See on nii veider, sellepärast et kogu aeg viimased aasta aega põhimõtteliselt on, on selle helipuldi taga siin raadio kahes olnud Chim. Ja mina olen istunud kaugel Brüsselis mingis konkus kus ma tean täpselt, millele vajutada ja mida teha, sest ma olen, ma olen kõik selle sinna nagu konkursse ise tassinud. Ja nüüd ma tunnen täiesti saamatult ennast siin siin raadio stuudios. Ma mõtlesin, et sa ei oska selle peale midagi öelda, et sina ei tunne ennast siin saamatult. Pinge on suurem kui tavaliselt, sellepärast et pole nii tavaline tavaline intervjuu Vormad. Ehk siis on keerulisem jutustada niimoodi siin. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, minu nimi on Eik ja te kuulate saadet popkulturistid, väga hea, ma juba hakkasin kartma, et ma naguniimoodi autostab liusaatekülaliste ette valmistamata poole, näitan, et äkki ei teagi täpselt, mis selle saate nimi on. See kõik on täiesti võimalik. Aga nagu te kuulete, teravam kuulaja juba tabas ära, et täna ei ole Raadios Chimm Ivo, vastupidiselt tavapärasele olukorrale olen mina Tallinnasse, Chimm on Brüsselis mitte küll täna, kui me salvestame, aga aga kui te meid kuulate, siis me oleme mõlemad Jimiga Brüsselist. Me oleme just tulnud ilmselt Amanda Palmeri kontserdilt, meil on natukene paha ja väsinud olla. Aga muidu oli tore. Ja, ja siis me valmistuma minu sünnipäevapidu pidama. Ma arvan, umbes täpselt niimoodi see kõik välja näeb. Ja seetõttu ma olengi siis piss Jimmy asemel kutsunud siia Eiki teleHeiki üksik, siis artistinime käik jah, on niimoodi korrektne öelda ja väga hea, et rääkida, et rääkida popkultuurist, sellepärast et kui ma esialgu mõtlesin, et ma kutsun nagu hiphop artisti ma olin just vaadanud Netflix siis terve hulga nagu seda hiphop Evaluation, doksarja hiphopi ajaloost. Ja sellel oli vist just tuli mingi kolmas hooaeg või midagi siukest välja vist midagi ja ma hakkasin seal veel räägime hipopist, siis. Tegelikult võiks nagu muust ka rääkida. Tuleb hoopis rääkida siiski sind siis siis tuleb see hiphop artistiks sildistamine ja siis ma pean käinud kipukist rääkima. Ei taha niimoodi oma tegevusalasid siin piirata ja kusjuures see on väga, väga tark ja nagu selline selline ettemõtlev suhtumine, et lõpuks oledki lihtsalt jälle üks Eesti kunagine Bar ja et seda ei taha tulevikus kellelegi ju soovida. Tõepoolest ei sooviks sellist sellist tuntust endale. Aga, aga sellegipoolest ma olen nagu kogu aeg olnud olnud mõttele, et, et ei, võiks rääkida palju rohkem popkultuurist. Mul on tunne, et ma olen kaotanud igasuguse sideme ise, sellega, mis üldse maailmas toimub, ma ei saa enam midagi aru, mis mu ümber toimub. Aga mul on tunne, et Teik saaks või et EIK saab, sellepärast kui ma vaatan sinu Instagrami ja siis mul on tunne, et, et sa nagu et sa saad aru, mis toimub. Ma võib-olla jätan hea mulje, et ma saan aru, mis toimub, sellepärast et tegelikult, ega minagi ei ole tänapäeva popkultuuriga nii kursis, kui võiksin olla, ma praegu olen pigem sellistele otsingutele, et kuulan, kuulan muusikat, mida on varem tehtud, aga ka seda, mida praegu tehakse, aga sellised tavavoolud. Ma ei ole üldse nendega kursis, hetkel ma ütleksin. Mida sa kuulad, mida ma kuulan igasugust. Praegu näiteks avastasin sellise artisti nagu Ghana nokas, siin sõitsime, kes Elvist, sõitsime Treski Trad Attacki festivalile, mida tradeta korraldamises Treski küünis. Sellises teine esinemine sel suvel ja siis läksime sinna samamoodi. Saime tasuta rentida bussi olime bändiga seal ja siis meiega sõidab alati kaasas luurel varas, siis kes on autojuhi puldis. Ja siis hakkas soovitame igasugust muusikat, sellepärast et meil said lõpuks need varud otsa ja siis soovitas sellist tüüpi nagu konnad, ma hakkasin, et te raudselt teate teda teadnud Mattiasega, mõtlesime siis bändi kitarrist ja minu vana hea sõber ja hakkasin seda tüüpi kuulama, nüüd olen kogu tema diskograafia läbi kuulanud ja ma olen tõepoolest andunud selle selle tüübi muusikasse, muusikale ja sellepärast sellised lahedad Hors ega tehtud kitarrirajad ning kõrged heelium vokaalid seal peal mõjuvad miskipärast mulle hästi, et ma kuulan praegu sellist sellist muusikat. Väga huvitav on, on, on kuulda, mulle alati õudselt meeldib, kui inimesed eeldavad sellised totaalselt hoopis Kuurse muusika osas seda, et kõik inimesed ju ilmselgelt teavad, et jajajah te olete kõiki ammu seda 60.-te bändi kuulanud, kes oma oma riigis kunagi saavutanud Jaapanis müüs nagu 10 kusjuures hea sellel tüübil kannan, ma hakkasin, neil on täpselt sama lugu, ta vist Jaapanis lõi räigelt praegu läbi ja nüüd muusikat edasi ja ta peabki seal sellist katsetab erinevate stiilidega, just mingi 60.-te 70.-te üritab seda järele teha ja see tuleb tal kohutavalt hästi-hästi imelikult välja. Aga et nagu minna tagasi ja sundida sind sellesse auku, kuhu ma tahtsin sind juba saate alguses panna, siis siis hiphopi puhul ju see avastamine või ütleme, sellise täiesti rändav muusika kokku otsimine. Selle selle põhjal siis nagu mingi uue hiti või selle uue helileidmine ongi ju väga keskne, ma sain aru, luurel, luurel varasem on, on üks nendest produtsentidest biit, meikarite oma kasvatan noortepärasemalt termin pigem produtsent, jah, siis on või taustameister, instrumentalist või mis iganes instrumentaali sepp mulle meeldib, see kõlab, mis praegu on ka eestikeelsed. Et tema, et see nagu ma eeldan, ongi nagu sellise inimese jaoks väga-väga oluline asi ongi leida nagu täiesti uusi helisid ja asju tõepoolest, õhtu kuulubki absoluutselt seinast seina, muusikat ja väga palju tema šamplites. Ma olen avastanud igasugust varasemat eesti muusikat, et selliseid asju, mida mu vanaema salvestas kunagi raadiomajas oli see see tädi, kes kõik saatsid talle lilli ja kommikarpe ja siis ta istus seal