Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 28.-st septembrist stuudios toimetaja Kadri Põlendik. Täna meenutati mitmel pool parvlaeva Estonia ohvreid. Laevahukust möödus 25 aastat. Meie sellele eriti tähelepanu sünni pööranud, et hakata nüüd kedagi vastutama panema nii-öelda, et, et see ei aita ju midagi, anname sel juhul Eesti muusika ja teatriakadeemia saab täna 100 aastaseks ning avab uhiuue kontserdisaali, mis pakub paremaid võimalusi muusikaõppeks. Seda, et akustika on väga hea, seda ma võin juba kohe praegu öelda, aga nii-öelda need Finessid, need kõige peenemad nüansid selguvad muidugi alles õhtul. Vilsandi tuletõrjujad vaat nüüd kõik oma päästeautod alati sõiduvalmis hoida, sest valmis soe päästekuur. Tõkkejooksja Rasmus Mägi hakkab kohe püüdma kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 400 meetri tõkkejooksus finaalipääsu. Ilmateenistus lubab vihmasadu. Õhutemperatuur seitse kuni 12, homme päeval 11 kuni 15 kraadi. 25 aastat tagasi hukkus Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia. Pardal oli õnnetuse ajal 989 inimest, kellest pääses 137. Hukkunute omakseid ühendav Memento Maarend meenutab tragöödiat mälestusteenistusega Tallinnas mälestusmärgi juures ning kontserdiga Jaani kirikus. Reene Leas jätkab. Enamus hukkunutest 501 olid Rootsi kodanikud, eestlasi oli pardal 285. Õnnetuse ajale siseministri kohuseid täitnud Andres Tarand meenutab, kuidas teade temani jõudis. Sellel samal ööl helises mul telefon võib-olla natuke alla nelja ja ma olin juhtumisi asendasin siseministrit, kes seal puhkus ja üteldi, et mängija on Estoniaga, aga mis jama ei olnud veel kellelegi teada. Tarand tunnistab, et Eesti poolelt polnud eesmärk hakata süüdlasi otsima. Meeskond sai ka kriitikat, et nad ei reageerinud nagu kohesele meid ei öödega ja nihukesi vigu seal oli, aga ma arvan, et see oli vähe harjutanud meeskond alles. See laev ei olnud ju kuigi pikalt Eestis olnud meie sellele eriti tähelepanu, ei pööranud ta katanud kedagi vastutama panema nii-öelda, et, et see ei aita ju midagi ära. Sel juhul. Estonia huku uurimiskomisjoni lõppraporti järgi hukkus laeva projekteerimisvigade tõttu rahvusvahelise uurimiskomisjoni liige Jaan metsaveer kinnitas Kaja Kärneri saates Kajalood, et algselt rannasõidul kasutatud alus tunnuks meresõiduks ümber ehitada. Seda ka ei tehtud, sest laeva üleandmisel ei juhtinud laeva klassifitseer ja Prantsusmaa firma büroo Veritas puudustele tähelepanu. Kuni laeva üleandmiseni kasutasid seda soomlased ainult rannasõidus ja rannasõidus. Kui ta läheb ja jääb alla 50 millirannas, siis tal ei ole vaja seda trump vaheseina ja selle tõttu Estonia sõitiski ilme vram vaheseent. Tragöödia viisid projekteerimisvead ja puudulik infovahetus, usub metsaveer. Laev ehitati valmis kinnitavate jooniste järgi. Nii ehitati ilmselt enne kattektistest parvlaevad ja siis juhtus seda, mis pidi juhtuma. Visiiri kinnitused hakkasid purunema Estonia hukkumise ajaks Läänemerel dokumenteeritud üle 10 visiiri vigastuse ja vähemalt üks visiiri kaotus. Iga avarii korral tuleb välja kutsuda klassiühing inspektor, kes otsustab, mida teha ja informeerib siis tulemusest. Laeva