Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva, 25. septembri teemad. Mina olen toimetaja Evelyn Villers. Täna leiti esmaspäeval kadunuks jäänud Danske panga endine juht Aivar Rehe oma kodu juurest surnuna. See, millised olid tema käiguteed ja, ja kust ta täpsemalt viibis nende päevade jooksul, selgub siin edasises uurimises. Õpetaja palga alammäär tõuseb järgmisel aastal 65 eurot. Ei saa öelda, et rahul olema, aga ka väga rahulolematut ka ei ole. Meie seatud latt oli see, et õpetajate töötasu ei tohi halveneda võrreldes riigi keskmise töötasuga ja et, et see peab vähemalt säilima ja selle lubatud palgatõusuga see olukord säilib. Põllumehed tunnevad end petetuna, sest riik eraldab üleminekutoetusteks võimalikust kolm korda väiksema summa. Äsja avaldatud protokoll USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski telefonikõnest tõestab, et trump siiski survestas Klenskit alustama uurimist eelmise asepresidendi demokraadi Joe Bideni poja Hanteri suhtes. Trump on seda eitanud. Vaba lava kevadest juhtinud stevend Risto vestlus teatas, et lahkub ametist. Põhjuseks toob ta majanduslikud ja kommunikatiivset probleemid ning segase juhtimismudeli. Tanel Kangert saavutas maantee rattasõidu maailmameistrivõistlustel meeste individuaalses eraldistardist sõidus seitsmenda koha. Eraldistardist sõidus pole ükski Eesti rattur MM-il kunagi Nemad kohta saavutanud. Ilm on öösel ja homme päeval vahelduva pilvisusega, Põhja-Eestis sajab vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus kaks kuni pluss kolm, rannikul neli kuni üheksa kraadi. Homme päeval on 10 kuni 13 kraadi. Politsei ja piirivalveamet teatas, et Danske panga endise juhi Aivar Rehe surnukeha on leitud. Politsei pressiesindaja Kristjan lukk selgitas Indrek Kiislerile lähemalt. Aivari surnukeha leidmisest anti politseile teada täna hommikul ja Aivari surnukeha leiti Tallinnas tema kodu lähistel. Kes andis teada Aivari surnukeha, ei leidnud politsei ega teised otsijad. Aivari surnukeha leidmisest teatati politseile. On nüüd teada, kus ta sel ajal viibis, kui otsingud käisid, nüüd käivitusid teatavasti üleeile õhtul juba. Nii on tõesti see, millised olid tema käiguteed ja ja kus ta täpsemalt viibis nende päevade jooksul selgub siin edasises uurimises. Kas on teada tema surma asjaoludest? Kriminalistid teevad kohapeal tööd ja eksperdid hindavad neid surma põhjuseid. Esialgsel hinnangul ei olnud surm vägivalda ega surm ei saabunud ka mitte õnnetuse teel. Mis nüüd toimingute osas edasi saab? No eks me püüame ikkagi selgeks teha, kus Aivar kõigi nende tundide jooksul viibis, mil teda taga otsiti. Ja see ongi oluline ka kindlasti lähedaste jaoks, kes soovivad teada, kus nende lähedane oma oma elu viimati tunde mööda saatis. Rehe lahkus üleeile hommikul kell 10 Pirital Kloostrimetsas asuvast kodust ilma mobiiltelefonita ning lähedastel puudus teave tema asukoha kohta. Politsei ja vabatahtlikud alustasid 56 aastase rehe otsinguid sama päeva õhtul. Politsei lõpetas eile õhtul Rehe otsingud tema kodulähedases metsas kella poole 10 ajal. Aivar Rehe juhtis Danske panga Eesti haru 2006.-st kuni 2015. aastani. Nendesse aastatesse jääb aeg, mil pangas toimus ulatuslik rahapesu. Edasi riigieelarve teemadel Tallinnas arutati õpetajate palgaküsimusi, Uku toom jätkab sel teemal. Haridusminister Mailis Reps ütles, et arutluse all oli järgmise aasta palga alammäär jaga kaugemad perspektiivid. Mis puutub järgmise aasta palgatõusu, arvab minister, et liialt kurta ei saa. 65 eurot alammäärade tõusu on isiklikul arvamusel loomulikult vähem kui 100 eurot, mis on viimased kolm aastat olnud aga siiski märkimisväärne tõus, et see on alammäära tõus, mis jõuab tõesti iga õpetajani ja nii, nagu me teame, siis ta laieneb ka lisaks üldhariduskoolidele kutsekoolidele ja loomulikult on ambitsioon kätte, laieneks kõikide lasteaiaõpetajatele. Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri leiab omalt poolt, et õpetajate streiki nüüd enam oodata ei ole. Ei saa öelda, et rahul olema, aga ka väga rahulolematut ka ei ole, ehk siis meie seatud meie enda sisemine ja meie liikmete poolt seatud latt oli see, et õpetajate töötasu ei tohi halveneda võrreldes riigi keskmise töötasuga. Praegusel hetkel sellel aastal on see 89 protsenti riigi keskmisest on õpetaja töötasu miinimum ja et, et see peab vähemalt säilima ja selle lubatud palgatõusuga see olukord säilib, paremaks ei lähe halvemaks ka mitte. Nii et selles mõttes see oli see miinimum, millega, mida, millega mind oli volitatud nõustuma, et kui oleks ikkagi olnud see pakkumine väiksem, siis ilmselt oleks pidanud edasi tegutsema streigi nii-öelda ettevalmistamisel. Ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Hille Ilves lisab See tõus on küll väike, aga tõus on tõus ja ma loodan, et õpetajaskond, kes üldhariduskoolides töötavad, on, on sellega rahul, sest olgem ausad, et väga paljud omavalitsused panustavad teise õpetaja palgafondi juurde lisa makstes olgu siis sõltuvalt sellest, kas õpetajaskonda ei ole teatud ainetes saada või siis koormused väiksed, aga see on tunda, mis omavalitsused panustavad. Haridusvaldkonna puhul seisab ees see otsus, kas kogu haridustoetus antakse üle omavalitsuste tulubaasi ja omavalitsus ise korraldab oma haridusrahadega koha peal ja otsustab, kuhu tal vaja panna on. Nii et see lootus, mille me ühiselt ka tänasel teemal, puudutasin põgusalt, et see seisab meil ees, selle otsuse tegemine. Ja järgmise aasta riigieelarvest eraldatakse põllumeestele üleminekutoetuseks viis miljonit eurot, mida on kolm korda vähem kui lubavad Euroopa Liidu reegleid. Kuigi algul oli oht, et üleminekutoetusi üldse ei planeerita, on eraldatav summa põllumeestele siiski pettumus, ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus intervjuus Olev Gengile. Põllumeeste poole pealt kindlasti selle tulemusega rahul olla ei saa. Võib otse öelda, et me tunneme päris sügavat pettumust ja isegi sellist natuke petmise tunnet. Kuna top-up'i või siis üleminekutoetuste maksmine oli kõigi kolme valitsuserakonna väga selge ja keskne valimislubadus nii valimisprogrammides kui ka sõlmitud koalitsioonilepingus, siis selline suur muutus on tegelikult väga kahetsusväärne. Ehk et summa väheneb umbes kolm korda. Jah, et kui Euroopa Liidu reeglid oleksid lubanud järgmisel aastal maksta 15,3 miljonit eurot üleminekutoetusi, siis praeguse info kohaselt valitsus on kavandanud eelarvesse viis miljonit ja sellel on eriti valus mõju sellistele aktiivsetele põllumajandustootjatele. Kõige rohkem võtab see selliseid, seega tootmisettevõtteid, kes on spetsialiseerunud piimatootmisele, et see on võib-olla see osa põllumajandusest, mis on ka meil kõige suurem ja seal saab ka kõige olulisemalt sellest otsusest mõjutatud. Roomet Sõrmus, kas põllumehed kavandavad nüüd mingeid protestiaktsioone või te lihtsalt neelate selle mõru pilli alla ja nii lihtsalt on? Mul on väga keeruline öelda, mida me järgmiseks teeme, et põllumajanduskoja nõukogu on järgmiseks esmaspäevaks kokku kutsutud erakorraliseks nõupidamiseks kavandada järgmisi samme ja analüüsida tekkinud olukorda. Ehkki siseminister Mart Helme plaanib luua sisekaitse reservi, mis kriiside korral aitaks tugevdada piirikaitset ja ohjeldada massilisi korraldusi, ei eraldanud valitsus järgmise aasta riigieelarves selleks raha. Veel eelmisel nädalal pidas Helme väga suureks tõenäosust, et valitsus leiab eelarvest sisekaitse reservi loomiseks raha. Reservi loomisel kuluks järgmise nelja aasta jooksul varustuse ja koolituste tarbeks ligikaudu 20 miljonit eurot. Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi ERR-ile, et eelarve läbirääkimistel pidas siseminister kõige olulisemaks palgafondi kasvu eest seismist. Samas ei tähenda see, et sisekaitse reservi loomisest loobutakse. Planeeritud ettevalmistusministeeriumi teatel jätkub. Ja nüüd välismaale valge maja poolt äsja avaldatud protokoll USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski telefonikõnest tõestab, et trump siiski survestas Klenskit alustama uurimist eelmise asepresidendidemokraadid Joe Bideni poja Hanteri suhtes. Trump on varem survestamist eitanud ja väitnud, et tema kõneselenskiga jäi sündsuse piiridesse, vahendab The Guardian. Värske protokolli kohaselt aga avaldas trump selget soovi, et Ukraina peaprokurör alustaks uurimist Hunter Bideni tegevuse kohta ühe Ukraina gaasifirma juhtorganites. Analüütikud on öelnud, et trump soovib kahjustada Bidenit kui oma poliitilist rivaali. Briti parlament kogunes taas istungile pärast seda, kui ülemkohus oli päev varem kehtetuks kuulutanud peaminister Boris Johnsoni otsuse see viieks nädalaks vaheajale saata. Johnsonil on täna hiljem plaanis alamkojas esineda. Juulis ametisse astunud Johnson väidab, et otsus peatada parlamendi töö 10.-st septembrist 14. oktoobrini oli tiin, et võimaldada valitsusel algatada uus seadusandlik programm. Kriitikud süüdistavad peaministrit katses vaigistada parlamendisaadikuid, kellest enamik on vastu tema ähvardusele lahkuda 31. oktoobril Euroopa liidust ilma leppeta. President Kersti Kaljulaid peab Eesti aja järgi täna õhtul kell üheksa kõne ÜRO peaassamblees. President ütles intervjuus Maria-Ann Rohemäe-le, et seekordne peaassamblee on eriline, sest keskendub kliimale ja seda väga vajalikul ajal. Ta oli ka just võimalik lõunasöögil peasekretär Erresega rääkida tulemustest ja ta ütles, et noh, võib-olla ta natuke ootas rohkemgi konkreetseid pakkumisi, et kes mida ära lubab teha, ta ütles, et vähemasti menüüd tõsiselt tegeleme ja, ja mõtleme neile teemadele. Nii et see tõepoolest on selle nädala võib-olla kõige suurem varasemast, aga ma ennustan, et see jääb nüüd niimoodi pikaks ajaks. USA president Donald Trump, veel nagu kõikidel viimasel kolmel aastal on ta rõhutanud Ameerika ennekõike poliitikat, et kas me peaksime olema murelikud selle pärast, kes tegelikult natuke sellest, millest ka mulle meeldib rääkida, see oli see positiivne patriotism. Sa loomulikult eelkõige iga riigijuht seisab vastutabki ja annab aru oma rahvale, aga ta oli oluliselt toetama multilateraalsed suhete suhtes oluliselt. Tava on selles suhtes, kuidas Me siin kas või ÜRO-s neid asju ajame ja mis mulle veel väga muidugi meeldis, et president Trump tõi eraldi välja vähemuste õigused ja naiste õigused kogu maailmas, mille eest Ta lubas igal pool ja alati seista, nii et lõppkokkuvõttes oli tegemist. Ma arvan, hea kõnega sõltumata sellest, kes on Ameerika Ühendriikide president või milline on siin administratsioon. Me näeme, et Euroopa peab rohkem iseenda eest vastutust võtma ja tore on näha, et Euroopa seda teeb. Positiivne uudis tuli siin Poolale. USA saadab 1000 sõdurit juurde, et see kindlasti on meie jaoks oluline, sest see tähendab kogu idapiirikaitsete rohkem Euroopas ja meil oli ka võimalus sellest lõunalauas omavahel president Trumpi president Tuudaga vestelda. Ja kahtlemata meil tuleb seda ka näha, nagu regiooni julgeolek tugevdavat sammu. Kui neil on tugev eelpost Poolas, siis see tähendab, et