puldis ja valisid, kes võivad mängida massi seal heas raadiomaja stuudios sisse. Et sellist sellist muusikat shampeldanud luurel, varas, et ongi mingi keeris ja Anne Velli ja igasugust sellist muusikat. Mul oli mingi hetk täiesti sügavalt sessioon sellise ansambliga nagu konsiilium, kellest sai hiljem polümfon ja, ja nendel on üks lugu, teised lood mulle nii väga ei meeldi, nendel on üks lugu nimega Disco show, mis on selline eesti eestipärane tõlgendus sellisest nagu ka diskost ja see on tõesti geniaalne lugu ja ma, ma olen üritanud umbes 10 korda ise leida mingit viisi, kuidas seda nagu lõikuda, nii et sellest midagi midagi uut teha ja ma ei ole seda saanud nii et äkki keegi kunagi kuskil kuulab, meedia mõtleb, et sellest loost võiks hea loo saada. Tõepoolest ma, mul on kohutavalt palju viimastel viimase kahe aasta jooksul olen teinud kodus lihtsalt endale sampeldatud taustu kodus, mida ma mitte kunagi ei kasuta, lihtsalt sellised näpuharjutused, et ma läheks täiesti rooste, kui mul kunagi oleks tarvis ise midagi produtseerida. Aga, ja siis olengi sellist asja selliste paladega katsetanud. Eks. Eks see kõik tollane eesti muusika, popmuusika, levi, muusikali peamiselt ikkagi selline huvitav katsetamine ja sellel samal sõidul, kui, kui luurel varas soovitas meile siis seda kannan makasseini, siis kuulasime mingit keerise põhiDrake ka ja siis kõikidele räigelt meeldis, jõudsime sinna kohale ja siis õhtul, kui live oli läbi ja kõik olid rahulikult, istusid maas, juba nautisid elu siis kõik peaksid ütlema, et ja me tahame ka sellist lahedat jaht rokitehase segamisel hipopiga kokku teeme midagi sellist ise. Aga et see hakkas nagu pihta nagu selliste vanurite juttu, et kunagi oli muusika parem, aga ikkagi lõppes sellega, et nüüd me regoreemiksime. Okei, väga hea, see ei kaota ka, see hoiab minu nooruses väga ilusasti alles, aga kui palju sa ise nagu nüüd see kõlab nagu intervjuusaade. Kui palju sa ise produtseerinud versus nagu kirjutad sõnu sellele, mida teised teevad, see on sul vist natuke muutunud nagu plaat, kusjuures ma ei kirjuta sõnu sellele, mida teised teevad, ma kirjutan lihtsalt sõnu ja siis Lähen teiste juurde, küsin nende valmistatud taustu, näen enda visiooni või siis viimasel ajal, kui me nüüd teeme bändiga asju, eks, siis ongi formuleerinud selline päris taustabänd, siis me mõtleme nagu nullist peale. Aga enamasti ongi see, et mul on mingi tekst sahtlis. Lähen inimese juurde, tema mõtleb tausta välja või inimesed mõtlevad tausta välja ja hakkan sinna peale sobitama seda teksti, mis mul mis mul mõttes on jah, et, aga ise viimastel aastatel väga palju produtseerinud ei ole, viimased asjad, mis mul produtseeris olid äratuskella albumi peal ehk siis sõlminud teine stuudioalbum või tegelikult ei olegi stuudioalbumit, salvestasime kõik oma kodukapis kapi algu. Jah, ja nüüd võib niimoodi kapist välja tulla. Ja ma olen pettunud endas, aga hea ei, ma pettusin endas ka sellepärast, et äratus oli, kui mul tuli esimene album välja uinak, see oli aasta 2016 17 midagi taolist siis jah, 17, seitse, 2017 alguses, siis kohe pärast seda otsustasin, et ma tahan äratuskella välja lasta ja see oli põhimõtteliselt selline left over album sellest, mis uinakul kõik hästi välja tuli. Sellest hetkest peale avastasin ma, et võib-olla ma ei peaks ise endale tausta produtseerinud. Ei tule nii head kui inimestel, kes on teinud seda 10 15 aastat. Aga ma saan aru, et sinu selles. Muusikalises väljenduses on, on sõnadel keskne koht ma täpselt nagu kunagi noh, loomulikult nagu räpiga sõnadel ongi alati kõige kesksem koht, aga alati võib kuidagi mõelda sellest, et mis, mida nagu suunab, et ma küsisingi, et kas sa nagu saad teistelt tausta või, või siis ja, ja selle peale mõtled midagi või nagu sa rääkisid, see käib nagu täiesti vastupidi sinu nägu, sellest personas ongise luuletamine, poeesia, sõnade kirjutamine nagu väga kesksel kohal. Ja see on hästi teadlik valik nagu kas see on, kas see tuleb seal loomulikult või see on nagu midagi, mida sa oled üritanud enda imagot luua, see tuleb loomulikult. Jah, ma ütlekski, et see tuleb loomulikult sellepärast, et ma alustasin siiski luuletuste kirjutamise, sest ma ei osanud paar aastat enne seda, kui ma hakkasin siis kui seda võib nii nimetada muusikat või siis heliheli tootma nendest luuletustest, mis ma olin kirjutanud. Ma ei osanud ette arvata, et ma hakkan hakkan sinna mingit muusikalist tausta juurde otsima. Et jah, tuleb kuidagi täiesti loogiliselt on hästi palju, ma tean inimesi, kes, kes räppareid, eriti, kes kõigepealt tahavad tausta saada ja siis hakkavad oma sõnu sinna peale sobitama, et see läks taustaga kokku. Ma ei suuda nii niimoodi väga kergesti teha, et Ma pigem kirjutan kõigepealt sõnad valmis ja siis hakkan taustale neid lõikuma niimoodi, et nad sobiksid sinna ilusti seal dokumentaalis, seal oli nii, ma olen seda kuidagi niimoodi hästi tihedalt vaadanud, sellele nii palju erinevaid räppareid, kes suures osas mulle täiesti tundmatud. Ja seetõttu ma ei, ma ei teagi, kellest seal räägiti, nüüd kui ma isegi veel natukene aega tagasi mõtlen siis ma olen päris kindel, et see ei olnud isegi selles dokumentaalfilmis, vaid samal ajal Youtube'ist otsitud. Ja ma arvan, et selle artisti nimeli rakki kes selgitas seda, et tema nagu vaatab seda iga takti kuidagi nagu, et siia selle takti sisse mul on nagu 16 lööki ja saan täpselt nii palju sõnu mahutada, kui ma tahan või kas rohkem või vähem. Et seal tundus nagu see hästi kuidagi muusikast suunata. Ja no vot täpselt see on kohutavalt muusikateoreetiline ja vägapalju rütmi peale pandud, mina kirjutan lihtsalt luuletusi, loen neid nii, kuidas nad lõpuks tulevad, ehk siis et mind otseselt kunagi selline muusikateooria või rütmika peale mõtlemine ei