Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku reedesed 20. septembri olulisemad päeva sõnumid, mina olen Uku toom. Maanteeamet jättis Kuressaare Tallinna liinilennuhankest välja lennuki vanusetingimuse. Saarlased ei ole otsusega rahul. Mulle tuli äärmiselt palju sõnumeid, kus oldi väga nördinud ka tegelikult minu töös, et kogu aeg on ju räägitud, et miks vallavanem ei ole siis seisnud, et hanketingimused on ju teised, mida mina olen avalikkusele ettevõtjatele rääkinudki. Maanteeameti kinnitusel otsitakse Kuressaare lennuliinile nõuetele vastavat 40 kohalist lennukit, mis võivad lennata rotatsiooni korras. Nüüd saavad firmad pakkuda just lennukeid, mis lendavad ka rotatsiooni ja me arvame, et see kindlasti toob juurde rohkem pakkujaid. Mõnekümne päevasena päisena saab väikesaartele viidud loomakarjad on kasvanud nõnda suureks, et nüüd muretsevad elanikud, kuidas loomi mandrile saada. USA-s on e-sigarettide tõmbamise pärast kopsuhaigustesse surnud juba kaheksa inimest. Terviseametnikud ei tea aga endiselt, mis haigestumisi täpselt põhjustab. 80 protsenti Läti ja Venemaa vahelisest piirijoonest on välja ehitatud, aga töö lõpetamiseks on vaja lisaraha. 1944. aasta suurt paadipõgenemist meenutatakse õhtul Haapsalus peetava mälestustseremooniaga. Esimene Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia laureaat on raamatuillustraator Regina lukk. Toompere. Ta on väga tugevate värvidega näiteks olnud ja väga tugev akvarell-ist üldse. Samastun suudab olla seal kõrval väga peenetundeline graafik ja põnevaid graafika lahendusi teha. Ilm püsib sajune, öösel on temperatuur miinus ühest pluss 11 kraadini, homme on üheksa kuni 16 kraadi sooja. Saaremaa vallavanem ja mitmed ettevõtjad on pettunud maanteeameti otsusest Tallinn-Kuressaare lennuhanke kohta, saarlaste kolm põhitingimust olid suurem lennuk mitte vanem kui 20 aastat ja seniste lennuaegade muutmine. Maanteeamet loobus lennuki vanuse kriteeriumi lisamisest hankesse. Margus Muld küsis kommentaari vallavanem Madis Kallaselt ja ettevõtja Indrek Kasela Alt. Kas see praegune seisukoht riigiameti suhtes on praegu Madis Kallasel kui Saaremaa vallavanemal Veiga Saaremaa ettevõtet? Ütelge, kes ju kogu selle asja eest on pidevalt ka seid nüüd, et lõpus sisuliselt viimasel nädalal teha selline otsus, mis oli kooskõlastamata kohaliku kogukonnaga Saaremaa vallaga. Et selles osas on tõesti äärmiselt suur pettumus, hanketingimused on ju teised, mida mina olen avalikkusele ja ettevõtjatele rääkinud Saaremaa vallavanemana, ma rõhutan, et, et sellest oleks pidanud meid teavitama vajadusel veel lükkama nädal või kaks selle hanke väljatulekut edasi oleme oodanud seni aastaid, siin võime oodata sele nädal kaks, kolm ka rohkem. Ja oligi nii, et seda lõplikku varianti lugesin ajalehest. Ja sellest ei ole teil teatud, ajakirjanik helistas ja ütles, et selline info on tulnud, et sellist asja pole arvestatud ja siis ma läksin ajalehtedest vaatama, oligi nii, et seda ei olnud kooskõlastatud. Väide nüüd, et magus pole oluline, eriti maanteeametisugulust kõlab ma loodan, et ainult ebakompetents sõna, aga kindlasti lausa kriminaalsete tulemustega peame meie elama aastaid tagajärgedega tegelemine kogu Eesti vabariik. Maanteeamet