Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 18. septembri olulisemad päeva sündmused. Stuudios on toimetaja Evelyn Villers. Tallinna linnavalitsus soovib piirata alkoholimüügi aegu baarides ja söögikohtades. Lisaks soovitakse keelustada alkoholi müük lasteasutuste vahetus läheduses. Loomulikult me ei paku välja, et oleks vaja paarid kinni panna aga kellaajaline alkoholimüügi piirang võiks peaks olema kehtestatud. Euroopa parlament kutsub üles tegema pingutusi leppeta Brexiti vältimiseks, samal ajal pole britid esitanud Euroopa komisjoni esimehele Jean-Claude Juncker ile mingeid ettepanekuid, mis võimaldaks taas leppe osas läbi rääkida. USA president Donald Trump teatas, et Washington karmistab esimesena Simuna vastuseks Iraanile omistatud rünnakule saudi naftale rajatiste vastu oluliselt Teheranile kehtestatud sanktsioone. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõdeb, et tööd tuleb inspektsioonile üha juurde, kuid piisavalt inspektoreid võtta ei ole. Olen mõelnud, et kui me saaksime kaks uut ametikohta järgmisel aastal täita ja ülejärgmisel veel võib-olla kaks, et siis tasapisi oma ressurssi suurendades võib-olla, et see oleks juba päris hea. Estonian sell, mis toodab 2006.-st aastast Euroopa ja Aasia paberivabrikutele ainsana Eestis haava puitmassi, tutvustas täna Kundas 20 miljoni suurust investeeringut. Saaremaal on oma filmifond, mis hakkab toetama just Saaremaal läbiviidavaid projekte. Fond ootab taotlusi ja juba tänavu läheb jagamisele 10000 eurot. Ja meie eesmärk on nii-öelda turundada ka Saaremaad, eeskätt siis selliseks atraktiivse filmi tegemise kohana. Ja ilm püsib muutliku pilvisuse ja hoovihmadega, öösel on temperatuur miinus kaks kuni pluss 11 kraadi. Homme on üheksa kuni 13 soojakraadi. Tallinna linnavalitsus on alustanud kampaaniat, et piirata alkoholimüügi aegu baarides ja restoranides. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et öise ja varahommikuse alkoholimüügi järele puudub igasugune vajadus. Konkreetsetes piirangutes hoidus linnapea rääkimast. Loomulikult me ei paku välja, et oleks vaja paarid kinni panna, aga kellaajaline, alkoholimüügi piirang võiks peaks olema kehtestatud ja seadusandlus seda võimalust meile annab, aga tänase võimalus on piiratud. Kahjuks, kuna kella seitsmest Sist hommikusest saapa alga, kooli igal juhul müüa ja siis lõpetada rahu meie arvates, et seadusandja võiks seda üle vaadata. Ma olen kindel, et mingit vajadust kella seitsmest hommikul tarbida alkoholi ei ole ja ei peaks olema. Teine teema on Tritraalne piirang. Nagu me teame, juba praegu kehtib alkoholi kaupluse puhul piirang, et vähemalt 50 meetrit peab olema alkoholikauplusse ja lasteasutuse vahel tegelikult. Me vajame suuremat piirangud ja, ja see vahe peab olema vähemalt 150 meetrit. Ja tegelikult see on päris tõsine teema, sest me ei soovi, et meie lapsed iga päev hommikul ja peale kooli näeksid nii alkoholimüügi kui ka tulemusi nende kaupluste juures. Inimesi, kes alkoholi tarbivad. Euroopa Liit peab olema valmis leppeta Brexit teeks, sest brittide otsustamatus suurendab iga päevaga selle tõenäosust. Mirko ojakivi jätkab Strasbourgist. Ligi kolm tundi arutelu ning taaskord jäi Euroopa Parlamendi suures saalis täna lõuna ajal kõlama teadmine, et leppeta Brexit on tõenäolisem kui kunagi varem. Ent selle vältimiseks peaks Euroopa liit tegema pingutusi. Samas tuleb intensiivistada kriisiplaani rakendamist puhuks, kui britid Euroopa Liidust oktoobri viimasel päeval siiski lahkuvad. Ka eesistuja riigi Soome eurominister peab praegu leppeta Brexitit kõige tõenäolisemaks variandiks. Tüti Tupu Raineri sõnul aga peab euroopalik pidid olema avatud kõikideks uuteks ettepanekuteks, mis aitaks vältida jäika Brexitit. Samas rõhutasid nii Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Brexiti Euroopa Liidu poolne pealäbirääkija Michel Barnier, et Euroopa liidule pole saabunud siiani ametlikult mitte ühtegi ettepanekut, mille üle saaks läbi rääkida. Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutest sai Brexiti debatis sõnaga Jaak Madisson, kes kutsus austama brittide referendumi tulemusi. Brexiti debatti meeleoludest Euroopa Parlamendi saalis. Kõigepealt Marina Kaljurand ja siis Jaak Madisson. Kas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kõnelenud inimesed rõhutasid korduvalt, et ilma leppeta Brexitist lahkumine või tingimusteta ta kokkulepitud tingimusteta Brexitist lahkumine on kahjulik kõigile? Mulle väga meeldis ka Rinjuu kiiver, hostati kõne, kes väga piltlikult näitas, kes sellest kõik kaotavad ja võitjaid leppeta Brexiti puhul ei ole kuigi noh, üldse võib küsida, kas Brexiti pulgi, kes võidab ja mismoodi võidab. Ja noh, eks Faraaž oli oma tuntud headuses. Aga needsamad vastuolud, mis on, millal Suurbritannia lahkub, millistel tingimustel Suurbritannia lahkub, mis apiirist Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel? Need on küsimused, mis on siiamaani laual, millel ei ole lahendust, et mina julgen öelda, et täna on seis sama segane, kui ta oli nädal tagasi kuu tagasi aasta tagasi. Loomulikult kahjuks kriitiline mass, parlamendi liikmed ei suuda mõista elementaarset, milleks referendum, milleks raatia, milleks on inimeste tahe. Inimeste tahe oli selgelt lahkuda Euroopa Liidust Suurbritannias 51,89 protsenti inimesi hääletas niiviisi 2016. Aastal, kuid suures saalis loomulikult kostus hääli, kuidas peaks korraldama nii uue referendumi, kuidas peaks ikkagi nii-öelda Põhja-Iirimaa välja jätma Euroopa Liidust lahkumisel justkui arvestamata, et ühendkuningriik koosneb nii Šotimaast kui ka Põhja-Iirimaast. Aga ma loodan, et see väga ei kõiguta Briti valitsust või peaministrit ja kindlasti nad teevad oma tööd edasi hoolimata. Ta mõndade inimeste arvamusest siin saalis. Mirko ojakivi Strasbourg. Ja välisuudistega jätkame. Eile Iisraelis toimunud erakorraliste üldvalimiste tulemuseks on tasavägine seis peaminister Benjamin Netanyahu ja tema põhivastase Benny kantsi parteide vahel. Pärast, kus suurem osa hääli on loetud, on Netanyahu parempoolne Likud saanud 120 kohalises parlamendis 32 ja kantslitsentristlik Sini-Valge allianss samuti 32 kohta. Kumbki partei ei ole aga saanud enamust ka koos oma liitlastega ning kaalukeeleks osutub endine kaitseminister Avigdor Lieberman, kelle rahvuslikul parteil on esialgsetel andmetel üheksa kohta. Genesseti suuruselt kolmandaks jõuks tõuseb aga ilmselt 12 kohaga peamiselt araablaste eest koosnev ühisnimekiri. USA president Donald Trump teatas, et Washington karmistab esimese sammuna vastuseks Iraanile omistatud rünnakule saudi naftarajatiste vastu oluliselt Teheranile kehtestatud sanktsioone. Nii kirjutas ta Twitteris. Trumpi juhtis Ühendriigid mullu mais Iraani tuumaleppest välja ja taaskehtestas Teheranile karmid majandussanktsioonid eesmärgiga viia riigi naftaeksport nulli ja sundida seda loobuma agressiivselt välispoliitikast. USA ja Saudi Araabia kahtlustavad, et eelmisel nädalavahetusel aset leidnud rünnakud saudi naftataristule korraldas Iraan kuigi selle eest võtsid vastutuse jeemeni huti mässulised. Teheran eitab seda. USA president