Narva 20 24 meeskonnas on sellised tuntud tegelased nagu filmilavastaja Ilmar Raag, projektide rahastu prodotron tegevjuht Yana Pablenkova või jõhvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm. Meeskonda juhib eelmisest tiimist üle tulnud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, kelle sõnul ei peaks ettevalmistuse rahastamisega enam probleeme tekkima, sest volikogu toetus on olemas. Volikogu on väljendanud oma soovi juba ammu nagu selle asjaga edasi liikuda. Nüüd on see nii-öelda soov realistlikumalt muutumas. Ma arvan, et praeguseks hetkeks on nagu kõik osapooled mõistavad, mida teha vaja. Mina ei näe praegu mingisuguseid suuri takistusi tõesti, nagu ära teha ja võidu saavutada. Suur osa tööst on tehtud juba eeltaotluse raames ja eeltaotlus oli igati positiivne. Selles mõttes see baas, mille peale ehitada, on väga hea. Praegu on lihtsalt see, et me peame nagu suhteliselt kiiresti ja efektiivselt oma aega planeerides tegema seda tööd, mis komisjon nõuab. Ivan Sergejev sõnul pole kultuuripealinna kunstiline kontseptsioon muutunud. Narva püüab välja mängida oma inimesi ja piiriäärset asukohta. Et siis jõgi, piir ja sild, aga põhiliselt Narva üritabki selles protsessis sild olla, et sild erinevate kultuuride vahel ja sild erinevate identiteetide vahel erinevate inimeste vahel sellele siis ehitamegi, millele me loota saame, on meie inimesed, tegelikult need lood ja loovus tegelikult inimestel on täiesti sees, ma arvan, põhiväljakut saavad lihtsalt selle, mis juba on väljatoomine. Tegelikult see tee, mis me oleme käinud eelmine aasta ja see edu, mis me oleme saavutanud eelmisel aastal, ega see ei ole kuhugi läinud. Mida uue tiimi juht seletada ei oska, on see, et miks Narva kultuuripealinna tiitli taotlemisest vahepeal loobus, miks nüüd meelt muudeti ning taotluse koostamiseks isegi 140000 eurot leiti? Kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 eestvedaja Valeria Lavrov arvates peitubki selles Narva eripära kord hoogsalt tegutseda, kord asjad sinnapaika jätta ja siis jälle edasi minna. Lavrov on veendunud, et Narva ei kaota isegi siis, kui kultuuripealinna tiitlit ei saavutata. Minu jaoks isiklikult ei ole üldse tähtis, kas me võitleme just seda protsessi või ei, aga see, et inimesed on kaasatud ja me ikka tegutseme, on palju tähtsam kui see, et kas sa jõuad lõppu see, et nad, linnavolikogu, linnavalitsus, linnaelanikud ja õpivad koos tegutsema, see, mis ammu proovime, aga varem ei õnnestunud. Konkursi lõpptaotlus tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada esimeseks augustiks tiitlivõitja on see siis Tartu või Narva, selgub tõenäoliselt sügiseks. Narva kultuuripealinna kava kunstiline juht on Ilmar Raag. Tema sõnul tugineb tema kontseptsioon kolmele sambale. Põhiideeks on see, et Narva märgib kultuurilist murrangut. Võib ka öelda, et Narvast algab Euroopa. Piirilinnadel enda määratlemine väga tähtis. Nüüd need kolm sammast on kõigepealt kohalike kultuuriinimeste jõustamine selle peale. Kui vähegi Ida-Virumaa inimestega kõneleda, siis nad hakkavad kõik rääkima, et muuseas, kas te teate, et meil on kaevurid, kes tikivad ja seal ei räägita siis ainult Narvast räägitakse ikkagi juba laiemalt sellest piirkonnast räägitakse kangrut, kest inimestest, kris töötasid näiteks lubjaga, samal ajal tegelesid baiti tantsimisega. Ja ehkki see kõik võib tunduda natukene naivistlik, on see, see kõik ikkagi väga noh, niimoodi nagu ka kunstis on ju naivism täiesti omaette teema ja ühesõnaga nendest salakunstnike päevavalgele toomine on see esimene sammas. Teine teema on seotud sellega, et et elu piiril võib võtta ka metafoorselt ja see tähendab seda, et et väga palju on Narvast ja Ida-Virumaast räägitud kui Uuessimisest Ida-Berliinis, mis oli just nagu unustatud kant, kuhu ühel hetkel üle maailma hakkasid tulema avangardsed kunstnikud, seda nii muusika, kujutava kunstiga, teatri või ükskõik mis, mis muus vallas. Nii et elupiiril metafoorselt võtmes on see teine sammas ja kolmas on loomulikult hüpe tulevikku, mille puhul on praegu mõeldud, et väga soovitakse teha koostööd ülikoolidega erinevate selliste teadus uuringuasutustega, kes, kes mõtlevad uue linna kujunemise peale ja mõte on siis selles, et tegelikult võiks juba visioneerida niimoodi, et me hüppame üle sellest Smart Cityst, et mitte mitte ainult see, et me oleme kõik interneti abil lühendatud, aga, aga mis pärast seda veel on linna arengus tähtis, et, et ka see on osa kultuurist.