On see siis nüüd, folkloor kõlab päris ehtsalt. Ometigi on esinejaks piitsiga professionaal läbi ja lõhki. Samuti on professionaal kitarrist Mike Taylor kelle kitarrimängu praegu kuuleme. Loo nimi on hilistalvel varakevadel alapealkirjaga, kui igaüks läheb Mehhikosse. Põhja-Ameerika indiaanlaste ja neegrite folkloori, oleme juba kuulnud indiaanlaste omaga on ürgne. Lõppude lõpuks olevat indiaanlased oma päris kodumaal. Ega neegritega musitseerimine pole oma ürgsust kaotanud, ehkki Ameerika neegrite muusika ei ole enam nende aafriklaste esivanemate muusika. See on teinud läbi põhjaliku muundumise segunedes valgete rahvaste laulu ja pillimuusikaga. Neegrite muusika on assimileerinud eurooplaste meloodilisuse mitmehäälsus ja see on eeskätt harmoonia just selle tõttu muutusse valgete jaoks mitte ainult mõistetavaks, vaid ka külgetõmbavamaks isegi sedavõrd külgetõmbavaks haaravaks, et kujundas välja kogu Põhja-Ameerika juhtiva muusikalise tunnetuse. Sõna juhtiv kasutan sellepärast, et sellel suurel mandril on olemas igasuguseid eri rahvusteinfitseerimis laane kuid juhtivad näiteks musitseerimis vormideks on ikkagi need, kus on segunenud ühelt poolt valgedelt päritud Miloodilisus ja harmoonia teiselt poolt mustadele omane rütmikat. Teatavasti sellest sünteesist on sündinud ka siis. Ameerika rahvalikku laulu iseloomustab džässi aktsent. Ongi iseloomulik, et me räägime pidemini rahvalikust, laulust kui rahva Ameerikas. Selles osas võiksime lugeda mõned katkendid cofinija kõveni välja antud raamatust. Folkloor Ameerikas. Isegi asjatundjatel on raske teha selget vahet folkloor siia rahvaliku loomingu vahel. Puhtalt välja joonistatud diagrammid tavaliselt ei rahulda. Rahvalikud lauljad on muretsenud omale repertuaari kõrva abil võivad teha lööklauludest rahvalaule. Heliloojad aga võivad muuta rahvalikke laule rahva lauludeks kultuuriliselt mitmepalgelise, hiljuti kiiresti tekkinud rahva kohta, nagu seda on ameeriklased. On riskantne kinnitada, et sellel üldse oleks rahvusliku folkloori. Kindlasti on olemas rahvalik looming, millel on rahvuslik isel kuid see on suures osas ajakirjade, ajalehtede, televisiooni, filmi või kutseliste entusiastide toodang. Suulisel teel see tavaliselt rahvani ei jõua. Nii et kõnelda terviklikust Ameerika folkloorist oleks tarbetu. Julguslik võib küll kõnelda esivanematelt päritud etnilisest loomingu parandasid aga selle kõrval ka kohalikust ehk regionaalsest rahvakunstist ning ametite tuid kutsetega seotud loomingust. 1888. aastal loodi Ameerika folklooriselts. See selts lähtus eeskätt eetilistest seisukohtadest. Ameerika folkloori püüti selliselt süstematiseerida esiteks briti pärandist järelejäänu. Teiseks neegrite põrand, kolmandaks Ameerika indiaanlaste pärand. Neljandaks, hilisemate kultuuriliselt veel assimileerumata etniliste gruppide nagu prantslased, hispaanlased, rootslaste ja teiste pärand. Siis aga hakkavad folkloorisuunad risti-rästi minema näiteks šoti iiri päritoluga metsa meistrunud teistsugune pärand kui sama pärit tulge ka meremeestel. New Yorgi sakslased on kaotamas oma etnilist ühtsust teiste rahvastega ühes keskkonnas elamise ja segaabielude tõttu. Selle vastu pennsylvania's, kus sakslased religioossetel põhjustel säilitanud oma isoleerituse võib tellida eetiliselt ehtsat saksa loori ent samuti pehmelt üteldes ükskõiksust, Ameerika rahvuslust. Tänapäeval on folkloor muutunud Ameerikas isegi Bismissi vahendiks. Avaldatakse tuhandeid raamatuid, tund korraldatakse kontserte, tehakse plaatija teatrilavastusi, et aga rahuldada ameeriklaste igatsust oma rahvusliku folklooripärandi järgi. Ja mis ime siis, kui nii-öelda folklooritootmisesse Vot, needki, kellel on juba kogemusi kiiresti toppe