kinnitab omakorda, et hanketingimused on vallavalitsusega läbi räägitud. Tõnu Karjatse jätkab. Maanteeameti peadirektor Meelis Telliskivi lükkas ümber Saaremaa vallavanema Madis Kalda väita, nagu poleks vallavalitsusega hanke tingimusi läbi räägitud. Telliskivi sõnul on tegemist pikka aega ette valmistatud lennuhankega ja 40 kohalisest lennukist on räägitud algusest peale, suvel tõuseb aga Saaremaale lendavate reisijate kõrv kas 40-st kohast siis piisab Meelis Telliskivi? Kui vaadata nüüd Kuressaare aktiivsus, mis seal suviti toimub, siis kindlasti mõned nädalavahetused võib-olla ka rohkem võiks täituvus olla 70 või isegi rohkem, aga täna tegelikult ühistranspordi mõttes me peame vaatama lennuki täituvust kogu aasta lõikes, sest võib-olla jah, ideaalmudel olekski selline, suvel lendab suur lennuk ja siis ütleme madalamal perioodil väike lennuk, aga tehniliselt ollakse väga raske ja kui me sellise hanke välja kulutaksime, siis ma arvan, et see läks riigile tunduvalt kallimaks. Lennuki vanust ja tehnilist seisukorda omavahel siduda ei saa, ütleb maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mikko Männik. Lennundusmaailmas kehtivad reeglid, et lennuk olema tehniliselt korras ja lennukil peavad olema kõik vajalikud load ja sertifikaadid, kui need on olemas, siis on ka sõitjal ja tellijal kindlus, et selle lennukiga midagi ei juhtu ja lennuk, lennuk lendab korralikult, et otseselt siduda ära niuke konkreetset vanust siis kvaliteediga või tehnilise seisukorraga, see ei ole jah lennundusmaailmas õige ega nii-öelda kehtiva praktikakohana. Meelis Telliskivi sõnul muutus praeguses hankes eelmistega võrreldes see, et Kuressaarde võivad lennata lennukeid ka rotatsiooni korras. Et kui meil eelmises hankes oli täpselt määratletud, et Kuressaare lennuliini jaoks peab olema üks konkreetne lennuk ja üks asenduslennuk siis tänasel hetkel me muutsime seda, et ei ole nii-öelda lennuk ei pea olema üks kindel, vaid lennuk peab olema nõuetele vastav 40 kohta või suurem ja see ongi eelis, et nüüd saavad firmad pakkuda just lennukid, mis lendavad rotatsiooni. Eelneva hanke puhul. Eeldasime seda, et Kuressaare jaoks oleks nagu oma kindel lennuka ja sellepärast me selle muudatuse tegime ja me arvame, et see kindlasti toob juurde ka rohkem pakkujaid. Praegu saavad Kuressaare liinilennuhankel teha pakkumisi kõik lennufirmad. Hange on avatud 14. novembrini. Väikesaartel on probleemid liiga suureks paisunud looma karjadega. Madis Hindre räägib lähemalt. Alates 2010.-st aastast Abrukale viidud 60 šoti mägiveist riiki Euroopa Liit aitasid, sest looduskaitseala kasvas võssa ja pilliroog piirust. Merevaatemeestest oli abi ning hea toidu peal sainet palju. Täna elab Abrukal 350 veist ja tuleval kevadel võib neid olla juba üle 500 Abruka saarevaht. Rein Lember ütleb, et päris kriisisaare peal veel ei ole, aga ometi tuleb nüüd mõelda, kuidas osa karjast mandrile viia. Loomad ei pea seda, et me tegeleme ja siis nad peavad väikest pausi oma paljunemises. Ühel hetkel on hilja. Kuna Saaremaal Roomassaares on loomade üleveoks sobilik panda nimeline laev olemas, pole Abruka olukord kõige keerulisem. Saarel oleks tarvis kaldteed ja umbes 15000 eurot maksvat treilerit. Pakri saarelt on