Laul maid ju myya on baskide maaliks populaarsem. Aga oma rütmi pildilt ei olegi ta lihtne. Taktimõõt on siin viieosaline. Sellise kolme ja kahe osalisuse vaheldumise jaoks on baskidel ka spetsiaalne nimetus. Seanfartsika ja sortsikaan ühtlasi. Kas rahvatantse? Paistab, et baskid ei kujuta tantsimist üldse ilma vaheldumise ette. Kui sortlika rütmipildis vaheldub kolme ja kaheosalises pidevalt siis enamikus tantsudes vaheldub iga natukese aja pärast terve rit. Kui kasutada meile tuttavaid tantsunimetusi, siis ütleksime nii et ühe ainsa tantsu jooksul vahelduva valsi, polka tango ja marss Vakserilt. Seda on meie tänase saate jooksul võimalus korduvalt tähele panna. Võimalik, et sellistes värskuses vaheldumisi avaldub muistada sõjamängude mõju. Vastutus ei ole pidanud olema sõjakad, olid meil ka mõõga ja kilbi tantsud. Kui meil olid ennevanasti rahva laulikuteks peamiselt naised siis baskide juures on domineerinud meeste laul, pillidest aga enamasti igasugused puhkpillid ja löökriistad. Eks seegi viita sõjakale minevikule. Nüüdses laulurepertuaaris on sõjateema ise muidugi tahaplaanile jäänud, eelistatakse laulda Mägilase ja meremehe elust. Ei unustata ka lüürilisi laule. Viimaste hulka kuulubki praegu kõlav maiti Tšumyya. No ma otsima läksin kaugetes maades tüdrukute hulgas teks mõttes mind igatsema jäi. Lootsin, et mõne aasta pärast tulen rikkamana tagasi. Enam ei saama selles sammus rääkida ega laulda sulle sortseikaid. Minu ma ju enam sind. Puu Kernikas Kernygaakko, Harbola. Kernika linnas baskide majal sellest linnast hakkas maailma üldsus kõnelema kahel põhjusel. Esiteks, 1937. aastal hävitasid selle baskide rahvusliku keskuse saksa nätsistlikud pommilennukid sest baskid teatavasti astusid välja tahtistide vastu. Ja teiseks, Pablo Picasso, kuulsa maalidetu, üks natslik ohvitser, küsinud pik, asfalt, Germika tapatalgud, sõitriseeriva maardlate. Kas teie tegite seda teie vastu napikas, nii et Hispaania kodusõjas olid baskid taas sõjakad? Eks selle tõttu tühistanudki Frankistid samal, 1937. aastal baskidel aasta varem vabariikliku valitsuse poolt antud autonoomia. Praegu aga kuulame vaske keelekat. See on rahvamuusika Bilbaost. Sadamalinn on Hispaania Baskimaa suurim keskus. Maskide kirja keeldi põhineb Bilbao murraku. Pala nimi on Kaia on ilus aed, kes Kaiakus asub. Bilbao on üks Hispaania Baskimaa maakondi. Teised on varra. Kippus goa ja Alabama. Hispaanias elab üle 700000 baski prantsuse Baskimaal üle 130000. Nii et läbi väikese baskima jookseb suurriikide riigipiir. Vastavalt sellele, kummal pool piiri baskid elavad, on nende nimedki kas hispaania või prantsusepärased. Neid baski, kes on välja rännanud nagu alguses kuulus aulu jovio kaebus, kangelane on õige palju Lõuna-Ameerikas. Neid elab seal 250000 ringis. Aga vahest just see territoriaal laiali paisates. Pidev hädatarvilik, võõraste mõjude ja välisümbruse arvestamine on õpetanud vaske omavahel kokku hoidma. Nende juures võib ühelt poolt täheldada traditsioonidest kinnipidamist mis eriti ennast tunda andvat perekonnaelus. Teiselt poolt aga elu poolt õpetatud elastsust ja paindlikkust. See avaldub isegi nende muusikas. Näiteks võivad nad kergesti anda vanadele viisidele uue kuue. See on neid moderniseerida. Teiselt