Kahe Maarja Maarja, Maarja, Maarja. Nägin oma Facebooki seinal sellist anekdooti. Hallo tere päevast lehes oli kuulutus, et otsite oma firmasse küberkaitsespetsialisti ja nii see tõesti on pidajate kandideerida. Saatke meile palun oma CV, jaajaa kede, vaadake palun oma arvutit, siis ma just panin oma CVT desktopile. Naljakas nali, aga tegelikult täitsa elust enesest. Kübermaailm sai just uue kihi võimalusi ja ohte sest natuke rohkem kui nädal tagasi toimus suur kvant pauk. Nimelt esimest korda IT-ajaloos. Saavutati kvantüleolek ehk kvantarvuti suutis lahendada ülesandeid efektiivsemad kui tavaarvuti. Üks põhjus, miks see oluline on, on see, et meie siin Eestis oleme oma elukorraldused täielikult usaldanud e-riigile. Aga selle e-riigiturbepõhimõtted On koostatud harilike arvutite kaudu tehtud võimalikke ründeid silmas pidades. Rünnak toimiva kvantarvuti poolt oleks põhimõtteliselt nagu läbimurdmine täiesti lahtisest uksest, sest nende potentsiaalne võimsus ja seeläbi avanevad võimalused on hoopis suuremad. Nagu viimases uudishimu tippkeskuse saates. Eks minu külalistest Tartus tegutseva ketita läheb siin tegevdirektor muskan, Burmeratnasseeri rääkis, on tavaarvutite areng kestnud põhimõtteliselt juba tuhandeid aastaid. Kuidas nii, sest arvuti, Eeello ja eelduste hulka tuleb arvestada kogu matemaatika ajalugu. Kvantarvutid vajavad aga põhimõtteliselt uut sorti matemaatikat. Kõige lihtsam viis seda illustreerida. Ta on minna rakutasandile ja võrrelda nende kõige väiksemaid teabeühikuid. Tavaarvutile on selleks bit nagu kindlasti teate. Bit võib olla kas olekus üks või olekus null. Kvantarvutil on kvantbitt. Aga see Võib-olla nii ühikus, eks, kui ka samal ajal ikas null, mis te olete, seda täpselt ei ole teada ja kui need kvantbitid mingil ajahetkel ka ära tuvastada See see on too siis järgmisel ajahetkel, sekundi murdosa hiljem võivad nad olla juba põgenenud teise olekusse või mitte. Nii et seda kvantvärki on tegelikult teadlastel endil keeruline mõista. Aga mida rohkem ma ise sellesse olen süvenenud, seda rohkem ta kõlab kogu oma uudsusele vaatamata nagu mingi vana tuttav meloodia ja oleks nagu kunagi kuskil kuulnud, võib-olla ka ise laulnud. Nimelt inimesed ise tunduvad päris sarnaselt mingitele suurtele arendusjärgus kvantarvutitele. Tarkvara loomiseks kuskilt serveri farmist pilveruumi rendivad sellel siis erinevaid simulatsioone jooksutada näiteks nutitelefoni kasutamine, see on ka omamoodi kvantorite teha istubki mugavalt diivanil, aga vaim on näiteks läbi Instagrami koos sõbraga, Bali saarel või Saaremaal õunapuuaiast sügist saaki korjamas. Ega naljata ei ole eesti keeles üsna kiiresti juurde, nüüd esmapilgul täiesti ebagrammatiline väljend selle kohta, kuidas seegis nutitelefoni näpid on telefonis. Vanasti ei olnud keegi telefonis. Täna aga me, me tajume seda silmale nähtamatut inforuumi enda ümber olevana end selles sees ka interneti kasutamise kohta ütleme tihti, et me oleme internetis võime, istume internetis, kuigi tegelikult istume ikkagi näiteks diivanil ja hoiame käes nutitelefoni, mis mulle tundub, on tegelikult üks