Tere ja head uut aastat meie vanadele ustavatele ja uutele Uudishimulikele kuulajatele ütleb toimetaja maris Johannes. See, kuidas ühest aastast ajalugu saab, on meil vastselt läbi elatud. See, kuidas keele ajalugu talletab, on intrigeeriv. Selles kontekstis tegeleme täna kohanimedega. Keskendume Tallinna tänavanimedele ja selle kõrvale ka tähelepanekuid ja näpunäiteid kohanimede tõlkimise ja loomise vallast. Stuudios on Eesti keele Instituudi vanemteadur, keelekorraldaja ja kohanimede uurija Peeter Päll. Selle pika ajaloo jooksul, mis Eesti kohta on kirja pandud, on, on meil tõesti olnud palju erinevaid keeli, erinevaid võime, kes Eestis on olnud ja neid võib vähemasti lugeda kokku kaheksa. Loomulikult alguses ja lõpus peaks olema eesti keel. Aga meie varasemast ajaloost loomulikult peab mainima, et dokumendid olid sageli ladina keeles edasi alamsaksa keeles. Samal ajal oli, oli meil ka osa Eestist, oli taani võimu all, ehk siis taani keelt kasutati siis kindlasti rootsi keel poola keel, Lõuna-Eestis vene keel. Ja üks vahe, eriti Liivi sõja ajal. Keeled ja võimud vahetusid mõnes linnas väga-väga lühikese aja jooksul mitu korda. Nii et need kõik keeled on Eesti ajaloos rolli mänginud ja muuhulgas see kajastub ka nimedes. Nimed üks osa meie kultuuriloost ja seetõttu on väga hea teada nende lugu. Nad ei ole siia tänasesse päeva sattunud koos meie sündimisega. Sellepärast olekski päris tore ju teada saada, et kui vanad need meie tänavanimed on. No kõigepealt tuleb ütelda, et tänavanimed on kujunenud pika aja jooksul ja ja meil loomulikult ei ole vanimate aegade kohta häid hästi säilinud dokumente, aga eriti varasemal ajal nad olid rahvasuus käibel, neid ju ametlikult keegi kinnitanud ja seetõttu võib-olla et ühe ja sama Tänava nimi võib vaheldada dokumentides. Kõige paremini on meil teada Tallinna tänavatest, nende vanimad kirjapanekud on vähemasti 14.-st sajandist. Ja need on siis kas alamsaksa või ladina keeles alustades kasvõi näiteks 1313, et kirja pandud nimest foorum. Ehk siis turg ladina keeles ja meie tänane Raekoja plats on see. Edasi näiteks 1337 on alamsaksakeelne Tsandberg ehk siis Olevi mägi praeguse nimega Aga Sandberganud otsetõlkes muidugi Liivamägi. Samuti sellest 14.-st sajandist on süstestraate ehk siis praegune Nunne tänav ja see seesamasisuline nimi alamsaksa keeles. Siis on näiteks Rataskaevu tänava kohta on teada ladinakeelne nimetus submon ehk mäe all. Ja neid näiteid võib veelgi tuua. Lühike jalg on kirja saanud ladina keeles nime parvus, mons ehk väike mägi. Ja kinga tänav on alamsaksa keeles 1374 hoos traate, ehk siis jällegi otsetõlge sedasama. Apteegitänavat on sellest samast sajandist kirja pandud kujul ütlekkes Rooders traate ma võib-olla ei oska seda hääldust hästi esitada, aga tähendus on tal siis väike rätsepatänav ja Tallinna nimede kohta, tegelikult me leiame andmeid ka publitseeritud allikatest, siis mis vanu krundi raamatuid on taas esitatud. Need on siis just sellest vahemikust. Ja nende koostajad olid 19. sajandi lõpupoole Leoni tarbuusav ja Eugen. Kus neid nimesid neid vanemaid kirjapanekuid leidnud olete, näiteks 1313 allikat pärinten. Ja selle allikaks ongi seesama need krundi raamatud, ehk siis need dokumendid, kus fikseeritakse omandus, õigus kellegi valdusse mingi alakuul, saksa keeles on see Erbebu olnud see termin pärusraamat võimeka otse tõlkida. Neid on siis Tallinna kohta avaldatud just 19. sajandi lõpus ja katavad siis vahemikku just 14.-st sajandist. Seal on üldiselt sellised lühikesed fraasid, kus kirjeldatakse, millised tehingud on toimunud ja kes on siis midagi ostnud või müünud. Ja siis on kasutatud nende omandite kirjeldamiseks ka tänavanimesid, aga need on siis nagu öeldud, sellised natuke muutlikud ja, ja vahelduvad. Kas me toome näiteid ka teistest linnadest, on teada teisigi. Teistest linnadest on kahjuks natuke hilisemad andmed ja neid ei ole aga praeguseks väga süstemaatiliselt kogutud. On antud välja ju näiteks Pärnu kohta, allikapublikatsioone vanemast perioodist, Tartu kohta ja, ja ka teised linnad, kindlasti, aga niisuguseid kokkuvõtlikke häid allikaid, et kahjuks peale Tallinna on vähe. Tartu tänavanimesid on omal ajal uurinud Niina Raid ja tema on avaldanud paar raamatut. Sellel teemal on ka teistes linnades, ei ole isegi nimetada. Põhilised nimekujud on nendest linnadest 16.