Tere hommikust, raadiokuulaja. Minu nimi on Kaido Soom. Ma olen Tartu ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektor ja Tartu praostkonna vikaarõpetaja. Sel nädalal pean teile hommikupalvused. Tänases hommikuvalguses räägime usulisest sallivusest. Sest on kõneldud päris palju meie meedias tihti hakanud, et on kirjutatud mitte sallivusest ja sellest, kuidas kristlus ei ole salliv. Võib-olla nädala eest ilmunud paavsti arvamused näevad seda veelgi kirjeldavalt. Siukseid teema üle järele mõelda. Tasub lugeda piiblist loo Jeesusest Samaaria naisest. See on kirja pandud Johannese evangeeliumi neljandasse peatüki. Jeesus tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse sühhariks maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile. Seal oli Jaakobi allikas. Tee käimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allikana äärde. Oli keskpäev, vaegSamaaria külas tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle. Anna mulle juua. Siis Samaaria naine ütles talle, kuidas sina, kes sa oled juut? Küsib juua minult Samaaria naiselt. Väldivad ju iga kokkupuudet Samaarlastega. Kui üritada inimesi klassifitseerida teljel sallivus, sallimatus siis kahtlemata Jeesus oli teiste oma kaasmaalastega võrreldes väga salli. Võetud piiblikoht räägib ju juutidest ja Samaarlastest. Nende kahe rahvuse vahel oli mitmeid erinevusi. Juudid hindasid oma rahva rassilist puhtust. Samaarlased olid juutide lähisugulased, kes elasid Samaaria nimelises maakonnas, kuid kes olid segunenud Iisay kuningriigi hävingu järel pagulastega, kes olid teistest religioonidest. Algselt pagulased, teenisid oma jumalaid. Aja jooksul hakkasid nad aga issandat teenima. Korraliku juudi jaoks oli Samaalane siiski puhas, sest ta polnud õige juut. Temaga ei tohtinud suhelda. Ammugi ei tohtinud Samaalase käest midagi vastu võtta. Sest see oleks muutnud juudi vastavalt reeglitele rituaalselt ebapühaks. Seirab kõiki neid reegleid ja kõneleb Samaaria naisega. Veelgi enam, ta palub võõrama naiselt vett juua. Ning lõpuks kutsub naist ennast järgima. Tegu ei toonases maailmas ennekuulmatu prantsusega. Sellist sallivust ja armastust on püüdnud kirik maailmas ka kanda. Vahel on see õnnestunud, vahel mitte. On olnud aegu, mil kirik pole suutnud olla salliv ja armastav Samson praegu, mil kirik on sellega väga hästi hakkama saanud. Kui mõelda eesti risti usustamisele. Siin üritas kirik riita oma usurahvausuga. Ehitati kirikuid pühadesse paikadesse. Selleks et traditsioon jätkuks. Need on need kohad oleks jätkuvalt rahva jaoks pühad ning et kirik oleks ka rahvale pühaks paigaks. Igal maal on kirik oma rahvatraditsiooni nägu. Ning seda sama eesti usundit uurid ikka ennekõike luteri kiriku pastorid. Näiteks Matthias Johann Eisen, tänu kellele teame oma juurde seda, mis on säilinud. Kristus on olnud Rantne. Kogu tänase Euroopa sallim mõttelaad on saanud alguse kristlikest väärtushinnangutest. Ka paavst rõhutas erinevate religioonide vahelise dialoogi vajadust. Seegi on märg sallivusest mida saab õppida teisi inimesi, kultuur maailmapilte mõistma ja hindama, ilma et loobuksime enda omast. Ja meie palvetame, issand, sa oled maailmas õpetanud meile ligimese armastust. Aita meil olla oma elus. Sinu armastuse jagajateks aitab meil mõista teisi inimesi. Nende väärtushinnangut ellusuhtumist. Aitame armasta kõiki, sõltumata nende maailmavaatest või usulistest tõekspidamistest. Aamen.