Donald Trump nimetas oma uueks riikliku julgeoleku nõunikuks Roberto Braieni, kes töötas seni presidendi eriesindajana pantvangide küsimuses. Ub laienemist saab Trumpi neljas riikliku julgeoleku nõunik pärast seda, kui eelmine nõunik John Bolton 10. septembril ametist lahkus. Afganistani islamiliikumise Talibani esindaja teatas, et nad on valmis USAga kõnelusi jätkama. Alles eile hukkus kahes Talibani korraldatud rünnakus Afganistanis vähemalt 48 inimest. Rühmituse pealäbirääkija õigustas viimaste päevade verevalamist sellega, et ka ameeriklased on tapnud tuhandeid rühmituse liikmeid. USA president Donald Trump põhjendas septembri alguses Talibani kõneluste lõpetamist Ühendriikide sõduri hukkumisega islamistide rünnakus. Ligi kaks aastat kestnud diplomaatiliste pingutuste eesmärk oli saavutada Talibani ka kokkulepe, mis võimaldaks USAl pärast 18 aastast sõda enamiku sõdurist Afganistanist välja tuua. Ja kodumaale eile rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas vikerraadios, kuidas teda häirivad keeleoskamatud teenindajad, taksojuhid, toidukullerid. Ühtlasi pakkus ta välja, et võib-olla peaks keeleinspektsioonile õigusi juurde andma. Madis Hindre uuris, mida keeleinspektsioon vajab. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõdeb, tööd tuleb neile üha juurde, igal nädalal saab, annab paarkümmend kaebust, valdavalt tuleb kaebusi eestikeelse teenindamise puuduse kohta. Tuleb hästi palju viimasel ajal kaebusi toidukullerite ebapiisava keeleoskuse kohta või noh, võiks öelda isegi, et täieliku mitteoskamise kohta inspektsioonile ei anna tööd mitte ainult need inimesed, kes hiljuti Eestisse saabusid. Vaid ka noored koolilõpetajad ja peamiselt vene keelt rääkivad inimesed jäävad Maxima kassaleti taga töötades keelega hätta. Ta, kusjuures mõne ettevõtte üle kaebavad inimesed pidevalt ja korduvalt, aga mida siis keeleinspektsioon vajaks? Ilmar Tomusk tõstab esile sunniraha, praegu on sunniraha ülemmäär 640 eurot ja tavalisele töötajale on see kohutavalt suur summa aga juriidilisele isikule, suurele firmale või suurele kohalikule omavalitsusele see ei ole nagu argument võib-olla tõesti, et keeleseadust täitma hakata ja see on üks valdkond, mille üle tasub ilmselt poliitikutel, kes eesti keele staatuse ja inimeste keeleõiguste pärast muret tunnevad, et selle üle mõelda. Sammas ainult reeglite muutmisest ilmselt ei piisa. Ilmar Tomuski sõnul töötab keeleinspektsiooni see ainult 10 inspektori. Kõige rohkem pigistab king Tallinnas ja Harjumaal sellepärast et erinevate teenust pakkuvate inimeste osakaal suureneb siin kõige kiiremini ja siin on ka kõige rohkem neid erinevaid kullerteenuseid taksoteenusepakkuja, kui ei pea nende kontroll, on see, mida tuleks tõenäoliselt tugevdada. Ühtlasi sooviks inspektsioon kontrollida ka neid ette võtta teid, mis pakuvad eesti keele kursuseid. Ilmar Tomusk räägib, et praegu saab kaasa rääkida siis, kui uus ettevõtte tegevusluba taotleb. Kui reaalset kontrolli selle üle, kes ja kuidas keelt õpetab, inspektsioon teha ei jõua. Me oleme üle vaadanud õpetajate kvalifikatsiooni, aga kui ma nüüd võtan, et arvutis selle õpetajate nimekirja, siis tuleb välja, et üks õpetaja õpetab, neljas, viies või kuues või isegi 10. keelefirmas ja samal ajal annab tunda ka üldhariduskoolis. Võib tekkida selline kahtlus, et kuigi tema nimi on selle firma õpetajate nimekirja kas tegelikult ikkagi õpetab tema või õpetab hoopiski teine ehk ka selle jaoks, et keeletundides reaalselt kohal käia vajaks keeleinspektsioon töötajaid juurde. Olen mõelnud, et kui me saaksime kaks uut ametikohta järgmisel aastal täita Ta ja ülejärgmisel veel võib-olla kaks, et siis tasapisi oma ressurssi suurendades. Võib-olla, kui me jõuaksime 25 30-ni, et see oleks juba päris hea. Ettevõtte Estonian sell, mis toodab 2006.