-st sajandist, Liivi sõja paiku. Näiteks Tartus oli siis sellel ajal üks revisjon, on nimetatud viibersi revisjon, selles on tänavanimed lausa kolmes keeles alamsaksa või saksa, õieti ladina ja siis poola keeles. Et see on päris huvitav allikas. Jah, noh, eestikeelsete nimede kohta tuleb ütelda, et nad on ju kogu aeg kindlasti olemas olnud. Eestlased on neis linnades ka elanud ja, ja neid kohti nimetanud kindlasti. Meil on kõige vanem eestikeelne allikas, mida me saame kasutada, on 1732. aasta eesti keele grammatikale saksa keeles. Ja selle grammatika lisana on kohanimede loend Eestimaa mõisad ja Tallinna tänava nimed. Kui neid tänavanimesid, et vaadata, siis on hämmastav, et nad tegelikult on püsinud läbi sajandite, sest 1732 on siis 250 aastat peaaegu tagasi. Ja isegi rohkem. Lugedes delay juulit Spit kuulitz vene Ulitz, apteekri uulitseid on kõik tänapäeval olemas, Virovlitz Harjovlitz nagu laulidson siis Niguliste tänav Dunclevlidson, Dunkri tänav, rattiskavlitson, Rataskaevu sai kang on siin kirjutatud saiakangi kohta. Nunnavärava hoolits, praegune Nunne tänav jalg täiesti arusaadav, lühike jalg ja siis on mõned tänavanimed, mis on, on oma vormi muutnud, näiteks heli stuulitz, ma oletan, et seda võiks nii hääldada. Mis on siis mugandatud saksakeelsest hailigend kast straaslast ehk siis pühavaimu tänav praeguse nimega. Ja see on huvitav nimi, et seda hiljem eesti keeles mugandatiga heliste ulitsaks. Ehk siis helistan sedasama halligen kaist, selle juba edasiarendus. Ja see läheb Niguliste ka hästi kokku, ka need eesti kirikunimed Tallinnas on huvitavat omas tee lõbuga. Või siis suur turu on, muidugi on arusaadav, et see on praegune raekoja plats jällegi sauna ulidesse karja uulitsa vanad tänava nimed. Lutsoulitz on praegune Vana-Posti tänav ja see lutsu nimi on ka üks selline, mis on mitut moodi tõlgendatav, et mis ta alamsaksa keeles on täpselt tähendanud et lutsu nagu otsetõlge, aga seda on nimetatud, et see on k porine või, või selline vesine paik. Alamsaksa keeles on seda nime võimalik nii tõlkida. Ja mis nendest eesti keelsetest nimedest on kahtlemata väga vanad, on vana maakonna nimega seostatavad Viru ja siis Harju. Kui Viru tänav läheb siis Virumaa poole loomulikult siis Harju tänava puhul on ju huvitav täheldada, et ta läheb Harjumaa poole kui me tänapäeval teame, et Harju maakond on kogu Tallinna ümbruse maakond. Samas me teame ka seda, et omal ajal Tallinna ümbruse maakond kandis Revala nime ja Harjumaa moodustas alles lõunapoolse osa sellest praegusest Harju maakonnast või ajalooliselt Harju maakonnast. Ehk siis umbes praeguse Rapla kandis olev maa-ala. Ja sellest ajast on see nimi loogiline, et just lõuna poole see harjudad, kuulitz suunduski. Ning kui me veel teame ka seda, et see kokkusulamine toimus umbes Jüriöö ülestõus võiks, siis me peame vähemasti kaudselt teha ka oletusi selle Harju tänava nime vanuse kohta, sest ta ei saa mitte väga palju hilisem olla. Muudest linnadest on eestikeelsed tänava nimed teada vähemasti eestikeelse ajakirjanduse kaudu. 19. sajandil Eesti Postimehes ja teistes ajalehtedes ilmus kuulutusi ja ja ka Tartu tänavanime, istun siin päris huvitav. Kas tänavanimede kõrval võite tuua ka näiteid nendest kohanimedest? Selles samas eesti keele grammatikas on ka kirja pandud kalamaja, mis oli saksa keeles ka tõlkijana Fischer, mai. Või siis pleeks mägi, mis on praeguse Kaasani kiriku läheduses. Olümpia hotelli vastas. Tõnis Mägi on kirja saanud ja jaga kassi saba sellesse samasse loendisse ka Kadriorg, mis, kui ma ei eksi, oli Kadrintal. Nende näidete põhjal on juba vilksatanud sisse, et ahaa, et saan kuidagi kas siis tõlgitud võimelise sarnase kõlaga olnud ja, ja siis need paralleelkeeled on siis eesti, saksa ja vene olnud äkki siis toomegi neid näiteid, kuidas see tõlkimine on toimunud ja kuidas need kolm keelt meie kandis hakkama saanud? No kõigepealt need kolm keelt, millest oli juttu tõepoolest 20. sajandi alguseks kujunes niisugune väljend, et mõni asi avaldati kolmes kohalikus keeles ehk seda siis vene, saksa ja eesti keeles umbes sellises järjestuses tavalisest, sest vene keel oli riigikeel. Tsaari-Venemaal. Saksa keel oli baltisaksa kultuuriautonoomia ja niisugune ajalooline dokumendi keel Eestis. Ja loomulikult maarahva keelest ei saanud ka mööda. Selles kontekstis tuleb mulle meelde, siis öeldi, käidi esimene võõrkeel, mida eestlane õpib, on prantsuse