ole nii palju. Huvitav Mulle meeldib lihtsalt sõnadega mängida ja siis kui, et ka valjult ette lugeda niimoodi, et need sobivad mingi taustaga kokku siis nimeline ütlemine võib muidugi iseenesest väga keeruline olla, sest juhipisse flow ja kõik aga samas kipub pildid on peamiselt nelja peale siis moodustatud. Ehk siis sinna on lihtne, see on üks lihtsamaid rütme, ma ütleks, kuhu peale saab mingeid sõnu üldse panna. Ma olen proovinud valsitakti peale just hiljuti kodus katsetasin tulevased sõnade sahtlis, mõtlesime matis termastega, siis kes kitarri mängib ja mõtleb meloodiaid välja. Mõtlesime, et võiks valsitakti peale katsetada, teha selline Hiput lugu peamiselt. Ja jube keeruline on, sellepärast et mul oli see tekst valmis kirjutatud, aga sa ei saa, sa ei saa lugeda sõnu, mis ei ole otseselt mõeldud peale palsid aktile. Okei, kunagi vist äkki vennaskond või keegi võttis küünlavalgusvalsi tegi sellest Marsi, tegi kolm neljandikku neli neljandiku taktile ja mina olin kuulanud ainult seda vennaskonna versioon ja siis tuli üks koolis laulutunnis laulda küünlavalguse valss ja järsku oli see lugu nagu kolm neljandikku absoluutselt aru, mida laulda, kuidas see nagu toimib. Hästi palju nagu elus edasi-tagasi läinud, selles osas, et kui palju ma hindan või panen rõhku või panen nagu põhifookust sellele mis on nagu laulusõnad ja mis muusika jah-sõnaga. See mõlemad pooled on mulle väga tähtsad olnud, aga noh, ilmselgelt kui sa kas ise muusikat lood või kuulad nagu natukene lähemalt, siis sul mingisugune mingisugune, nagu aru saan, tekib, et on bände nagu suunavad muusikat läbi sõnade sealt loovad mingit meeleolus. Ja seega ma olen hästi palju nagu püüdnud mõelda sellele, et et kuidas see nagu artistina üldse üldse selle nagu kõik nagu kokku toodud, paned ja eriti räppis mul on hästi keeruline seda mõista, seda just seda rütmilisandit siin muusikas meloodiat, lood, siis sa mõtled loomulikult väga palju rütmi peale, aga räpis on nagu rütm nii palju kesksem ja et kuidas see nagu selle, selle sõnade olulisus, selle tausta nagu kuidagi atmosfääri peale veel selle rütmina, Kuu rõhutused ja kõik selle poole lood või kas sa üldse mõtled selle peale võib-olla analüüsin täie juures isegi isegi võib-olla nii palju ei mõtle? Ma ei oska öelda, siiski ma kirjutan sõnu kodus siis soovitav soovitavalt siis üksinda niimoodi, et keegi segasest mul kohutavalt raske kirjutada, siis kui keegi kuskil kõrval on, sest kogu aeg on tunne, et ta loeb ka ja hakkab kohe ütlema midagi oma peas selle kohta. Aga jah, kui ma kirjutan sõnu, siis ma loen neid endale valjusti ette iga rida, ja siis kui ridu juurde tuleb, siis ma loen kogu seda tervikut järjest niimoodi, et mis võiks otsa sobida, ehk siis rütm tuleb kuidagi iseenesest sinna juurde silbid, see lihtsalt seal on niimoodi, et kui sa kirjutad ühe rea, kirjutad teise rea, siis sa saad aru, kas nad sobivad kokku või nad ei sobi kokku ja seal tuleb nagu lihtsalt nagu tunnetuse järgi otsida, et need sobiksid kokku. Et jah, see on nii keeruline teema, võiks öelda, ega selles suhtes ma ütlen, et ma ise ei ole ka sellele mul mul tekib nagu muusikat kuulates läbi elu mingisuguseid asju. Keskmine kuulaja võib täiesti pidada mind lollakaks ja vaadata mu küsimustele rumalalt. Lihtsalt minu probleem on sellest ma kuidagi sügavalt, et olen õppinud hindama nii hiphopi kui ka palju erinevaid muusikažanre ja siis mingisugused klõpsud, käivad mu peas läbi mingite arusaamad, et et mingi hetk ma vaatan internetist siukest pilti, kuhu on peale kirjutatud Ooet, vaata kui palju pikemad sõnad olid, Led Zeppelini nüüd Beyonce laulab mingit rumalast ainet, haa, Laasik on kehvemaks läinud ja, ja siis mul on endal mingitel hetkedel lihtsalt nagu ühest ühtedel aegadel, ma olen pidanud seda natuke naljakaks selliseks nagu tõesti popmuusikat täna kirjeldavaks siis teistel hetkedel mul on nagu peas mingi klõps, mis ütleb, et, et ei, see, see ei ole tõsi, sõnade osa seal on lihtsalt popmuusikas täna luua meeleolu, luua mingi feelingut ja see ei pea olema sügavalt sisuline ja, ja ma ei tea. Muinasjutuline just nimelt. Aga samamoodi ka praegusel ajastul on neid, kes kirjutavad hästi sõnade keskset muusikat ja need, kes teevad popmuusikat, mis ei ole tänapäeval tavapool, ei ole selline, et inimene jaks jaksab kuulata keerulisi sõnu nii palju, et see on pigem sellisele väiksemale ringile ütlekski. Kas sina kirjutad keerulisi sõnu? Mul on kusjuures pisut keeruline kirjutada lihtsaid sõnu, okei niipidi et Ma imetlen inimesi, kes suudavad kohutavalt lihtsaid sõnu kirjutada, eriti ma tänapäeva popmuusika on minu selline kiltiplezeramoidi patune rõõmud salaja kodus teki all kuulel ja lihtsalt selle võib minna välja kuulama. Lihtsalt imelik hakkab siis sellepärast, et vaata, seal tulebki mängu see imago ja asjad, vaata kõik inimesed arvavad, et ma olen kohutavalt kohutavalt sügavamõtteline inimene, kuulan ainult sügavamõttelist muusikat ja ei, see on bullshit ja Eestis on ja kas see on selline ebakindluse aga, aga jah. Ma imetlen inimesi, kes suudavad kirjutada lihtsaid sõnu, sest tegelikult see on kohati isegi keerulisem kui keerulisi seal. Sest et ma ei mäleta, kes seda ütles, aga just hiljuti ma kuulsin kusagilt sellist hästi klišee tsitaati. Intelligendid ütlevad lihtsaid asju keeruliste keeruliste sõnadega, poeedid ütlevad keerulisi asju lihtsate sõnadega. Ja ma veel lisaksin otsa Richard fain männi, tuntud kunagise füüsiku sõnad, et kui sa ei oska midagi lihtsalt selgid seletada, siis ei saa sellest tegelikult aru, nii et intelligentsust siin siinjuures olla ka veel niisugune natukene solvav sõna muidugi Justist. Aga, aga selles suhtes ma ei tea, kui palju palju sa nagu istud ja kuulad muusikat niimoodi, et sa võtadki nagu paneb muusika