võlupult mida inimesed kasutavad, et oma elu igavaid kohti edasi kerida. Kui on mingi väga sündmustevaene moment, kus tuleb näiteks oodata bussi või vee keemahakkamist või hilinevad sõpra siis nutitelefon oma lõputute funktsioonidega aitab need minutid märkamatult mööda saata. Nii et need on igaveseks kadunud. Ütlesin seda nippi nüüdsama hiljuti ise ka seoses reisilt saadud ajavööndi segaduse ehk check läägiga. Legendaarne šveitslane Karl Gustav Jung. Analüütilise psühholoogia Grendavalt näen muide. Uskus, et see, mida meie kogeme Chet läegina on seotud sellega, et kui keha lennukiga liiga kiiresti liiga kaugele liigub ei jõua hing järele. Ja sellepärast ongi meil sihtkohta jõudes unehäired ja muud ebamugavused. Meie vaene hing lihtsalt ei ole meie kehale järele jõudnud. Ja me asume justkui mitmes kohas korraga. Ja oleme siis ja sedavõrd õhem juustu kiht oma võileiva peal. Ameerikast tulles tõesti väga tavaline, et uni kipub hommikuti liig vara ära kaduma. Siis ma laman voodis, teen silma lahti ja loodan, et kell ei ole liiga vähe. Äkki ta ei ole kolm, äkki ta on juba pool kuus? Südamest loodan tõesti. Aga see on ju täiesti jabur klemine. Seda tehes ma südamest loodan olla jälle vanem, mis iseenesest ei ole ju halb, aga ma ühtlasi seega loodangi olla jälle oma surmale natukenegi lähemal selle asemel et nautida hetke, kus selles hullus ja kohati ohtlikus ja keerulises maailmas olen mina ajas ja ruumis, kus mul ei ole kohustusi, kus ma laman pehmetel patjadel, tahaksin talle öelda, et davai, maarjahakanid hellima Naudi seda hetke. Aga selle asemel ma lähen hoopis telefonile netti, kerin oma elu edasi, et hommik ikka rutem saabuks ja Malex surmale natukenegi lähemal. Tegelikult teeme seda tihtipeale ka üldisemas plaanis pidevalt kuulen kedagi õhkamased. Ah, saaks selle hullu nädalaga ühele poole, lõppeksid talv juba ära või saaksime oma kraadi juba kaitstud külmast, siis hakkaks elama, küll ma siis oleks õnnelik. Aga tegelikult kipuvad ühe lõpetatuse järel kohe järgmised välja kutsudes dressorid peale tulema ja meie asume jälle lihtsalt ootama, et küll, aga ükskord. Tuleb aega, mil kõik on rahulik ja tehtud. Jah, ükskord tuleb jah, siis kui me oleme surnud. Eks see meie lõppjaam on, aga kas peab seda juba nii noorelt, nii väga? Ma ei tea. Pidev helge argipäev, ootus ilmselt jah, annab jõudu olla ja nagu minu kadunud vanaisa ütles kõigele valule vastu panna. Aga samas meenutab mulle inimest, kes seisab kannatamatult bussijaamas, aga ei lähe ühegi bussi peale, vaid laseb neil kõigil järjest ära sõita. Ja nii kui jaam tühi, asub kannatamatult uut bussi ootama, et ka see lihtsalt mööda saata. Mis ma tahan selle kõigega öelda on, et buss on sinus sees peatuses, kuid on ka sinu sees. Mõnikord need tulevad siis, kui sa lama tunnetuna. Mõnikord nad tulevad siis, kui sa ootad vee keemahakkamist, hilinevad sõpra. Aga igatahes naudi reisi. Või paigalolekut vaheldumisi ja korraga ja ära kerini püüdlikult oma elu edasi, vaid kulge siini praegu. Olevik on kaduv kunst. Kui mind aja loolast ei usu, siis küsi ükskõik milliselt kvantfüüsikat. Maarja Maarja.