ilmselgelt kergem on organiseerida kohalolekut roteeruvalt või, või ajutist ka balti riikides. Ameeriklased tegelikult on kogu aeg panustanud ka rahaliselt ja jätkuvalt panustavad rahaliselt ka Eesti taristu väljaarendamisse. Nii et see koostöö on heal järjel ja oli täna võimalik ka tänada selle eest president Trumpi, kes muide oli hämmastavalt huvitatud endiselt Eesti digiarengutest, ta tahtis väga-väga teada, kuidas ikkagi just Eesti ja tore oli näha, et selle peale hakkasid ka teised riigijuhid rääkima sellest, miks nende arvates just Eesti on see, kes on saavutanud seda edu, et meil on palju valdkondi, kus me koostööd teeme, muuhulgas küberturvalisus loomulikult. Ja meie suhted Ameerika Ühendriikidega on kahtlemata head. Teaduste Akadeemia üldkogu valis oma presidendiks tagasi senise presidendi Tarmo Soomere. Uku Toom jätkab. Akadeemik Tarmo Soomere oli ainus kandidaat, salajasel hääletusel anti tema poolt 37 häält. Teaduste akadeemias on 75 akadeemikut, hääletusel osales neist 49. Palusin Tarmo Soomerel kõigepealt iseloomustada seni tehtut. Et esimese asjana tahtsin väga, et akadeemia oleks ühiskonnas palju nähtavam, kui, kui varem tahtsin, et akadeemia oleks väga selge rolliga Eesti teadusmaastikul ja ka Eesti riigis. Eesti teadusmaastikul oleme aidanud ka sellele, et hääl oleks oleks paremini kuulda juurde Me saime käima Eesti esimese rahvusvahelise teadvuse seotud tunnustuse. Nende Lippmaa medali ja loengu Eesti riigis on meie roll tasapisi hästi vaikselt kasvanud. Aga et akadeemia tasapisi kujunema riigi peamiseks teadusnõustajaks täiesti ebatraditsioonilisemaid, peaaegu majandus, unikaalse on, see koalitsioonilepingus on koalitsioonipartnerid, on võtnud endale kohustuse küsida akadeemiast nõu ja kuidas edasi testi teadmist nõustuda. Süsteem vajaks kaasajastamist. Oleks hästi õige, kui akadeemia võimekus ja kompetentsus aasta plaate aastakümnete taha üksikute akadeemikute mälus. Et see oleks ühendatud ministeeriumites töötavate teaduskoordinaatide süsteemiga. Teine suund või küsimus on tegelikult, probleem on selles, et akadeemia ei ole seni kuigi arvestataval määral osalenud üldhariduse korraldamises toetamises. Eks me kolmanda sona tahaksime ikka akadeemia tegemistest ühiskonda veel paremini informeerida. Ning lõpuks, kui tähtis on raha Mitte teaduse heaolu probleem, vaid see on Eesti kui terviku konkurentsivõime küsimus. Kaasajal on edukad need riigid, kus on hästi taibukad, ettevõtlikud, väga targad inimesed ja tarkus sünnib kas teadlastest endist või imporditakse Eestisse läbi väga heade ekspertide kaudu, kelleks enamustel tippteadlane. Nii et raha paigutamine teadusesse on kõige lühem tee riigi konkurentsivõime tõstmise poole. Rakvere volikogu umbusaldas reformierakondlasest linnapead Marko Tormi 21-st volikogu liikmest oli umbusalduse poolt 11, kuid äsja loodud koalitsioon loodab, et juba lähiaegadel saab nende ülekaal volikogus olla suurem. Oktoobri lõppu planeeritud linnapea valimiseni täidab linnapea kohuseid abilinnapea Triin Varek, kes on ka uue koalitsiooni peamine linnapeakandidaat, jätkab Rene Kundla. Rakvere linnavolikogu koalitsiooni esindajana ütles keskerakondlane Siret Kotka-Repinski, et Marko tormile saab linnapeana ette heita mitmeid asju, kuid viimaseks piisaks olid segadused Rakvere moonaküla linnaosa tänava ehitusega. No see on tegelikult laialdasem küsimus, et siin on kindlasti tegemist juhtimis usalduskriisiga ja see, mis tuli päevavalgele, mis puudutas seda moonaküla, Malabilade teedeehitust, see tekitas tegelikult vastuolu reaktsioonega koalitsioonis endas. Et me pidime volikogus hääletama laenu võtmise poolt, mis põhimõtteliselt tee ehitused