Rohesäuts. U. Ökoloogiline taastamine on inimtegevuse tõttu kahjustunud või hävinud ökosüsteemide taastamine või nende taastumisele kaasa aitamine, nii et nad oleksid taas elurikkad ja ökoloogiliselt hästi toimivad. Taastada saab nii erinevaid elupaikasid, näiteks niite, metsi, soid, veekogusid, aga ka terveid maastikke. Näiteks saab väga intensiivselt majandatud põllumajandusmaastikke taas mitmekesisemaks luua läbi niitude ja märgalade rajamise põldude vahele ning läbi loodussõbralikumate toidutootmisvõtete kasutuselevõtu. On nagu oluline teada, et ka kõige oskuslikumalt taastamise korral võtab ökosüsteemide taastumine väga kaua aega ja taastatud elupaik ei pruugi kunagi hakata sama hästi toimima kui juba olemasolev. Seetõttu jäägu taastamine vaid juba toimunud rumala tegevuse heastamiseks ja hoiame kõiki veel tänaseni säilinud elupaikasid hästi. Taastamistegevusi on väga erinevaid. Nii võivad näiteks metsa majandamise käigus vaesunud metsade ökoloogilise taastamise puhul olla tegevusteks erivanuselise puistu struktuuri loomine, lamapuidu püsti, surnud puidu tekkimise soodustamine, metsa Häidude looduslikele metsadele iseloomuliku mitmekesise alusmetsa loomine ning metsa ökosüsteemi osaks olevate loomade taasasustamine. Metsamajanduslik istutamine pärast raiet ei ole metsa ökoloogiline taastamine, sest nii ei kujune metsadele iseloomulik mitmekesine struktuur ja liigirohkus. Parema puudumisel on nagu oluline vältida monokultuure ning läbi istutamise liigirikka puistu loomine on heaks alguseks. Paljud tööd on aga näidanud, et elurikkuse süsiniku sidumise koha pealt võib-olla kõige otstarbekam hoopis metsa iseeneslik taas kujunemine. Nii ongi üheksa ökoloogilise taastamise meetodiks viimasel ajal aina suuremaid pooldajaid koguv metsikustamine ehk viivalding. Aga sellest juba järgmine kord.