kaupa veelgi kiiremaks kommertstarbimiseks või siis mõneks poliitiliseks kampaaniaks. Ehtsad järel tehtud. Kõike paisatakse turule, et rahuldada industrialiseeritud rahva hinge igatsusi. Rahvalaulude muundumisele aitavad kaasa ka isikupärased ettekanded. Mida lähemale meie ajale, seda rohkem on rahvalaule esitavad professionaalsed muusikud hakanud taotlema omanäolist esituslaadi. Võime seda kohe kuulda ballaadi John Henry kolme erinevat ettekannet jälgides seda vägilas lugu oleme juba kuulnud meie esimeses Ameerika saates Alex Fosteri Mishin larile esituses. Meenutame seda korraks. Nii kõlab sama ballaad Harry Belafonte esitus. Ning selliselt pitsiigari poolt laulduna. 60.-te aastate algupoole muutus vägagi populaarseks lauljaks Bob Dylan. Praegu kõlavat viisi kuulis Bob Dylan ühelt tehase bluusilauljalt mis mind eriti vapustas, ütelnud Dylan, on laulus sisalduv armastuse alumine. Kullake, jäta mulle veel ükski võimalus, Hani teostalumi on moodžans. 1941. aastal sündinud Bob Dylan ei olnud selle laulu heli salvestamisel veel 20 kaheaastanegi aga juba kirjutas tema kohta tuntud džässikriitik. Kirde-kuhu te ka ei läinud, ta kõrvad olid lahti muusikale tema ümber. Ta kuulas bluusile kauboilaulude, pop ja muudegi laulude esitajaid imedes endasse muusikat ja stiile. Tubeduste ratava mälu ja assimileeriv võimega. Aja jooksul kujunesid välja tema sümpaatiad. Selleks oli neegripluus ja niinimetatud Country Music. Juba 10 aastaselt oskas ta kitarri käsitseda. 15.-ks eluaastaks õppis ta klaverite suupilli mängima. Nii nagu Dylan, kes andeka maalt, kes vähem andekamad hakkas tänapäevast rahvalaululaadset rahvalikku laulu esitama õige palju. Noorima põlvkonna laulumehi. Peamised olid nad pärit linnadest. Ju seal tunti intensiivsemat vajadust küla, õhu ja külaidülli, preerijate ja mägede järgi. Bana mööda maanteed haju ei ta praktiliselt tõestada laulja arvamust, pluusist, pluuse, midagi enamat kui istuda kodus ja lansseerida mis muutis tõelisi bluusi lauljaid suureks on see, et nad võisid väljendada kõiki oma probleeme, ent samal ajal olid nad nendest väljaspool ja võisid neid kõrvalt vaadelda sellisel viisil sõitnud neist jagu. Tänapäeval on eriti kurb see, et noored lauljad püüavad sisse tungida nõusi meeleolusse, unustades, et vanema põlve lauljad kasutasid neid selleks, et välja pääseda oma muredest. Kuigi Bob Dylanile meeldis esineda suu ette kinnitatud suupilliga kitarriga käes, ei ütelnud ta äraga ülesastumistest instrumentaalansambli saatel. Rahvalik laul Carina Carina. Selle loo kohta laule ütelnud pole sihuke selges, muudkui võtad kätte ja muudab laule selleks, et neid muuta. Kuid ma ei ole kunagi kuulnud laulu koorina korina täpselt nii, nagu see alguses oli. Sellepärast ma laulangi seda nõnda nagu see minu jaoks välja kukub. Viimane ütelus ongi võtmeks, mille abil võime mõista, miks igaüks laulab John Henryt omal viisil. Tõepoolest, kes juhib väita, et ta teab selle ainuõiget algkuju või kui juba kasutada žargooni, siis lauljate hulgas ei puuduga sihukesed sellid kes tõepoolest võtavad kätte ja muudavad laule selleks, et need võimalikult efektselt esile tuua. Õige palju on rahvalaule ka neegerlaulja Harry Belafonte repertuaaris. Belafonte omapäraks on Jamaica saarelt pärineva neeger, Kalüpso stiili ühendamine Kesk- ja PõhjaAmeerika neegrite laulustiiliga. Võrdles Bob Dylani laulumaneeriga on Harry Belafonte esitades rohkem nii-öelda estraadi likust, apelleerimist masside poole. Oma avalikel esinemistel kutsutavad tihtipeale kuulajaid kaasa laulma. Linglid natuke nüüdisaegne on see laul kui Harry Belafonte kui neegerlaulja juures ei saa eitada, ka erinesid neegrifolkloori-le omaseid ürgsed, jumalik. Nii nagu lauludel uute