mängima ja loen sõnu sinna juurde. Ma olen teinud sellist asja, aga tihtipeale minu muusika kuulamine on siiski selline, et ma sõidan ühistranspordis või jalutan tänaval ja kuulan muusikat taustaks, et see on minu peamine muusika, kuulamiskeskkond siiski. Ja siis kodus lihtsalt taustaks, siis kui arvutis mingeid asju teen, on siis on, siis on seal meeleolumuusika tuleb siin mängu, et sellist otsest sõnade lugemist on olnud just Eesti artistidega, ma ütleksin sellepärast, et need on artistid, kelle plaatama kariaalsetel on ostnud, sellepärast et ma tean, et see arti, et see raha läheb reaalselt selle artisti toetuseks ja et meil on siin nälgivad kunstnikud, kellel on tarvis saada oma oma siis rahale pisut toetust. Ehk siis näiteks ma ei tea, ongi Chalisi tage sõnadega vana, tead mida ma olen lapsest peale kuulanud, sellised artistid olen nende sõnu niimoodi näpuga järge vedanud ja just näiteks ma ei tea, Vaiko Eplik, ma endiselt ei saa peast välja, kuidas ta kirjutanud, sellised tekstid, nagu ta on kirjutanud, sellepärast et just talvel kuulasin uuesti sellist pala nagu suudluste aeg ja siis tal on väga haige. Nagu kui, kui sa loed kirjapildis seda ja kuulad muusikas, siis muusikasse läheb nagu kuidagi hästi sujuvalt kõik need sõnad sealt üle ja see sobib kohutavalt hästi tervikuga kokku. See, sa ei saa arugi, et väga kaua võib väga keeruliselt välja mõelnud. Aga kui sa loed kuskilt Saislantisest neid, keegi on seal üles kirjutanud need sõnad siis seal sa näed neid ridu ka reaalselt, kuidas need silbid jaotuvad seal siis seal väga haige talongi mingi, et kardan end ja oma nina siis lähed teiselt realt otsa näen ja teistes viga endal nagu poleks midagi midagi. Laiduväärset hinge taga vaatan, kuude sülg on maha, tõde pole siin poolt ridagi igal juhul, et kuidas ta läheb üleselt oma ridadest, see on väga nagu, nagu sellised skeemid need, need hakkavad mul kripeldama, et pagan tahaks ise ka selliste asjade otsa inspireeribki enamasti. Mul on tunne, palju peab hakkama kuulama seda haigete takti taktimõõtudega muusikat, selles kuidagi ennast loomulikum. Džässartistid on ka suurepärased selles, kuidas nagu venita tassile taktiridade ja järgede. Ma hakkasin mõtlema selle popmuusika kilti playeri peale, sest me oleme seda siin saates varem ka rääkinud. Ma kuulan hästi palju, vahepeal Taylor Swifti eelmist plaati nagu rohkem see viimane. Meil on siin plakat ka seina peal laverist. Lisaks peale sellele nagu põhisinglile, mis seal, mis seal on, ma ei ole ise nagu sealt plaadilt rohkem avastanud. Aga just selle muusika puhul ma nagu kõige rohkem hindangi, seda, kui oskuslikult tänas tänapäeval produtsendid, artistid suudavad luua meeleolu. Tegelikult ongi sõnad sõnad ütlevad sulle ära, et sa pead nii tundma või oskusliku Martisse kuidagi peidab selle sinna taha ära ja ikkagi annab viite. Aga need lood oma Maide lihtsuse või, või väga õigetele nuppudele vajutamisega kuidagi lihtsalt just korrates, et ain, Breaking, Abbotti või 400 korda lihtsalt loovad selle mitte ainult selle sõnumi, et lahkuminek on nõme, vaid see lihtsalt lausa kõlabki, nii et lahkuminek on nõme või ma ei oska seda paremini. Ei, reaalselt ongi selline kõrgem pilotaaž, ma ütleksin, et popmuusika võib näida lihtsa ja lakoonilise näoga, tegelikult lihtsad ja lakoonilised tuleb väga suure professionaalsuse kaudu. Et need inimesed siiski on väga andekad. Aga et oma imagot ülal hoida, siis tegelikult peab natukene nagu varju ja ja kui palju ma jälle küsin seepärast, et mind ääretult huvitab kõik asjad, kui palju sa nagu sellega Imaguga tegeledes maid püüad mingit ajast vaimu kätte saada, sest vaata, see ongi see probleem, kui sa ei ole enam, kui sa ei ole enam ise ajastu vaim, mõtteliselt vana, ma vaatan enda poole seejuures. Et siis siis kõik, mida nagu mida, mis toimub nagu sellises nagu päris popkultuurimaastikul, mis on veel, ma ei tea, 10 ja 20 aastat sinust noorem tundub sulle kuidagi nagu väga koherentne, aga samas niisugune kauge ja aru saama. Ja kui ma vaatan näiteks sinu Instagrami kontost neid fotosid seal, mis näevad välja, nagu nad oleks tehtud üheksakümnendatel natukene seebi, seebikaameraga, feimi filmiga veel, eks ole, ja ja seal on mingisugune selline noh selge nägemus sellest, millised nagu noored tänapäeval on, siis ma mõtlesin, et kas see lihtsalt ongi nii, et selline ongi see maailm läbi sellise natukene udus Instagrami pilte või, või, või see nagu tahtlik suuna suuna ennast identifitseerida? Kindlasti mitte. Ma ütlekski, et see imago on ja ta on tekkinud kuidagi sujuvalt, aga tegelikult ma räägin siiski iseenda pealt kõike ja need pildid on täpselt see olengi olnud sõpradega kusagil teinud mingi pildi sain endale seebikaamera vist eelmisteks jõuludeks Sangiga filmiseebikas. Tänan, on siis sellega pildistangi iga natukese aja tagant nüüd list sai 10. rull ilmutatud. Siis tähistada. Aga jah, ma ei ütleks ma, kuna ma ise elan selle keskkonna keskel ja ma ise kohtun nende inimestega. Minu sõbrad, minu tuttavate inimesed, keda ma tunnen, kes minuvanused on, kellele ma tegelikult tahaksingi oma muusikat suunata, siis ma räägingi nendest asjadest, mis mind puudutavad, millest me oleme rääkinud teiste inimestega, mis neid puudutavad. Et selle keskkonna keskel elades see kõik lihtsalt jääb külge ja kui sa hakkad siis mingeid tekste kirjutama, siis just need teemad löövadki välja just see imago lööbki välja. Mida sa tegelikult elad, et tegelikult ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et ma kohutavalt tahaksin mingit ajastu vaimu endaga kaasas kanda ja ma tahaksin enda ennast kuidagi teistmoodi mingisse valgusesse jätta, aga see lihtsalt on ise tulnud, sellepärast et kui ma lähen sellisena, nagu ma olen Lähen stuudiosse või lähen lavale, siis