loomi mandrile varemgi viidud, aga veeteede ametilaev enam püsivalt Tallinnas ei peatu ja kui see Haapsalus tellida, maksan kohale sõitmine mitu 1000 eurot. Osaühingu Pakri tarvas juhatuse liige Urmas Sepp ütleb, et nii palju ehk neljasadat veist pole Pakril varem olnud. Ehk hädasti oleks tarvis osa loomi mandrile kombinaati viia. Aga millega veab nelja jalaga ja teine asi, see laava tellimine käib läbi bürokraatiaks läbi kohaliku omavalitsuse. Garantiikirjad ja värgid, hulkasid palvetamist ja, ja Lunnist, eks ole. Selleks, et loomad mandrile saada, vajaks Pakri saared pargast. Võib-olla kahesse lääne poole jääva Osmussaarega sealsest 34-st lambast on saanud 250 ja seitsmest veisest 50, räägib Osmussaare saarevaht Rita Koppel. Ta on nagu piiri peal, et see 250 õmblus talle tõel Aga Saarele sobilik pargas on kallis, võib-olla üle 100000 euro ja kui küsida, miks mitte saarele väiketapamaja teha, et siis mandrile liha viia, vastavad kõik nagu ühest suust VTA, kui looma müügiks. Ta peab täitma terve rea keerulisi nõudeid ja sestap pakutakse välja hulga lihtsam lahendus. Koppeli sõnul võiks kohale tulla jahimees, tappa veise nakkud, põdra. Ulukile vastuvõtupunkt näiteks kiinamäel, mis on meile väga sobilik, me saame selle keha viia ju pärast sinna, ma arvan, et see oleks kõige mõistlikum variant üldse. Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Harles kaup seda mõistlikuks ei pea, pigem pingutaks ta ikkagi selle nimel, et saartele ametlikud tapapunktid luua. Muidugi nõuavad ka need korralikku investeeringut ja teine võimalus oleks muuta seadust nii, et rohkem liha saaks söödud koha peal. Äkki siis vastutust jagades võiks ta turistile pakkuda seda liha siis söögiks. Tarbija teab, et ta kontrollimata liha sööb ja kui midagi on, siis teab, kus ta sai seda. E-sigarettide kasutamisega seotud kopsuhaiguste hulk on USA-s tõusuteel, sellest Maria-Ann Rohemäe. 38. osariigis on kokku haigestunud üle 530 inimese, räägib Arizona osariigi arst tännikaal. Inimestel on hingamisraskused madal, hapnikutase see näib justkui kopsupõletik. Kaheksa juhtumit on lõppenud surmaga, kuid terviseametnike sõnul võib see number kasvada sest nad ei tea veel, mis täpselt haigestumisi tekitab. Probleem võib-olla nii e-sigarettide õlides, küttemehhanismide kui ka täita padrunite materjalides räägib USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse asejuht Andrjušat. Kuid olevast sõngo sans haaret, ääred, ropojend. Meil ei ole üht kindlat toote lisaainet või tootemarki, mis oleks seotud kõikide juhtumitega. Enamik patsiente aga kinnitasid, et nad kasutasid e-sigaretti õlisid, milles olid tetrahüdrokannab linool. See on kanepi psühhoaktiivne koostisosa ehk lihtsustatult öeldes aine, mis teeb pilver. Nende õlide päritolu ei ole tihti selge. Veel kord Arizona osariigi arsteniqvaal. Kõik inimesed, kes tõmbavad e-sigarette, teevad teineteise peal proove sest siin pole kunagi olnud laborit, mis oleks kõiki neid asju testinud, enne, kui need turule tulid. Iili Ülikooli professorite hiljutise uuringu järgi on peamine probleem maitsega e-sigarettidest. Maitsesegu ja vedela nikotiini vahel tekib keemiline reaktsioon, räägib Heili Ülikooli meditsiiniosakonna professor Julist Zimmermann, so