Tere päevast, siin toimetaja maris Johannes ja stuudiokülalised vallivooria Urmi Jürjens, jätkame oma vestlust IT-tehnoloogiast keele kontekstis ja täna alustame sellisel inimsõbralikul moel. Kas arvuti sinatab või teietab mind. Kas selle peale on ka mõeldud? Selle peale on päris kindlasti mõeldud, sest aastat kaheksa või üheksa juba tagasi, kui Eestil avanes võimalus hakata lokaliseerima hiigelsuurt Microsofti tarkvara, sealhulgas Windowsi ja Office XP-d, mille maht oli tohutult suur Eesti jaoks enneolematult suur siis tuli meil põhiasjades kokku leppida ja me leppisime kokku, et kasutajat hakkame teietama ilma suure teeta loomulikult ja arvutit sinatame, 10, jagame arvutile käske, ütleme talle prindi kopeeri või tee midagi muud. Siis me sinatame teda ja kui arvuti pöördub omakorda kasutaja poole, sisestage parool, sisestage nimi, valige pilt või kaust, siis ta teieta, kasutajat. Me lähtusime sellest, et arvutikasutaja on välja arenenud isiksus. Arvutikasutaja on arenev noor, kes tahab, ka temasse lugupidavalt suhtutakse. Samas me ei kasuta Ta niisugust ülevoolavat palumist ja tänamist ja õhkamist, nagu need ingliskeelsed arvuti tihti tihtipeale sisaldavad, tänatakse iga liigutuse eest ja palutakse ette ja taha. See on jälle üks viis, kuidas me ajame seda ekraaniruumi kui ja, ja noh, me oleme niuksed, põhjamaised ja tõsisemad inimesed. Me ei liialda nende viisakuste ja ette taha vabanduse palumistega. Küll, aga jah, arvuti läheb, me oleme ette kirjutanud niisuguse reeglejad, kui ta kasutajale mingi tõsise käki kokku keerab, jookseb kokku, igasugust jama teeb, vaat siis me paneme ta vabandust paluma ja siis ta muutub niisuguseks malbeks alandlikuks ja püüab kasutada, aga võimalikult viisakalt läbi saada. Võime rääkida arvutipsühholoogiast, mida te olete nii-öelda selle keele kaudu talle sisse istutanud ja psühholoogias Projekti kindlasti on, no kas või näiteks see, et kui tulevad mingisugused tõrketeated ja me teame, et kasutaja ei taha, et temaga kärgitakse, ta ei taha, et teda liigselt õpetatakse. Ta ei taha, et teda kavandatakse. Seda ja tee teist. Et me oleme püüdnud jah, natukene, kas need asjad pehmemasse vormi panna, näidates, et kasutajal on alati valikuvabadus. Arvuti saab talle pakkuda mingisuguseid variante, aga Me serveerime seda niimoodi, et kasutaja tunnetab, et temal on õigus valida, tema on see, kes otsustab. Nii, anna arvuti poolt temale käske, tee seda teed. Üks asi on, mida te kirjeldasite see liides, mis suhtleb minuga, kes ma sellest arvutist suurt midagi ei tea ja ta peabki minuga olema, selline inimlikult leebe. Teine variant on see, kui arvutipark näriks on spetsialist Iidee tehnoloog. Kuidas seal see keeleaspekt on, kas seal on vaja tõlkida, mis tasemeni on üldse vaja kogu seda tarkvara eesti keelde panna? Ma võiks ju arvata seda, et selleks, et terminoloogia areneks, peaks olema see suhteliselt kaugele mindud. Selle eesti keelde panemisega palun formi, Jürjens. See on nüüd väga hea küsimus, selles mõttes ei tahaks, tahaks vastasega ära rikkuda, nagu öeldakse. Aga, aga tegelikult, kui nüüd tõsiseks minna, siis jah, on mitmel tasemel ka neid spetsialiste, kes arvutiga suhtlevad. Kui nüüd hakata juurdlema, et meil on olemas ütleme, siis IT tugiisikud, keda meil koolitatakse siin suure europrojektide raames et nende valdav enamik siiski ka väga sügavuti ei oska minna selle arvutiga suhtlemisel selle IT tugiisiku eesmärk on nii-öelda öeldakse slängis, et hoida kätte. Ja hoida kätte ma tahtsingi seda kasutada. Et et hoida siis selle kasutaja kätte, et see käsi eksiks rajalt väga kõrvale, eks ja paraku need IT-tugiisikud ka muidugi ei taha, kõige juhtus niiviisi öelda, aga, aga ma olen neid oma elus ikka mõningaid kohanud. Ja, ja paraku ma pean ütlema, et ega neid väga palju ei ole, kes arvutist väga paljud teavad, et nad teavad täpselt nii palju, kui neil on õpetatud. Et kui nüüd näiteks tõesti juhtub mingisugune selline sündmus