Tere õhtust, kell sai kuus. Rahvusringhäälingu raadio uudised võtavad kokku laupäeva, 21. septembril. Mina olen toimetaja Evelyn Villers. Tänasel maailmakoristuspäeval andsid Eestis tooni kooli õpilased, kes kogusid muuhulgas miljon sigaretikoni. Kogu maailmas osales umbes 163 riiki, hinnanguliselt 20 miljoni inimesega. Kui vaadata neid fotosid, mis on meile saadetud üle terve Eesti nendest tõesti entusiastlikke säras ilmsetest noortest, kes on väljas, teevad oma kodukohad puhtaks, siis tegelikult võib olla täiesti rahul. Maksudebati algatanud peaminister Jüri Ratas ütles, et muudatused võiksid kaasa tuua suurema ühiskondliku võrdsuse. USA teadlased suurendab oma relvajõudude kohalolekut Saudi Araabias. Vanemuise väikeses majas esietendub komöödia tere kallis. Tegemist ei ole nüüd sulaselge realism, kliku olmelooga, et meil on sellist poeetikat ja tõstetust siinjuures. Fotograaf Tõnu Naarits pani kokku oma rohkem kui kolme aastakümne fotolavastused ja näitab neid nüüd Lätis Valmiera muuseumi näitustesaalis. Tallinna FCI Levadia ja Paide linnameeskond Eesti jalgpallimeistrivõistlustel täna ei vääratanud ja jätkavad liigatabelis vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Õhutempera kultuur on kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 11 kraadi. Homme päeval on üksikuid sajuhooge, puhub loode ja põhjatuul, saartel põhja- ja kirdetuul neli kuni üheksa, puhanguti 13, põhjarannikul 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Eestlaste algatatud maailmakoristuspäev tõi täna umbes 163. riigis planeeti puhtamaks koristama miljoneid inimesi. Ürituse üks eestvedajaid Mart Normet ütles, et ehkki koristuspäev pole veel läbi, võib ürituse juba lugeda kordaläinuks. Praegu veel maailmas koristus käib. Koristus algas Fidžilt siis eelmise südaööl ning nüüd siis paneme südameni välja Havai saarestiku ka ja siis selguvad lõplikud numbrid, kui palju on sel aastal väljas koristajaid? Tunne ütleb, et tuleb rohkem kui möödunud aastal tahaks ikkagi jõuda üle 20 miljoni inimese, piiririike on vähemalt registreerunud 163. Võimalik, et see number natukene siia sinna veel ka kõigub, aga seda on juba rohkem ka, kui möödunud aastal. Arvestades maailmas on üldse umbes 200 riiki, siis tegelikult võib öelda, et siin eestlaste mahitusel koristab tegelikult tõesti kogu maailm. Eestis andsid koristuspäeval tooni kooli õpilased. Normeti sõnul algabki suhtumine meie koduplaneeti lapsepõlvest. Seda, et lapsed on tulevik, selles ei saa ju mitte keegi kahelda, sel aastal on meil fookuses väike prügi sageli silmale nähtamatu prügi, see, mis tegelikult mõnes mõttes kõige rohkem veid, mürgi, mis laguneb kiiresti pisikesteks osakesteks ja mis ei satugi mitte kunagi prügikasti. No eriti hull näide on siin sigaretikonid ja võib öelda, et täna siin maailmakoristuse raames. Me oleme kogu Eesti pealt kokku korjanud üle miljoni sigaretikoni, mis tegelikult teeb üks koni iga Eesti inimese kohta kus algab ühiskonnas muutus. Loomulikult algab see noortest. Kui vaadata neid fotosid, mis on meile saadetud üle terve Eesti nendest tõest, entusiastlikke säras ilmsetest noortest, kes on väljas, teevad oma kodukohad puhtaks, siis tegelikult hingu võib olla täiesti rahul, et meie, Eesti on heades kätes kogu planeet on tegelikult heades kätes. Lihtsalt küsimus on, kas me suudame hoida seda planeeti nende jaoks, niikaua kui noortest tulevad otsustajad ja noored hakkavad reaalselt seda maailma muutma, et ikkagi me kõik peame oma panuse selleks andma selleks et siis noored tuleksid välja tõeliste innovaatiliste ideedega. Kuidas pöörata kogu planeet paremuse poole. Meie Brüsseli korrespondent Epp ehand käis aga täna Antwerpeni vaatamas, kuidas seal koristuspäev läks ning jagas oma muljeid. Belgia üks suuremaid koristusaktsioone oli siis just Antwerpeni linnas Antwerpeni sadamaalal. Et