olid juba võimelised, hakkasid pihta ja kui me pärast vaatasime, et väga suures mahus üks miljon eurot, see on Rakvere linna mõistes väga suur summa, ei tehtud mingid tühised isegi seal olla, et jaa, ei toimetatud seal nii nagu inimestel oleks see sobilik. Ja mis kõige hullem, Marko Torm lihtsalt hoidis sellest kõigest eemale, et kui probleem, sest teda ei olnud, et seda lahendada. Ja teised ametnikud, teised abilinnapead pidid siis andma selgitusi. Ja selline linnapea ei sobi Rakvere linnale. Volikogus on 21 liiget. Kas te näete, et on võimalik juurde saada koalitsioonil hääli? Ja me näeme seda, et eelnevad läbirääkimised käivad ja ma usun, et siin lähimate päevade jooksul tegelikult asjaolud nagu selginevad aga kindlasti see järgnev koalitsiooni ja 11 liikmeline, et seal on rohkem inimesi ja see on laiapõhjalisem. Rakvere ekslinnapea eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel Reformierakonna nimekirjas Rakveres enim hääli 937 kogunud Marko Tormi sõnul oli moonaküla ümber toimunu vaid ettekäänet tema umbusaldamiseks. Kindlasti oli see jälle üks üks moment, mis leidis väga palju kõneainet käsitlust, nagu me lõpuks vaatama ka seda, et me räägime ühest linnaosast, teede, tänavate rekonstrueerimisprojektis, kus oli suurusjärgus lõpuses kuus kinnistut, mis, mis praegu hetkel on lahendatud. Mausadega linnapäid ei võeta maha kuu kinnistu kõnnitee pärast, eks need põhjused, alged on kuskil tõenäoliselt mujal. Kas te olete nõus sellega, mida volikogu praegune ebakoalitsiooni pool ütleb, et olite liiga ülbe linnapea? Raske hinnata, ma suhtlen inimestega igapäevaselt, et on ette heidetud, et ei rääkinud piisavalt või ei käinud iga naabri juures kohapeal ise rääkimas, et meile on meeskonnatöö, meil on tööjaotus. Kui niimoodi on öeldud, tuleb vaadata, et oskavad enda sisse, et võib-olla oli nii, kuigi kinnitan veel kord, et andsin endast kõik, et teistmoodi oleks võib-olla raske ette midagi näha. Te olete volikogusse tagasi Rakvere inimene ja ühes või teises vormis Rakvere jaoks panustan ikka edasi, see on ju minu kodulinn. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla. Kevadel aprillis sihtasutust Vaba Lava juhtima asunud Deben Risto vestlus teatas täna, et lahkub ametist. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Ajakirjandusele saadetud postituses põhjendas Vestlus oma lahkumist majanduslike kommunikatiivsete probleemidega, mis on uue meeskonna sisseelamise teinud. Vestlus tõi esile ka segase juhtimismudeli, mis ei võimalda kõigile kunstnikele võrdset ligipääsu avatud platvormile, nagu seda vabalava on. Kommentaari palusin sihtasutuse vaba lava nõukogu juhilt Askodalult. Minu meelest täname restorani vestluse informatsioon lahkumise kohta tuli mulle kui vaba lava nõukogu esimehena üllatusena ja kuna ma täna tööalaselt ei viibi Tallinnas, siis sain ma vestluse ka põgusalt telefoni teel nagu rääkida ja ta nadi natukene, põhjendas oma oma lahkumisotsuse tagamaid, aga me saame homme temaga kokku, et siis saame nagu pikemalt rääkida. Et eks, eks nagu olukord tõesti vabas lavas on olnud kevadest peale pingeline just nagu rahalisest seisukohast. Kuna Narva vaba lavamaja avamisega tekkisid täiendavad kulutused ja need toetused, mis olid oodatud, ei tulnud otsustega eelmisel aastal. Ja sellel aastal, nüüd vabariigi valitsus otsustas 200000 euroga toetada Narva tegevuskulusid hakati augusti alguse vabariigi valitsuse otsus tänaseks päevaks meil veel seda raha pangakontole laekunud ei ole ja eks see kõik on tekitanud ka sellist stressi uuele juhile. Nii et, et ma, ma täiesti nagu, nagu mõistan tema seda otsust, ütleme kui selle tegija aktsepteeritsema No vestlus