Nagu ma taeva poole Kuid õige pea ta kuues. Käisin Ilona suure 100. Kas ta suure 100? Ja ma kuulsin raadios laulu tuhaväljade tuul. Ja jäi sellest nii mõttesse. Vaata niisugune tunne, et ma pean olema elukeskuses. Et olgu see siis kasvõi oma rajoonis oma linnas ja ei taha enam ühiskondlikust elust nagu kõrvale jääda, jah, jah, et pead võtma elustiku täie rinnaga osa ja et siis tunneb nagu täite, nii rahuldust oma töös ja laste seisukohalt. Vaadake, lastele meeldib, kui nende ema töötab. Nii võib-olla et lastele meeldiks, kui ema oleks kodus, siis oleks alati kuum lõunalaual, kui koolist tuled? Jah, nad siis leiavad, et nende ema on lugupeetud ja hinnatud ja ja kui emal on mõni tähtpäev või töö juures on saanud kiituse kirja või siis on lapsed tänavu sele seal neil on siis nii hea õelia Nad õnnitlevad mind siis. Ja isegi nad ütlevad, et nendel on oma klassikaaslaste hulgas ka parem kui nende ema ikka töötab. Nüüd arvutaski. Tütar, nüüd oled sa pensionär. Te võtsite siis seda nagu etteheidet? Noh ma ei oska isegi ütelda, kuidas süvenegist arvustada, aga muidugi nendel parem, kui nii vanemad on, lugupeetud inimesed ja ma tean, et, Et väga halvasti mõjub lastele, kui nende vanemad näiteks on. Kui. Siis ütleb, et nägi nihukese onuga kakerdas seal ennem. Ja et üks laps ütles niimoodi, et mul oli niisugune hirm, et järsku seal minu isa ja teised näevad. Sellest tuleb siis välja, kuidas ikka lastele niivõrd tähtis, missugused nende vanemad on? Ei, keegi ei tohiks unustada seda, minu isa ei joonud meie kodus mitte kunagi joodud ja mina oma elus ei osanud isegi nagu seda. Et kas mees joob või ei joo vaadatagi sellepärast, et meil kunagi joodud. Et see võiks suureks õnnetuseks kujuneda. Minu arust ei, võib-olla ei olegi enda jaoks nii tähtis olla? Ei tea mis, kuivõrd tuleb mõelda, et, et lapsed on need hinnangu andjad ja ja lapsed tunnevad ka seda, kuidas teised suhtuvad nende vanematesse. Greketi reke olid, mul ei kehtinud mängima iginiivi. Mina peale ruut jätanutumata. Minu isa siis ema suri ära, nad olid 55 aastat koos elanud. Ta ei ole kunagi olnud minu isa kiviraiuja, kuid kunstimeelega küll ja võttis kätte ja raius kivisse ema näojooned. Ja viis selle Tarvastu surnuaiale, kus ta praegu seisab. Ma käisin seal, vaatasin isa isa ise, siis aniisi Nissani nelgid, isa, palused vinnid emale, kui sa nüüd lähed vaatama paningi need ema hauale. Nii et meie perekond muidugi oli omaaegne popsi, perekondi vaeselt elasid, mina läksin seitsmeaastaselt kaariumiseks ja kõik me pidime varakult tööle minema. Aga Meie perekonnas oli nii väga inimlik suhtumine üksteisesse ja teistesse inimestesse. Ja meid ei õpetatud ajama taha raha ja rikkusi vaid kõige tähtsamaks luges isa ja õpetaja, siis meil on aus olla. Õiglaselt suhtuda kõigisse inimestesse, olgu nad mistahes, kui ta töötas. Pärnus oli puupapivabrik, vaat tema kunagi kuulus sellesse ja siis seal käidi, Reiu metsas oli neil tööliskoosolekud, tema võttis nendest osa. Ta seletas mulle sel ajal, kui mina olin veel laps, et kuidas siis enamlased võitlesid. Et kui oli võimalik ja oli, oli organiseeritud pealetung, siis mindi kodanusele pealetungile, kui need said üle võimu, siis tuli organiseeritult, aga