Naili vadi jõe äärest. Siin saanud sündida ja see ja ma arvan, et tuleb surra kaika oma külas. Selle surmani. Teil on aega küll ja küll. Nii hea näeb välja. Jube, olge pooleli loika puhta elannap, seda me veel. Seda me veel näeme. Ümarate. Põskedega lõbusa naerunäoga naine, kes armastab hästi kanget suitsu tõmmata. Halide liiv ja kolhoosis põllundusbrigaadi brigadir juba nüüd teist korda. Esimest korda ma olin viis aastat tagasi brigadir ka siin sama brigaadis. Siis vahepeal olin kaupmees siin siia tulin koolist üks noor poiss või ta sai sõjaväest lahtise noor poiss tuli siia brigadiriks. Aga ta hakkas siin kõrvaldama kolhoosi vara ja võeti päevapealt maha ja nisugune kaup meil oli teretiga, et kui nemad hädas on, siis ma hakkan tagasi brigaadist. Noh, ja siis ei olnudki muud teha, kui hakka uuesti tagasi brigaadist. Igatahes siis mul ei ole eriharidust sellel alal ja eks ta mõne koha pealt oli raske ka kõdi siia hakkama saanud, ikka pole nurinat olnud. Brigadiri töö nõuab kõige rohkem inimeste tundmist ja nendega taimed, olen vist inimestega ja kui õige kontakti kätte saad, siis ei ole viga. Tulevad need vanad pensionärid ka, meil nooremaid ei olegi rohkem kui ainult neli naist põllundusbrigaadis. Aga vanad pensionärid ja suvel me tegime oma heinaraja põhupanime kokku ja kõik teedki. Ei olnud väga vigagi, kolhoos on päris heal järjel, praegu. Praegu jah. Viis aastat tagasi, kui Terep tuli, siis meil ma tean just heina ja põhuvedu makses meil ühe kilomeetrivedu koos Angumisega kaks kopikat, Sentner. Aga nüüd, aga nüüd on 28 kopikat juba. Nojah, see on ikka väga suur. Kolhoos on ehitanud, on kolhoosimaja ja kolhoosimaja ja see on nelja korteriga. Jah, nelja korteriga ja maja ja, ja siia brigaadi ehitati karjalaut, gaasin kasvaja lehmale. Need tundmatuseni muutunud ja kui võrrelda nüüd seda teie lapsepõlve mängumaadega, jah, kui vaadata juba seda maaparandusobjekti, mis siin on juba nüüd vilja all ja teist nii palju tuleb veel juurde. Mis on juba projekt tehtud. Vanad mehed, kes 30 aastat tagasi ära surivad, üles tõuseks, siis ehmatatakse, jõuad uuest surnust. Meie suguvõsa on ju kõik siitkandist pärit. Siit siit külast ikka ja kas te olete kunagi ka mõne pikema reisi teinud ja kuskil kaugel rännanud, suurt laia maailma vaadanud, pikemat reisijal olnud kui Veliki Lukis käisime üks aastal, miks just sinna sõitsite veteranidega koos, nemad läksid oma vana lahingupaikasid vaatama. Ja teie abikaasa käis ja isamaasõja lahingutes ja Veliki Luki lahingutes ja mina läksin siis kaasa ja ma ei kahetse seda sugugi. Teeks teise reisi veel sinna. Nüüd teie kolm poega ja tütar ikka siitkandi inimesed ja, ja keegi ei kipu väga kaugele või kuidas on? Avalas määratasin kõrvas, nüüd on nad koolis, kuhu tütar määratakse, seda ei tia, kool suunab ja kuhu nad teele suunab, aga tuleb siia kulusid tagasi. Põrgum praegu Türil loomakasvatustehnikumi mees. Ja siit kolhoosi suunamiskirjaga. Ja ta tuleb siia kolhoosi tagasi. Ja see põletas sõjaväes tuleb ka tagasi, see oli siin traktorist ja ja tuleb siia jälle tagasi, mis nooremast pojast, kuhu läheb, seda ei tea veel misse