keel. Ülejäänud olid juba selged. Tegelikult võib öelda, et, et see kohanimistu tegi kaasa kõik need arengud nende keelte vahetamise ja ja võimude vahetamise ja 20. sajandi alguseks oli kujunenud välja oma nimesüsteem igas keeles eraldi. Ja kui just võrrelda neid erikeelseid nimevariante, mis ühe tänava kohta või ühe koha kohta käisid, siis võib öelda, et enamasti tänavanimedes nad olid tõlgitud. Ja kui on tõlkega tegemist, siis me muidugi tegelikult ei oskagi öelda, millisest keelest millisesse keelde on tõlgitud, et me võime vabalt oletada, et mõni nimi võis ka eestikeelne olla ja tõlked toimustest teistesse keeltesse, aga oli ka neid nimesid, mis olid, et võetud üle mugandina. Sedasama helistame. Heli. Stuulitz on seesama näide. Ja päris palju oli Tallinnas ka niisuguseid nimesid, mis oli igas keeles ise kujunenud natuke teistmoodi ja hoopis teise päritoluga kui kuid teiskeelsed nimed. Kui me võtame mõned tõlkenimede, näitad, et siis üsna selged. Tallinnas näiteks Kuninga tänav saksa keeles könnixtrasse ja vene keeles Karel Jevskaja uulitsa on sõnasõnaline tõlge. Kuigi nime päritolu kohta me võime oletada, et, et seal on olnudki isik selle nimega või vähemasti selle nimes on sisaldanud sõna Königa päris kuningaga. Seda enam ajalugu seotud ehk ei ole. Ja tõlgiti ka isikunimesid, kui oli niisugune kanooniline vaste olemas näiteks Jaani tänav, Johanis, Strasse ja Ivanov, skaja uulitsa Tartu näide. Ja nendel juhtudel, kui nime sai mitut moodi tõlkida, siis juhtus ka seda, et tõlgitigi mitut moodi Tartus on. Praegu me teame seda Paju tänava nime all, aga ta on saksa keeles olnd Waydenstrasse, mida saab tõlkida ka karjatänavaks või karja ulitsaks. Ja nii varasemates allikates sageli olnud. Ja kuivõrd oli tegemist tõlkimise puhul ka niisuguste vanade sõnavormidega, mille päritolu sageli jäi ka kaasaegsetele segaseks, siis siis juhtus ka tõlkevigu, et Tartus on jällegi näiteks, kuidas Küüter Strasse ehk siis Küütri tänav meie eestikeelse nimega mugandatud saksa keelest juhtus sedasama arusaamatus vene keelde tõlkimisel. Nimelt oletati, et see sõna hoopiski kühver ehk Pütsep ja see tõlgiti vene keelde kujulbodžarnaja uulitsa ja Tallinnas näiteks ahju tänav on ka niisuguse tõlke moonutuse läbi teinud, et tema algne nimetus on hoopiski olnud saksa keeles defergasse ehk siis Potissepa tänav. Selle tõlkimisel vene keelde asendati see ahjutänavaga peitsin aia uulitsa ja nii jõudis ta ringiga saksa keelde tagasi. Kui offenstrasse. Need juhtumid, kus võeti üle teiskeelne nimi ja mugandate seda oma keelde, neid oli ka ja üks hea näide on eestikeelne Karja tänav, mis on päris mitmes Eesti linnas tuntud Tallinnas, Haapsalus ka Narvas olnud. Ja Pärnus karjatamine ilmselt eestlaste ülesanne ja, ja see sõnakari on ka alamsaksakeelsetes tekstides omal ajal päris palju kasutatud ning oligi eesti termin, mida, mida siis sel puhul nimetati. Ning ka Karja tänav oli siis saksa keeles kas karistrasse karistraate, nii nagu ta alamsaksa keeles oli. Ja ka siis ladina keelde tõlkimine oli väga harv. Kui mõned nimed olid isikunimedes pärit, et siis ka see nimi mugandati, võib-olla Tallinnas oli riis kampstraalsema, ütlen saksa nimega siis eestipärast statisele riisenud Campi tänavaks. Praegune Vilmsi tänav videnhossest rahasse oli suvemõisa järgi ja see oli ka eesti keeles Wittenhovi tänav, praegune Endla tänav, mõne nimega on toimunud väikesi teisenemisi, väikesi muutusi näiteks vanalinnas Muntens trasse, mis on ka isikunimelist päritolu oli eesti keeli päris pikka aega mundi tänav. Aga nõukogude ajal, kui toimus niisugune nimetaja ümbermõtestamine ja seletamine, siis muutus ta ühel hetkel mündi tänavaks, mingit müntlad seal ei ole olnud. Nime poolest ei ole ta küll kuidagi sellega seotud. Ta on isiku nimi olnud, aga ma tooksin ka need näited, mis on suhteliselt haruldased tüüpilised just Tallinnale, et mõned nimed olid igas keeles isemoodi. Ehk siis nimesid tõlkida ei oleks õige. Seesama Viru tänav näiteks saksa keeles oli hoopiski leemstrasse ja vene keeles tõlkijanalik linnu, näe uulitsa ehk siis Savi tänav, kui me tõlgime selle tänapäevagi keelde. See oma nime sai ka maastiku järgi seal viruvärava juures olid olnud saviaugud või savivõtu kohad sellest nimi siis saksa keeles kind. Harju tänav on veelgi omapärasem, sest sellel tänaval on lausa igas keeles oma nimi. Eestikeelsest nimest oli enne