poolt aga võivad nende hulgas tekkida vanas stiilis viisid millisel kinni peetud vanades traditsioonilistest laadidest. Paindlikkus, musikaalsus mõtlemises on neil tõesti silmapaistvad heliloojad Alfredo karrido, märklam Bilbao muusika kohta. Siin tunneme seda rõõmu ilmselt ülevoolavust, mis hämmastab võõramaalast, kui ta kuuleb, kuidas laulud tulevad intuitiivselt harmoniseeritud väikeste lauljate rühmade juurest mis moodustavad spontaanselt Spontaanne oskas õigesti ansamblis laulda on samasuguseks baski rahvuslikuks tunnuseks nagu mustad barrettidki meeste tehas. Ehkki laulja või Barretti kange eesnimeks võib-olla nii Huann kui San Pedro Kuiga Pier. Vooge poogema Riniela sõua sõua meremees. Kaugele sa sõitsid, läheb India poole võetud suund enam tagasi ei tule ega koduranda. Näe hüvasti, on Darroa lahed. Sõua sõua mereni. Mere poole, kaugele vast laevalt ära pöördunud jälle Bilbao laulvate meeste juurde tuleme, meenutame, et intuitiivset koos lauluoskust oleme kohanud veel mõnegi teise rahva juures. Eriti muidugi Grasiinlaste juures. Enton sarnasust leitud ka baskide grusiinlase keeles Edasis avaldatud Simonovi artiklis baskid ja nende maa On kirjutatud. Juba Sokrates pööras tähelepanu sellele, et Hispaania nimetus Ibeeria sarnaneb Kaukaasias kunagi eksisteerinud Ibeeria ehk Ibeeria kuningriigi nimega. Tiveer peetakse praeguste grusiinlased eelkäijaks. Ta kirjutas, et Pontus oksiinuse ääres elavad ibeerid põlvnevad neist Tibeeridest, kes asuvad Hispaanias. Teised antiikautorid väitsid Tuppidest. Vaidlus kestab tänapäevani, ent hüpoteese grusiinlastele baskide sugulusest on praegu vägagi levinud. Gruusia kirjanik Aleksandr Gignatse oma artiklis, millest vaikivad mäed, mis avaldati noorte hääles, märkis, millega seletada seda, et nii baskide maal kui ka Gruusias kõlavad sõnad mäetipp-org, ratas mehisest rahvast ühtemoodi otse kinnitades mõtet, kaua aega tagasi toimunud pikast rännakust. Ka nisu tähistamiseks on mõlemas keeles üks ja sama sõna. Hispaania parlamendi lüüdi Manuel alanesid, kirjutas ajalehes nord Ekspress. Tähelepanu äratab tõik, et paljud gruusia perekonnanimed on baskide nimede täpsed koopiad või vastupidi. Eristaabi. Otsi ja uuri erinevusi vaske perekonnanimedest tähendab liide uuri pärinemist teatud paigast nagu baskidel puuduka, truuse, sellest hääletites. Sugulus gruusia keelega ei ole kaugeltki ainus hüpotees. Filoloogid on leidnud baski keele ootamatuid kokkulangevusi, ka eskimo Jaapani ja Soome järelikult ka eesti keelega. Järsku krust hiinlaste asemel leiame hoopis meie omale ootamatu hõimurahva kuju. Majja tulevad külalised siis tihtipeale perenaine jõua lauas istuda, vaid askeldab köögi ja toa vahel. Ent samal ajal baskide juures austatakse naisi väga häda sellele, kes julgeb kritiseerida perenaise keedu ja majapidamiskunsti. Kes seda peab võtma, võrdlusena meierei hoopis kasiinlasti suhtes. Jaa. Praegu kuuleme Navarra viiside töötlusele, siin avaldab jällegi Baskimuusikute oskust kohaneda olemasolevas. Ansambel lasksei, mis praegu esineb, on oma instrumentaalsaate tuletanud küll rahvapillide mängu ja kõlab kuselaadist asendanud osa neist kaasaegsem akordionid. Aga näed? Mida rohkem kuskil väljaspool kodu ühiskondlikule elukorraldusele