õppima, noorem poeg on alles kooli ja seal käib seitsmendas klassis. Naasen hea, kui emanni kindel ei jää, tal on jah põllunduse peal ikka, ikka kõik jäänud veel, eks näe, mis nooremast saab. Inimesed siin püsivad tina ja neile siin meeldib. Exit rändavad paljud ära ka ja nad on rännanud, aga nüüd nad rändurid hakkavad tagasi tulema jälle. Ja mina siit ära küll ei läheks. Minu arust ilusamaid Lepasid ei ole kuskil kuradi jõe ääres. Ja meil oli ilus jõgi, suvel on väga ilus. Naine vadi jüri äärest. Koht on nagu väga kõrvaline. Ei saa aru, bussiliiklus on nii tihe, et ja ega siis kus sa tööinimene kogu aeg tööl oled, kus sa sõidad siis, ega siis. Ja kui tahad kuhugi minna, lasse minna, bussid käivad siin. Hommikul käib lõunaid, käib, õhtul käib ma ei leiagi, et kõrvaline on või rohkem liiklust tihedamat vaja oleks, ei olegi vaja. Aga mis aja tegema jah, aga mis ajast peale teil see suitsu tegemine nii suitsu tegemine jäi minul külge juba külanõukogust? 46. aastal siis oli vahel närv nii must, et paneme kaks tükki korraga, et. Kuidas saidile must alla te olite siis ju nii nooruke ja aga siis oli metsamehi oli juba nii palju juba sõjas, vahel tihtipeale hirmu nahka ja ja tee oli ka ikka ta teistmoodi nagu hirmu all töötamine. Kust uksest sisse tullakse, seda mina ei usu, et teie midagi kardate? Ei ma jah ei karda ja nüüd tagantjärgi, kui hakka mõtlema, mina külakuust ära tulin, siis käisin siin vadi külanõu kogunnandada, keerasid ära, viisid lipu ära, riigilippu ära ja löödi paberit isegi. Aga sel ajal ei osanud nagu kartagi varumises ka sai käia loomi kontrollimas. Ükskord ma tean, kasime minemast ja metsatallu. Püssi lasti vähe, Tõnno keerasime otsa ringi, ega me siis enam ei saanud minna, aga aga niisugust hirmu jahend nüüd lastakse, seda? Ei tea, ei osanud nagu karta või mis oli. Kas teil on ka mõni niisugune juhtum olnud, et te lausa nägupidi kokku sattusite mõne mehega, kes metsas varjul oli? Jah, ükskord, aga enne seda ei teadnud, enne kui pärast tuli välja, läksime mehega korterisse vallamajast. Õhtuvidevikus tuli üks mees rattaga vastu kaunes tuttava Naugali tuli ratta pealt maha, tervitas meid käest ja läks jälle ära. Mees küsis veel, kus on, need töötab, tema ütles, et mina niisamuti vaatan, kust saan. Teine päev oligi väljas, et olidki suur metsamees. Aga alevi vahel oli ta, meid ei puutunud siis. Kas ta siis ei olnud niisugust võimalust? Rahvast liikus ka? See oli vana-aasta õhtu pidu kultuurimas see kvartali rahvamaja. Ja vaatasime kohe, et niisugust üks võõras mees. Ja tihtipeale ta vaatas ikka sinna nende valla rahva poole. Ja inimene annab ju kohe ära, kui tal ikka midagi nagu kartan ja no hakkas pilli mängima, mängis hästi pilliga paar lugu mängis pilli aplausiga, tants. No mina läksin siis plaksutasin äratada. Katsusin külge küll lüüa, need kaunes kõvasti, et kas tal relva on, aga nii hoidis ära, ei lasknud väga ligisilla läbi kombata, jah. Vastand taskus, revolvrit on. Aga peale selle siis natukene aega ta hakkaski juba hakkasivad riide panema, ei hakka sära minema, nii et ta juba seda märkasid, teda nüüd silmas peetakse. Ja rahvakaitsemehega