arvutis, mis ei ole nüüd tavapärane ja mille kohta arvuti väljastab tõrketeate just nimelt ütles tõrketeade Error, mitte ei ole rike, Need on kaks eri asja, tõrketeade ongi nüüd mingisugune protsessi ebaõnnestumine, ütleme siis niimoodi, et üritasite faili kopeerida, aga sellest ei tulnud midagi välja mingil põhjusel. Selle asja nimi on tõrge, rike on selline totaalsem asi, mille tulemusena teil terve see kast vaikib Lüütute nupu, midagi ei juhtu, eks. Et kas on toiteplokk läbipõlenud, kas ei ole üldse voolu seinapistikupesas või mis iganes, mingi tõsisem asi on juhtunud, vot seal rike. Aga kui on tegu lihtsalt mingisuguse sellise operatsiooniga, mis ei õnnestunud ja kui see arvuti teile sellest teatab, siis selle asja nimi on tõrketeade. Hüva, tuleme nüüd selle juurde tagasi, et et kui nüüd on meil mitu taset, neid kasutajaid või siis neid kasutajatega hoidjaid nii-öelda et see on siis üks lase nemad, siis juhendavad kasutajad kujunenud miski asi, vaja installida masinasse, mingisuguseid seadistusi muuta, uuendusi installeerida, installida, vabandust. Jah. Palvatusi, siin ta üldse seal valvata, jah, sest et tõesti, see on väga minusse ka ikkagi juurdunud kohati võib-olla vene keele mõjude tõttu, sest seal on ka need pikad farmid hästi palju kajastusel ja, ja nemad kasutavad neid ka tänapäeval installi ära, vaid näiteks saata tuleb. Hüva nüüd järgmine tase nendest arvutispetsialistidest on nüüd see tase, kes suhtleb programmi koostamise tasandil arvutiga ja seal on paraku see lugu, et kõiki neid programmide koostamisega seotud tegevusi ei ole võimalik siiski eestikeelses keskkonnas üldsegi teha. Selleks, et seda saaks teha, peaks olema siis kõik need programmaatorid võis programmide koostamise keskkonnad ka olema tõlgitud, aga seal tekib süntakse küsimus, sest et arvutimaailmas teatavasti on meile kooditabelite probleemid, millega me kohe põrkame kokku, nii kui me lähme assembleri tasemele. Assembler on siis see keel, millega programmeerija puutub kokku otse arvutiga suheldes. Kui ta programmi kirjutab on loomulikult olemas vahevarad, mis siis vahendavad seda assembleri keelt kuidagiviisi kasutajasõbralikuks, seal on tehtud siis selline puhverliides programmeerija kirjutab puhverliideses Nivised prindi mulle see lehekülg lõpeta näiteks kolmandalt leheküljelt. Aga see vahekorrad nüüd teisendab selle jutu assembler sisse ja ütleb, siis koostab vastav programmijupi nende käskude põhjal, mis siis saadetakse protsessorile täitmiseks. See on nagu ladina keel näiteks arstidel, noh, ma kujutan ette, ta patsiendiga räägib eesti keeles, aga kõik diagnoosid, ravimid, need jäävad ikkagi sellest täpselt ladina ja see ühtlasi tagab ka tegelikult ühtse arusaamise just nimelt miks on taimenimed, loomanimed, kõik rahvad saaksid. Täpselt täpselt ja arvutimaailmas üldse ka telekommunikatsiooni ja sidemaailmas on seesamamoodi, midagi ei ole parata, see on väga globaalne äri. Väga globaalne teadus, igal juhul, kui on vaja teha mingisugust kas uut tarkvara või midagi uut välja mõelda, siis alates sellest, et sellele tullakse patent võtma ja see tuleks ka tõlkida inglise keelde, siiski sellest, et mitte keegi ei saa aru, kui me siin kohapeal mõtleme, näiteks noh, kujutage ette, kui me oleksime Skype'i välja mõelnud ja ainult eesti keeles selle avaldanud, eks kuhu me oleksime jõudnud ei kuhugi. Aga nüüd on meil Nokiat küll ei ole, aga Skype on see kõik on niivõrd niivõrd suurte seoste koguma, et me ei saa tõesti seda oma mätta otsast ikkagi päris hallata ja seetõttu probleem olemas täiesti selle eesti keelekasutusega tehnikute poolel, neil ei ole võimalik kasutada eesti keeles seda. Ja ja siis on nii, nagu eelmises saates seletasid, et meie roll on, et neil oleks nii-öelda korralikud nii-öelda baas terminit noh, need, millega me seletame oma füüsikat, matemaatikat ja nii-öelda neid põhiprotsesse, aga siis, kui läheb asi pisut spetsiifilisemaks ja noh, nii-öelda