juttu, saksakeelne nimi oli Smides Strase, ehk siis tõlgime eesti keeles sepa tänavaks ja seal tänaval tehti seppasid, ilmselt elas vene nimi hoopiski, oli tal Novaja uulitsa, ehk siis otsetõlkes jällegi uus tänav. Ja selle nime sai ta selle järgi, et Harju äravat nimetati vene keeles Novia varoota, see oli üksvahe suletud ja ja siis, kui ta uuesti avate, siis ta sai ilmselt sellise nime omaaegses vene kõnepruugis ehk siis uus värav ja ja selle järgi ka uus tänav. Ja nüüd te võite küsida, et kus siis see praegune uus tänav mis sellega oli seal eesti keeles uus tänav ja oli saksa keeles naistrasse sama sõna sisuga, aga vene keeles loomulikult seda uueks tänavaks enam ei saanud nimetada, see oli siis Zemljanaja uulitsa ehk siis tõlkes Mulla tänav. Nii et inimene, kes mööda omaaegset Tallinna võis jalutada, võis küllalt palju eksida ära, kui ta oskused. Uus tänav on seesama kõigis kolmes keeles. Ja oli ka veel mõni muu nimi, mis teda võis eksiteele viia näiteks seesama Niguliste tänav Saksa keeles Nikolai Strasse vene keeles ei olnud selle nimega, sest vene keeles Nicolskaja uulitsa hoopiski see, mida meie teame vene tänavana ja vene tänava ääres on kiri Nikolai kirik, mille järgi siis venekeelne nimi tekkis Nicolskaja uulitsa. Ja loomulikult Niguliste tänava nimeks pidi miski muu saama, see oli siis lipu vaja uulitsa ehk Pärna tänav. Ja et asi oleks huvitav, siis Pärna tänav või niine tänav on ka kalamajas ja vene keeles olisega lipposcayulid, sa aga siis tuli lisada Forsdatskaja ehk siis sees linna Pärna tänav. Nii et omaaegses Tallinnas orienteerumine küllalt keeruline ja polnud ime, et see ka tänapäeva ajaloolastele ja nende aegsete tekstide lugejatele teinekord segadust tekitab. Nojah, siis sa pidid ikka teadma, mis keeles sa küsid ja, ja mis keeles sulle vastatakse, eks ole. Ei aidanud tegelikult otsetõlkest, vaid pidi teadma seda tänavat nimetada ka selles keeles, nii nagu ma tahtsin ütelda, et tänapäeva ajaloolastel peaks olema hoiatuseks, kui nad tõlgivad nimesid, et siis nad tegelikult ei tohiks tõlkida otse, vaid peaksid enne ikkagi püüdma kindlaks teha, kas selles keeles seda kohta nii nimetati. Võtame näiteks kasvõi sellise nime, kui keegi venekeelses tekstis kohtab nime marskaja uulitsa. Kohe Mere puiesteeks. Ta ei tõlgi seda Mere puiesteeks, sest et Tallinnas näiteks Moskaja uulitsa oli praeguse nimega pikk tänav, mis on eesti keeles ja saksa keeles ja ka vene keeles ilmselt üsna pikka kasutusega ja ajalooline tänava nimi aga vene keeles ametlikult teenistusse marskaiulitsa just Rannavärava järgi, et Alex Rannavärava äärde ja Rannavärava nimi vene keeles rühmarski varuta samas Haapsalus mascajulist son Mere tänav, nii et meretänavatõlge eri keeltes siin tuleb olla tähelepanelik. Ja mis puudutab üldse Eesti kohanimesid kolmes kohalikus keeles, siis tuleb ütelda, et tänavanimed olid siin nagu kõige selgemalt niisugused tõlkenime, näited, aga muidu võib ütelda, et Eestis oli omal ajal, siis jällegi räägime 20. sajandi algusest. Põhiliselt nimesid kahel kujul eesti nimede saksa nimed ja vene keeles kasutati tegelikult neid saksa nimesid transkribeeritud lihtsalt ütleme näiteks Paide linn oli saksa keeles Manstein ehk siis sama paetähendusega, sõna on saksa keeles ka ja vene keeles k oli Weissenstein, nii et et need nimekujud vene ja saksa keeles väga palju ei erinenud. Aga eesti nimed kui vanad ja põlised nimed muidugi sageli olid teistsugused. Kuid mõisa nimed olid põhiliselt kahes vormis, aga külanimed, need sageli olid lihtsalt eesti nimed, mis saksakeelses tarvituses olid teinekord moonutatud, kirjaviisiga ja raskesti ära tuntavad, aga põhimõtteliselt samad eesti nimed olid siis olid siis kõikjal kasutusel. See näitab tegelikult, et need keeled olid testis piisavalt, et stabiilselt omal ajal neid välja jõuga loendeid kalendrites oli sageli tänavanimede loend kõigis kolmes keeles, just et aidata inimestel orienteeruda, aga loomulikult see mitmekeelsus ei olnud väga kerge, nii nagu Tallinna näite puhul nägime, et segadusi võis kergesti tekkida. Aga mis puudutab seda keele kehtestamist, et siis loomulikult siin on nüüd teine niisugune, kui nii võiks öelda õpetussõna tänapäeva inimestele, kes vanu tekste tõlgivad. Et igal keelel olid omad nimed ja eestlastel, nagu öeldud, samuti ja kuna eestlased on kindlasti selle maa üks põlisemaid rahvuse, siis siis need nimed