läksivad, see võttis tal käe alt kinni, hakkas viima vallamajasse. Aga tee peal lõi sellele tukiga vastas sõrmi, lõi seal relva käest maha ja panigi jooksu. Lasksid tagant küll, veri oli taga ka, ikka seekord läks käest ära. Ma ei tea, ma arvan, et mõni teine oleks pärast niisugust juhtumit oma seitse asja kokku pannud ja kusagile mujale kolinud. Ei, seda ei tulnud nagu üldse mõttessegi, et kuhugi ära minna. Siin on nii paksud tihedad metsad ümberringi. Pikad metsavahet teel ei tule ühtegi inimest vastu, võis ikka kõhe olla? Jah, eks vahel oli küll siis kui esimesed kolhoosid siin tehti. Mees oli siin vadi kolhoosis ka, seekord oli selle kolhoosi nimi, Koit oli siin kolhoosi koosolekul. Me elasime seekord vallamajas. Ja jube hästi, videvik oli, kogu tuli kaks võõrast meest tulivad sisse. Küsisid, kas siin elab valla partorg, elab küll kus ta on, aga minul juba ses peakas jagamalt täitsa nihukesed, kahtlased mehed, et mis nemad küsivad? Et ei ole, et on kolhoosi koosolekul, kus see koosolek on, aga mina ei tohtinud seda öelda, siis igast juhust, et et need Vadil on, ütlesin, kütta metsas. Ja läksid ära, ei nad siis meil kauem Ast ei olnud, läksid minema. Aga siis ma hakkasin helistama siia kolhoosi ajal, et saaks need abikaasale öelda, et niisugused võõrad mehed käisid, et kui hakkab öösel tulemata, jääb siis ette vaadata. Ja, ja tulivad teised siia arengule välja. Enam neid kätte kedagi seekord ei saadud. Aga maja läks siis siin põlema seal, kus bandiidid, need varjasid ennast. Ja läks mõni päev mööda. Toodi sõnad, metsamehed tulevad valda nüüd rüüstama. Et juba Maest tuua, kes seda siis välja sõna tõi? Koidu kolhoosi esimees oli seekord kiik, Karlitel surnud juba. Et vaadake ette, ei osanud ka midagi teha. Raamatutega said siis aknad kinni, pannad, kuulid läbidule jälle keegi dias eeldad raamatust läbi ei lähe. Aga seekord Nathan tulnud. Aga teie istusite ja, ja mina ja mina ootasin, mina istusin seekord vanema pojaga keldris, seal on hästi suur kelder seal all. Köögist läheb trepp, sinna läks seekord alla. Ja mehed olid ka siis ikka relvad käes, kõik seal ootamas. Millal tulevad? Aga seekord jah, ei läinud. Neil läbise, tule, kas neid keegi segased ja noh, seekord käis nagu julgeolekumehhiko palju sõitis autodega ringi. Mul oli vanem poeg siin ema juures Vadil ja tulin õhtul seda rattaga vaatama. Ja sain juba siia selle väikse rajaga metsa vahele ja mõtteliselt sai tulla, aga et, et võib-olla tuleb äkki mõni, et nad kogu aeg oli juba need andmed, et nad kogu aeg liiguvad siin küla vahel. Ja tulen ja rattaga vaatan, et tulebki vasta, talituttav mees, mul, ma käisin temaga ühes koolis. Mõtlesin ise, et kas nüüd viskan ratta maha ja pane metsajooksu. Aga mõte töötab niisugusel korral. Hästi kiiresti. Mõtlesin, et kui ma jooksu panen, siis ta kindlasti laseb. Lähen vastu saab, mis sa temalastikkis mulle hästi ligidalt rattaga mööda ja vaatasime üks silma sisse, aga kumbki teretanud temaideretandegamine saime mööda, mina vaatasin üle õla tagasi, tema tuli ratta pealt maha siis aga siis ma tõmbasin pea ola nokkade vahele, kuulasin, et millal nüüd pauk