aegade hõnguga, nii ka kirjanduslik folkloor. Vangilaul on teema, mis ei ole võõras ka kaasaegsetele rahvuslikus stiilis lauljatele. Jon teller esitab laulu vangidest. On raske elada üksi, on raske oodata homset. Koju pikk-pikk tee. Vaatan Hallüüri oma ees. Sinu nägu näib ilmuvat sinna. Eksi lasenat koju, mul vill. Nüüd Ameerika rahvalikke laulu- ja pillilugusid piitsiigarelt mehelt, kes on nende hõngu toonud paljudesse maailmamaadesse. Tüdruk, kes jäi minust maha. Vahel tehti pyha end. Siin on igasuguseid külalaule kauboilaule, mis seal tihtipeale rahvalik ja rahvalaulu päris piiril. Ent nendesse lauludesse tungib džässi aktsent kõige rikkalikum kõikidest aktsiitidest. Kauboilaulude kõrval on levinud ka kauboi luule Nareedo tänavad. Üks aasta ma elasin rõõmsas lareedos kuid enam ma edasi siia jää sestpeale kui surevat noormeest, ma nägin, kes naeratas verest, nii külm nagu jää. Ma näen, et ka sina, kauboi oled, ütles siis istuja lõpuni. Kuule mu jutt. Sa teadma pead kõigest, mis minuga juhtus. Sest surema hakkan teispoole, rott. Olin veel eile nii rõõmus, muuseas, julge all hobuse kapjade lendas maapind. Ma käisin nii teatris kui mängude majas. Ja nüüd laman siin. Mul on haavatud rind. Kuus vaprat kauboid minu puusärki, hoidku koos tütarlast, hobust, kui pudeneb muld. Et varjata verd ümber haua vas põimub kuusk, purk purset roosi, pilluvad tuld. Nii aeglaselt-aeglaselt löögu, kõik trummid ja tasane olgu ka pasunahüüd. Haljasse orgu, tehke mu lase. Ma tean, et ka minul on paljuski süüd. Kui saaksin veel viimast korda niisuta huuli, seal vesi, kui oleks selge karamell. Kui Kruusiga tulin, siis nägin, et sõber on surnud ja haavab dial maiustab parm. Ja rongkäigus löödegi aeglaselt trumme. Tasane oli ka pasunahüüd. Ta oli seltsimees, olime sõber, mis sest, et ka tallani paljuski sööd. Sõidan lontaanasse. Ma märal, mis vana ja eeslite soost Montaallasse sõidan karjaga koos. Mul halvadena allikal joovad seal vett, selg täis villatorte ja kaelas ankett. Otsige mu lambad, Gusson, viljakam. Find Me teame, mis seal tekkude jamist tubakasinud. Jonesil kaks tütart, kuid üksainus viis, kui tütred ei tulnud. Surm Ma isegi viis ööd, naise ja lasteta Joensiga päev hommikust õhtuni salmisid seal. Otsige mu lambad, kus on viljakam pind. Me teame, mis on tikkude jamist, tubakasin. Tuleb mu lõpp. Siis teete te peo. Kuid sina mind kõvasti sadulasse. Murratsusesbreerijat mööda mind veab ja sammud armsasse läände seab. Otsige mulle hambad, kus on viljakam pind. Me teame, mis seal tikkude jamist, tubaka, sind. Akrobaat kodumaal kaugel nii, kallis kant. Tüdruk, mul on Tšennikalt. Nüüd olen ma üksi ja tuju on sant. Laulan, kuis lõppes mu arm, üks tsirkusetrupp meie külas kord käis nii mehed kui naised parlast. Kuid saal oli publikut eriti täis, kui esines õhu gümnast. Ta linnuna tuttab kord taga, kord ees, et leedudelt võtta armastus seest okkallima pilgu. Nii vangistas mees, et õnnest maailma jäi. Ma sõitlesin ringi, noh, nii aastat kolm. Ja siis ühes linnas, kus valitses tolm, Ma kuulutust nägin, et perekond Holm pluss tuntud naisakrobaat. Kuid öösel, kui saal oli rahvast täis õuduseks maksma seal kopli jälle üles ja alla käis üks trapets muutjendiga. Tallinn nunnad tuttab kord taga, kord ees, et noormeestelt võtta armastus seest. Ja kassasid mültised kõlistab mees, kes õnne mult. Ei tundnud ma suudlust, äi armastust tund. Kuid perast sain aru, et nägin vaid und. Üht näitsikute ükskord ma suudlesin teel ja hüüdsin, oh issand. Ja proovisin v oi suudlus, magusam on veinist. Paljud uude maailma ümberasunud rahvusgrupid on päris visalt kinni hoidnud oma ebaausust ja uskumusest sõnumistest ja manamistest. Näiteks tänaseks perenaine tegi karjalaskepäeval