lõivu maksma peavad, seda enam hoiavad nad kinni perekondlikust eluviisist. Eriti on kodukoldega seotud muidugi naised. Perekonnapeaks ei pea sugugi olema pereisa, väga hästi sobib selleks ka pereema. Kui esmasündinud lapseks perekonnas on tütar sisend, temaga pärija, lähete mehele siis doktor Mai koduleni. Juhtub sedagi, et omavahel abielluvad kaks pärijat siis üks nendest oma pärandusest kõrgesse ikka jõudnud baskid ei tohiks vanuigiüksinduse üle kajata. Hallpead seal austatakse, perekonnas on tal aukoht. Võiks ütelda, et nagu kaukaasia sky baskid on lausa armukadedad oma kodu korda puutumatuse suhtes. Söögilauas on ruumi ainult perekonnaliikmetele. Sinnani Ta isegi parimat sõpra. Kui nende kodud asuvad mägistiku külades, siis maju seal immerdate. Nii nagu kunagi meiegi taludel on ka baski küla majadel oma nimed. Maja nimi võib olla näiteks Eskerona tänu heast südamest. Aga ka selline neli matti vaimutan, mis tähendab Mati Maria elaksin Seargoi peab tähendama hommikul varakult. Ja kui soovid hommikul juba varakult astuda majja, kus elab marja ja avaldada talle tänu heast südamest leiad et kantud puukingad on korralikult ukse taha pandud. Madal uks riiv avarasse Kahekorruselise hoonesse, kus elatakse põhiliselt ülal all on loomapidamisruumid. Koldes lõõmab tuli, koldelon, kaunid poisikesed, küünlajala. Kirvega tahutud aanbalkidel ripub valgepesule õiguivad. Kuni viimase ajani oli see lausa kuulmatu lugu, et mõni pask võttis kätte ja abiellus kaugemalt inimesega samuti baskiga. Mõnes konservatiivsemaks mägikülas võis poiss pärandusest ilma jääda, kui tal tuli tahtmine naist võtta mõnest teisest külast. Ometigi võiks arvata, et vähemalt üks baskinaine ei tarvitsenud kahetseda kui ta abiellus Savoia pärineva mehed. See oli helile Morris raviljema. Pask oli rahvuselt kaignaatius, Loyola jesuiitide ordu rajaja. Kui ta nägi küladest ja armasta, sest talle juttu siis jah, sellest on ka laule loodud. Praegu kõlavas laulus kor pea mäest NL Monte kordaja on ülistatud seda baskima mäge ennast aga ka marid ehk Maritschet. See laul on mägironijate rõõmust edasi laienenud laeva kõrguste poole jätame hüvasti, heade sõpradega. Käime mööda mägiradu, mis ikka kõrguste poole viivad, on kaunis meie org südamest teda armastanud Pole midagi sama kaunist kogu maailmas. Ronime tipult tipule, hõisata seal rõõmsalt, eks ole, tekib tuttav tunne, mingem üles mägedele, küütküm alla oru põhja, ilus oled isana. Eriti peaks see mägironimise tunne tuttav olema, karjastele. Esimese mai paiku ongi karjalaskepäev iga karjana nuhkema loomadele ja püüad nendega ikka läbi külatänavate minna. Ehk siis kõik näevad, et lambad kenasti koos püsivad, selle eest hoolitsevad väikesed vilkad Pürenee koerad. Lammastel on seljas värvilised märgid, et eri karjade omavahel segamini ei läheks. Ülo karjus on muidugi oma loomale uhke, aga värvi mark on värvimärk ikkagi kindlam. Kui loomad on mägedesse jõudnud, võib karjane oma hütis võtta kätte Tšaakko naast veeninarkeri ja suunata pika joa sellest otse suhu. Pärast eriti pikajõuga on värvilaigud lammaste seljas eriti vajalikud. Kui juba veinipruukimist juttu, siis olgu vahelduseks ka üks päris joogi näol. Tühjendage Klaadid üksteise terviseks ei ole filosoofilega