tuleb, nüüd lased. Aga ei lasknud, sain kodu, siis isa ja vend sedasi teinu, küsisid, et kas tuli vastu sulle Läksid. Neist mööda läinud. Ja kes siis Saisid kilost sai, leiba, toideti, teda läks kolm päeva sellest mööda, kui tema minule vastu seal metsa vahel tuli. Meeleksime Rannapungerja, leia jõhvi. Julgeolek pidas, kui tulime tagasi Rannapungerja Alt jõhvi julgeolek pidas meid kinni ja kutsus abikaasat, et ei taha. Tule vaata, mul on üks sõber seal autos. Ja oli saadud seesama mees kätte, ta oli joonud ennast nii purjet oli kuhugi tee äärde jäänud magama ja seal lõikida ja kutsuti julgeolek välja, see võttis ta kinni. Seekord jah, oli küll. Ootasin küll, et nüüd ikka laseb, et ega mis ta muidu maha tuli rutadelt. Naili vadi jõe äärest. See oli ikka keeruline aeg, kui rindejoon võis, mitte ainult sugulaste ja ja tuttavate, vaid lausa mehe perekonnaliikmete vahelt lja minna ja EKi gaasi jätab oma jälje. Paljud nendest inimestest on nüüd selle aja oma elus maha kriipsutatud ja elavad töötavad Meiega koos. Ja meil ei ole põhjust neile midagi ette heita. Jah, mõni asi võib-olla, et võib andeks anda. Ma just mõtlen neid noori, kes olid nii noored ja need vanemad kasutasid nad just ära nende noore lolluse pärast. Aga kõigil ikka ei saa andeks anda. Ja nüüd nad ja kui siin vaatama kita töötab, küll ei ole tema töö kohta midagi ette heita, aga ta siiski annab mõnikord tunda, et ega ta meiega ühes vees ei istu. Mis aastal te astusite parteisse, kolmandal siinsamas no muidugi siinsamas, sest siin te olete kogu aeg elanud ja tööd teinud siinsamas. Ja nüüd on teie lapsed, kommunistlikud noored ja kõik peale väikese seoneer väikesel all see veel ees. Ja aga kui teie emana tahaksite oma lastele midagi väga head soovida, et nad oskaks omale sõpru valida, just, ma mõtlen sõpru. Kui ei ole inimesele õiget sõpra, siis võib mõnigi asi viltu minna elus, kui ei osata valida õiget sõpru. Ja kui ükskord natike töökohale lähevad, et nad ei hakkaks jooksma ühest kohast teise ka töökohtasid vahetada. Aga kui me eriala ikka inimene omale, et on neid koolis käivad, riik koolitab ja, ja läheb ju riigile maksma see et nad ikka oma erialale tööle jääks. Aga kui nendel elus peaks midagi niisugust juhtuma nagu teil ja teie abikaasal on tulnud läbi teha tulevad nad toime? No ma arvan jah, et tulevad toime. Ei usu, et et seal kõrvale kalduks nad joonest, mis neil on praegu, kas teie tütrel on teie iseloom? Jah, on jah, taunis kange ka. Ütleme, niisugune iseloom on sinu emal, siis me teame, kes sa ise oled. Ikka kange ikka järele ei anna, kui tal midagi mõtte seal siis ikka peab selle läbi viima ja ja vahel ikka on natuke helga. Mina vahel mõtlen mina jaoks vahel hoopis julmem olnud, hoopis teisiti teinud, mina läheks kohe välja ütelnud ja võib-olla vahel isegi kallale läinud. Ja noh, sinu aeg on kõik veel ees, siin on kõik juba omaks saanud ja ei oska kusagilt madalat leida. Hädad ja rõõmud, kõik on omad. Jah. Ja siin on saanud sündida ja see ja ma arvan, et tuleb surra kaid oma külas. Minu arust ilusamaid Lepasid ei ole kuskil kuradi jõe ääres. Ja meil oli ilus jõgi. Naine vadi jõe äärest.