Tere hommikust, hea raadiokuulaja. Minu nimi on Kaido Soom, on Tartu Ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektor ja Tartu praostkonna vikaarõpetaja. Pean sel nädalal hommikupalvuse. Tuttavatega suheldes olen sageli kuulnud, et ühe või teise inimese kohta kasutatakse sõna normaalne. Normaalne on eesti keeles positiivne tähendus. See peaks olema positiivne inimene. Kuid milline inimene on normaalne? Ehk teisisõnu, mis teeb inimesest inimese? Kas normaalne on see inimene, kes suudab hankida endale uhke ja, või korteri või see, kellel on kõige ilusam auto? Või on normaalne hoopis see, kes näeb kõige parem välja? Seegele riided on kõige moodsamad või see, keda kutsutakse parimatele pidudele. Või siis hoopis see, kes suudab kõige rohkem juua. Ilmselt on erinevate inimeste normaalsuse hindamise kriteeriumid erinevad. Esmapilgul mängib inimese väline pool olulist rolli. Kuid mida rohkem inimesega suhelda, seda olulisemaks muutub tema iseloom, ellusuhtumine, väärtushinnangud. Kord küsiti tuntud psühhoanalüütikud Sigmund Freud, pilt milline on tema meelest normaalne inimene. Ja ta vastas, et normaalne inimene on see, kes suudab teha tööd ja armastada. Oli tegemist ja armastamist mõisi taandud ühenduses kõige laiemas tähenduses. Normaalne olla ei tähenda sügavamas tähenduses mitte midagi omada. Laise tähendab ennekõike midagi olla. Oluline on suuta end asetada teiste inimeste olukorda ja käituda nendega, noh nii nagu meie nende asemel ootaksime kedagi endaga käituvat. Piison kuldreegel, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi seitsmendast peatükist kus Jeesus ütleb selle mõtte nii lihtsalt välja kõik siis mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid. Tehke ka nendele. See ongi seadus ja prohvetid. Teiste inimestega arvestamine teeb inimesest inimese ja annab tema eksistentsile sügavaima tähenduse. Armastus võtab kokku kogu piibli käsuõpetuse sisu. Vähemasti nii rõhutas Jeesus, kui ta ütles, armasta issandat oma jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega ning oma ligimest nagu iseennast. Elu mõte on selles, et pürime edasi tehes oma tööd nii hästi kui võimalik. Samast hüüeldes lähemale jumalale, kes on elu andja alus ning selle kõrval võime armasta oma ligimest ja olla ja endast midagi valmis teistele andma ilma vastu ootamata. Ja meie palvetame, püha ja igavene jumal, tänu Sulle armastuse eest, mida oleme sinult võinud vastu võtta. Sa oled meid nii palju armastajad et oled andnud oma ainusündinud poja selleks, et meid vabastada kõigest kurjast ja halvast. Aita meil märgata teist inimest enda kõrval. Ja anna jõudu, et armastaksin kõiki nii nagu iseennast. Aamen.