inimesed ilmselgelt kujundavad mingi arvamuse minust ja et mis ma olen, ma ei, ei ole hakanud mingit maski ette panema või kuidagi kedagi teist mängima, siis lihtsalt võimendub ja sellest võimendamisest ongi saanud selline omamoodi imago, ütleksid. Näete, kallid kuulajad, kes virisevad, et noored on hukas ja, ja võltsid siis näete, noored on täiesti siirad seal mingi 100 protsenti, nii nagu peabki olema? Jah, ei no ega ausalt öeldes sellest vastusest väga palju, väga palju teistsugust nagu suunda ei oodanudki, ega ajastu vaimu nagu produtseerida jääbki suhteliselt võimatu. See ei ole võimalik, aga kuule, kuuleme ühte näidet, kuuleme ühte lugu Eikilt nendele üksikutele kuulajatele siin, pühapäeva hommikul või oma podcasti rakendustes suvalisel ajal, kes ei ole veel Eiki kuulanud. Et nüüd te saate siis sellest osa, see on laul ilusti. Pingutame vaikselt halli taeva all ümbritsemine tihti allis olla karm. Kaitseks korvsallid kaela panna. Sellest kõigest alatasa kahtlematus mis tõotab hetkes musta tulevat. Sohu suunas lumes. Käes lakkunud talveune lõppes. Juba pikalt lubanud tulla. Paul Kütuse nõudlus pinnale, rünkpilved limpsima taevasse punamehe kodust hingates kirjutamast vaeva värsse morbiidselt vaese mehe luuletuses luuleks poolelisõnaks Kanski kiiskas sõrmal langen huultel kuulegi põrand lakke. Vaikselt halli taeva. Ehkki ümbritses tihti kallis olnud ka kaitseks kord sallid kaela pannud. Sellest kõigest alad, osa, kahtlematus, sarv. Ja kõik läheb ilusti, möödas, kajab naerupidu, käib ennast pahade. Valgusega aeglaselt laugudele. Lahti pidurdanud. Galeriides läbid põrandaid, soojusest ennast mööda tõusvat õhku, mis väsinud õla peal aeruna lõunasse. Obsessiiv-kompulsiivne häire kulub marjaks kodu korras. Väikemajand raba suurem ütleme vaikselt, hallis taeva. Hallis kaitseks sallid kaela pannud sellesse õigesse alatasa. Kahtlemata Hussar. Tassid hingeldavad laual mediteerides vaim läbi patjadel hämardud joonetamat, kokku otseselt perimeetrit rahulikult sõirale, tulevase ähmaalsust külg, akorde koidab, äratus, ent oota saalis ärevust tunda, kasutanud. Hetkel mõtlesid natuke, üks särab lund puutumata kühveldada, mulda arutatud. See oli ilusti, ma saan aru, et see on ka albumilt ilusti, ma ei saa viidata inimesed mingil juhul selle, seda lugusid sellelt albumilt, nagu singel, singel Spotify'sse või oma valitud sobivari Youtube'is elal, laher muusikavideoga. Me nägime räigelt vaeva sellega, milline see mul on peas sassis, ma olen vaadanud küll neid ja ma olen päris palju muusikat. Aga ilusti ma ütleks, et see on üks kõige nagu kõige professionaalsemalt tehtud videosid, mis me oleme sõpradega koos valmistanud. Läksime sellisesse paika nagu sfäär nüüd selleks kohe pankrotiga, kui see avati. Võlad olid algusest peale võlad? Jah, aga ilus interjöör ja olid nõus kohe võtma meid vastu seal, sest mina tahtsin, minu visioon oli see, et me oleme kuskil kohvikus. Ja siis seal oli see nii-öelda tantsukava üks tüüp oskas väga hästi tantsida, kes õpetas teistele oma väljamõeldud kava selgeks. Siis olite vist neli tüüpi, olid veel, kes ei osanud just nii hästi tantsida, see oligi selle kontseptsiooni mõte, et kõik läheb ilusti. Pole hullu jah, pole hullu ja just just. Ja siis oligi, olime seal kohvikus erinevad plaanid, hästi palju oli seda, et hoidsime kaamerat ühes kohas, vaatasime, et kompositsioon oleks kõik sellest ühest nurgast, kus me statiivi peal filmime, näeks kõik hästi ilus välja ja kõik oleks ilusti komponeeritud ja siis panime sinna inimesi liikuma ja tegema asju. Mul tuleb meelde, see oli siuke natuke kõikumist vasakule ja, ja, ja mul tuleb meelde, see on mingisugune igavene kohut. Ta sügav müramure tänapäeval sellega, et lihtsalt on nii palju asju, et isegi kui sa vaatad jääke või auke, kõik ei vaata niikuinii, aga vaatad asju, mis sind huvitavad ja siis sul on nagu terve hulk muid asju, mis segavad selle pidevaks Campotiks. Jep. Ja see lihtsalt käib üle pea, et see ongi see infomüra, mis meid ründab kogu aeg, ma ei suuda näiteks. Hästi, paljud inimesed on küsinud mult, et kas ma, kas ma loen palju raamatuid, ma ei loe palju raamatut, ma ei suuda raamatutele keskenduda nii palju. Et isegi mulle meeldib raamat väga, siis ma küll loendusele lõpuni, aga kõik raskendatud, sellepärast et pidevalt tulevad mingid sõnumid sisse, isegi kui ma panen telefoni, tuunatistarb noodi peale, siis hakkab ikka midagi välja väljaspool maailmas toimuma, mis minu tähelepanu hajutab. Ja siis ma pean jälle selle raamatuloo juurde või mõtete juurde tagasi tulema ja siis on kogu aeg selline. Tulen sealt teisest otsast välja ja siis ma ei mäletagi täpselt, mis mulle sealt külge jäi, siis mida ma peaksin selle informatsiooniga peale hakkama? Mul on ka kohutav selline kadedus inimestele, kes kelle keskendumisvõime või üldse nagu selline süvidsin, mõtlemise ja tegutsemise võime võimaldavad meil väga palju raamatuid nagu kuidagi läbi töötada või lugeda, meil on siin külas käinud näiteks Anniki lamp blogist life could Claymet, kelle Youtube mass tekitab või juttuv. Näed, nüüd on kanalitega nii palju. Kelle Instagram või siis isegi klassikalises mõttes blogi tegin, jäävad minust kogu aeg sellist. Sellist tunnet, et ma võiksin ka tahta lugeda nii palju, sest need raamatud kõik huvitavad ja nende sisu on selline, mida ma tahaks teada jah, jah, aga isegi ma olen nüüd siin, sellel aastal hakkasin audioraamatuid rohkem kuulama ja ma jõudsin ühe raamatu niimoodi läbi kuulata, et ma mäletan, Ta on, mis seal toimus ja see oli lihtsalt nii spetsiifiliselt minu huviga kokku minema. See on kuidagi nii, et kui raamat on tõesti nii spetsiifiliselt mulle, et ta klikib ära ja siis ma loen ta päris kiiresti läbi või siis onulan läbi ja mäletan aga teemat, mis, millest ma