omaniku. Laeva omanik omakorda informeerib mereadministratsiooni. Tundub, et alati seda ei tehtud, sest informatsioon väga kasinalt levis. Eesti muusika ja teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja avab täna uksed. Ühtlasi tähistatakse akadeemia sajandat sünnipäeva. Uude kontserdisaali mahub ligi 500 inimest. Majas on ka kuni 130 istekohaga black box teatrisaal 21 uut õppeklassi ja multimeedia keskus. Janet õunapuu küsis akadeemia hektarilt Ivari Iljalt, kuidas tunne on? See on erakordselt tugev õnnetunne. Ja muidugi täna saabub sellele saalile veel ka tõehetk, mismoodi see saal kõlab, hingab, kuidas kandub naturaalne heli kuulajateni siin saalis. Seda, et akustika on väga hea, seda ma võin juba kohe praegu öelda, aga nii-öelda need Finessid, need kõige peenemad nüansid selguvad muidugi alles õhtul. Mida veel selle saani puhu esile tõsta, kõigepealt on ju saal väga ilus, puhtesteetiliselt on ka minu meelest see saal väga õnnestunud, muidugi on siin ju veel väga palju muid võimalusi ka erinevaid reproduktsioon teha, etendusi ja kontserte korraldada. Meil on näit, eks orkestriauk, mille saab alla lasta. Ja meil on väga hea heliaparatuur. Me saame lindistada, me saame lisada kõikvõimalikku elektroakustilist komponenti kaasaegsetele heliteostele. Samuti on siin akustiline pilv, mis võimaldab laval olijatel just eriti siis oma tunnetust reguleerida viia nagu üksteise kuulmise võimaluse maksimumi, mis loomulikult tagab siis ka väga hea kunstilise kvaliteedile. Ja veel on meil ka akustilised kardinad, mida me kasutame sel juhul, kui mõni üritus ei vaja niivõrd mahlast naturaalset akustikat, nagu öeldakse, oma silm ja praegusel juhul kindlasti oma kõrv on kuningas. Muusika ja teatriakadeemias fagoti õppiv Jakob Peäske kinnitas, et tudengid ootavat uut saali väga. See akustika on, ma arvan, nüüd siin Eestis kindlasti üks universaalsemaid, see et absoluutselt kõik annab teha, et annab soolot mängida, ehk siis üksinda esitada mingit kava, see on tõesti väga hea saundiga. Väga hea sound läheb saal ühesõnaga ja ka orkestrile, et seen kui klaar, saun tuleb orkestrist, ma ise kuulasin saalist paar päeva olen kuulanud orkestri esitust, et see kõik on väga-väga super olnud. Maal elamise päev pakkus täna linnainimestele võimaluse tutvuda eluoluga 36. omavalitsuses. Avatud olid ka Türi valla asutused, kuid kampaaniates tõhusamaks peetakse seal uutele elanikele kodutoetuse maksmist. Olev Kenk jätkab. Kuigi täna said Tallinna ja teiste suurte linnade inimesed ise veenduda, et elu maal on võimalik, seda vähemalt Türi vallas, ükski kaugemalt tulija ei kasutanud. Türi abivallavanem Elari Hiis leiab, et elu Eestis ei pea lõppema Tallinna piiril kuid selleks, et noored maale koliksid, vajavad nad korralikku eluaset ja tööd. Vähetähtis pole ka kooli ja lasteaialähedus. Kahjuks käib paljudele eluaseme soetamine üle jõu. Vallavalitsus maksab toetust kuni 20 protsenti ostetava kinnisvara hinnast, aga mitte rohkem kui 8000 eurot, et see on selline keskmises korras eramajaind siin Türi kandis, sellel aastal on tulnud 59 uut inimest ja tulnud on kusjuures nii meie naaberomavalitsusest, paidest või Tallinnast