üks teema sellel koristuspäeval on ka jõgede puhastamine ja sina pani läbiva jõe ääres koristasid inimesed täna väga palju prügi. Üle 1500 inimese oli siin ja Belgias kokku arvatakse, tänase päeva õhtuks tulevad need numbrid muidugi aga kuskil 20000 inimest, kes sellest koristuspäevast osa võtavad ja seda jõeala siis koristati just selle mõttega jõest jõuab prügi kõik ookeani, et püüda siis natukene siit, et kinni püüda ja eelkõige siis plastik Sikkut ja kõike sellist plastikpudeleid kilesid värvipurke, et autokumme, kõike seda siis leiti, siit aga koristati siin tänavaid siin sadamaalal ja siis kõige rohkem asju, mis ikkagi meile sageli igapäevaselt märkamatud on, aga mida koguneb meeletus koguses, näiteks suitsukonid? Maksudebati algatanud peaminister Jüri Ratas ütles, et muudatused võiksid kaasa tuua suurema ühiskondliku võrdsuse. Täna erakonna volikogu ees peetud kõnes ütles ratas, et viimased paarkümmend aastat on Eesti ühiskonnas ja poliitikas vaadanud maksu- ja eelarveküsimusi väga ühekülgselt ning isegi dogmaatiliselt. Üleminekuaastatel võtsime suuna majanduskasvule, mis edendas kiiresti meie ühiskonna jõukust. Samas jäid sellest edust maha paljud meie inimesed ja ühiskonnagrupid. Seepärast peame üha enam küsima, kuidas jaotada loodavat väärtust ühiskonna erinevate osade lõikes õiglasemalt et sellest saaksid osa ka seni nõrgemas positsioonis olevad eestimaalased. Eesti on aastaid olnud sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidu ebavõrdsemalt riikide hulgas. Seepärast ei ole üllatav, et näeme oma ühiskonnas probleeme ja lõhesid, mida nüüd tuleb tasandada. Lisaks rääkis ratas kliimamuutustest, millega tegelemine nõuab Eestilt suuri investeeringuid ning ühiskonna valmisolekut. Valitsus moodustas kliimateemade fookusesse seadmiseks kliima- ja energiakomisjoni, mille esimesel kokkusaamisel saime ülevaate Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimalustest. Lõplik analüüs meie võimaluste kohta valmib septembrikuu lõpuks. Aga juba praegu on teada, et see nõuab meilt lähematel kümnenditel investeeringuid vähemalt 17 miljardi euro eest millest riigi osa on umbkaudu viis ning erasektori kanda jääb 12 miljardit. Meil tuleb leida lahendused, millistest vahenditest neid investeeringuid teha ning kuidas neist hiljem enim kasu lõigata. Ja jätkame välisuudistega. USA president Donald Trump palus Ukraina uuel liidril Volodõmõr Zelenskil uurida endise Ühendriikide asepresidendi Joe Bideni poja tegevust, teatasid USA väljaanded anonüümsetele allikatele viidates. Ühelt vilepuhuja alt laekunud info kohaselt tahtis trump tekitada oma poliitilisele rivaalile kahju. Joe Bideni poeg Hunter töötas ühe Ukraina gaasifirma heaks. Trump rõhutas reedel, et tema jutuajamistes välisliidritega ei ole midagi kohatut. Ta kohtub Zelenskõi ka kolmapäeval New Yorgis ÜRO peaassamblee kõrvalt. Kongressi demokraadid uurivad nüüd, kas Trumpi advokaat pruudi Juliani on avaldanud Ukrainale survet uurimaks Bideni poja tegevust. Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles, et kui presidendi kohta räägitu osutub tõeks, On ta astumas ohtlikule miiniväljale. USA kaitseminister Mark Esper teatas eile, et Pentagon saadab Saudi Araabia ja Araabia ühendemiraatide palvel Pärsia lahe piirkonda oma täiendavad relvajõud. President trump oli varem teatanud Iraanile kõige karmimate sanktsioonide kehtestamisest, andes märku, et soovib sõjalist konflikti vältida. Esperi sõnul palus Saudi Araabia rahvusvahelist toetust, et kuningriigi eluliselt tähtsat taristut kaitsta. Samuti palusid abi Araabia ühendemiraadid. Donald Trump kiitis vägede lähetuse heaks. Esper kinnitas, et oma olemuselt on lähetus kaitse iseloomuga ning keskendub peamiselt õhu- ja raketikaitsele. Vägede täpset arvu ei teatatud. USA staabiülemate ühendkomitee esimees Joe tan Ford rääkis vägede mõõdukast arvust, mis ei ulatu tuhandetesse. Saudi Araabia ja Araabia ühendemiraatide palve järgnes eelmisel nädalavahetusel aset leidnud rünnakutele saudide naftataristu vastu, milles Washington süüdistab Iraani. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et eelkõige on tegemist USA toetusavaldusega Saudi Araabia-le. Sammas mõistab USA, et Iraani puhul on tegemist tõsise vastasega ja seetõttu hoiduvad Ühendriigid praegu jõulisemalt sekkumisest. Tähendab pigem seda, et Ühendriigid hoiduvad praegu ikkagi sõjalise jõu kasutamisest Iraani vastu. Et siis sellisele diplomaatilisele survestamisele, sest lisaks vägede saatmisele, mis on väga mõõdukas arv, loomulikult on ühendriigid valmis jõuliselt sanktsioone tugevdama Iraani vastu. Aga on päris ilmne, et Ühendriigid mõistavad samas, et Iraan ei ole väga lihtne vastane igale löögile Iraani vastasele löögile järgneks päris tõsine sõjaline tegevus. Ja ma arvan Täna esietendub Vanemuise väikeses majas lavastaja Tiit palu lüüriline komöödia tere kallis, mille fookuses on armastus ja inimsuhted, jätkab Jane Saluorg. Lavastuse tere kallis, peategelasteks on korralikud inimesed Pille ja Viktor, kes on abielus olnud pikka aega. Mõlemad teevad kõvasti tööd ja peavad lugu puhkusest. Ajaga on mees ja naine teineteisega harjunud ning hästi ei taha enam kummalegi meenuda, mis neid kunagi kokku viis. Kas selleks võis olla armastus, jätkab lavastaja Tiit palu. Nad on väsinud, võib-olla iseendast, kõige rohkem, aga teineteisest. Ja sellel ühel õhtul mida me siis laval näitame, tulevad neile külalised ootamatult, külalised. See on nagu tuule ookeks läbi toa pärast seda on asjad pisut teisiti. Kuidas see kõik juhtub ja mis täpselt sellest siis ongi lavastus? Palu sõnul saab etendust iseloomustada järgmiste märksõnadega. Armastus, inimestevahelised suhted ning elu ja elu võib olla raske ja kerge, igav ja huvitav, ilus ja kole. Igaüks meist saab teha oma valiku. Vahel on lihtsalt hea, kui keegi annab õigel hetkel vajaliku müksu. Palun. Tegemist ei ole nüüd sulaselge realistliku olmelooga, et meil on sellist poeetikat ja tõstetust siinjuures, aga see, millest ta räägib, on kahtlemata see jah. Näitlejatest teevad etenduses kaasa Maria Annus, Katrin Pärn, Robert Annus ja Korol kuntsel. Palu ütleb, et talle meeldib selline sissepoole muigamise teater ei huvita nii palju see, mis juhtub, kui see, mida räägitakse ja kuidas mõeldakse lavastustes, otsib palu kerget ja helget olemist, kus kannad pole kogu aeg maas ning öeldud sõna ja tegevus on pisut nihkes. Kuidas antud mõtteid tõlgendada, etenduse tere kallis kontekstis. Hea teater muudab elu läbipaistvamaks ja püüab teha seda paremaks ja hea teater on ka võib-olla huvitavam, kui elu on, sest et teatris nende paari tunni sees tuleb teha ju rohkem asju vahel terve elu jooksul keegi jõuab, jõuab teha see, mida tähendab see kergus, selle sünonüüm võiks olla ka lootus, et teater ei tohi anda valesid lubadusi, aga ta võib näidata asju teisest küljest. Nii meie lootusi kui ka sõnu ja keelt ja mõtteid, mida me kasutame. See on, on kergus ja mul on tunne küll, et selles lavastuses on meil õnnestunud seda tunda, saada ja jagada. Fotokunstnik Tõnu Naarits pani kokku oma rohkem kui kolme aastakümne fotolavastused ja näitab neid nüüd Lätis Valmiera muuseumi näitustesaalis. Ragnar Kond. Sellist valikut Tõnu Nooritsaga loomingust nagu nüüd väljas Valmieras ehk eestipäraselt Volmoris pole eestlased näinud. Ajas rändaja toob ühte saali kokku fotokunstniku viimaste aastakümnete vallatused ehk fotolavastused. Siit võib leida nooritseja bioloogi tausta, nõukogude süsteemivastasust, ideaalide muutumist nii mustvalgelt kui värviliselt. Tõnu Naarits. Need on mitmesuguste aegade vallatused alates nagu kuskil möödunud sajandi 80.