tahaksin rohkem teada, aga ta nagunii täpselt ei puuduta närvi ja need lähevad täiesti mööda. See ongi niimoodi. Ma vaatasin ka, 10 kirjutasin sõnu sellele viimasele singlile, mis meil välja tuli, kinnitus. Ei mäletagi, millal tuli paar kuud isegi vist tagasi välja teenitus rääkisingi infomürast ja samal ajal tuli välja, kui ma seda kirjutasin kevadel Tyler The Creator'it, selline räppar. Tuli välja uus plaat Igor. Ja siis ta oli kirjutanud sellised turundustekstid seal, et mida ta oma Instagramis ka jagas. Et kui sa seda albumit kuulad, umbes siis ära tšeki oma sõnumeid samal ajal ära mingi tegele kõrvaliste asjadega, lihtsalt panen kõik asjad kinni, mine kuhugi kindlasse paika, kus sa tead, et sa suudad keskenduda sellele muusikale ja kuulas album algusest lõpuni läbi niimoodi, nagu see mõeldud on. Et need singlid ja EP-d tänapäeval need lühikesed vormid on küll lahedad, aga see kõik ongi sellepärast, et neil on nii lühikesed, need tähelepanu keskendumisvõime lühenenud ja halvaks läinud, et ongi keeruline, mul oli keeruline seda albumite otsast lõpuni läbi kuulatum või siis hakkasin kirjutama sõnul selle kohta. Sa kohe võtsid seda teksti kuulda, mõtlesin, et okei, seekord ma proovin, jah, jah, ja ma kuulasin siis alati otsast lõpuni mitu korda läbi. Aga jah, tõepoolest keskendumisprobleemid, tülid seal mängu pidevalt. Mul mulle väga meeldis dekreileri eelmine plaat Laurboy ja samas kui ma hakkasin nüüd mõtlema selle peale sel hetkel, kui sa rääkisid sellest muidugi esinemise kuulamine sel ajal, kui ta räägib, on on liiast. Siis siis ma just selle Igoriga mäletan, tuleb uus plaatimata, eelmine meeldis, jätame kohe ette kuulama ja see on täpselt see, kus panete nagu mängima ja ise kaudselt juurest ära, nii praegu isegi oskaks sulle öelda, kas mulle meeldis. Kusjuures see avalikkusele vist läks hästi peale, sellepärast klaver Boy nii kaugele jõudnud, kui ta jõudis Igoriga, võib-olla Igor ei olegi, ei ole ka minu maitse järgi nii palju. Võib-olla ei ole ka nii hea Plataga nagu Fawerboiga ta jõudis nii hästi sinna meinstrimi inimestele veel lähemale sai veel kuulsamaks ja nüüd reaalselt Ta jõudiski selleni Tiigoriga, ta on siis vist esimene hiphop artist, üksik artist, kes on kõik ise kirjutanud ja produtseerinud oma plaadil, mis jõudis Billboardi toppisiks pikaks ajaks. Kuidas sul kontserditel kuulamisega on, kas seal on nagu lihtsam keskenduda? Ja sellepärast, et kontserdil nagu hea artisti ikkagi tuleb lavale, võtab sul kõrist kinni, hoiab sealt kinni niikaua kuni Laivan läbi, ehk siis sul ei ole seal mingeid segavaid tegureid, nii palju sõltub muidugi samamoodi artistist, kes mind huvitab, see artist, kes ma olen teda eelnevalt kuulanud ja kas kui umbusklikumad oma muusika suhtes olen täpselt. Ma küsisin seda küsimust suuresti sellepärast et ma just hakkasin nagu mõtlema selle peale, et kuigi kodus võtta plaate ja kuulata võiks olla just ideaalne keskkond keskendumiseks ja siis samamoodi on minul, kuna esiteks valid niikuinii artiste, kelle kontserdile sa lähed, peamiselt selle järgi, et ta meeldib sulle, sa tahad nagu sinna ta nii väga meeldib sa oled, sa oled nõus midagi ebamugavat tegema minema inimestega teise kohta kuhugi välja koos hängima. Vähemalt minu puhul on see nii ja, ja seal noh, võiks ju arvata, et seal on nii palju rohkem asju, mis võiksid segada, telefon on ju niikuinii taskus kaasas ja võib-olla mõni sõber üldse küsib, kus sa oled ja äkki ta minuga kokku saada ja ja lisaks sellele võib-olla keegi kambast nagu üldse ei viitsi kuulata hästi ja on kuidagi sihuke nihelev seal. Jaa, jaa, vahepeal tekib mõte, et peaks minema kuskilt mingitest kestma või midagi. Eriti festivalide puhul, aga väga edumeelselt toidutänavad, ma olen aru saanud, nüüd tänapäeva suvefestivalil on nagu 90 protsenti toite siiski protsent. Nii ta on ilmselt ka kasu või noh, ütleme siis tasu mõttes, mida need erinevad ettevõtjad siis artistide ja toidukohtade puhul saavad. Aga, aga minul ka on kontserdil nagu nii palju lihtsam keskenduda, näiteks artistide avastamine läbi kontserdi ja nii palju lihtsam. Ongi kuuled neid lugusid, mis Sulle hakkavad meeldima, kui see tunnesed artisti algselt sa lähed, kuulad neid reaalselt kodus? Seda palju juhtunud, aga kuna, kuna mul oli hästi palju võimalusi, 10 14 aastased või kolmeteistaastased kolmeteistaastased, hakkasin kirjutama räpp lugusid, siis tekkisid tutvused ja sain hästi väiksena juba igasugusele Räpilaividele sisse ja siis oligi niimoodi, et tihtipeale olin seal täiesti üksi keset mingeid kiilakad, tüüpe, kes mängivad seal mingi mingi lärmaka muusikaga kaasa. Aga siis mul oli nagu veel lihtsam keskenduda, sellepärast et ei olnudki nagu mingeid segavaid tegureid, et ei olnud sõpra kõrval, kes tahab kuhugi ära minna parajasti. Ja sellest on jäänud külge kuidagi nagu harjumuseks, et kui ma tahan keskenduda kontserdile, siis ma lähen siin enamasti üksinda, mitte kambaga nii palju kuulamata. See tekitab minus kergelt siukseid nagu hirm, hirmutundeid me sellest, millest meie ühiskond täna nagu, mis meie ühiskonnas toimub, et kui sul on nagu kolmeteistaastane poiss on kontserdil, kus ei ole ühtegi teist kolmeteistaastased, seal on kõik mingid nagu täiskasvanud inimesed ükski neist võiks tulla su juurde küsida, et mis sa teed kas, kas abi vaja või sind koju. Lihtsalt nagu ma hakkasin mõtlema, et jah, nad lihtsalt kuulavad mussi ja neid ei huvita, jookseb mingi poiss. Ja, aga, aga võib-olla see ei olegi üldse oluline, saidki rahulikult muusikat. Kontserditel jah, ma just mõtlesin, millegipärast on mulle jäänud, ma tahaks öelda, halb komme vaadata kõiki Apple'i turundusüritusi, et kui tuleb jälle välja, mingisugune on või, või arvuti või tarkvara uuendus. Ja ma ei ole isegi mingi mingi väga suur