konkreetsemaks, siis jäävad inglisekeelsed ja lõpuks siis eestikeelne juba nii-öelda laiatarbe Kasutatav eestikeelne tuleb sealt teistpidi tagasi, et kui see inimene nüüd õpib selle asja selgeks nii-öelda saab Need teadmised selles vallas, kus ta siis neid tahab endale hankida, loeb selle internetist või siis ostab selle raamatu internetiavarusest, tellib endale koju, loeb selle läbi või siis läheb, õpib ka välismaa ülikoolis, seal on ka õppejõu inglise keeles teatavasti siis ta tuleb siia tagasi ja väga kena oleks temast, kui ta jagaks oma teadmisi siinsete tudengitega või või siis oma kolleegidega, aga siis oleks kena, kui ta eesti keeles seda teeks. Sest siis saaksid need inimesed aru, kellel ei ole neid baasteadmisi ja neid põhjasid all, et ta kohe võtta nendest terminitest kinni. Aga kui hakata rääkima nende nelja tähelistele ühenditega, mis kõik side vallase inglise keeles on Aieszteeenn ja Vaifaya vaimakse niuksed asjad, tavaline inimene ei teagi, mis seal taga on ja kui nüüd hakata nüüd rääkima mingisugusest uuendusest selles tehnoloogias ei ole võimalik ka sellele tähelepanu juhtida, kui audiotooriumi ei ole ette valmistanud selleks, eks ju. Aga see ongi seesama häda, et, et meil neid inimesi just väga palju ei kipu olema, kes endale asja selgeks teeb ja tahaks seda teadmist jagada kellegagi, et neid on vähe ja meid üldse tegelikult on vähe, on vähe jah, et sääst tuleb aru anda ja see on loomulikult meie keelele suur oht, need inimesed nendega käes on tegelikult vastutus selle keele alalhoidmise eest. Kui ikkagi inimene läheb ja saab hariduse mai tea Rootsis või veel kaugemal kusagil ta pärast tuleb koju tagasi ja ikkagi jätkab seda teadustööd siin kohapeal, see oleks iga õige eestlase õige missioon. Minu arvates. Loomulikult ma tean, et on olemas inimesi, kes tahaksid esimesel võimalusel siinse tolmu jalgadelt pühkida ja mitte kunagi tagasi vaadata, et sellised on alati ja igas riigis. Siiski noh, ma arvan, et jätkusuutlik oleks hoida meie keeltesse, on ikkagi haruldane asi. Sellist, sellist ilusat ja huvitavat keelt nagu eesti keel ei ole kusagil mujal maailmas, ainult meil. Me rääkisime nagu sellest tavakasutajast ja rääkisime sellest patsiga poisid aga tegelikult seal vahel Veeliks, see on see oskus kasutaja, näiteks praegu me lokaliseerima ühte hiigelsuurt äritarkvara ja seal on ette nähtud sellised oskus, kasutajad, kes hakkavad seesama ettevõtte Jaksele tarkvara abil looma igasuguseid vorme ja seadistama igasuguseid eri rakendusi ja eriprogramme. Ta ei ole nagu see kõige kõrgem tase, ta ei programmeeri sisuliselt ise midagi, küll aga ta peab oma suuremate oskustega suutma teistele tööks vajalikke asju ette valmistada. Ja teed meil oligi selle tarkvara lokaliseerimisel tekkis päris tõsine küsimus, kes on tegelikult siis oskus kasutajad, kas ta pigem see patsiga poiss või ta pigem lihtsalt üks nutikas tavakasutaja. Ja, ja tuligi välja. Me natukene uurisime siis ka nendest ettevõtetest, kuhu see tarkvara kasutusele läheb ja ütlesidki väga erinevalt, et vot meil hakkab itipoiss tegema seda ja meil hakkab lihtsalt üks üks nutikas inimene tegema. Ja, ja alguses oligi ja raske oli otsustada, et millisesse keelde jätta see osa, mis seal suunatud nüüd sellele oskas kasutajale ja kuidagi sellise kompromissi me siis proovisime jälle leida, et ei oleks liiga arvuti, spetsiifiline, liiga tehniline ja et ta siis ei oleks liiga tavakasutajale, et seda on päris raske kindlaks määrata. Aga noh, ka sellise asjaga jah, me tegeleme, et me natukene uurime seda sihtrühma. Et millised teadmised tal on ja millisest tasemest temaga suheldes me peaksime. Üks asi on see, kuidas arvuti meiega kõneleb. Teine asi on see, kui me räägime ise arvutist, see tähendab, kirjutame, publitseerime, tõlgime neid kõiki, neid raamatuid või ka kasutajajuhendeid. Kas te seda olete ka jälginud? Muidugi. Olete jälginud, et. Elu ongi, kuidas te olete rahul näiteks kõige lihtsamate