ei ole praegu õiget ettekujutust, mis toimub selles suures tehases. Ja ma palun kindlasti, et need, kes soovivad seda Meie tehase töötajad, meie administratiivja, meie ühiskondlikud organisatsioonid ja vanema põlve esindajad on alati teile valmis andma kõige paremaid juhiseid ja õpetusi. Selleks soovin teile edu ja õnne edaspidises käekäigus. Ja palun erukindralmajor Karl Aru. Kui võrrelda praeguseid noori klamplides 17 18 aastasi sõjaaegsete noordiga, missugused on ühised jooned ja millised erinevused? No ühine joon on see, et nad on noored. Te juba vastasite, 18 seitsmeteistaastased. Nemad olid seotud sõjaga. Teie elate praegu ja kasutate seda, mis need noored on teile kätte toonud, kätte võidelnud. Kui teie enne magama minemist villade laiali oma püksid ja särgid siis need noored olid kaevikutes ja nendel ei olnud kellelgi korjata ega kokku panna. Teil on, teevad seda vanemad võib-olla veel. Sõdurielu oli karm iga minut iga hetk sõduri teadnud, mis teda ootab, iga põõsa taga, iga kivi taga, iga nurga tagant teda varitses surm. Sõjaaegne noorsugu võitis kätte rahu. Ja meie tänapäev ja teie kasutate seda ja võtke sellest elust kõik, mis on võimalik. Nüüd palun kõik tantsivad ja kes ei tantsi sööma, eks ole. Läbi aegade. Paluks, seltsimees Türnpu, kas te võiksite vastama tulla? Küsimus, mis tingis õpilaste välimus piirava määrava määruse? Väga põnev ja päevakohane küsimus. Sellest välimust piiravat määrust sisuliselt antud ei ole. Küll aga võttis vabariigi haridusministeeriumi kolleegium vastu otsuse, mille kohaselt tehti mõningaid mööndusi õpilaste välimuse suhtes, lähtudes kaasaja moest ja moejoonest. Ja tõepoolest, need olid nagu teatud mõttes kaasaminek, ma joonega ja asjatingimusi ette. Kaks põhjust ühelt poolt asjaolu, et terve rida õpilasi millegipärast nagu kaldus, eriti võib-olla kuskil nooremates klassides kaldus liialdama oma soengute ja liigselt silmatorkava välimusega ja teiselt poolt esines teatav vastuolu pedagoogide nõudmistes ja kaasaja maajoones. Nii et selline haridusministeeriumi kolleegiumi otsus oli nagu kaasaminek kaasaegse moejoonega ja, ja teiselt poolt augu enda vastuolude vähendamiseks. Nüüd palun lavale jälle Lilia Vahtramäe. Noh, enne püüdsime teada saada abiturientide arvamust mainimata. Toivo Aare tegi intellima bitringidega. Palju nüüd kirstud mõnda tundi, kuidas läheb, pole viga, tänan küsimast, hästi. Läheb. Päris korralikult läheb. Ei pea, paljudel niisugused hõlbu õhtuid veel ees on, enne kui asi kurjaks läheb, eksamilt kaela tulevad? No viimane kellannas, ainuke ennem seda veel. Kas teie kooli seal olen küll alati niisugune äärmiselt pidulikke. Jah, alati on püütud teha nii meeldejäävaks. Kuidas on praegu, kas eksamil närv hakkab segama elu? Kindlasti hakkab näiteks õhtune kinos käid, teinekord jääb suure hirmuga minemata, et lihtsalt on vaja midagi gospekteerida õppida. Kas siis suur tormijooks eksamid veel on praegu juba alanud? Jah, üldiselt on alanud, aga hullem algastistkümnen ainet teada saame, on see põnev moment on telefonil ees sest täna pallil püüti kavala küsimisega püüda Eesti NSV haridusministri asetäitjat Albert tükki. Tema ei vastanud. Aga kas te koledate või olete isekeskis arupidamise ained võivad tulla? Ei noh, eks arvamusi on mitmeid ja mitmesuguseid, kuulujutud liiguvad ringi, aga tegelikult ei tea ju midagi nii praegu arvata. Aga kui teie peaksite laineid valima, millisesse valiksite? Mina valiksin kindlasti endale väga lähedase kirjanduse, valiksin kaks eesti keelt, kohe matemaatikat ja füüsikat, tas küll kohe välja. Kuna meil on keemiarünnaku kuusk, kindlasti keemia on üks nendest ainetest, mis tuleb humanitaarained kindlasti. Ma arvan, jaguneksid palju. Saame tuttavaks traktori, kes, kust koolist nimi on ajakael ja mina õpin Tallinna kümnendas keskkoolis. Või Krista valm samuti Tallinna 40 neljandas keskkoolis. Täna palju laiskled, aga Vaissi ainult alguses võib olla näiteks ühe perekonnavalsi üleüldiselt. Perekonna maisini, siis saime aru, et meie töö ja vaev pole mitte kaduma läinud ukse juures siis neid seina ääre siis neid enam ei olnud. Kumbki apelsini mineraalne pudelit tenniseväljaku suurusel rootsi laual puudusid veel sööjaid ega need tulemata jäänud. Ma nüüd ei mäleta, kas ma sõin mune apelsinikoeraga trummi küll palju jõudnud, siis on üks suur jooksmine, kurk on hirmus kuiv. Meil on täna õhtul