ööbin ääre paide menifactyorigna. Viieks pluss seega need ained, mida tootja lisab, ei võrdu keemilise seguga, mida inimesed kasutavad. Vedelikus toimuvad keemilised reaktsioonid. President Donald Trump soovib maitsestatud e-sigarette keelata sest need on muuhulgas muutunud populaarseks laste ja teismeliste seas. Mitmetes osariikides on seda ka juba tehtud. Osad ametnikud kardavad, et see võib olukorra veelgi hullemaks. Tehasest maitsestatud õlid liiguvad tõenäoliselt mustale turule, kus nende koostisosade kontrollimine on võimatu. Mõned USA meediakanalid on otsustanud erinevate haigestumiste tõttu e-sigarettide reklaamimise lõpetada. Teiste seas on sellise otsuse vastu võtnud CBS-i CNN. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Suurem osa Läti ja Venemaa vahelisest piirijoonest on välja ehitatud, aga mitmed probleemid on veel õhus. Sellest Ragnar Kond Läti ja Venemaa piirialane praeguseks neli aastat toimunud maaparanduse ja ehitustööde järel oluliselt teistmoodi välja kui enne neid. Kui varem oli siin tihe mets või võpsik ja raskelt läbitav märgala või jõed siis nüüd saab Läti piirivalve 283 kilomeetrisest piirilõigust 220-l üsna hõlpsalt liikuda. Koos okastraadist. Pealsega on tara kõrgus 2,7 meetrit ja seda on paigaldatud 93 kilomeetrit ehk pisut enam kui projektis ette nähtud kuid vaja oleks sadakond kilomeetrit võrkaeda. Veel kõike polnud maastiku eripära arvestades võimalik ette näha. Praegu pole aga selgust, millal nende tööde jaoks raha leitakse. Kokku on Läti ja Venemaa vahelise piiri ehitus maksnud 21 miljonit eurot. Valvetehnika selle hulka ei kuulu, seda on soetatud eraldi jahustatakse veel, kõneleb Läti piirivalve viljaka osakonna insenertehnilise talituse juht juurist. Ideaalis tuleks teha geoloogilised uuringud ja seejärel kavandada nii täna kui ka laudraja ehitust, räägib Dmitrijev. Ebastabiilne pinnas võib need paigast ära nihutada. Statistika järgi on aga oluliselt vähenenud ebaseaduslike piiriületuste arv ning piiri valvamine on muutunud ülevaatlikumaks ja piirivalvurite töö lihtsamaks. Lätile on Venemaaga piirileppe ja piiride markeerimine lõpetati paar aastat tagasi. 12 meetri laiusel piiriribal saavad patrullid liikuda jalgsi, mõnes kohas ATV ja isegi autoga. Üle jõe on ehitatud mitu silda ja märgalale paigaldatud laudtee otse Venemaa piiril asuvat Gordonit, kus piirivalvetoimkonnad saavad hõlpsasti oma lõiku jälgida ja sellel liikuda kõneleb. Täna on paigaldatud nelja meetri kaugusele piirijoonest, edasi on samuti nelja meetri laiune järelkontrolliriba, kus saab fikseerida nii ebaseaduslike piiriületajate kui ka loomade liikumist ja siis saab vajadusel juba edasi tegutseda. Siis on meil kahe meetri laiune patrulli rada piirivalvurite jaoks ja seejärel veel kahe meetri laiune vaba vaatlusala, kus koer saab jälje üles võtta. Nii rääkis siis Läti piirivalve viljaka osakonna insenertehnilise talituse juht juurist Dmitrijev. Venemaa on omapoolset piiriala puhastanud metsast, kuid jälgimise patrulli radu pole sinna rajatud Läti Valgevene piiri ligi 170-st kilomeetrist plaanitakse 2,7 meetri kõrgune tara paigaldada 130-le kilomeetrile. Sealse piiri väljaehitamise eelarve on 27 miljonit eurot. Kunda hüdroelektrijaama edasine