nii ta oma väed jõud ära peita. Naissaarel oli ta vangis. Siis oma vallas Suislepa solida, punakaardis selline nõukogude korra eest võitlemine, see nagu oli meie perekonna traditsiooniks ja mul on isegi meeles, kui ma esimeses klassis käisin siis oli minu pinginaabriks talutütar. Ja tema niukesed. Et mis sina endast arvad, et sinu isa oli igavene punane, mõtlesin, et kuidas siis mis punane noh, et ema oli, aitasid tahtnud ära lõhkuda, vilja kõik teistele ära jagada. Siis ma tulin koju ja ütlesin, et vaata, diilu ütles, et sa oled igavene punane olnud ja sa oled tahtnud, aitasid lõhkuda. Isa siis seletas, ütlesid et see oli niimoodi, et mõnedel on liiga palju ja teistel ei ole, et siis tuleb see õiglaselt ära jaotada. Et oleks meil olnud tööliste võimed, siis oleks niimoodi olnudki. Sealt algaski sisse tundmine ja ma mäletan, kui mul õde vaike sai kahe sellepärast, et tal oli seal kirjutatud hall Baronitest kirjandis ja ja talu sulastest ja õpetaja siis vaatas, et see ei ole lapsele kohane ja ei sobi ja sai sellepärast siis nõrga hinde ja siis isegi sellepärast pisaraid ei tee, ütles, et näed, et isa nii rääkis ja mina arvasin, et niidid läkkerif polegi siis nii välja, et eelis endale kahe. Seda suhtelist muidugi tundsime. Ei saanudki tööd ju, muudkui lihtsalt juhutöö. Muidugi oli perekonnal raske, me pidime nii vara kõik minema ise leiba teenima. Aga teisest kohast jälle võttiski mind parteisse, vastu võeti või kandidaadiks võeti vastu, õigemini siis. Liivia Roots, kes töötab praegu ülikooli juures, kui ta võttis sõna sellel koosolekul pärast seda, kui ma olin oma elule jutustanud, ta ütles niimoodi, et ma imestasin, et kuidas Loreida vält. Nii saab aru sellest parteiajaloost ja kõigis, milles teed nooruse tõttu ei võiks nagu seda mõista, nii et kodanlikus riigis kasvanud ja aga et nüüd, kui ma olin elulugu kuulnud, et ma saan sellest aru. Sest ma jõudsin isegi veel enne, kui nõukogude kord Eestis kehtestati töötu olla, käisin töölt ärtu sõitsime, käin siin muidugi igal pool oli niimoodi, et ei ole tarvis, tee börsid, see olil Vene tänavas oli, see oli niivõrd räpane ja kole ja seal ei olnud ka tööd saada, ainult et kui talumehed, siis kell oli karjan ära läinud või tüdrukuna mind olin väikene peenikene ja nagu talutüdrukuks ei tahetud. Tuleks karjaseks veel võetud eeldikat väikese kondiga etc selline liivatööd teha. Ja eks need olid halvad peremehed ka olnud, kui neil poole suve pealt, siis niiviisi läheb ära teenija. Ja seal siis ei olnud, siis oli veel kristlik neidude ühing oli vist kuskil, ta oli ka kesklinna Paikus seal tähe tänaval kuskil kuskil seal enam ei mäleta, siis oli ju linn teistmoodi, nüüd on ju ta ära purustatud ja uuesti ehitatud ja siis seal öeldi ka, et kahjuks neil ei ole üks non, siis seal ütles mulle seda. Aga siis jah, aga politseinik, kes meil siin oli juhatasildis põhjenedegade, sealt ei saa midagi tööd, et niikuinii ei ole. Ja kui ma tulin välja, ta ootas mind ja ütles, et noh, et ei saanud, ma ütlesin, ei saanud. Et ei ole, siis ütle see taga, et ma võib-olla võin tööle krabistada, et mul on üks tuttav proua. Et võib-olla ta võtab oma ärisse. No ja mina siis muidugi rabasin nagu kunagi kinni