võrdselt ja ka Soomest viis peret ja üle Eesti tegelikult. Oisu külje all asuva raja talu vastne omanik Tarmo Tõnise pole kunagi kaalunud linna kolimist kuid maja omanikuks saida tänu valla toetusele, kes tasus pangale laenu omaosaluse. Käisin ju koolis ja siis elasin ühiselamus ja see nii suur kära ja müra ja minule see ei sobi ja siin on hea, rahulik, vaikne omaette ja teed, mis tahad ja oled kasvõi paljalt uheda. Vahet ei ole, linnas ei saa niimoodi. Martin liige elas varem koos kahe pisipojaga ja abikaasaga paides kuid kui avanes võimalus maja osta, ei mõelnud ta pikalt. Ka temale maksis vald kodutoetust. Peamine põhjus, miks me ära kolisime, on need korterist ära saada ja oma majja. Aga mingisugust ürile. Siin oli selline maja, mis vastaks meie nõuetele. Aga see ei olnud mõttes kolida mõnda suurde linna. Ei taha suurde linna ikkagi siin on rahulikum ja vaiksem. Taas kord raja talu noorperemees. Tarmu Tõnise. Mida rohkem inimesi maal on, seda rohkem ju on, neid koole ja asju ja kui inimesed ära lähevad, ju siis jääb koolides nii vähe, lapsi pannakse kinni kõik, lõpuks pead ikka oma lapsi asju sõidutama, ma ei tea kuskile kaugele linnale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Vilsandi saar on oma kümnekonna vabatahtliku päästja ja päästetehnikaga Lääne-Eesti väikesaartest kõige parema päästevõimekusega. Seda kinnitas täna saarel soojustatud päästekuuri juurdeehitust. Avamas käinud Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla. Lääne-Eesti eripära on väikesaarte paljusus ja täna me oleme püüdnud jõuda nii kaugele kui vähegi võimalik. Me peame selliseid komandosid, nagu Vilsandile tekkis vabataht, komandosid oma võrgustiku osaks nii võimast päästevõimet, just nagu tänasin Vilsandil on, et ajaloolased pole mitte kunagi seda olnud. Vilsandi ongi saarte koha pealt võib-olla number üks, Eestis nii heal tasemel väikesaart, ma isegi ei tea. Soojustatud päästekuur mahutab kolm päästeautot, mis on pisut vähem kui 30 elanikuga saarel tegelikult ka olemas ja töökorras. Tänavu suvel läkski päästeautod reaalselt saarel vaja, meenutas Vilsandi saarevanem Neeme Rand. Margus mullale. Turvatunne tared ja elanike jaoks oluliselt tugevam. Ma arvan, sellele aitas kaasa või selle tunde tekitamisele võib-olla aitas kaasa seesama 19 juuni, kui ikkagi reaalselt oli neli tulekollet pooleteist kilomeetri ulatuses ja, ja sellest saadi jagu sõna ka ikkagi enne, kui ta jõudis metsa, ehk küll esimesed kadakad ja männid süttisid. Aga kõik, kes tulid vabatahtlikult sellele järgnenud õppusele, mida me juulikuus tegime siis ei olnud vaja mitu korda kutsuda, inimesed olid ise huvitatud, näita, kuidas üks või teine voolik kokku käib, kust käib. Et nad oskaksid iseseisvalt selle masinaga sõnaga, kui ei ole ka vabatahtlikud päästjad, et nad saaksid selle masinaga hakkama. Haapsalus peetakse sellel nädalavahetusel esimest korda paadilaata, kus kaubeldakse nii meresõidukite kui ka kõige muu merendusega seonduv. Aga Juhan Hepner uuris korraldajalt Sass Hennole, kuidas laada mõte sündis. Ma olen väga teadlik sellest, kui raske on üksinda paati müüa, et ma olen seda teinud mitu korda elus ja see oleks tohutu