saatus on sattunud keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti vaidluse objektiks jätkab Rene Kundla. Keskkonnaamet soovib Kunda jõekalade elukeskkonna parendamiseks paisutus likvideerimist tänaseks palus keskkonnainspektsioon Elektrijaama valdajal aktsiaseltsile generaator esitada keskkonnaametile oma edasised plaanid ette võtta, küsis segase olukorra tõttu vastuseks ajapikendust. Olukorda kirjeldas aktsiaseltsi generaatori juhataja Jan Niilo. Meil on tegelikult tänase seisuga olemas ka muinsuskaitse eritingimused, mis tegelikult sätestavad üleüldse, mis selle objektiga ette on võimalik võtta. Ja seal on välja toodud ka tegelikult asjaolu, et sellel objektil paisutus, likvideerimine, keelatud tegevus, ehk siis, et inspektsioon käseb meil sisuliselt selle paisutuse likvideerimisega rikkuda muinsuskaitseseadust. Keskkonnaametnike arvates on piirkonnas hüdroenergiast olulisem arendada looduskasutuse kaitse all olevat Kunda jõge kala Joena. Nad toetuvad aasta tagusele riigikohtu lahendile, mis jättis jõusse keskkonnaameti otsuse keelduda aktsiaseltsile generaator vee erikasutusloa andmisest. Keskkonnaameti põhja regiooni juhataja Jaak Jürgenson. Paisutus, mis kuidagi võib-olla on see, nagu killustab selle rändade ära, et esimesed kaks kilomeetrit küll kala jõuab sinnamaani, aga edasi ta paraku ei jõua. Mis tähendabki seda, et 90 protsenti nendest võimalikest elupaikadest ja kudealadest on tegelikult kalale kättesaamatu. Muinsuskaitseameti seisukohalt on Baltikumi esimese ja maailmas ühe vanema hüdroelektrijaama säilitamine oluline tekkinud olukorda muinsuskaitsjate sõnul murettekitav sõnal Muinsuskaitseameti, Lääne-Virumaa nõunikulmir, jama Abelil. Et kaks sellist Eesti riigiametid ei suuda omavahel kokku leppida ja inimesele öelda, mida ta teha tohib, mis on need olulised asjad, milles me kõik võiksime kokku leppida ja ühiselt aru saada? Kohaliku Viru-Nigula vallavõim pooldab hüdroelektrijaama säilitamist ja paisu omaniku pakutud lahendust kalade paisust ümbersuunamiseks, mida keskkonnaamet pole pidanud sobivaks. Viru-Nigula vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Heiko Kallo arvates võiks lahendus olla järgmine. Eesti insenerid on võtnud mujalt majandust, šnitti Austriast, Saksamaalt, kruvi kalapääsuga ja nii palju, kui on uuringud näidanud. Austria keskkonnaamet on kinnitanud, et see lahendus on toimiv, et see võiks sobida ka meile ja kõik osapooled saaksid omavahel leida kompromissi. Osapoolte arvates võiks olukorras selgust tuua valitsus. Nii ongi elektrijaama omanik pöördunud palvega kultuuriministri poole. Ministeerium pole tänaseks veel oma seisukohta kujundanud. Viimati töötas Kunda esimene hüdroelektrijaam tosin aastat tagasi. Omaniku sõnul võiks elektrijaama taas töökorda saada paari aasta jooksul. Tund aega tagasi algas Haapsalus mälestustseremoonia, kus meenutatakse kümnete tuhandete inimeste põgenemist punaarmee eest üle mere läände. Juhan Epner kutsus mikrofoni, et Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimehe Ülo Kalmu Ülo Kalm, miks on oluline 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist ka täna meeles pidada? On ju generatsioon, kes 75 aastat tagasi põgenes täna väga eakad ja ei ole