-st aastast Euroopa ja Aasia paberivabrikutele ainsana Eestis haava puitmassi, tutvustas täna Kundas 20 miljoni suurust investeeringut. Austria kontserni Hainsel Group kuuluva ettevõtte juhatuse liikme Lauri Raidiga rääkis investeeringust Rene Kundla. 20 miljoni eest saime käibekasvu 10 protsenti ja ressursitõhusust kokkuse moodustus kuuest erinevast ala projektist. Et saada nii rõve töötlust efektiivsemaks kui ka tootmismahtu erinevalt kolme seadmega ülespoole ja kuluefektiivsust kahes erinevas lõigu suude seadmetega. Tõhustatud. Kui raske oli omanikule tõestada, seda investeeringut on vaja, eks raha kättesaamine on alati omaette väljakutse, aga kui tegelikult on võimalik saada kaks kompromissi ehk kokkuvõttes ikkagi elektriaktsiisi diferentseeruv esimene, mida tänu praegusele valitsusele lõpuni viidi ja samamoodi meil oli ikkagi äriplaan, mis näitas, et on jätkusuutlikkus, puitpassi, tselluloositööstusesse investeerida, siis see kompleksina kontsernis on strateegilise toe all. Kas investeering tähendab ka töökohtade arvu tõusu? Me oleme nii ETV efektiivne ettevõte, et me oleme küll nüüd selle aasta jooksul neli töökohta juurde loomas kuid ütleme otse välja, et otse nendest investeeringutest pärinevalt ei pidanud ühtegi töökohta juurde tegema, säilitades kuluefektiivsuseesmärki, üritame teha investeeringuid ilma töökohtade juurde, loomata palju praegu on töötajaid ja ma tean, et te töötate täis hoidlusega, neljas vahetuses. Meil on sellel aastal 90 inimest olnud ette oma nimekirjas pluss allhankijad ja partnerid. Paljud üldse töökoht ja annate, sest tegelikult üks asjad, mis on siin tehases teinud, kaudsed töökohad. Täpselt, et see on üks rohkem kaudsete töökohtade maht, et kui meie palka otseselt 90 inimest, siis kuskil 500 inimest on pidevalt hõivatud selle ettevõtte töös hoidmisega. Palju nende aastatega on üldse investeeritud teie tehasesse. Ja kokku on 200 miljonit eurot investeeritud siia tehasesse, sellest kolmveerand tehti ära tehase käivitamisel 2006 ehk 153 miljonit eurot ja ülejäänud 50 miljonit on investeeritud viimase kaheksa aasta jooksul. Esimesed aastad, kui me vaatame seda kasvukõverat, siis oli päris raske, kas need rasked aastad on üle elatud. Nii-öelda eelmised kaks aastat on meil väga hea majandustulemustega olnud. Meie tehase käivitamine langes kokku tegelikult Euroopa energiapoliitikamuutusega, mille tõttu tulid üldsegi elektrile maksud juurde. See tegi meie väljakutse, aga vaatame nüüd tulevikku, siis kindlasti majandus on Euroopas ja maailmas praegu muutumas ja need, kes on kulutõhusad ja suudavad konkurentsis vastu pidada, jätkavad ka võiduka lõpuni pikas horisondis. Lisaks Eestis juba tegutsevatele filmifondidele on nüüd ka Saaremaal oma filmifond, mis hakkab toetama just Saaremaal ülesvõetavaid filme ja filmiprojekte. Fond ootab taotlusi jagamisele läheks juba tänavu 10000 eurot. Margus Muld küsis fondi kahelt asutajaliikmelt Rainer Paenurga alt ja Mikk rannalt selle eesmärkide kohta. Selleks aastaks, nagu juba mainitud, on saarte filmifondis olemas ja valmis väljajagamiseks 10000 eurot. Tõsi, kasutajad ise tõdevad, et esmane summa pole ühe filmi eelarvet vaadates siiski väga paljulubav. See fond on tegelikult avatud ka jooksateks panustamiseks. Kui mõni ettevõtja organisatsioon tunneb, et