sellise kombetalituse, raputas juht lehmakella sisse soola ja söötis seda lehmale. Siis aga sidus Kenna lehmale kaela, et lehm päris kindlasti koju tuleks. Selleks luges niisugused sõnadki peale. Kahju koodi kardanoman Zavod suuril lehmisteni vahven vasi konstani doose Carleni kodisin. Nii, et oleks nagu üsna tuttav keel. Lõunas Mehhiko piiri lähedal, kui mõni naine arvab, et ta mees on teisele silma teinud ja oodata talle siis toiduõli ja odava viinasegu. Kui see on mehe oksendama ajanud, siis on ka armastusvõistlejana vastu teinud ja selle järgi nagu õiglane inimene. Kunagi võib päevatöö ära teinud naine põlvitada ja lausuda spetsiaalpalvusel nõidade vastu, kes muidu võiksid majja tungida. Luukas, Matteus, Johannes, Mark. Inglismaalt tulnud vilistlased arvasid, et kui saab pühapäeva laevastad, siis oled kogu nädala kuradi kivist. Neegritega teevad hoiatada, et kui sa pesed nägu vees, milles on keedetud mune siis pole vistlikutest pääs. Vaata, mida veel kõike usutud. Kui orav jookseb üle tee, läheb seal hästi. Kui tilgutavad laudlinale veini, siis läheb sul samuti hästi. Igal juhul on kasulikum seda külastele. Valged lilled sünnipäeval toovad õnne, tuuline pulmapäev toovad samuti õnnelik. Ära pühi põrandat enne päikesetõusu, ära loe taevatähti hästi seilata. Ära kammi juukseid peale pimedat ei ole kasulik kohata vasakukäelisi teisipäeviti. Ära vaata kellelegi järgi, kuni ta kaob silmist kui unes kapsast vaata siis ette, kui istud kääride peale, toob pahandust kaasa, eriti kui kääriotsaga ülespoole. Ära istu kohvri peale ära avatoas vihmavarju ära ära lee ära kirevat kana. Kui aevastab kaks korda järjest, on sul lootust pusi saada. Kui pilves ilmaga pulmad tuleka pilvine abil. Niisiis helista ilmajaama enne pulmadega määramist, mõned abielluvad ainult noorkuu ajal, teised jälle, ainult siis, kui kellaosutid liiguvad ülespoole. Ära istu laua peal, seitse aastat ei saa mehele, pane mõnekuise lapsed raha, pudeli ja raamatu haarata pudeli saatanast, joodik võtab ta raha, saab rikkaks. Võtab raamatu, saab targaks, aga suure suuga lapsest saab kõva laulja. Omaette folkloor on ka mõistatused. Paar leedumalt pärinevat peamurdmist. Pime ja keeletu aga räägib, mitu keelt, sulepea, pime ja keeletu, aga igaühele ütleb tõtt. Peegeltegijale pole teda vaja ostjale gaamite. Kes seda kasutab, ei näe ega tunne seda surnukirst. Süürlased pidavat küsima õige pisike asi, aga kogu aeg silma ees Ripse aga ka Songi Aadee. Pisike pime, kurt aga on kõike näinud ja kuulnud, teab sedagi, mis homme saab. Raamat. Hollandlased küsivad nii, mis istub ahju otsas, aga ennast ei põleta, mis istub laua otsas ega häbene sugugi päikesepaiste. Lõuna-Carolinas küsitakse, käed teist, täismaja täis täis, aga käte isalusite täitki suts. Vii poja juurde, aga mitte ju teerada, see mõistetakse, on küll hiinlastelt laenatud. Hennessey mõistatus kasvab metsas, laulab linnas viiul. Arkansase mõistatus sisse läheb rohelisena, välja tuleb valgena. Lõpuks muutub kollaseks. Rohi pluss piim pluss, või võrdub lehmi. Hollandlased tahavad teada, missugused kivid on ess märjad kivid, kes on sündinud, aga pole kunagi surnud Zenomina ja palju teisi. Küsimise järg poolakate käest. Miks vares lendab mets? Noh, sest, et mets ei saa ju varese juurde lennata. Aga millised puud kasvavad metsas ümmargused, aga missuguste põõsaste all istuvad vihmaga jänesed märgade põõsaste all Aniks koeral saba saba ei saa ju ometi koera liputada? Ei söö ega joo, aga muudkui käib ja leed seegi rohkem hiidlaste kui poolakate. Kell. Lahkumiseks Ameerikast seekord ka lahkumise laul. Ionidenwareld. Siis jällegi hüvastijätt. Mul on kahju sinust lahkuda. Ütle mulle, miks me alati tülitseme, kuid emm lahkuma.