dialoogile, vastupanujõudu veiniväele. Kui joop mindi aust Ravaks, kui piibu suits mind pööritama ajaks, kui tiivarips mind puhastama paneks, mis õlu mind siis ootaks? Esinemas on praegu baski koor Kuneskarjak mille kooriseade autoriks dirigendiks on mõni veel orietta. Segora isetegevuslik. Heliplaadiümbrisel on muuhulgas lugeda baski laul, mis on nii erinev muudest hispaania lauludest. Sünnib muidugi rahva enese olemisest nägu oma loodusliku ümbruse jätkuna on baskid, psüühika grammatiline ja vastuolude rikkas armastuse sõjakus õrnus ja sangerlust. Naer ja nutt. See kõik ühineb kompaktseks tervikuks, siiraks elavaloomuliseks ja säravaks. Võib-olla siit tulenebki baski laulude tulisus ja omapära. Selles laulus nimega kajad on kajadise õige erisugused. Siit nurgast ja sealt nurgast. Kord lauldakse sellest, vein maitseb ühevõrra hästi nii hommikul kui ka õhtul. Siis aga antakse noorukitele seda või sinu päris vabatahtlikult, otsustasin abielluda juba noorpõlves. Müüdra kurvalt. Maskide vastuolulise karakteri üks avaldusi on kirjeldatud Ameerikas elava baski geograafi Robert Laksalti sulega. Nägime Palongeeri tuvi püünist Prantsusmaa baskide juures. Neid on terve tosin püraneede kõrgmaal Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Mitmeid aastasadu on baskid siin metstuvisid püüdnud Nende sügisrännakul Skandinaaviamaadest Hispaania ja Aafrika soojemates kliimameetmetesse kuid huvid lähenesid, heideti õhku puust kullikujutusi, tuvid sukeldusid maa poole ja sattusid võrkudesse. Lennud jäid sinna kohmakalt rippuma, nagu nad oleksid kleebitud taevatelgile. Siis lasti võrgud alla õhku, täitis judinaid tekitavat kisa, mis kunagi oli baskide sõjakisa ja külaelanikud asusid oma saagiga. Mõned ettevaatlikult vabastasid nad tuvisid võrkudest. Mõned neist läksid kohe küpsetamisele jäärasöömisele. Enamik püütud sadadest lindudest aga jäid talvevaruks iga püütud tuvi kohta mööduvat sajad Pürenedest elusalt. Minu onupoeg vertraaž küsis minult. Leiad sa, et see on julm? Raputasin pead, ei, minu arvates on see vanamoodne ja traagiline ja kõhklesin. Ja mingil viisil, mida ma ei oska seletada. Ilus hüva, ütlevatelt raam. Siis ei ole sa Ameerikas sündides oma baski päritolu kaotanud. Alles peale seda seletas ta mulle religiooni ja poeesia vaatekohti jahile. Külakirikutes korraldati tänu Mess jahihooaja lõpul sellel enesestmõistetavalt viisil, mis on omane lauluga üles kasvatatud rahvale on baskid laulnud tuvi ilust ja kannatusest. Valge tuvi, valge tuvi. Palun tule räägi mulle, kuhu läksid rännuteele otsejoones rõõmsal meelel. Oma kodumaalt, ma tulin siia maale teel, ma olin Breneedenima, jõudsin see mu rõõmu. Elu nõudis, aga kas ainult tublide püük meenutab aastasadade pikkust minevikku? Mägiteedel võib praegugi näha Puur ratastega kaarikut, mida veab härjapaar. Tuvisid meenutavad ka baskide sviitrit, kui nad merele lähevad. Tuli kõrvassviitritega omamoodi Pharmoneerivad kollasest õli riidest püksid. Merelemineku ajal koguneb kalanehisaatmat mustadesse sallidesse nähitud vanaemasid pisarates emasid, kes upitavad oma lapsukesi kõrgele, et need veel isa näeksid ja moodsamalt riietatud tütarlapsi. Mehed ise on väljasõidu eel muidugi kõvasti ametis, aga jõuavad karuste, meremeeste häälega