õlekõrrest ja läksin temaga kaasa. Ja ühte majja tõusime ikat ühest korrusest teisest korrusest. Vaatasin niivõrd päris pööningule hakkame jõudma, sisehirm tuli peale ja tuligi välja tõbiseid ühte tuppa, mis oli nii tolmu, need seal nagu ei olnud elatud ja ja hoopis siis olitel teised kavatsused. Nii et ma sain sealt veel õnne peale, sain minema. Et isegi korravalvur valedasindi meelitavad teisele teele, aga neid, kes tõelist abi pakuvad, neid nagu ei olnudki. Ja sattusingi siis miitingule, vaatan oma kohvrikesega ette, ristiema juuretseedis, siin elas ja aitab tööd leida. Ja vaata kõik, kuhugi lähevad kõik ühes voorus ja see oli niivõrd imelik, et äratas kohe tähelepanu mööda seda praegust Wiedemanni tänavat ja kõik olid juba ärevil ja mina mõtlesin, kuhu see rahvas kõik lähed. Et lähen kaasa ja ei hakkangi otsima seda aadressi ma olin esimest korda Tartus, läksingi kaasa selle vooluga ja see vool tõimin siis Raekoja väljakule, siis läksid töölised, need olid siis üles kääritud särgi varrukatega nagu ikka töömehenagi see on siiski suur õnn näha niisugust murrangut ajada. Nii et tulite sellel juunipäeval Tartusse tööd otsima, sattusite riigipöördele. Ja see oli nagu saatusest määratud, et mina pidin seda pealt nägema ja siis oligi nii, et ma käisin kõik miitingut läbi kaks nädalat. Meid oli siis Tähtvere pargis ja, ja nii kooli ees ja, ja igal pool. Siis ma sattusin nahatööliste kolonni, kutsusid kaasa, mina läksin sinna kaasa, esid, kus sa oled? Ma ütlesin, ma olen Viljandimaalt ja tulin töödesse. Meil võib küll tööd saada, aga ta ametiühing annab tööd ja et nüüd tuleb tööliste võim. Noh oligi siis see minuni kergenduseks, ma olin ju elanud niimoodi, et kaheksa sendiga päevas oli ostsin pool liitrit lõssi, hapu lõssi jäi saia viie sendise jää, viimased päevad ma niimoodi olin elanud, aga siis kojusõidu raha mul oli, alles siis sõitsin koju. Ja kodus oligi niimoodi, et isal oli käidud juba järel. Tema oli juba vallamajas käinud, ametiühing esimeheks, valiti teda seal ja mina hakkasin ka sellise ametiühingu tööst siis osa võtma, jään koostama seal neid kirju dokumente. Missistel tarvis läks. Ja oligi nii, et Suistlebas algest pööre sealgi astusite komsomoli ja seal oli Eevald koopelsi käis, meil, see oli niisugune hästi huvitav meestel silmad välkusid, juuksed olid suured ja kui ta rääkis, siis oli nii vägevad ja vängelt. Et muidugi vaestes inimestes kutsus esile niisuguse julguse, et nüüd võib ikka rääkida, tulevad Viljandist ja räägivad ja mustlaste. Ehk siis mina ka isa ütles, et sina võid kõnet pidada, vahest noorte roosasid noori kutsud kaasa ja niimoodi ja eks ma siis ükskord koostasinginisuse lühikese Grenekese jälle, kui rahvakoosolek oli Suislepa rahvamajas ja läksin siis pulti. Et seda nüüd ütelda seda oma jutukest. Ja alustasin teda paari luuletusest paari lausega. Need, ütlesin ära. Ja siis oli kõik meelest läinud, mõtlesin, noh. Nüüd on siis saab A eesreas istusid veel nii vana harjuse järgi istusid need rikas rahvas, peremehed, perenaised, nende tütred, pojad ja. Jah, ja kuidas siis nendel olid rõõmsad näod, nad naersid mulle laialt otsa. Et Vatanen, Rainis poksi tütar sinna üles ja nüüd ei oska enam midagi