siin üks tort Štork ja selle tordi sööd ära teie, mitte kõik teie nii palju seda ei ole, osa teist ja kuidas te see tordi saate, selle saate ka kohe teada. Seda asja teile seletab Neeme vellendit üle-eelmise aastaga pallipeoperemees, tema on seda iga aasta nüüd seletanud, kõigile ja torte välja jaganud, palun torti süüa on kindlasti tore. Aga enne tuleks natukene vaeva ka näha ja näidata, mis koolis õpitud on. Selleks ma palun igast koolist ühe esindaja. Siia ritta võtta nimelt viktoriin, on oksjoni vormis ja tuleb teatud kindlast loetelust nimetada üksikuid ühikuid ja tordiomanikuks saab tee, kes nimetab viimase ütleme, kui tuleks nimetada. No näiteks nõukogude kosmonaute Ütleme, seal seitsmes keskkool nimetab Gagarini, siis läheb paarina esimest korda vaarin teist korda keegi nimetatud Titovi aga keda, kelle järel jõuan ära öelda Tito esimest korda, Tito teist korda, Tito kolmandat korda. Ja selle aja jooksul keegi ei anna märku, et ta tahab järgmist nimetada. Siis see, kes on nimetanud viimaselt rumala tordi. Tänavu täitub 50 aastat Nõukogude Liidu loomisest ja Nõukogude Liit teatavasti on paljurahvuseline riik. Ja tuleb nimetada Nõukogude Liidu rahvusi rahvuslikes elav nõud liidus. Tatarlased esimest korda. Leedulased esimest korda leedulased teist korda. Grusiin, kalmõkid, kalmõkid esimest korda. Mordvalased esimest korda armeelased armeenlased esimest korda. Joarstid esimest korda moldaavlased moldaavlased teist korda. Kirgiisid olid juba aserbaidžaanlased esimest korda aserbaidžaanlased teist korda. Tadžikid esimest valgevenelast sigi teist korda. Mari tadžikid udmurdi lõbuks aetud tahutud ordenid esimest korda jõudsid, jooksid esimest korda. Ringid. Meeletult esimest korda meenetsid teist korda Arskeerid maskeerida esimest korda. Hotellid, hostelid esimest korda. Burjaadil, Burjaadid teist korda. Saarlased ei loeta eraldi rahvuseks, gabardiinid, gabardiilid, esimest korda. Cavardinid teist korda tempo, palgaarid, kurdid, kurdid, esimest korda. Arhaadid arhaasid teist korda. Vepsad teist korda. Haldid esimest korda Haldid teist korda. Valsid esimest korda valsid teist korda paarikaupa, nagu tuleb laplased. Laplased laplased esimest korda teist korda tšetšeenid, Tseetseerid esimest korda muusikakeskkool esile väga tugevalt, Tseetseelid teist korda. Idurid. Isurite korda. Jälle muusikakeskkool. Ning ussid ei olnud jusid teist korda. Ingusid. Keelased Esmatkorda kasahhid esimest korda nii suur rahvuskõrvale jätta. Ka teist korda? Kasahhid A3 taktikut, ungarlased. Ungarlased esimest korda Ungarlased teist korda rumeenlased esimest korda, rumeenlased, teist korda rumeenlased kolmandat korda. Nii ma näen, 46. keskuse värk. Selle tordiga teed, sööd üksinda ära, annad teistele ka. Ja ei jää muud üle, kui head isu soovida. Ja siis tulid need aeg lugeda ettekirjutus kõigile vabariigina. Meie Tallinna keskkoolide abituriendid, kes me oleme praegu koos traditsioonilisel raadioballil, tervitame vabariigi kõiki abituriente 1972. aastal jätame hüvasti kooliga. Mõne aja pärast algavad küpsuseksamid kõige tõsisem mõõduvõtmine viimase 11 aasta jooksul. Me oleme selleks valmis. 1972. aastal saab meie kodumaa 50 aastaseks. Me astume ellu. Me oleme meie kodumaa homne päev. Pingutustest töödest ja tegemistest koos töölisklassi kolhoositalurahva ja haritlaskonna ka sõltub suurel määral see, et meie kodumaa homne päev veel kaunimaks kujuneks. Soovime kõigile vabariigi abiturientidel jõudu ja pealehakkamist küpsuseksamite edukaks sooritamiseks. Nii kahju kui ka ei olnud, aga kellaosutid hakkasid 11-ni jõudma. Meil ei ole veel üle välja kuulutada lillede valss. Palun praegu kõiki noormehi siia. Lillede vaid see on meie täna õhtul viimane tants, et olete seal ees ilusti rivis. Igaüks läheb, võtab lille kinnisselle oma väljavalitud daamile ja tantsivad koos õhtul viimase valsi. Ja kõik noormehed võiksidki lilled suurest klaasanumast, mis saalis seisis. Seal oli palju palju punaseid ümpton, üks kirjutamata jäänud ilma tähelepanust, milledest. Ja sellega oligi meie balledi rohelised, minu perenaise ja peremehe lindid, tume kuldse kirjaga abiturientide raadio pain 1972 seisavad minuni Jüril, nüüd kodus laekas. Järgmine kord paneme nad jälle ära tuleval aastal, kui läheme volitusi andma 1973. aasta peoperenaisele ja too pärani. Nägemiseni Tallinna abiturientidel 1973. aastal raadioballil.