Apple'i kasutama on ainult nende telefon, ei ole kunagi ühtegi nende arvutit ostnud, mulle poode asja olnud, aga mul lihtsalt kuidagi nagu tehnoloogiahuvilise inimesena on jäänud nende konverentside vaatamine alati pähe. Ja, ja nemad nüüd ka nüüd viimasel sellel ettekandel siis näitasid, et nad tulevad välja oma voogedastusteenusega. Ja mul kuidagi hakkas juba natukene natukene hirm sellest kõigest, et kui palju nagu mulle toodetakse meeletus koguses meelelahutust ja ja kui palju see mind huvitab, see hirmutas mind kõige rohkem. Tekkiski nagu mõtet ohka siin on midagi põnevat, et jah just seda ka vaatama hakkama. Ma ei tea, kui palju sa palju sa nagu sellist, sellist palju sul on voogedastusteenuseid, mida sa jälgid pidevalt? Spotify'st kindlasti kuulan kogu oma muusikat, peamiselt Sout laudist, vaatan mingeid demosid ja asju, mis tuttavad artistid üles panevad ja sealt saab kätte ka igasugust muusikat, mida muidu näiteks Spotifys ei ole. Youtube on kindlasti igasuguseid muusikavideot mingit. Nüüd on see Youtube reco ment ka, ehk siis mul tulevad teated sisse, ehk siis mingi muusika, videod, mis võiksid sind huvitada. Ja siis ma reaalselt automaatselt, et tihtipeale ka lähen. Klikin sinna peale, sest mulle ei meeldi, kui mul on punane nupuke kolme, teatage seal ise, seda saab välja. Sa tead seda saada, aga ma ei taha, sellest, ma leian tihti veel sealt lahedaid asju. Et ongi mingid uued bändid, umbes selle lähtudes sellest muusikast, mida ma vahepeal olen kuulanud kusagilt Youtube'is, siis ta paneb mulle kohe Kukid pealejat, aga kuule, seda tüüpi tuli 36 minutit tagasi lähe, muusikavideo veel selliseid lahedaid asju on, olen leidnud sealt väga palju huvitavat materjali, aga ma ei tea. Instagram on see, kuhu ma kõige rohkem postitan. Facebook hakkab vaikselt välja surema, aga Facebookis on hea messenseria, saab Vente luua ja saab lehte üleval hoida, kuigi ma ise väga jälgimist teised Facebookis teevad. Seda ma ka tunnen, et vist Facebook on muutunud järjekordseks reklaamikanaliks, kus ma lihtsalt ise tahame kohal käia. Kuidagi vist enam väga ei taha ka. Ongi see, et kõik jagavad oma asju, keegi tekib Youtube'i, mingi laheda tantsuvideo paneb selle sinna üles, äkki keegi vaatab, aga tegelikult ise ta teab väga hästi, et ta seal Facebook'is väga ringis Krolli enam, sest et sellest Facebookis scrollimisest, see on kõik kuhugi Instagrami ja Twitterisse ümber kolinud tulelt, hirmuäratav koht, kaugus scrollida, ei tea kunagi, millal sa satud, vihastab või kurvastav? Ilmselt vihastab. Väga palju positiivseid kogemusi ei saa tavaliselt. Ja Mul ongi niimoodi, et kui ma igavusest või nagu automaatselt, kui ma teen telefoni lahti, siis täielik mülgas, lihtsalt ma tahan. Mul on mingi kindel siht, aga ma unustan selle kohe ära, kui ma telefoni lahti teen, mida ma telefonis tahtsin teha tegelikult sattungi suvalistesse kohtadesse, nagu mingi ongi, Youtube pani mulle midagi ette. Ja siis, kui ma Facebookis hakkanskrollima, siis seal on alati ka täiesti kogemata sattus Krollima, ma ei tea, mikspärast me seal ole, miks ma oma kalleid minuteid ilusat raiskan, vaatan, mis seal toimub ja siis alati tuleb ette, mingi keegi on jaganud jälle artiklit pandud nutunäo juurde, et mingi kõik-kõik sulab ja kuskil põleb ja keegi suri, ära pahanda, on sõda. Et alati on mingi selline asi. Ja keegi on kindlasti selle salati süüdi just. Kõlab väga tuttavalt, telefon on mülgas. Ma olen iseendale ära blokeerinud võimalikult suure hulga nii teateid kui ka ma isegi mingi hetk blokeerisin omal, kuna ma olen veel piisavalt vana kooli inimene, kasutad hästi palju arvutit, jäägu mitte käeshoitavate telefon, arvuti nüüd aga sellist suurt laua peal istuvat laua all seisvat isegi arvutit. Siis ma eeldan, et sina oled ka, sest kui sul on kodus salvestamisvõimalused, ma ei tea, kas läpakaga saab täna? Mul on kodus salvestamisvõimalused sellised elementaarsed, et salvestan Temasid seal peamiselt kui tarvis on, tihtipeale isegi ei ole tarvis, mul on lihtsalt üks mikker, üks helikaart väike ja siis on kõlarid ja asjad. Aga hea ei ole lauaarvutit. Lauaarvutit ei ole mul läpakas, mida ma pean igale poole, aga mul laut, kuhu ma saan seal läpaka panna, ühendada? Okei. See oli täiesti irrelevantne kõigile teada, aga mis siis selles suhtes? Ma ei mäleta, kuhu me sellega ikkagi välja tahtsin jõuda, atineerisin, blokeerisin mingi hetk ära, isegi põhilised uudisteportaalid Eestis lugesin ERR-i uudiseid, sellepärast et see oli natukene rahulikum hirmutanud. Kusjuures Facebookis ma avastasin just sellise lehe nagu mingi klikisäästja on sellel lehelinnast ja põhimõtteliselt võtab seda viimast leiba ära, mida reklaamide pealt saavad, Delfi Postimees, ma ütleks, seal ongi niimoodi, et tihtipeale on need click peidiga need artiklid ja siis ta on teinud screenshot sellest kuvatõmmise. Kasutaja, kes seal seda klikisäästja lehel asja üles läheb. Umbes et kas Uudo sepal on uus laine ja siis on juurde kirjutanud sinna lühikese vastuse ei või mingi, vaata, mis juhtus selle mingi kuulsa prominentsel Raisega blond, sellised asjad ma jälle sellest kuulnud, aga ma kindlasti nüüd läheneva kõlab väga-väga lahedalt. Youtube'ist sa vaatad siukseid, lühikesi videosid, peamiselt muusika videosid? Jaa jaa, kübekesed ikka ikka. Mulle just kuidagi nagu, et äkki tekivadki väga paljud küsimused omaenda konfliktsus. Ühest küljest ei suuda keskenduda, teisest küljest ma vaatan nagu vahel tundide kaupa 20 pluss minut pikkuseid videosid mingisugusest 60.-te obs Kuursest muusika salvestamis või mängija mis ei tundu nagu olevat asi, mis peaks mu tähelepanu köitma põnevaks ei näe. Köidab. Ja see kuidagi veel eriti naljakalt läheb siis kui ma, kui ma avastasin, et ma veel kusjuures nagu niimoodi mitme inimesega ühe laud, mul olid vanemad ükset külas Brüsselis ja siis istusime õhtul ja, ja meil mängis Youtube'ist videot, kus inimesed restaureerivad asja nagu sõnagi lausumata. Keegi on võtnud kätte näiteks mingisuguse 30.