vaev ja mitme mitmekuune ootamine, et keegi helistaks ja mõtlesin, et miks teha seda üksi, kui on võimalik võtta kõik need Eesti meresõbrad paadiomanikud kokku öelda, aga proovime müüa koos, proovime sügisel oma paadid maha müüa, proovime pakkuda heade hindadega seda ja siis nii ta sündis. Ja siis, kui ma hakkasin eraisikutele helistama, kas kuulutused olid pannud, siis mõtlesin, et aga miks mitte kutsuda ka firmasid, kes kevadeti meremessil käivad ja siis tulidki mõned julged firmad ka kokku siia ja, aga miks just Haapsalu mõte sündis kuldse keskteena just sellepärast? Me peame olema kuskil mere ääres, kui me paadile tahame teha. Tallinn on suur linn, sellinindustriaalne palju sadamaid, palju sagimist nagu seal ei tule romantilistest mereteemalist üritust kunagi. Minu lemmiklinn ise, Pärnu, kus me oma paati hoian. Sadamas on ehitustööd praegu sadama väike, sinna nagu minna sagima. Ja siis tuli mõte, et aga meil on Haapsalu, meil on siin mitu sadamat, meil on suured akvatooriumi kuusepaatia sisse panna, meil on madal tagalaht, kus keegi ära ei upu kunagi proovisõite teha, siin saab sulle tundus nagu kuldse keskteena. Kui ma helistasin Haapsalu linnapea Urmas Sukles selle ka siis tema ütles ka kohe, et see on üks hull plaan nagu sügisel siin kärbes ei lenda, et aga kui sa tood siia rahvast, et mina toetan ka, et sa nagu Haapsalu linn võttis ka väga tervitatav selle vastu. Tegelikult vist sellist suurt hooaja lõpetamise üritust Eestis merenduses ei olegi. See on tõsi, et ei ole merenduse hooaja lõpuürituste, teevad üksikuid jahtklubid oma lõpubankett, kus inimesed on pidulikult riides. Loodan, et sellest Haapsalu paadilaadast tuleb midagi sellist tõstet, kus mehed tulevad kokku põnevatel. Jaskad, selg on lihtsalt riided, teevad lihtsaid nalju ja kõigil on nagu lõbusa hea olla ja selline nagu sügise tervitamis üritas. Narva-Jõesuus peeti täna silmufestivali, Jüri Nikolajev käis kohal. Narva jõesuu silmufestivalil võis osta praktiliselt kõike aluspükstest šašlõki nii ja loomulikult ka kala, kuid jõesilmud oli lausa tikutulega taga otsida. Isegi silmuroogade meistriklassi tarbeks toodi silmud Riia turult, räägib Peipsi toidu taganttõukaja. Tauno Laasik. Silmaga merest jõkke tuleb, hauda tunneb värske vee lõhna, vaidlen ma praegu pole ammu, vihma on ja, ja ta ei tule tal siin kuskil vahel ujub ringi ja ootab, kuna ta saab tulla kudemas jõge. Narva-Jõesuu kaluri Sergei kordejjevi sõnul hakati silmufestivale korraldama 10 aastat tagasi ja toona tuli silm jõkke just sel ajal. Milliseks tänavune silmusaak kujuneb, pole veel teada. Rassi ega seda ette ei tea, lihtsalt lähed jõele ja järsku on silm kohal. Seda teab jumala paremini. Mina arvan, et kui kõik oleme positiivsed ja head ning korraldame selliseid festivale, siis tuleb silm ka kirjutada. Silmutoitude surematu klassika on sütel röstitud ja marineeritud silm. Aga see pole kõik, jätkab Tauno Laasik. Täna proovime teda viiel erineval moel. Šašlõki hirmus. Suitsetame, proovime teda natukene tumedas õlles keeta, pärast praadida. Narva jõesuu silmufestivali hitiks oli aga silmusupp, mida rahvale tasuta jagati. 