hõigetega hüvastijätusoove, naisperele. Ja kui paadid merel on kaldalt tuna nööpnõela peasuurusteks muutunud ja naisedki lahkunud jääd kaile ainult mõni vana meremees, kelle meresõidupäevadel ammu selja taga. Ja kes kõige kauem mine jäile järele. Purjutuna purjutame unistustemaade poole, ootame uute maailmade ilmumist. Sõua meresõitja, so kauguste poole, on mereveed kibedalt. Ei tea seda, see, kes pole proovinud, sinetab taevas, rohetab meri. Ja ainult vesi, vesi. Seda igatsust seda välja ei ravi. Selle igatsuse sunnil on Baskin mees oma ajaloomereteedele kirjadele. Ja uue kontrastina. Baskide elu aitavad mitmekesistada niinimetatud pastoraalid. Need muinasjutulised, religioossed või isegi päevakajalised rahvaetendused. Koos rahvatantsudega on sellised pasteraalid kõige armastatumateks peotuju väljendajateks. Kui juba lahti läheb, siis kohe kõvasti tundide kaupa. Pidude puhul ei öelda aga igasuguvõistlustest. Eriti populaarsed on rammu näitamised palgiraiumises ja kivitõstmises. Vanim rahvatants on sama, sain. Kunagi võis olla paganlik viljakuse tants kevade saabumisel. Siis kujunes sellest hea ja kurja, ilusa inetu inimese ja tema edasimineku takistuste võitlustants. Seda on tantsitud teravatoonilise Baskiflöödi Chirula helide saatel. Süüdist vaba käega ei puhuja veel ata paali nimelist trummi südamelöökide rütmis. Ühed tantsijad, kes on värvikaunis kostüümides kehastavad headust ja ilu. Teised, kes on riietatud räbalates ja kannavad inetuid maske on vastasjõudude esindajaks. Keset tantsuplatsi on klaas veiniga. Nii hea kui ka kurjajõud peavad sellele peale hüppama ja püsima jääma ilma klaas tohiks ümber minna. Pealtvaatajaid on kõige õnnelikumad siis, kui asi headuse jõududel õnnestub kurjuse jõududele ka mitte ikkagi hea enne. Mitte kõik mehed ei kanna pidulikel puhkudel traditsioonilisi musti barete eriti Prantsusmaal, mõnedel peas karunahast mütsid, mille külge on kinnitatud kolm väikest peeglit. Baskimaal võib jääda kergesti mulje, et sealtkandi rahvas muud ei teegi kui laulud. Aga lapsed ei ole olevad garaažid. Samal Robert läks alt kirjutatud veel üht sellist juust. Restoranis, kus me lõunastasin kõrvallauas kümnemeheline noorte austraallaste rütmipidutujus baskid, laulsid laule. Austraallaste näis olevat kuri kahtlus, et nende kulul tehakse nalja. Nad naisi peaaegu kurdab. Lõpuks läksin nende laua juurde, nad solvadeid, ütlesin. Nad tervitavad teid lauludega. Miks mitte viisakalt vastata. Austraallased lõidki lahti oma Matilda laulu. Baskid kuulasid vaimustatult ja avaldasid kõvasti kiitust. Mine, sa tea, ehk laulsid baskide austraallast telekas seda tervituslaulusõnadega. Teid tervitame, härrased, kõik oleme jumala olevused, teie mehi. Tervitus teile. Kui selle laulu algust veidi ümber sõnastaksime, saaksime kohe ühe Karl August Hermanni laulu alguse kätte. Kui on inimesele häda Trallallaasis püüdkuda. Ei, siis paned ta veel seda, et ta võitleb vaevade. Ja edasi tuleb terve hulk rõõmsaid hõiskeid hüüatusi, teatrallased. Hällilaule oleme ikka kuulnud naiste esituses. Meie baskide saates peame selles osas erandi tegema. Seekord on hällilaulu lauljaks terve meeskoor. Ühineme siis tänase saate lõpetuseks meeste sooviga, et laps ikka rahulikult magama jääks.