-test päri, et õlipumba väga oluline asi. Ja siis lihtsalt restaureerib seda, et on nagu hästi kole alguses ja lõpuks on hästi ilus ja nagu lihtsalt ongi, nagu inimesed istuvad ümber laua, vahel ajavad juttu, vaatavad, kuidas keegi restaureerib järjest vanu asju. See ei tundu nagu asi, mis peaks nii palju tähelepanu tõmbama, aga siis samal ajal vaatan, kuidas väikesed lapsed, niisugune kolm, neli ja istuvad ja vaatavad Youtube'ist, kuidas keegi teine mängib mänguasjadega selles mängida. Ja siis see hakkab minu arust nagu suure hulga küsimusi tekkinud. Ühest küljest on tore ära tunda sarnased, hoolimata meie suurest vanusevahest, aga, aga samas tekitab võib-olla minust rohkem küsimusi minu enda mõjutatavuse ja, ja aju toimimise kohta. Et see selles suhtes, ma ei ma ei tea enam, mis on hea või halvasti või hästi või halvasti maailmas. Võib-olla sellel ei olegi väga suurt vahet. Aga esiteks, mul on ääretult hea meel, et sa tulid täna siia ja asendasid Jimmy, kes ei hoolinud nii palju et isegi hoolimata sellest, et täna, kui me salvestame, ta ei ole Brüsselist siia kohale tulla. Ma loodan, et sa tunned ennast hästi sellega, mida sa praegu teed, selle asemel et siin olla. Aga samas ma tänan sind südamlikult, et sa oled minu sünnipäeval Brüsselis. Ja, ja sellega on kõik nagu ikkagi hästi. Ja ma palun teil vaadata meie Facebooki lehte popkulturistid oma sellepärast et nagu sa just natuke aega tagasi mainisid, see on reklaamikoht ja jääme reklaami tegema. Ja samamoodi meil on mingi Instagram ka, ma, kusjuures see on teine asi, et kuidas nagu inimesed suudavad mitut või isegi ühte instagrami kontot nagu ülal hoida, et kuidas inimesed suudavad mitut kontot üleval hoida, see on mulle täielik müstika. Ma arvan, et hästi paljudel inimestel, kes mitut populaarseid kontot üleval hoiavad, ongi see, et sa lähed seal ühe pildi üles, seal päevased hoida stratiidi ja siis lahkud sealt kiiresti. Ei peaks vaatama midagi, ei jääks kinni sinna, et äkki on keegi midagi koledat kirjutanud kellessegi, press täna jää, meil ei ole midagi koledat kirjutatud veel, aga meilitsi kirjutatakse vähe, nii et kui te tahate midagi ilusat kirjutada siis palun kust inimesed sinu loominguga ja tegemistega saavad? Kohtud, eks see, eks põhireklaami kohta mittegi jaa, jaa, aga instagramis ma postitan põhimõtteliselt iga päev iga, mida nad Facebookist otsima peavad. EIK ei ka on suur, jäi, on väike ja ka on suur. Ja selline keeruline kirjapilt. Aga Eike, kolm tähte ja Instagramist leiab täpselt sama nime alt üles, EIK luuletab, EIK luuleta. Ja kui muusika videosid on soov näha midagi põnevat, siis mul on neid palju Youtube'is sama nimega konto alt. Ja Spotify'st saab Saunclaudist saab, igalt poolt, saab, Apple'i muusikust isegi saab Voogia edastuskanal, mille Apple püstianud. Väga hea, nii et otsige kusjuures otsige, minge kindlasti ka kontserditel ja sellepärast viimane kogemus mul, mul sinu muusikaga oligi Intsikurmu festivalil, kus, mida ma kasutasin võimalusena tutvuda taas sellega, mida, nagu maailmas tehakse või vähemalt siis Eesti muusikamaailmas. Ja, ja kuidas siis väga mitmeid, väga ägedaid artiste ühest kohast teise kõndides saates haru mis on nagu Eesti sellise mainstream hiphop, Pi põhielement, ma saan aru, et sa pead kordama väga rütmiliselt ja jah. Väga spetsiifiline asi, mida sa pead täna tegema. Ja, ja siis nähes sinu kontsert ja kuuldes, et sa seda ei tee, oli ka väga huvitav. Või võib-olla sa tegid, ma ei pannud tähele. Aga mida ma panin tähele, oli see, et tegelikult see, see publikum seal ees oli, oli ääretult, et kaasa elada ja sisse võetud ja sa, sa kuidagi suudad publikuga väga hästi samastuda või, või neid vähemasti kaasa võtta oma reisile, nii et soovitan inimestele kindlasti sinna kontserdile tulla. Ja kuulame lõpetuseks ühe loo veel, mis lugu. Me kuulame. Mu peas sisemus on nagu tunnid täis inimesi ja lõdvestunud elada on valus. Nagu puhates vahilineksin juba nädala. Mallutan, maga, postkast, punane. Palju krokodillipisaraid on vaja selgelt näha, mis elu andeks, kuid ärkel tähis on ülepaisutatud. Konkurentsiga võltskatastroof oma olemas ei ole maa jääda lahti sihitanud sammudesse kajab hoone muusikat rohkem kui luuletajaks. Tülis viitsib rääkida. Muusikat rohkem. Kui süvitsi viitsid rääkida? Vaikus heliseb kõrvus, edasi-tagasi tagasi, edasi-tagasi, leidub kõrvus, elasid, heliseb kõrvus edasi-tagasi, heliseb kõrvus tagasi edasi-tagasi, edasi-tagasi. Ta seisis paduvihmas Poska tänava ja tundis, et on õiges kohas. Ma seisan ääri meeli koduväravas. Vaevalt märkan, kuidas õisi lakkab Petiina näitleja tagatiseta enda pettused, võla edasi ka Malawis ja anda endast. Maraton võistlus oma varjuga, kardan jääda enesega ühte ruumi, üksi tuli tarkus. On hilja harjuda. Jaalid. Rohkem võiks luuletajaks. Rääkida vahetuid, muljeid vaid, kus on Rohkem kui luuletaja Viitsiks rääkida vahetuid, muljeid, vaikus, eales heliseb kõrvus, edasi-tagasi, tagasi edasi-tagasi, heliseb kõrvus. Tagasi edasi-tagasi, heliseb kõrvus. Heidab edasi-tagasi edasi-tagasi. Kõige isa Nimele. Kindlasti sees on mürareostust. Samas elasite ajamast tennisepallist kas keegi minetanud ajama siduja kinnid ideele? Jälle pärnakas toovad Tuuletan soo aastate pärast tooteid vihkan, kuid esimentaalne jäljale emale, Traanal, Laevu käterutiiniga püüdsime. 1009 täis. Ei jaksa kuulata? Albumeid lõpuni täispikalt algusesse fookus, nii laialivalguv. Oota korra mu tähelepanu hajub, ma võiks lugeda raamatuid, aga muhk, püsivus, reostunud paraku minut ja peale maraton oot, keegi. Siis mulle midagi.