ilus, kui nii traagilist aega eestirootslastele, kui oli suur põgenemine lasta unustuse hõlma kaduda. Sellepärast on ta meie jaoks oluline. Millise jälje eestirootslaste kultuurilukku ja kogukonda see suur põgenemine jättis. Kindlasti jättis ta haava, mida ei, ei ole kunagi võimalik parandada. Aga rääkige, täna on siin aga õhtul esmaesitlus Rannarootsi rannavaiba järjest, et mida seal kujutatud on meie neljapäeval, et käsitöömemmed, kes käivad muuseumis iga neljapäev, nemad tikivad pomis jutustab rannarootslaste loo, kes jäid siia ja on elanud kogu nõukogude aja Eestimaal ja Rootsis. Käsitöömemmed, rannarootslased tikivad oma lugu, mis sai nendest, kellel õnnestus põgeneda. Rootsi lõpetuseks, kui te vaatate seda tänast tseremooniat, et mis on selle mälestusmärgi lugu, mille juures tänane üritus siis toimub, et sai avatud viis aastat tagasi, et kirjeldage, mis monumendiga siin Rannarootsi muuseumile siis tegemist on? Viisast tagasi võtsin ühendust eestirootslasest maastikuarhitektist Tüüregoinbergiga ja palusin tema abi, et leida parim lahendus mälestusmärgile. Idee laenasin tegelikult gotlandi saare pealt viikingipaadi, matused on hästi uhked ja Tüürel ütlesin, et leiame parima platsi siia muuseumi, et ma arvan, et, et lahendus, mis on kõik eestirootsi jalad on toonud oma kodukohast maakivi ja sellest on ehitatud sümboolne põgenikepaadi mälestusmärk on ilusam viis. Kuidas saab eestirootslaste põgenemist meeles hoida? Eesti Rahva Muuseumis anti üle Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia. Jane Saluorg jätkab. Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia loomine sai alguse mõttest, et lastekirjanduses käivad tekst ja pildid käsikäes, jätkab keskuse direktor Triin Soone. Kui me nagu mõtleme tagasi näiteks oma lapsepõlveraamat jutu peale, et mis meil nagu meeles on, siis tegelikult esimesena tulevad meile alati meelde need kaanepildid ja kaanepilt. Ta on ju tegelikult alati selline uks sellesse raamatusse, mida sa avad ja kui me ka praegu nentis, käime raamatukogus poes vihkasin esimese valikuvõime, esimene käehaare on alati sellelgi, mis me seal kaane peal näeme. Et tegelikult see illustraatori roll on väga-väga oluline. Soone ütleb, et Eesti illustratsioon elab praegu hästi. Mõnes mõttes näitab illustratsiooni head käekäiku ka see, et esimene Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaat valiti välja 31 illustraatorid hulgast. Žürii hääletuse tulemusena on esimese preemia laureaat raamatuillustraator Regina lukk. Toompere, kes Soone sõnul on tippude tipp ja kelles on veidike ka Valterlikust. Värvidega näiteks olnud ja väga tugev akvarell-ist üldse samastuda suudab olla seal kõrval väga peenetundeline grafiti põnevaid graafika lahendusi teha, lahendada hästi suuri ja võimsaid kompositsiooni üle paarislehtede ja siis samas teha väga üllatavaid vahvaid detaile. Ja noh, eks illustraator ikkagi tugevus on see, kui ta suudab raamatu lahendada võrdselt hästi. Esikaanest tagakaaneni Regina lukk toompere on loonud palju pilte, näiteks leelo tungla raamatutele. Illustratsioonipreemia on laureaadi sõnul suur tunnustus ja loob fantastilise tunde. Milline on aga pildi tekkimise protsess? Päris algus saab asi ikkagi nagu sellest tekstist. Kuna