oma teatas siin viitab ka juhtimismudeli puudustele, kas see võib olla ka põhjuseks, miks eelmine meeskond lahkus, kas nõukogu ja juhatus saavad omavahel hästi läbi? Ja nõukogu juhatus on saanud festivali EML juhtkond läks lihtsalt sellepärast ära. Et juhatuse volitused said läbi ja tegime siis uue juhatuse liikmete otsimise protsessi ja selle kaudu ka Kristo meie vestlus, siis ta jõudis ühe kandidaadina meieni ja nõukogu otsustas tema kasuks. Vaba lava juhi kohal enne vestlust töötanud Kristiina Reidolf kinnitas kultuuriuudistele, et lahkuse vestlusega samadel põhjustel need on juhtimisalane sekkumine ja lisapingete tekitamine meeskonnatöös. Asutuse majanduslik seis on Reidolfi sõnutsi korras. Ja ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Skandinaavia kohal tugevneva ja Läänemere poole liikuva kõrgrõhkkonna mõjul on meil eelolev on sisemaal ja saartel ilm olulise sajuta. Soome lahe kohal tekivad konvektiivset, pilved riivavad aga jätkuvalt rannikuala ja mõni jõulisem eksipäraga kaugemale. Sisemaale sajab enamasti vihma, kuid sekka võib tulla ka lumekruupe. Paiguti tekib udu. Õhutemperatuur langeb miinus kahe pluss kolme, rannikualadel jääb valdavalt nelja ja üheksa kraadi vahele. Homme päeval koondub kõrgrõhkkonna põhikese Läänemere kohale. Meil on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Põhja-Eestis sajab üksikutes kohtades hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni neli, rannikul kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 10 kuni 13 kraadi. Spordisündmustest annab ülevaate Johannes vedru, palun. Suurbritannias Yorkshire'i peetaval maanteerattasõidu MM-il sai Tanel Kangert meeste eliitklassi individuaalses eraldistardist sõidus väga kõrge, seitsmenda koha. Tegemist on Eesti ratturi läbi aegade parima tulemusega maailmameistrivõistluste individuaalses temposõidus. Kangert läbis 54 kilomeetri pikkuse raja ühe tunni, seitsme minuti ja 13 sekundiga. Esimeses ajapunktis seitsmeteistkümnendal kilomeetril oli Kangert 14. ning teises ajavõtupunktis, 38. kilomeetril koguni viies. Suure ülekaaluga pälvis maailmameistritiitli austraallane Rõuan Dennis. Mullust tiitlit kaitsnud Dennis edestas järgnevaid rohkem kui minutiga. Kangert kaotas võitjale kahe minuti ja kaheksa sekundiga, kuid pronksmedalist jäi puudu vaid 13 sekundit. Vabariigi valitsus andis täna riigikogule üle 2020. aasta riigieelarve eelnõu. Eelnõu järgi toetatakse Eesti Spordikoondist edendavad tiim Estoniat tuleval aastal kolme miljoni euroga. Seda on kahe miljoni võrra rohkem kui käesoleval aastal. Küsisime tiim Estonia projekti koordineeriva Eesti olümpiakomitee kommentaari, vastab EOK asepresident ja tippspordikomisjoni esimees Tõnu tunnista. Noh, ütleme, et seda projekti nüüd siin tiim Estonia projekti nagu täies mahus ja, ja ideaalplaanis ellu viia peaksid need summad olema muidugi oluliselt suuremad, aga teisest küljest ikkagi väga hea on ikka niisugune väga positiivne edasiminek ja ja kindlasti on sellest summast, mis nüüd juurde tuleb, väga suur abi selleks, et katsuda ikkagi Eestis sporti nii-öelda maailmas ikkagi järjest konkurentsivõimelised Tiia, et saaks teistega võrdselt sammu käia. Esialgne versioon oli ka, see võiks olla kuskil 20 miljonit, selline aasta eelarvega oleme ka realistid, et ega, ega need ei tule nii lihtsalt ja see on selline kaugem siht tulemas on ju Tokyo olümpiamängud sel suvel ja eks me oleme juba üle vaadanud, et kes on meil sellised potentsiaalsed medalilootused. Vaatame nendega, räägime nende plaanidest, et me saaksime neid neid aidata. Selline saigi kolmapäeva, 25. septembri Päevakaja aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.