manuaalidega, mida antakse välja, trükitakse eesti keelde. No yldmulje nagu ma pean ütlema, et ma tegelikult ikka ei ole rahul. Asi on selles, et ma tegutsen ka rahvusvaheliste tõlkevahendusfirmade eesti keeleeksperdina ja terminoloogia eksperdina ja minult palutakse see siis mingite väikeste tõlkejuppide põhjal hinnangut nende tõlgete kvaliteedile. Ja kahjuks ma pean enamikul juhtudest kirjutama sinna, et see on täiesti mitterahuldav tase. Ilmselt on asi selles, et Eesti on väike tõlkijaid, koolitatud tõlkijaid ei ole piisavalt ja tõlkima on hakanud igaüks, kes arvab. Ma olen seda ingliskeelset sõna näinud ja ma umbes tean, mis ta võiks tähendada või siis Pascal sõnastikku kasutada. Ja esimene ettejuhtuv sõna on see täiesti olemas ja panen selle kirja. Et tegelikult selle tasemega rahule küll ei saa jääda, on grammatiliselt albada, et aga mis muidugi palju hullem veel. Need tõlkijad ei suuda selgeks teha, et tarkvara tõlked ja üldse neid kasutusjuhendite tõlkeid saab sisuliselt õigesti tõlkida ainult siis, kui sa teed endale selgelt, kas ta töötab, kuidas ta töötab, kuidas on need süsteemid üles ehitatud, millised elemendid mingisse süsteemi kuuluvad, mis on nende eesmärk ja otstarve. Ja alles siis, kui need süsteemid on selgeks tehtud, alles siis sa saad hakata vabamalt kirjutama ja tõlgendama seda inglisekeelset teksti. Paraku arvatakse ikkagi nii, et, et kui ma olen inglise keelt natukene kuulnud ja mul on see sõnaraamat olemas ja ma tõlgin ta sõna-sõnalt ära on selliseid tõlkeid paraku ikka veel praegu ka Eestis. On teil ka näiteid kommentaare selle kohta, kui nii-öelda enda arvates tuttav riist on sedamoodi kirjeldatud, et aru ei saa, milline see elevant parajasti välja näeb. Paraku on seda üsna sageli, mul on endal seoses maja sisustamisega Köögi sisustamisega olnud juhust soetada päris hulgaliselt igasuguseid erinevaid köögiriistu ja siis nendega eestikeelseid juhendeid kaasas. Ja sealt tuleb ikka tõesti selliseid üllatusi vahest, et et no ei saa aru, tegelikult nagu ei oskagi välja tuua otseselt näidet, et, et mis seal nüüd valesti oli, aga küsimus on lihtsalt pigem selles, et tõesti nagu ka ennem just väga õigesti märkisite. See tõlkija ei ole üldse vaevunud vaatama, mis riist, mida ta kirjutab sinna, kui tegu on praeahju ja kui sa hakkad seda kas või kasutama, siis nende nuppude funktsioonide Nende terminite valik, mis on kirjutatud, et vot, kui nüüd sa tahad näiteks pitsat küpsetada, siis sa keerata näiteks sellesse asendisse selle nupu noh, ei ole niiviisi kirjutatud, vaid on toodud sinna mingisugune märk, mis on originaalis ka olnud, aga kuna see joonis on läinud selle tõlkija käigus käigus nagu kaduma sealt juures või on ta siis nii halva kvaliteediga, et lihtsalt ei saa aru, mis asendisse seal nuppumitelt panema, et juba sellest hakkab asi pihta. Ma ei räägi üldse sellest, et see keel on selline, et sa ei saa sellest lausest aru kipuvad ikkagi seda sõnajärjega minema ikka täitsa rappa, sest noh, teatavasti inglise-eesti keele sõnajärge risti vastupidine nagu pinnas on vahemikel tõmmatud, ütleme kujundlikult selleks, et seda hästi tõlkida, peab ikkagi tõesti tõlkima mõtet mitte võtma neid sõnu ja panema ritta sõnastiku abil ja siis saab küll tõlkest asja, aga enamike need kasutusjuhend ja tõlkijaid on lihtsalt müügimehed, olgem ausad, siin võetakse omaenda müügimees, öeldakse vanad Mil kauplus nõuab eestikeelset juhendit ja olgu tõlgitud homseks. Aga pahatihti ma olen kuulnud, et see on ka masintõlge ja olen tõlkijatelt kuulnud, et neile on antud töid, milles nad ei saagi aru konteksti nad peavad tõlkima mingisuguseid Ta tekstist. Ja nad nad ei nad ei saa aru isegi, mille kohta see jutt käib. Kas see käib pesumasina kohta tolmuimeja kohta või mikseri poolt? Vot see on nüüd teine äärmus selle suurte tõlkefirmade allhangete puhul, sest et seal tehakse niiviisi, et, et need automaattõlkesüsteemid tõesti leiavad vasteid sellest nii-öelda järgmisest