700 portsu söödi ära vähem kui tunniga, mis maitse on silma supil, räägib Tallinna elanik Tõnis. Praegu on rohkem niimoodi kapsasupi maitse natuke mage, aga rasvane silm ise on väga hea siin sees, mis on teie lemmiktoit, silmust, röstitud, marineeritud ja külma napsiga on väga hea. Aga teate, et silm on tegelikult parasiit. Tean, ma tean ise ka seda, et seda kunagi püüti surnud hobuse peaga mul isa rääkis, et viskad hobused sisse ja silmud tuled külge ja võtad ja aga midagi maitseb hästi. Tegelikult ei olegi silm kala, vaid ussitaoline loom, mida mõni inimene suu sissegi ei võta. Koromaanile on aga jõesilm hõrgutis, mis lausa keele alla viib Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Ilmateenistus lubab homseks vihma ja äikest lähemalt, räägib sünoptik Helve Meitern. Pühapäeval on meil pilves selgimistega ilm, öösel sajab Ida-Eestis ajuti vihma, Lääne-Eestis on üksikuid sajuhooge, kohati tekib udu. Ennelõunal sajab kohati pärastlõunal enamuses paikades hoovihma, tihedam on sadu, pärastlõunal Lõuna-Eestis. Pühapäeva öösel puhub lõunakaare tuul, päeval lõuna ja edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on öösel seitse kuni 12, päeval 12 kuni 15 kraadi. Kuidas läks Rasmus Mägil kergejõustiku maailmameistrivõistlustel tõkkejooksu poolfinaalis, sellest räägib kohe sporditoimetaja Rauno Arike. Dohas on käimas kergejõustiku maailmameistrivõistluste teine päev. Esimese eestlasena oli täna võistlustules Martin Kupper, kes lõpetas meeste kettaheite kvalifikatsiooni oma kvalifikatsioonigrupis 11 10. kohaga ja finaali ei pääse. Cooperi parimaks soorituseks jäi teisel katsel heidetud 62 meetrit ja 10 sentimeetrit. Praegu on võistlus käimas ka teises kvalifikatsioonigrupis ja kuna seal on juba mitu võistlejat eestlasest pikema heite teinud, on selge, et Cooperi 12 finaali pääseja sekka ei kuulu. Oma tänast võistlust kommenteerib Martin Kupper. 62 10. Ei loomulikult ega te võite näiteks reaalselt ei saa. Ja kindlasti ei ole rahuldav, aga ma arvan jah, et esimese katse raiskasin ära, et et oleks pidanud. Oleks pidanud minema rahulikult joonistama, aga kuidagi adrenaliinikraanid olid, et lahti ja kuidagi ega seal kahe järgmise katsega ennast koguda ei õnnestunud. Äsja lõpetas oma jooksuga teine võistlustules olnud eestlane Rasmus Mägi, kes osales meeste 400 meetri tõkkejooksu poolfinaalis. Mägi tegi hea võistluse, lõpetades oma jooksul neljandana ja parandades tulemusega 48 93 ka oma hooaja tippmarki. Kuid tema edasipääsuvõimalus on enne ülejäänud kahte poolfinaali väga väike. Igast poolfinaalist pääseb edasi kaks paremat ja lisaks kolme poolfinaali peale kaks parema ajaga võistlejat, kes oma poolfinaalides esikahe hulka jõudnud. Arvestades ülejäänud poolfinaalide võistlejate, selle hooaja tulemusi, mägi väga suure tõenäosusega nende 200 ikka püsima ei jää. Täna jagatakse välja ka viis medalikomplekti. Maailmameistrivõistlused lõpevad kuuendal oktoobril. Kõikidel päevadel saab võistluste otseülekandes jälgida ETV, ETV2, ETV plussi ja ERR-i spordiportaali vahendusel. Aitäh sporditoimetusele kindlasti kuuleb kergejõustikuuudiseid täna veelgi. Sellega on laupäeva, 28. septembri Päevakaja lõppenud aitäh kuulamast ja helget õhtut.