on enamasti ka kõik väga vanad, et me tarvitse kahelda selles, et eestikeelsed nimed oleksid kunagi olnud mingi mingi teise keele põhjal tehtud. Mõnedki on vahel küsinud, millal Jürjev muutus Tartuks või millal Vaissens Taimutus Paideks ja vastus on tegelikult, et ta ei ole kunagi selleks muutunud. Eesti keeles on Tartu nimi olnud no võib-olla natukene teisel kujul Tarbatu või vaid arvatu. Biden nimi on olnud enam-vähem seesama läbi sajandite. Ja lihtsalt, kui eesti keel muutus ametlikuks Eesti riigi tekkimisega, siis said need eestikeelsed nimed ka maailma silmis ametlikuks, aga aga loomulikult, eestlaste jaoks on need nimed alati olnud eestikeelsed ja sellisena kasutatavad, et kui tänapäeval näiteks tekste tõlgitakse saksa või vene keelest omaaegseid reisijuht kirjeldusi, siis tuleb väga tähelepanelik olla ka nimed tõlgitakse ära, et need ei jäetaks mitte saksa keelde või või, või vene keelde. Meil ei ole eesti keeles kunagi Revalist juttu olnud, see võib-olla mõni poolkeelne sakslane, kes sellist nimi on kasutanud, aga eesti keeles on toonud Tallinn nii palju, kui meie allikad seda lubavad jälgida, loomulikult selle Tallinna enda nime suhtes ma praegu seisukohta ei võtaks, aga aga vähemasti Liiwiza aegsed, sest dokumentidest on eestikeelne nimi ka teada Tallinna kujul just. Ning neid publikatsioone, mida omavahel tänapäeval on näinud, et üks, mis mul kohe meenub, on on eks, Põltsamaa väljaanne, mille pealkirjaks on operpaallani vanemast ajaloost, noh, see on täiesti kohatu eesti keeles rääkida, sest see on Põltsamaa nimega olnud, et kindlasti sajandeid enne seda, kui sakslased sinna tulid. Nii et kui Eesti vabariik esimest korda tuli, siis oli tal tegelikult ju päris mõistlik mõte, et ikkagi oma keel kehtestada, sest oli ju lõpuks oma ja meie. Kätte on jah, aga see toimus tegelikult järk-järgult. Tänavanimedes selline tõlkimine veel 1900 kahekümnendatel aastatel jätkus, et kui ilmus näiteks Nõmme juht aastal 1926, siis seal oli palju uusi nõmme tänavaid, need olid tõlgitud ka saksa ja vene keelde. Aga küllap nende kasutus juba oli sedavõrd ahenenud, et aja jooksul need tõlkevasted jäid ikkagi kõrvale. Eesti keel kinnistus, riigikeelena muutus äri ja hariduskeeleks ja üldiseks suhtluskeeleks. Ja seetõttu tegelikult see mitmekeelsus nimetas tasapisi taandus. Tõsi, et kolmekümnendatel aastatel seda taandanud päris aktiivselt riigivõimu poolt, see oli aeg, kui, kui üle Euroopa toimus ju selline rahvuslikkuse tõus ja ja mis selle tagajärjed on, võib erinevalt hinnata, aga, aga Eestis oli ka perekonnanimede eestistamine mingil määral kohanimede eestistamist harrastati 30.-te aastate lõpus. Ja Eesti riik hakkas ka Neid tõlke nimesid tõrjuma, selles mõttes ametlikes tekstides neid ei lubatud kasutada ja siis ühest küljest selline loomulik areng, teisest küljest natukene forsseeritud muutused viisid lõpuks ka selleni, et isegi kui Eesti iseseisvus kadus 40. aastal siis ei suudetud tegelikult enam seda kolmekeelsust taaskehtestada või ükskõik mis, mis keele puhul kakskeelsust. Sest et kui tuli nõukogude võim, ütleme nii siis nimed jäid eestikeelseks, need nimed venekeelses tekstis lihtsalt transkribeeritud vene tähestikku tõlgiti küll liigisõna, kas tänav või maantee või Puiestee, aga põhinimi jäi ikkagi eestikeelseks. See, et ta vene tähtedega kirjutatud ei muuda selle nimekeelsust, et see ei ole seesama, mis Raua tänav ja seal ees nõu lisa näiteks tsaariaegne vaid Raua tänav, ulid, särava, täpselt samuti ka sakslased. Kui nad Eestis olid 40.-te aastate esimesel poolel tagasi, siis nad küll andsid välja niisuguse teejuhi saksa sõduritele, aga selles oli tõlgitud küll tänavanimed, aga praktikas jällegi oli juba see eestikeelne nimi sedavõrd juurdunud, et Harju tänavast ei saanud enam Smidestrased vaid oli harjus trasse. Ehk siis eesti keele nimistu oli selleks ajaks lõplikult juurdunud. Välja arvatud see, et mõned tänavad ümber nimetati ja vanad nimed ära heideti ja uued asemele Ja noh, see on juba ideoloogia küsimus ja ideoloogia teatavasti küsi keelest, et et ka need ideoloogilised nimed olid eestikeelsed, kõik need võiduväljakud ja Oktoobri puiesteed ja mis üle Eesti olid. Ja tegelikult see eestikeelsus oli võib-olla siin kaheksakümnendatel aastatel kergelt ohus nimetas ka aga kuni selle ajani tegelikult ei olnud sellist tõsist katset eestikeelset nimistut kuidagi muuta