tööst, mis tuleb kliendilt tehakse analüüs, vaataks aha vastajaid on see 95 protsenti, väga hea, see 95 protsenti loeme tõlgituks, kasseerib kliendilt kohe raha ülejäänud viis protsenti tellinud mingit allhanget ja siis see viis protsenti saadetaksegi sellel allhankijale ilmasele, muu materjalita või siis mingit muud. Tegelikult on asi osalt ka selles, et meie tõlkefirmadel või üksiktõlkijatele jätku tihti selgroogu öelda ära nendest töödest, mille jaoks ei ole antud piisavalt materjali aktsiooni ja kui ma ei saa tõlketöö jaoks kaasa kas inglisekeelset ETFi ehk siis seda inglisekeelset manuaali, kust ma näeks siin, millised joonised, millised skeemid sinna juurde käivad, kuidas see tekst on seal paigutatud, kuidas ta on üles ehitatud, millised tekstiosad lähevad tabeli see, mis, millega seoses on. Ma peaksin keelduma sellise töö vastuvõtmisest. See kasvatab seda tellijad ka, et kui ta ikkagi tahab tõlget saada, siis ta on kohustatud varustama mind selliste lisamaterjalidega, et ma saaksin aru, millest jutt üldse käib. Jah, ma tohin sind natuke lisada, et minu meelest on siin põhiline häda ikkagi inimeste enda suhtumine asja ja see algab peale juba maast madalast, kodusest kasvatusest, koolist üldse me ju ei imesta selle üle tänapäeval, et kõik need uhked ehitised, mis meil siin üle Tallinna linna äärtesse on kerkinud nende kvaliteet ei kõlba mitte kuhugi. Me kohtume tegelikult diletandlust igal sammul. Ja see ei ole üldse ainult mitte see probleem siin tõlkijatega, see on üleüldine Eesti probleem. See on meie koolihariduse küsimus. Kuuldes, mis tänane koolis toimub, ma üldse ei imesta. Mõnes koolis toimub õppetöö ka. Toimub mõnes mõnes üksikus toimub tõesti. Kui viltu võib tõlkida hiljuti ma nägin niisugust tõlget, juttu oli Nikoni firma toodetest ja kuna Nikon on tuntud fotoaparaatide jahvata tarvikute valmistaja, siis oli kuskil seal tihti seal jahisena ka tõlkija oli tõlkinud selle külmalt Jahimeeste fotoaparaadiga, tegemist oli optilise sihikuga, hoopiski. Sihik tuli mängu ja ja nii see läks ja, aga see on täiesti selline näide, kus tõlke ei süvene üldse Reali ja, ja ta vaatab ahaa, mingisugune jahindus ja, ja, ja paneb sellise suhteliselt külma kõhuga suvalise tõlke hakkama. Niimoodi ikka ei saa. Eks see võib-olla ole ka seotud sellega, et ta teeb seda nagu anonüümselt. Ta võtabki endale sellesama masina osa, ta ei teadvusta, et tema on see mõistuse peab selle nii-öelda selle masina ja maailma kokku panema, sest ühelt poolt me võime süüdiste, näed, mida sinu infotehnoloogia on teinud isegi meie ilusa tõika ära rikkunud, sellepärast et ta on andnud meile ju need masinad, mis tõlgivad. Aga, aga jah, võib-olla tuleks tõesti seda tõlkijat üles äratada või üles raputada, ta ei ole seal lihtsalt üks paljudest nuppudest klahvile, vaid et, et tal on nagu üks teine funktsioon Šomissiooni tunnetuse küsimus, puhtalt, see on professionaalsuse. Professionaalsuse küsimus, aga ma ei saa jätta märkimata ka seda, et aina enam läheb asi sinnapoole, et saadetakse kiri, meil oleks eilse tähtajaga vaja seda tõlget ja. Ja need inimesed, kes oskaksid tõlkida ja nad on hõivatud, eks neil ei ole aega selle tähtaega võtta, siis võetakse kehvema kvalifikatsiooniga noh, ütleme ilma kvalifikatsioonita, tõlkija võetakse. Me räägime majanduslikust küljest, siis tõlketurul on kaks põhitegurit, üks on tähtaeg ehk kiirus, teine on hind ja mõlemast aspektist pitsitatakse tõlkefirmasid, nii kuidas võimalik. Odavpakkumine on kõige levinum meetod, kes lubab odavamat tõlget lapsele tõlke, kes lubab eilseks valmis teha, see sobib ka. Ta on nii Eesti üldine probleem ehituses on täpselt samamoodi. Ma ei saa öelda, et see on selles mõttes Eesti probleem. Praegused tarkvara tõlked tulevad suuresti vahendusfirmade kaudu rahvusvaheliste vahendusfirmade kaudu. Võtame sellised suured ettevõtted nagu Microsoft või HP või, või Nokia või ükskõik millised teised tarkvarahiiud, väga