-test aastatest. Kõige hilisem töö vist on valminud aastal 2018. See on esimene näitus Lätis, lätlastele. See nagu loob omaette aktsendi, kui sa oled piisavalt kaua tegutsenud sellel alalis, minul on sellegi alla 40 aasta pisut siis sa ikka tahad. Esimese näituse puhul lõhnab see ikka selle retrospektiivi järgi, sa tahad näidata oma mingisugust paremikku. Sellepärast ma olen ka valinud siin mingisugusest mustvalgest möödunud sajandi perioodist need tööd, mis on palju tunnustust toonud Eestile ja mulle endale ja mõned neist, mis on otseselt seotud Lätiga, kasvõi seesama Gunnar nendele pühendatud seeriat. Tõnu Nooritsaga tööd on pälvinud mitu rahvusvahelise fotograafia föderatsiooni kuldmedalit, kõneleb kunstiteadlane, Valmiera kultuuriprojektide juht Liene Jakobson. Siin näeme palju vabas vormis kunsti, kõneleb Jakobson. Meil Lätis sellise tehnika analoogi pole, nii et selliseid töid nagu Tõnul pole nähtud. Meie arvates on eesti kunstis palju, mida uurida ja avastada. Kaudselt on nad kõik lavastus, kui ma kasutan mingitest oma varasematest töödest fragment uue teose tegemiseks siis kaudselt võib öelda, et see on ikka lavastus, tulemus on ju lavastus? Minu nägemuse visualiseerimine. Kui oskaks maalida, siis võib-olla maaliksin selliseid töid, ütleb Tõnu Naarits. Aga just see, kuidas ta oskab fotoaparaadiga joonistada, pakub lätlastele suurt huvi. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Sild. Ööl vastu pühapäeva möödub eemalduva madalrõhuala lääneservas ning kohati sajab vihma. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 15, öö hakul 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni kaheksa, rannikul kuni 11 kraadi. Homme Päeval tugevneb Skandinaavia kohal kuivema ja külmema õhuga kõrgrõhkkond ning selle serv laieneb üle Baltimaade. Ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega ning üksikutes kohtades võib veidi sadada. Puhub põhjatuul viis kuni 11, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Eesti jalgpallimeistrivõistlustel võitis Paide linnameeskond täna neli. Null Viljandi tulevik. Nõmme Kalju alistas lausa kuus. Null Tallinna Kalevi. Paide tõusis võiduga hetkeks liigatabelis FCI Levadiast mööda teisele kohale, kuid Levadia võitis tänases viimases mängus üks. Null Narva Transi ja jätkab Flora järel teisena. Floral on 69 punkti, kaks mängu rohkem pidanud Levadial 67, Paide on 65 punktiga kolmas, kaks mängu vähem pidanud Nõmme Kalju 58 punktiga neljas. Inglismaal võitis Lester seti täna kaks. Üks Tottenhami. Tottenham asus kohtumist üks. Null juhtima ja lõi ajutiselt seisuks kaks. Null, kuid videokorduste süsteem tuvastas teise värava puhul ülinapi suluseisu väravat ei loetud ära. Ester City viigistas 69. minutil seisu üks. Ühele ja 85. minutil lõi James Madison Lester City kaks. Üks võiduvärava. Lesteril on kuuest mängust 11, Punkti totanemil kaheksa. Hiinas lõppenud WTA tenniseturniiri võitis USA tennisist Sophia geenin, kes alistas finaalis austraallanna asementas tossuri kuus. Seitse, kuus. Neli, kuus. Kaks. 20 aastane geenin on tänavu mänginud lausa neljas WTA turniiri finaalis, millest võitnud kolm. Jaapanis Osakas toimuval WTA turniiril jõudsid finaali venelane annastassi Jabavljutšenkova ja kodupubliku ees võistlev Naomi Osaka. Kuna Osaka veerandfinaal jäi algselt vihmadele jutu ära, pidi ta mängima nii veerandfinaali kui poolfinaali ühe päeva sees. Esimeses neist võitis ta Kasahstani tennisist Julia Putintsavad kuus. Neli, kuus, neli. Poolfinaalis oli aga kuus. Neli, kuus. Üks parem belglanna Elise Mertensist. Vormel üks sarja etappi Singapuris alustab esikohalt Ferrari piloot Charles Leclerc, kes oli kvalifikatsioonis kiireim juba kolmandat etappi järjest. Teise stardikoha kindlustas endale MM-sarja üldliider Mercedese sõitja Lewis Hamilton. Kolmas on teine Ferrari piloot Sebastian Vettel ja neljas Red Bulli sõitja Max Verstappen. Selline sai Päevakaja 21. septembril ilusat õhtut.