ja, ja see tähendas ka seda, et kui nüüd Eesti sai uuesti iseseisvaks, siis siis nimede küsimust tekkinud. Ja puht nii terminoloogiliselt tuleks nüüd vahet teha, kui me tänapäeval räägime sellest, vahel on lehtedes uudiseid, et keeleinspektsioon käib mööda Tallinna või mõnda muud linna ja otsib kakskeelseid tänavasilte, siis tegelikult ta ei otsi kakskeelseid tänavasilte vaid ta otsib neid silte, kus eesti nimi on kirja pandud eesti tähtedega ja vene tähtedega. Et probleeme ei ole ilmselt keeles enam, need ei ole kakskeelsed nimed, sõna selles õiges mõttes, vaid need on pigem kaks kirjalised sildid. Ja siin ei ole põhjust rääkida nagu kakskeelsete siltide väljavahetamisest. Teine asi on, et kui on tekste mitmes keeles, siis mingi nimede mugandamine või sobitamine teise keele teksti on paratamatus ja tänavanimedes leiab kaasa, et, et kui me loeme eestikeelset ütleme, Londoni või Helsingi juhti, et siis me neid tänavanimed paratamatult eestikeelses tekstis ka kuidagi sobitame, üritame leida niisuguseid vasteid, et me ei tõlgi nimesid, aga me osaliselt võib-olla tõlgime või seletame. Et nii on ka siin Eestis näha, et esiteks liigisõna tõlkimine, et tänavu on vene keeles uulitsa või inglise keeles Street, seda võib küsitavaks pidada, aga see on vahel praktiline. Ja veel on selliseid nimesid, mida päris sageli tõlgitakse, kuigi mõtlemata sellele, et ametlikult loomulikult on ainult eestikeelne nimi, et me räägime raekoja platsist mitmes keeles kes kas siis raadi hoonen, tori või rattus näeb lossi Downhoskve, need on kõik tegelikult Eesti raekoja platsi tõlked ja loomulikult sellisena mitteametlikud turistidele mõeldud kirjanduses ilmselt, et noh, annavad seda sisu vähemasti mingil määral edasi. Ja sellist leebet mitmekeelsust on tegelikult tänapäeval endiselt ja see enamasti ei tekita probleemias tõlgitakse nimesid, mis on sellegipoolest arusaadavad. Võib-olla pisut seda nimetatu meloogiat ka või et noh, et kuidas nad tavaliselt on kujunenud, kui palju neid selles suhteliselt teatakse? Tallinna tänavatest on õnneks olemas päris põhjalik ülevaade. See on küll ilmunud 72. aastal 1900, siis seitsmel aastal ja autoriks on Aleksander Kivi kes omal ajal töötas ka Tallinna linnavalitsuses. Ja neid on ka Tartu kohta nagu öeldud. Kuid kahtlemata tänavanimed on Eestis suhteliselt vähe läbi uuritud ja paljude teiste linnade puhul oleks see ka väga huvitav ja vajalik. Näiteks narvagi tänava nimistu on omal ajal on päris huvitav. Rääkimata teistest ajaloolistest linnadest Kuressaarest ja Pärnust ja Viljandist Haapsalust, et on ajaleheartikleid ilmunud, aga niisugust kokkuvõtvat raamatut kahjuks ei ole ja ka Tallinna tänavaraamat tänavanimeraamat vajaks loomulikult uuendamist, sest et sel ajal, kui ta ilmus 1009 72 väga paljudest nimedest ja asjaoludest ei saanud. No meie praegu asume siin Gonsiori tänaval, see on isiku nimi. Jah, ja see on selles mõttes päris huvitav, et ta on ka kandnud ajaloos mitut nime. Vähemasti Aleksander Kivi järgi on teda nimetatud kamaksiimovi tänavaks kaupmehe järgi ja siis on teda nimetatud Gonsiori tänavaks selle järgi, et oli üks raehärra Jacob Johann konsi jor, kes ostis suuremaalasele tänava ääres ja muidugi kui me Gonsiori tänavast räägime, ajaloolises mõttes on ta ainult väike osa sellest praegusest tänavastest. Alguses oli ta üksnes umbes seal, kus praegu on Viru keskus. Ja sängi on näha ka Gonsiori sellesama külje siseõues. Aga hiljem pärast seda seda asukohta mõnevõrra muudeti ja teda pikendati juba enne sõda, nii et lõpuks kujunes temast päris pikk tänav. Kuid huvitav on ka see, et Gonsiori võõrkeelne isiku nimi jäi püsima ka siis sellel ajal, kui nimesid Eestist starti 30. aastate lõpule, siis oli seal selline klausel, et testistamata võib jätta neid nimesid, mis on Eesti ajaloo seisukohast positiivsed ja sinna alla tegelikult arvati Eesti rahvusliku liikumise tegelased, nagu ütleme, Faehlmann, Kreutzwald, need saksakeelsed nimed, mida oleks selle väga mehhaanilise lähenemise puhul pidanud asendama. Ja seda laiendati siis ka tegelikult nendele nimedele, mille puhul leiti, et nendel on ajaloos mingi positiivne roll, aga Gonsiori puhul seda on, sest et ta asutas ühe heategev asutus ja millest ka linn kasu sai ja, ja seda peeti meeles. Väga õpetlik, üks huvitav tänava nimi on ju seesama, kus teie asute oma eesti keele instituudiga see roosikrantsi, et