soliidsed, väga soliidne, et ja me kasutame nende tooteid iga päev. Aga need tõlked käivad seda rada pidi, et nad käivad kas Iirimaalt või Prantsusmaalt või kuskilt teisest toredast riigist läbi. Ja sealt on need Tõlke tellijad. Nokia ei telli otse Microsofti, telli otse, vaid ta on valinud vastava vahendaja, kes tegeleks selle tõlketöö korraldamisega ja tellitakse muidugi mitu keelt korraga. Ja kui tellitakse 10 või 20 keelt korraga, siis tähendab see seda, et need raamid on suhteliselt standardiseeritud. Need kehtivad kõikidele ühtemoodi standarditud ja need kehtivad kõikidele ühtemoodi ja, ja tihtipeale sunnitakse meidki rohkem sinna raamide sisse pugema, kui, kui meile sobiks, kui eesti keelele sobiks. Näiteks siit jõuame me selle teema juurde kaubamärkide käänamise juurde. Kaubamärgid on pärisnimed, eesti keeles, pärisnimesid, käänatakse, aga kõik niisugused rahvusvahelised tõlkevahendajad nõuavad kaubamärki, mitte mingil juhul ei tohi mingeid lisandusid teha, sa ei tohi ühtegi tähte sinna otsa kirjutada, sa ei tohi ülakama sinna panna mitte midagi, see on pühaduse rüvetamine täiesti. Ja siis on tavaline samm see, et meie peame hakkama pikka ja piinarikast protsessi siis läbima sellega, et me seletame neile pikalt ja põhjalikult ja hästi rahulikult ära, missugune on Eesti keele, et meil ei ole sõnu ja et meil on käändelõpud, jääd? Meie grammatika nõuab nimede käänamise ja noh, tavaliselt me saavutame selle, et me tohime kasutada eesti keele grammatikat. Aga see käib läbi pika võitluse. Ja kui on siis niisugused tõlkefirmad või üksiktõlkijad, kes alluvad kuulekalt nendele nõudmistele, mis neile esialgset esitatakse, ei tohigi käänata, siis ei kääna ja me näemegi hästi palju kasutusjuhendeid, isegi reklaame, kus need pärisnimed on jäetud käänamata Darknevad nimetavas käändes keset lauset ja noh, vaata ja imesta, kas see on eesti keel, ei ole eesti keel. Rääkisime sellistest lihtsatest tarbija juhenditest mis nupule vajutada ja, ja mida teha. Aga kui me räägime sellest teisest tasemest, mis on siis kõrgtase ilmunud on esimene entsüklopeedia. Kas ta sealt olete juba midagi leidnud, vaadanud, mis kommenteerite? Olen pisteliselt vaadanud, sest entsüklopeediat ei ole vist keegi päris nagu juturaamatut läbi lugeda. Aga ma olen vaadanud rohkem selle pilguga, et kuidas on käsitletud IT termineid ja milliseid IT artikleid üldse peetud vajalikuks sinna sisse valida. Näiteks esimene suur üllatus see, et kuna tegemist oli esimese köite A tähega Ustus Aguri nime ma sealt ei leidnud, järelikult ei ole ta nii tähtis tegelane entsüklopeediat koostajate arvates, millest on muidugi hirmus kahju. Samas aga ma saan loota, et kuna TEA entsüklopeedia ilmub ka IT ja elektrooniliselt, siis sinna nad saavad neid täiendusi ja parandusi teha. Ja kui ikkagi tähelepanu juhitakse, et vot see asi on puudu või, või teine asi vajab parandamist, siis saab seda kogu aeg jooksvalt teha. Ma tean, et Eesti entsüklopeediakirjastusel on põhimõtteliselt sama plaan olnud juba ka kaua aega, et hakata elektroonilist entsüklopeediat välja andma. Aga tahtmata neid üht või teist eelistada ja mulle siiski mulje, et Eesti entsüklopeediast ma leidsin need artiklid paremini süstematiseeritud. Üldistustasand oli nagu ühtlasem, paremini läbi töötatuna ja, ja tõesti, need artiklid käsitlesid igakülgselt, andsid hea ülevaate, millega nüüd tegemist on ja isegi näitlejad olid sealjuures olemas TEA entsüklopeedias just neid IT termineid vaadates tundus, et jäi vajaka, nii sellisest üldisest eestikeelse terminoloogia tundmisest kippusid mõnedesse kangesti inglise keeles kinni olema. Ja nad olid nagu ühe aspekti esindaja kirjutanud, teatud jäi niisugune tunne. Artikli koostaja ei olnud arvestanud tavakasutajaga, ta lähtus võib-olla sellest samast patsiga poisist või selle IT algteadmistega inimesest, kes teab tegelikult niigi, mis asi see on, aga kelle jaoks entsüklopeedia artikkel on, see on ikka just nimelt