Saaremaa filmifondi eesmärgid võiksid ühtida nende omadega, siis kõik nii-öelda lisapanused on teretulnud meie eesmärgid. Eeskätt on nii-öelda tuua Saaremaa siis nii-öelda filmitegijate kontekstis rohkem pildil, et kui täna on filmitegijatel võimalik taodelda, siis raha Ida-Viru filmifondist film Estonia alt ja Tartu filmifondist, sest tegelikult see nii-öelda Lääne-Eesti ja saared on sellelt pildilt puudu ja meie eesmärk on nii-öelda turundada ka Saaremaad, eeskätt siis selliseks atraktiivse filmi tegemise kohana. Aga see väide, et üks filmi pandud euro toob kolm eurot tagasi Kuidas need ohutus usun, vägagi seesama. Ida-Viru filmifondi näide on täna selline, et kus nad on siis toimetanud ja alustasid enam-vähem samasugusesse suurusjärguga nagu meie täna aga, aga nende nii-öelda filmifondi siis toetusena välja jagatav summa on tänaseks juba 200000 euroni küündinud ja just nimelt nende tegevusaastate varasemate tegevusaastate kohta mõttest lähtuvalt tegidki nad ülevaate, andsid märku, et ühe, üks see on välja jagatud euro toob regiooni kolm tagasi ja filmi nii-öelda võttegrupid tihtilugu suured võtteperioodid on pikad tegelikult ja me toetame just nimelt Saaremaale teatavaid projekte, ehk siis kogu see toetusena välja jagatav raha tegelikult jääb siia samma koha peal alles ja elavdab siis seda ettevõtlus seal see võib olla reklaamfilm, see võib-olla õppefilm, see võib olla mängufilm, see võib olla täiesti mingisugune õppeprojekt, et meie filmifondi helistabki täna teistest see, et me oleme just nimelt selle et otstarbe sinna sisse jätnud Summa, mis tänavu saarte filmifondis juba jaotamiseks olemas, on puhtalt Saaremaa valla eelarvest. Vallal on ka varasem kogemus olemas. Klassikokkutulek kaks valmimist toetas Kuressaare linn 25000 euroga ja nüüd osutataksegi, et pisut müstiline filmimaailm annab iga paigutatud euro mitmekordselt piirkonda tagasi. Helle ka Saaremaa valla abivallavanem. Eelkõige ta on jah, selle piirkonna turundamine, selle piirkonna nii-öelda näitamine ja sellest lähtuvalt niisugune arendamine, et selge on see, et kui Eesti filmi fondi ikkagi ei ütle ette, et kus peab filmima, siis regionaalne polnud, just on suunatud sellele piirkonnale. Margus Muld, Saaremaalt. Vaba lava Narva teatrikeskuses algab uus teatrihooaeg. Täna esietendub eesti ja vene teatritegijate koostöös valminud dokumentaallavastus lõhe, mis uurib piiril elavate inimeste saatusi. Jüri Nikolajev annab teada Lõhe on dokumentaallavastus, mille tegijad tulid Narva uurima, kuidas enam kui veerand sajandit tagasi tekkinud riigipiir on muutnud kohalike inimeste elu ja omavahelisi suhteid. Moskva lavastaja juurikviad kovski sõnul olid projekti õnnestumiseks kõik eeldused olemas. Las perspektiiv, et otse ikka tuli. Kus asuvad siis dokumentaallavastuses on perspektiivi siis, kui inimesed elavad teatud olukorras läbi erakordseid, karme ja saatuslike sündmusi ja piir peab eelduslikult esile kutsuma kunstilist keemiat. Ega me ette tulemust ei teadnud, nagu see on iga suurimuslikus dokumentaalprojektis kuid kõik eeldused olid paljulubavad. Mulje lugemises. Lavastuse valmimise käigus selgus, et tegelik lõhe on Narvat ja jaanilinnalt lõhestanud riigipiirist sügavamal, räägib Peterburi dramaturg hinnak nirk. Chan budism on praegu intervjuu, muljed, vussod, intervjuud. Mida rohkem me kohalikega rääkisime, aga me tegime üle 200 intervjuu eri rahvusest ja erineva sotsiaalse taustaga inimestega. Seda rohkem sai meile selgeks, et lõhed jooksevad inimeste keelte ja kultuuride vahel ning see on riigipiirist