räägime siis meist ja räägime siis teist ka. Kui me Gonsiori puhul veel teame seda algupärasest roosikrantsi puhul, tegelikult ei ole see kindel, sest ta on üks osa ajaloolisest teest, mis on kulgenud siis seal Harju tänava jätkonna lõunasse, eks ole, et selles mõttes ta on kandnud ka nimesid mis viitavad sellele kaugemale sihtkohale ja Harju või Pärnu või Riia maantee. Nime on seal ka kohatud, aga teda on nimetatud ka Barbara tänavaks selle järgi, et see Barbara ehk ma ütleksin eestipäraselt, Barbla kalmistu oli seal, kus, kus on siis roosikrantsi ja Kaarli puiesteenurk ja mis siis selle pangahoone ehitusel tuli ka välja ja ümber matta. Siis see roosikrantsi nimi tegelikult tuleb alles. 18. sajandil allikatesse ja seda on seletatud kolme viisi, et kõigepealt on, on oletatud selle tänaversaalsuseks hukkamiskoht, mille nimeks on saksa keeles Rosencrantz. Rosencrantz on otsetõlkes roosipärg. Miks ta küll nimetatud ta muidugi, võib-olla ise küsimus siis on oletatud, et, et see nimi võiks olla tekkinud ühe omaniku järgi kes on selle tänava ääres elanud või saanud krundi. Keegi Michelle Rosencrantz, kes 1463 ostis Harjuvärava, et endale krundi ja siis on veel kolmas oletus, et kuivõrd selle tänava kaudu viidi inimesi hukkamisele võllamäele, mis on praeguse kino kosmose taga siis sellel hukkamis protsessioonil mungad kasutasid palvehelmeid, mida saksa keeles nimetatakse Rosencrantz. Ehk siis niisugused oletused on, aga päris päris selgelt kindlasti meil ei ole. Millest see nimi tuleneb. Ja muidugi see on Suur-Roosikrantsi tänasest oli ka Väike-Roosikrantsi tänav ja see on praegu Pärnu maantee osas, on siis täiesti paralleelne roosikrantsi tänavaga Vabaduse väljakult kuni Sakala otsa alguseni on siis endine Väike-Roosikrantsi tänav. See ühel hetkel laiendati ja Pärnu maantee viidi siis tegelikult Viru väljakule välja selle laiendamise käigus 30. aastal. Saate lõpetuseks, kui tänapäeval tehakse uusi piirkondi, vaja neile nimed anda, mis põhimõtetest lähtutakse. Kas siin on mingisugused nii-öelda head tavad ka või, või lihtsalt kohalik omavalitsus ütleb, et talle meeldib see nimi. On head tavad, kui on ka kohanimeseadus ja on ka otstarbekus ja palju erinevaid. Põhimõtteliselt kindlasti, aga ütleme nii, et, et võtta aluseks seadus, mis on ka põhimõtteliselt loomulik. Asjade käik, on see. Esimese variandina kasutame ära need kohanimed, mis on seal paikkonnas juba põliselt olemas, et kui linn laieneb maale, siis saab alati kasutada neid talude nimesid, loodusobjektide, nimesid, tänava nime, täna, mis saab juba on teada või varem kirja pandud. Et see on esimene kindlasti teine valik on juba see, et võib anda nime, mis seostub selle paigaga kuidagi kaudselt, kas kirjeldab seda? Võib-olla ütleb seal tänavakuju või asukoha kohta midagi, aga see muidugi ei ole alati võimalik. Siis on kasutatud seda, et et on leitud kindel teema või sari ja selle järgi nimesid antud, et see on linnades eriti sage ja Tallinnas on see hästi tüüpiline Wism eestlases ja kakumäel on kalade nimed ja ja lillekülas, nagu nimigi ütleb, on lillede nimesid, lisi, tänavaid, palju. Seal on ka linnuküla üks sektsioon, kus on linnunimed kasutusel maarjamäel on puude nimed, on üks vanemaid sarja nimedega linnaosasid ja lepiku külas või praeguses lepiku linnajaos. Pirital on liblikate järgi nimetatud tänavad lase päevakoera piksepeni ja, ja niisugused huvitavad kuldtiiva sinitiiva. Seda kasutatakse väga mitmel pool mujalgi maailmas. Et pannakse sarja nimed ja muidugi nimede panekul on alati oluline ka see, et nad ei tohiks olla rasked kasutamisel, nad ei tohiks seki minna olemasolevate tänavanimedega. Need nimed, mis erinevad, võib olla ühe või kahetahe poolest ja on kõlaliselt väga sarnased. Neid ei ole hea kasutada juba sellepärast, et nimed on väga praktilised asjad ja näiteks päästeteenistuses ja mujal on oluline, et need suudetakse hästi arusaadavaks teha. Paraku neid näiteid me leiame Tallinnast ja mujaltki, kus nad on väga sarnased siiski aga neid tuleks vältida. Ja muidugi on oluline ka see, et inimesed tahaksid selle nimega tänaval elada. Et seegi on probleem, et mõni mõni nimi tundub elanikule liiga halvustav või või madalkeelne või argikeelne. Ja sedalaadi vaidlusi on ka olnud. Teil oli üks väga hea näide vanalinnast, see vaimu tänavalugu. Jah, no see on nüüd Aleksander Kivi kirja pandud lugu selles samas Tallinna