rääkidagi. Ja mul korraga tuli kõik meelde ja siis ma rääkisin selles umbes oli niimoodi, et nüüdsest peale hakkavad kõik inimesed haridust saama, kes soovivad, ei ole tähtis, et vanematel rahakott puuga seljas on. Kuidagi niimoodi rääkisin ja tagant hakati vahele niitma ja plaksutama, aga ees need olidki, pead alla lasknud ja põrnitses, teevad ended kõikad, siis tulid juba poksirahvas ja väikekoha pidajad ja sulased, teed hakkasid eespool olema. Ja siis rikas rahvas, kui neid tuligi, siis olid kuskil varilisemas kohas. See oli ikka niisugune väga huvitav aeg. Kui maareform oli komnoored, võtsid sellest osa ja ma ei tea, minu arust meie kirjanikud on mõnes osas võlgu isegi. No aga nii vähe kirjutanud sellest talupoegade suurest elamusest. Mis need tundsid, kes kellele mõõdeti maad välja? Mul nii Silvise, kuidas gruppidena nad käisid mööda talu põldusid, muidugi oli kaasas maamõõtja ja seal siis maata ja vähese maaga maaga varustamise komitee liikmed. Ja taoti sisse neid Maiu mind ikka järgmiselega, kui vaadata, kust see saab, kui palju see seal jäi ikka veel yhe, järgmisel õhtuni käidi niimoodi ühelt põllult teisele ja see rõõm, see nagu uskumatu, et nendel on maha, et nad olid joonud nagu vaesunud näljakonnad, kellel olid ainult lapsed ja kes käisid Päiviti. Ja kellel oli vahest kevade poole talve võetud, nii palju rukki puudasid võlgu, et nad juba olid oma töö ajal suvetööaja kinni pannud sellega. Ega siis ilmaaegu nad ei pidanud oma väikseid lapsi andma karjasteks. Ja kui nüüd tema näe, tuleb võim ja annab temale maa, milles, mis kindlustab temale elamise. Et ta hõibra harida omaenda maad, mis, mida ta niikuinii eluaeg on harjunud teiste jaoks, siis et selles osas seda tuleks, ma ei tea, Ants Aaronit sealt Kärstna kandist, tema peaks selle vea ära parandama ja kirjuta talu vestlust ka, kes siis ikka nendest. Nüüd on aeg, need inimesed, kes seda pealt nägid, kaovad ära. Tuleks ikka enne, kui aeg mööda läheb. Sest enam ei tule sellist aega, võib-olla läheb aasta 1000 mööda ja ka siis tuleb ikka midagi muud, aga mitte sellist aega. Karedad sulase vaevatud pilk väsinud paista, kuid kõiki. Ja kõike peab alati meeles. Väsinud paistab kõik kõiki. Ja kõike pead, alad dimeeles. Paljud ei räägi, kütt tuleb. Maailma köiki. Valjusti räägi kütule, päev siis maailma küsiti. Jõgi. Näiv uniselt lohutusribas vered. Hommikul näiv uniselt. Loonud karedad käed ja hotell ERR, kus see maa toored mäed ja tõusevad tallad mere sirgu, et maa, toored mäed ja tõusevad tallad, mered. Allastest pered. Söövad naastes. See oli nagu vaekausile heitmine meie põlvkonnale. Et kelle poolt Sa ei ole ainult kas poolt või vastu ja nii see oligi, kes vahepeal ja tahtsid jääda, neid niikuinii sattusid kas sinna või teise poole. Ja meie komsomoliorganisatsioon vist oli seal 16 liiget, mina olin seltsis algorgi sekretär. Komsorgiks tuli sinna venda Anderson Kärstnast ja huvitav, et inimesed sel ajal olid hoopis võimekamad, nendest olid niisugused omadused välja, mida kunagi arvanudki näiteks ja neil on ka tema oli siin vaikne, keegi midagi ei oskanud arvata, aga siis, kui see nõukogude võim kehtestati ja tema aseesimeheks sai, siis ta oli niivõrd aktiivne niivõrd