ma ise ei ole kirjutaja, siis käsikiri, mille ma saan ja mida ma loen selle peale ikka tükk aega nagu mõtled, et ei hakka nagu kohe joonistama ja mõtled ükskõik mis asja tehes ma tihtipeale avastan, et mu parimad mõtted on tekkinud varahommikul või peaaegu nagu magades ja siis, kui siis kiiresti laua taha saada, siis kriipsaldad need ruttu need mõtted endale paberile, siis hakkab sealt nagu see protsess peale. Maile Meius räägib, milline on homne ilm. Täna õhtul on vahelduva Lääne-Eesti saartel pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 12 kraadi. Ööl vastu laupäeva pilvisus tiheneb. Öö hakul sajab kohati hoovihma, keskpaiku jõuab Lääne-Eesti saartele laussajuala, mis laieneb edasi mandrile. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, pärast keskööd tugevneb saartel, läänerannikul loodetuul puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üks kuni kuus, maapinnal kohati null kuni miinus üks kraadi. Lääne-Eestis on sooja seitse kuni 11 kraadi. Laupäeva hommikupoolikul on valdavalt pilves ja vihmane ilm. Keskpäeva paiku alates saartest pilvisus hõreneb, väheneb ja saju võimalus väheneb. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning tugevneb kuue kuni 13, rannikul puhanguti 15, õhtul kuni 19 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 14, saartel kuni 16 kraadi. Ja spordiuudised Juhan Kilumets. Maadluse maailmameistrivõistlustel Kasahstanis pronksi võitnud ja Tokyo olümpiapileti kindlustanud Epp Mäe jõudis täna tagasi koju. Ka neli aastat tagasi MMil pronksi kaela saanud mäe pööras tänavusel suurvõistlusel otsustavatel hetkedel enda kasuks mitu väga tasavägist matši. Seejuures alistas ta avaringis Rio olümpiapronksi ja veerandfinaalis Rio olümpiavõitja. Mäe peab tänavust MM-i oma senise karjääri parimaks turniiriks ja hakkab nüüd valmistuma 10 kuu pärast algavaks elu teiseks olümpiaks. Epp Mäe. Ta oli väga-väga raske alagrupp ja sellisest alagrupist tuua, see tulemus, mis täna tuli, võib rõõmu tunda küll. Päris mitmed matsid, mul olid ju väga-väga keerulised lõpus viimased sekundid otsustasid aga, aga kõigide matside poolel võib olla oluline see, et ma uskusin kuni lõpuni, et mul on võimalus, mitte see, et ma olen juba kaotusseisus ja ma ei leia enam seda varianti, et sellise lootusetu tunne lootusetuse tunnet ei tekkinud mitte ühegi minuti jooksul. Kindlasti treeneriga, me arutame kõik asjad läbi, paneme paika plaani järgmiseks aastaks. Me oleme nii mina kui treener, oleme kogemuse võrra rikkamad ja, ja ma usun, et me suudame paremini valmistuda. Võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel on selgunud kõik kaheksandikfinalistid. Eesti alagrupi viimases mängus oli Poola kindlalt kolm. Null parem Ukrainast. Alagrupiturniiril vaid ühe geimi kaotanud Poola kohtub 16 parema seas Hispaaniaga. Kolmandana edasi pääsenud Ukraina kaheksandikfinaali vastane on Belgia. Holland mängib Saksamaaga ja viimasena grupist edasi saanud tšehhi B-alagrupi täiseduga läbinud Serbiaga. A-grupis viis kindlat võitu saanud Prantsusmaa läheb kaheksandikfinaalis vastamisi oma grupist üle noatera edasi saanud Soomega. Itaalia mängib Türgiga, Sloveenia Bulgaariaga ja C-grupi võitnud Venemaa Kreekaga. Ongi kõik kuulmiseni.