selle kõige kõige teadmatuma inimese Jaakski Saarabki käesed entsüklopeedia järgi just sellepärast, et saada teada, mis asi see on, ta otsib seda terminit, otsib seda tähendust. Aga mulle nagu tundus, et kui ma võrdlesin sead loodusteaduse artiklitega, mis minu arvates kohati olid väga hästi läbi töötatud ja väga korralikult toimetatud ja esitatud siis nende ID terminitega ja mõistetega. Kohati ei olnud isegi valdkonda märgitud. Et see kuulub viite termini hulka. Laen artikli läbi ja ma ei saa tegelikult sealt määratust kätte, kus seal nüüd põllumajanduskas, see on nüüd masinaehitus või mis valdkonnaga mul üldse tegemist on? Ma olin väga üllatunud selle peale, aga ma olen kama märkused TEA kirjastusele edasi andnud ja nad väga sõbralikult võtsid neid kuulda ja lubasid esimesel võimalusel seal elektroonilises väljaandes need asjad ära pärandada. Milline on üldse Parin andmebaas või sõnaraamat, kus ma saaksin nagu tuge kas ma olen õigel teel või mitte, sellepärast et õigekeelsussõnaraamat, see on ikkagi selline üldkeele sõnaraamat, tegelikult. Kui eesmärk on see, et niisuguseid igapäevasemad arvutiterminid ka jäite, terminid peaksid olema juba õigekeelsussõnaraamatusse jõudnud, nii nagu seal on need installimised sees ja, ja, ja väga paljud muud asjad, e-postid ja meilid ja muud toredad uued sõnad olen kontrollinud just huvi pärast ka järjest, et mis on õigekeelsussõnaraamatus sees ja mis mitte. Esmavajalikud terminid minu arvates on seal olemas selleks et tavainimene saaks nendest asjadest aru ja mõistaks seda keelt, mida räägitakse tavakasutaja tasemel on see siis mobiiltelefonidega seotud, vealse arvutitega seotud tegelikult on püütud essi sisse panna neid asju siis see erialakirjandusest. Loomulikult tasub mainida Arvi tavast ja Vello Hansoni arvutikasutaja sõnaraamatut, mis on juba päris pika ajalooga ka esimene trükk ilmus juba eelmisel sajandil ja oli toona Ustus Aguri toimetatud muuhulgas siis 2008. laas tal ehk tänavu ilmus sel neljas trükk juba. Meie oleme ka seda arvutikasutajasõnastiku päris suuresti eeskujuks võtnud, see võtnud, sest noh, ka need inimesed, kes on selle koostanud, nad on väga põhjalikult mõelnud ja uurinud enne, kui nad need terminid sinna kirja pannud. Olen märganud ka seda, et, et kui on mõne terminiga kahtlust või, või kui, kui ta on nagu minetanud oma esialgse tähenduse, Nad on isegi välja võtnud sealt mõne termini arvutikasutajasõnastikust, et kui nad ei ole suutnud nagu seda täiuslikku varianti, mida nad ise täiuslikuks peavad esitada, et siis nad pigem on jätnud välja kui, kui üritanud inimesi eksitada. Tiine päris hea allikas, see on minu arvates internetist leitud ehk siis elektrooniline vallaste koostatud teatmik selle aadressi nii hästi lihtne VVV punkt vallaste. Ja vist hakkab juba 10-le 1000-le Se terminite ja mõistete arv lähenema, mis seal välja on pakutud. See on minu arvates hästi ja allikas selleks, et luua endale mingisugune ettekujutus mingitest mõistetest, terminitest, lühendite standarditest, seal on päris ülevaatlikult antud tausta räägitud ära ajalugu, millal niisuguse tehnoloogiaga tegelema hakati. Kus ja kes on kasutanud seda ja kuidas. Ta on arenenud aja jooksul. Et ta on nagu selline seletav sõnaraamat, IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat. Küllaga ei ole minu arvates seal päris usaldusväärsed, mitte kõik eestikeelsed terminid. Niisugune taustateadmine tuleb sealt väga hea, aga, aga jah, terminite osas tasub nagu vaadata muid allikaid ka. Nonii lubasime rääkida ID terminitest, aga ei jõudnudki suurt, sest jäime tõlkimise vagude vahele kõpitsema. Järelikult tuleb termini teemat jätkata juba nädala pärast. Stuudios olid Eesti terminoloogia ühingu juhatuse liige Valli Voor kes teenib leiba tarkvaralokatsiooni firma peatoimetajana ning sideinsener Hurmi Jürjens kes on Tallinna Ülikooli magister ja ametis andmesidelahenduste väljatöötamisega. Lisaks on tal õppejõukogemus ja seitsme