mehine ja otsus võimeline, et Ta oli nagu ära vahetatud. Ja muidugi temal oli niisugune lugu, et tal oli üks väike lapp. Ja tema naine ootas teist last. Ta ei tahtnud naist üksi jätta, Anainz visanud ka kaasa viia, kui sõda algas ja ja siis oligi niimoodi, et Ta varjas ennast, kuid siis võeti naine kinni. Ja selleks, et päästa naistan, läks ja andis ennast nende kätte. Muidugi tema tapit mõrvat komsomolid võtsid väga aktiivselt osa hävituspataljonist. Viimane koosolek oli meil siis Suislepa vallamaja ees, selle maja ees on vanad puud, pärnad ringina. Ja seal me siis istusime. Viimasel koosolekul seal väljas saime. Kutsete kätte viimise ülesande pidime viima kutsealustele üldse Suislepa ilmusid kõik. Ja. Võtsid sõjast osa, mitmed hukkusid, muidugi kommunistlikud noortest istlikes noortest ka. Aga oli neid ka, kes tagasi tulid. Aga venda? Lend aga oli niisugune lugu. Mee plaanisime juba, et meil tuleb minna tagalasse. Minul ja temal ka. Minul oli kohver pakitud, läksin oma kodu minema. Jää venda saatis mind. Ta ütles, ta käib enne kodus ära, kärssas minu kodu on niimoodi, et ta on sui Suislepa, siis selleaegse vallamaja ja värsna vahepeal. Jäävenda aitas mul siis jalgratta peal, oli see kohver seda viia. Ja. Läksime läbi vene küla, seal on niisugune talu luule, tänu selle mets on ja sealt siis järsku kaarini naermine, mina ehmatasin päris ära. Mis naermine siis nüüd on ja, ja, ja kolinal lüüakse midagi. Ja see oli siis löödi Padanis enda. Jäälind hakkas taskud siit tagant otsima, siis jooksid minema, temal oli püstol, meie läksime siis ikkagi läbi metsa edasi. Kuigi siis juba oli kardetav liikudest, juba olid bandiidid metsades niidu peal, selle tee peale tuli venda ema vastu ja ütles, ohed ei lenda, jääb siia enda ei lähe. Et lendaja ju kellelegi midagi teinud ja ta küll, et sinul on niimoodi, et isa täitevkomiteesse võib-olla, et võidakse ära tappa, aga et vend tuleb Kärsklasse ja seal on kodus ja midagi. Nojah, aga ja venda siis jäigi. Ja muidugi see oli viga. Sest ei olnudki tarvis, et oleks tema midagi kurja teinud. Aitas sellest, et ta oli kommunistlik Laari aktist. Teda võeti kinni pärast siis, kui ma tulin tagasi, ma sain sellest teada. Kui ma olin tagalasse teel, siis ma saatsin teelt veel kirja ja lenda, ema on mulle neid rääkinud. Me nägime temaga 69. aastas Enda mälestussamba juures. Ja siis ta hakkas nutma, ütles, et näed, et sa ütlesid seekord, et venda tuleks tagalasse ja mina arvasin, et võib jääda. Ta ei ole midagi teinud ja nüüd näed, et sinugi maru tuli meile augustikuul veel, et kuidas ta läbi rinde tulid, seda me ei tea. Aga et ta tuli, kus sa kirjutasid, et jõudsid asjasse. Aga et venda oli selle juba ära tapetud. Et mulle keegi nii südamevalus, et näed, et oleks ta läinud sinuga koos, oleks ka temalt võinud veel kiri tulla ja ta oleks seal elama jäänud. Enda mõrvamist, ma uurisin pärast sisse, rääkisin nendega, kes siis temaga olid koos olnud vanglas. Et ta oli väga tublilt ennast üleval pidanud, oli nii, nagu ta tundis, et ta peab olema nagu tema süda käskis, tahtsid tappa teda just need Suislepa inimesed ise oma kätel näha venda, verd. Ja niimoodi siis ta hüüti välja, sealt kästi tal siis üks puuroigas