huvitavam ja tähtsam. Niversni trend. Dokumentaallavastuses osalevad üheskoos eesti ja vene näitlejad kes kogutud elulugude põhjal mängivad Narva ja Jaanilinna elanikke. Näitleja Martin Kõiv mängib Narva eestlasi pikemat aega. Narvas elanud vanahärrat ja piirilinnas töötanud arhitekt. Minu jaoks on see täiesti erakordne maa poolt kunagi varem niimoodi tööd teinud dokumentaalteater toob sind inimese juurde tagasi, kuidas nad elavad, kuidas nad näevad ja nende lood, kuidas nad omavahel hakkavad põrkuma, kuidas ühed inimesed mõtlevad ühtemoodi, teised teistmoodi, kolmandat, kolmandat moodi. Minu jaoks tundub see lõhe, kui on, see on nagu inimeste vahel või inimeste sees. Narva tegelikult on ju noor linn ja siin on, on mõned eestlased, kes siin on vanemad põlve, nendel on nagu mälu. Aga sellel venelasel, kes praegu siin elab, mul on tunne, et ta ennast identifitseeri nagu Venemaaga. Aga targutada, päris eestlasena ennast ei tunne, et mingisugune identiteedikriis on siin võib öelda, ütleme seal kohalikul inimesel mina küll nagu soovitame eestlasel teatrisse tulla, et näha, kuidas tema eesti riigis läheb. Dokumentaallavastus lõhe esietendub täna ja homme Narva vaba lava teatrikeskuses, kuu lõpus saab seda vaadata Eesti Rahva Muuseumis ja novembris vaba lava teatrikeskuses Tallinnas. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Järgneval ööpäeval on Eesti ulatusliku madalrõhuala lääneservas põhja- ja loode poolt kandub siia külma õhku, mille sooja merevee kohal moodustub rünksajupilvi. Ööl vastu homset tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib tekkida udu. Puhub loode ja põhjatuul üks kuni seitse, saartel ja rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss kuue kraadini ning maapinnal langeb kohati miinus kahe kraadini. Rannikul on kuni 11 kraadi sooja. Homme päeval tuleb muutliku pilvisusega ilm, ennelõunal sajab hoovihma, kohati. Pärastlõunal mitmel pool. Tuulan, hommikupoolikul nõrk ja muutliku suunaga, pärastlõunal pöördub aga enamasti kõikjal loodesse ning tugevneb Lääne-Eesti saartel ja mandri looderannikul kuue kuni 12 puhanguti 15 õhtul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 12 kraadi. Ja spordisündmustega jätkab Johannes vedru. Eesti meeste võrkpallikoondis jäi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri viimases alagrupimängus null. Kolm alla Ukrainale. Geimides kogusid eestlased vaid 17 15 ja 14 punkti. Täna jäädi suurtesse raskustesse vastuvõtul, ukrainlased mängisid aga enesekindlalt ja tulemuslikult. Alagrupist edasipääsemise võimalus oli eestlastel kadunud juba enne tänast kohtumist, Ukraina kindlustus aga koha kaheksandikfinaalis. Nii Martti Juhkami kui Hindrek Pulk tõid Eestile kaheksa punkti. Seega lõppes Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Eesti koondise jaoks viie kaotusega. Aga millestki positiivsest. Ka maadleja Epp Mäe jõudis Kasahstani pealinnas Nursultani jätkuvatel maailmameistrivõistlustel naistemaadluse kaalukategoorias kuni 76 kilogrammi poolfinaali, kus kaotas punktidega null. Seitse jaapanlannale hiroeszukile. Veerandfinaalis oli mäe punktidega neli. Kolm jagu saanud kanadalanna Erica Elizabeth viibest. Seejuures sooritas mäe talle võidu toonud võtte kõigest üks sekund enne maadlusaja lõppu. Poolfinaali jõudmisega tagas Eesti parim naismaadleja endale koha tuleva aasta Tokyo olümpiamängudel. Homme maadleb mäe pronksimatšis. Tal on võimalik korrata oma nelja aasta tagust saavutust, sest 2015. aastal pälvis mäe MMil Just pronksmedali. Selline saigi tänane Päevakaja ilusat õhtut.