tänavanimede raamatus ja see räägib ajast, kui tõlgiti Tallinna tänavanimetused vene keelde ja Tallinnas üks tore väike tänav seal pika ja laia tänava vahel, mis kannab siis vaimu tänava nime, selle nime sain ta ilmselt selle põhjal, et midagi muud silmatorkavad selle tänaval ei olnud, kui üks nurgapealne maja tuntud oma kummituste poolest ja selle nimeks saksa keeles oli Spuk Strasse, mis on siis koletise hirmutisse ja kui seda hakati vene keelde tõlkima, siis raesekretär ei leidnud sellel sobivat vastet vene keeles ja tegi niisuguse muganduse Šbukovskaja uulitsa. Seevastu ei meeldinud jälle tolleaegsele Eestimaa kubernerile, kes ütles, et see tuleks ikka ära tõlkida, tema tõlkis selle siis ise on need, siis ta hoolitseks, mis on siis need siis tähendab küll ka paha vaimu või kurilast, aga ta võib tähendada Caroojaste musta. Ja see loomulikult ei meeldinud linnaelanikele, nii et siis kompromissiks pandi selle tänava nimeks Strasnajulisse ehk siis hirmus täna sõna-sõnalt. Ja selle nimi oli siis ilmselt nii hirmus, et ka nõukogude võimule jäised nimelt vaimu tänav ei saanud oma nime nõukogude ajal kanda, et koos nende kuningate ja, ja muude muude niisuguste ajaloo prügikasti visatud sõnadega visati vaimu tänava nimi sinna ja selle nimeks sai lihtsalt vana tänav. Kuigi vanim tänav kindlasti ei ole. Aga noh, nüüd on ta ilusti jälle vaimu tänav tagasi ja meenutab meie linna värvikat ajal Aitäh tänane saatekülaline oli Eesti keele Instituudi vanemteadur, keelekorraldaja Peeter Päll. Aga punkti saatele tahan panna luuletaja sõnadega. Doris Kareva on üks võluv tekst Eesti kohanimedest. See on pärit luuletaja äsja ilmunud heliplaadilt. Sõna on sõrm. Eile nägin ma Eestimaad. Keisri Jump, kruus, saksa nina, rabivere Juudova püssi tappa soldati lipniku neeruti auaste. Ala suhka alat, Zumba lõõtsa Lääts sammutšummartsa Moldova Lätis Siberi Igavere massi Aru Aru Aruküla külakeelepera kukuta küüra välja kükita ja köhmamäe Külitse kalgi halva vere kliima tõmbin Jüri naelavere, Kohtla-Nõmme Orjaku kibeküla Kidaste jälevere jälgime kirbu lutti kas sääseparm puugirisu, riiusalu roti, reoriistakõrvekaansoo, kõdu, mudaste rääma, kärsa kärnanina vinni Paistu mädapea, porisaare põlgaste Saastna sapisarja sassi, SO Larvi sitalisel tärak vere puisu soo, Emmast Emmammaste hammasteid, gammaste Kübassaare, labassaare Pillapalu pintsatu lusti, Lotallitu Lüte londi lobi luulute lustivere lulli katku lakovitsa meeldemäe, koeraverre kuri Murry vidi vere aratse võika vorsti liiga laskma roa joaks Ülgase. Suitšutuidu Tõdva tõre vana piirkondi pikanina plaani plika Iidva mehide mesisäär, taliassaari pihinurme East aaste kyljetu moemoka Moloka iiri pilla, Ilbaku illusa kulina Gudru küla räägi rõõsa kammeri, suvere kikivere täku metsa, tummelka, Praakli pulli pudivere, munalaskme nõrga napisoo otsa orgita, lihalõppe iija püksi, tuhu nihu Mõega mõra seni jaagu Viivikonna Aegna Roiu Taterna Puujala kargu Põduste Bay küla Pahavalla lõppe linnu sitama. Loobu kloostri paras maa, Neanurme kiruma leinapalu ringuta. Uduvere tühjasna varivere, Libatse hirmuse ängi äriküla Uhti Umbusi, Unuxe Ebavereahne järv, kavaldi teenuse ronivere, sahkriloosi, salavere, rebaste küssa, kõvera pottinuka kuradi muna, Põlula põrgu, kohatu. Kõva küla, kandi küla, litsmetsamatsi küla, suitsumatsi, naistevalla, Mehikoorma kanepi penska prossa binutuse Kaarad säutsa kakerdaja kargaja Kergatasid Tolkuse kõlunõmme pededzi luiskaluusi lakke söödi libi limu laossina jabura jööri juraski, laiaküla, Mõniste kelmiküla soodoma kere päälse keskmine kõrt soodsa paadi kõrtsu, Kessenapsi ammuta Brassi nina, buss karuiha, maru neurossaare, Hullo jõuga humalaste kisuvere vihasoo kiusumetsa kiima, riigi kõrkvere, pööravere, kulmuvere möllatsi, kaika koosa, Kegiste Hiina haua kaudegeeri kääpa, kalme, kabeli korjused, kõdu kooljamäed. Ole loo pärivere, armuse andi allika, Häädemeeste raamatu, Rõõmu rammu, fraanitsa, teadussaare, Uljaste kauni koolja, laheda lembevere ligema vara vahva vabamatsi, suure rahu, Vapramäe, aardla adra abis, saare selli, sepa selgise hääd aru, Hellenurme kullakalli, kuninga taevaskoja pärlioja puhtaleiva Laulasmaa rambirahu turvaste kehast, rahuste õnniste jõulumäe, Pidula suur salm, suur silm. Põhjatu are aasta järv. Eile nägin ma Eestimaad tekste, esitus Doris Kareva kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.