võtta oru serva pealt ja tagant, siis tulistati, ta ta ei surnud otsekohe. Ja ta veel neile ütles, et ei oska. Tapate siis tapke. Te olete käpardid. Venda hauale käivad praegu Viljandi kommunistlikud noored tema mälestussamba juurde sinna, kus ta tapeti, tegelikult kuhu on temale Suislepa mälestussammas püstitatud. Ka mina läksin Suislepa ja Viljandi komsomoliveteranidega 69. aastal pärga asetama tema hauale. Ja käiakse sinna iga aasta komsomoliaastapäeval ja mulgi puhul minnakse tõrvikutega sinna. Ma olin pioneeride tõrvikutega range kast, kord võtsin osa, et on väärikalt surnud ja jäänud kauniks teiste silmis. Sellepärast ta oskas elada ja surra teiste nimel je. Ja tal oli oma üritus, millele ta jäi truuks ei reetnud, seda. Ei kartnud tunnistada, surmas uues ka, et ta on nõukogude poolel. Kommunistlik noor jääb selleks Mis on hellus, mis? Armaastu too oli igal pool. Olnud õnneleid kui meie pole enam väikesed Mööda käivad. Kanti hällist saati kätte ei lastud varvast lüüa ära ja meist hoiti eemal tormid, äikesed kui meie. Me pole enam väikesed. Kas ta ka käima? Kuid näärmed ja armunud nad veel võitmata ja meie laudaadid laulma? Tiivad lõikalistegi tõuste Saike vedurikuur, Räikkelised kui meie poole elavad väikesed Vahest, et kas noortel on nii palju võimalusi, kus nende elu nii helge nagu ise on sellega harjunud, selle sees sündinud ja neile on ajalugu, see, mis meie oleme läbi elanud, vahest nad isegi leiavad, et neil nagu ei ole küllalt võimalusi antud oma kangelaslikkus näidata siis küll tahaks neile nii-öelda, et et ka praegune aeg on tõesti kangelaslike aeg, ei ole tarvis, et oleks hirmus sõda. Tegusid tehakse ka ilma sõjata ja inimese nimi võib elama jääda samuti igavesti. Kesk kitarride raputanud siis me ju üks tunne mao suu ees. Lubavad. Suurenes. Suurenes. Kas need, kes sündinud suure sõja järel on sündinud suure sõja eel näiteks minu lapsed on sündinud suure sõja järel ja ei tahaks, et nemad oleks sündinud suure sõja eel? Ei tahaks, et niisugust vägivalda ja hirmsaid tegusid lapsed peaksid üle elama. Ei tahaks mõelda, et nüüdne inimkond nii arenenud ja haritud, kui ta juba on veel väheks sellise barbaarsuse nii välja peaks leiduma ikka neid, kes panevad piiri peale vastutustunde kaotanud inimestele kes ei kujuta ette neid tagajärgi, mis nende tegevusel on või ei hooli sellest, mis tagajärg nende tegevusel on, kui nad sõda õhutavad või tahavad valla päästa. Ja tõesti, kui nüüd mõelda, siis mina sündisin 21. aastal ja tuleb välja, et ma olin sõja ajaks 20 aastane. Paras noormehe iga sõtta minna. Ja nüüd, kus minu lapsed on Nendesamade aastate sees on sõda ikka jõutud siiamaani ära hoida. Ja nagu need viimased perspektiivid on, need lepingud, mis on sõlmitud, see on väga suur saavutus. Et tõesti partii poliitika 24. kongressi poliitika, mis, mida ellu viiakse. Et see iga päev leiab teostamist loogilisuse, julge õhkkonna. Et ei ole sõda nii vältimatu tulevikule, et seda võib ära hoida arukate inimeste poolt saab palju teha, et seda ei tuleks. Suure ja. Kas suure sõja? Kesk kitarride rõõme raputanud siis me kui, miks tunnel Nagu Maardu taeva poole Kuid keele peaa ta tuues. Käiseerimi looda suure osa ja. Kas ta soole 100?