kaheksa aastane tõlkija. Pagas. Aga saate lõpuminutitel läheme infotehnoloogia juures tagasi aega, kui inimene oli alles ametis trükikunsti leiutamisega. Kuidas toonane tehnoloogiline hüpe on mõju avaldanud meie enese väljendusele, sellest mõtiskleb semiootik Valdur Mikita. Kummalised jutumärgid. Kirjavahemärgid on oma kujunemisloo jooksul läbi teinud palju suuremaid muutusi kui alfa beeta. Kirjavahemärkide kinnistumisele. Ühtse süsteemina pani aluse trükipressi leiutamine. Neid oli tarvis ühtlustada puhtalt tehnilise vajaduse mõttes. Enne seda, kui Itaalia trükkal haldus. Manotsius ühtlustas tänapäeva kirjavahemärgistuse aluseks oleva märgisüsteemi käibis paralleelselt mitu erinevat kirjavahemärkide süsteemi. Trükipressi leiutamine aga tähendas mingis mõttes kirja leviku kõrval kalphapeedia arengu seiskumist. Arenes ainult kõige vähem tähtis kirjakuju. Alfa peedi sisuline areng lõppes suurelt osalt renessanssi ajaga kui käsitsi kirjutamine asendus trükkimisega. Trükkalite tsunfti jaoks pidi olema märke võimalikult vähe sest trükiplaatide valmistamine oli alguses raske ja aeganõudev töö. Euroopa kirjandus pidi kohanema maailmaga, mida valitsesid trükkalite gildid. Trükkalite ärihuvidest lähtuvalt olid ka keelelisel innovatsioonil oma ranged piirid. Seda süvendas omakorda asjaolu, et kiri oli ühtlasi ka kirikuvõimu tööriistaks. Rahulolematus kirjakeele vastu võidi väga kergesti tõlgendada kui mässu kiriku vastu ja renessanssi ajale järgnenud inkvisitsiooni laine hirmus. Ei võinud inimene riskida isegi uute märkide väljamõtlemisega. Ajaloost on teada, et veel seitsmeteistkümnendal sajandil saadeti Prantsusmaal inimesi tuleriidale selle eest, et nad julgesid kasutada tühja märki, see tähendab nulli. Uute sümbolite innovatsiooniga polnud keskajal asjad sugugi roosilised. Jutumärgid kujunevad välja juba keskajal, peamiselt küll piiblitsitaatide esiletõstmiseks. Laiemalt võetakse need aga kasutusele 18. sajandil. Jutumärgid tekkisid ilmselt kahe koma kõrvuti kirjutamisel, kuid nende esialgne tähendus tulenes siiski sulumärkidest. Sulud pärinevad C tähest ladina keeles konkluusio sulgemine jutumärkidega paralleelset kasutati tihti ka sõnade alla kriipsutamist. Igal juhul märgistasid varased jutumärgid tekstis mingisugust võõrast elementi mis andis lugejale märku, et otsida tuleb sõna varjatud tähendust. Jutumärgid veavad kirjavahemärkide hulgas vist kõige raskemat tähendusvankrit. Kujundlikku kõne tähistajana viitavad nad alati mingisugusele tähendus nihkele. Tähenduslikku sisu ja erinevate tõlgendusvõimaluste poolest on jutumärgid äärmiselt koormatud. Kõik see viitab asjaolule, et kujundliku kõne märgistamiseks on väga suur vajadus ka kirjas. Kuid vahendid selleks on üsna piiratud. Siin ilmneb erinevus tavatekstide ja kunstitekstide vahel. Kunstitekstides on nõudlus palju rikkalikuma kujundite märgistamise järele. Kui kiri meele seda tegelikult suudab pakkuda. Miks siis ikkagi ei ole kirjanduses tekkinud omaette kirjavahemärgistust? Vastus on tõenäoliselt üsnagi banaalne. Kultuur hoiab kirja võimalikult muutumatuna senikaua, kuni kirja üle valitseb väike elitaarne inimrühm. Pole sugugi võimatu, et kirjanduse jaoks kujuneb varem või hiljem välja uus alfa peet selline, mis looks märksa paindlikuma tähistamisruumi retoorikale ja lubaks rohkem esile tõusta teksti pildilisel elemendil. Võib-olla on kirjavahemärkide kõrvale tarvis ka kirjandusmärke? Oleks üsna lühinägelik arvata, et alfa peet on kõik oma arenguvõimalused ammendanud. Kui alfabeedil oleks oma evangeelium siis peaks algama sõnadega. Alguses oli koma Alfa peediareng on võib-olla ringikujuline algul pildist sõna poole, siis jälle sammu võrra pildi poole tagasi. Praegu liigub tähestik kiri üsna kangekaelselt piltkirja suunas ja kindlasti toob see kaasa väga huvitavaid avastusi. Saate lõppedes Valdur Mikita mõtisklus Kuulmiseni nädala pärast ja aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.