See asi algas niimoodi, et et ma nagu tulin joostes sinu juurde, võtsin sellest kinni ja ütlesin, et sa pead minuga nüüd kohe praegu meeste WC'sse tulema, oli vist alguses niimoodi. Ja täpselt nii see oli. Ja pärast seda mu elu polnud enam endine. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Zimme asi läbi ja te kuulate saadet. Popkulturistid mehel TC sai asendanudki mind Eigiga. Ei asendlikult. Ei aitäh. Aitäh selle eest, ma arvan, Chimm juba hakkasin muretsema. Ma ei saa sind kellegagi asendada. Sellist ütled seda. Ei, see on seal meie bränd, vaata brändiga on selline lugu, et alati kui on siuksed kuulsat duo tulnud mul ei tule ühtegi kuulsat duot praegu pähe Madissoni. Ega neid ei olegi olnud tegelikult. Aga igatahes kindlasti on kuulus duo ja, ja omaette bränd Ivoiaičimm. Ja kui sa hakkad seal nagu liiga palju mässama kedagi välja vahetama, siis need asjad, need asjad nagu lõppevad alati halvasti. No Eik näiteks, tal on ka kolm tähte nimes. Et selles mõttes nagu mingisugune siuke tähe kombinatsiooni sümmeetria jääks alles. Ta noorem seal oli eelmises episoodis, kus, kus mind ei olnud ja kus olid Eikiga kahekesi stuudios, seal seal sa kuidagi küsisid talt umbes selliseid asju, et no et räägi, mis päriselt toimub popkultuuris, sa oled ju noor, sa tead, mis toimub ja nii edasi ja siis tegid ennast maha, sest sa oled nii vanaajast maas ja nii edasi. Et noh, miks ma peaksin siis arvama, et, et mina kuidagi ette ma olen, kui me oleme sisuliselt ühevanused ja ja teame sama vähe. Me oleme ajaga ju saanud teada, kui vähe me mõlemad teame, see siin ei ole, see ei ole enam saladus. Seda seda ma mõtlengi, et vaata siis ongi see, et kui nüüd tuleb keegi noorem, eks seal asemele, siis mul on tunne, et mõlemad mõlemad saatejuhid asendama kellelegi noorega, sellepärast et et nagu sellest saatest siis ka väga selgelt aru saada oli, mina ei saa sellest noortevärgist ikka enam üldse aru ja kui see saade ongi see, et Eik peab mulle õpetama, kuidas, kuidas nagu maailm käib, siis, siis ma ei tea, sellest ei tule nagu midagi välja. Et parem ikkagi jääme. Jääme meie sinuga ja, ja üritame siin tundmatus ja pimedas maailmas kahekesi kombata ringi, et, et mõista mis siis ikkagi toimub. See kõlas nii kaunilt. See kõlas nii kaunilt. Niisiis, meeste vetsujuhtum jah, toimus reedel. See toimus reedel, 20. septembril aastal 2019 ühes linnakeses, mida tuntakse nime all Antwerpeni. Ja seal oli üks Ja seal kontserdimajas toimus üks kontsert. Ja sinna kontserdile Me läksime sinuga koos. Ja kaks inimest oli veel meie mõlema abikaasat kaldkriips elukaaslased. Ja ühel hetkel sa tõesti tulid kiirel sammul mu juurde ja ütlesid, et siin meeste vetsu nüüd kohe kohe kohe kohe kohe mine. Enam-vähem nii oli jah? Jah. Jah, ma olen üllatunud, et ma ei tea, kui palju sa sellest kõigest mäletad üldse, mis, mis siis edasi sai? Väga vähe, õnneks on sellest säilinud pildimaterjali natukene ja väike videolõik. Ma lendasin talle peale, ütleme. Ta parasjagu pildistas ennast ühe Dracueeniga põhimõtteliselt meeste vetsus ja siis kohe, kui nad selle selle asjaga ühele poole said, siis ma läksin, ütlesin talle, et ma väga vabandan, aga ma lihtsalt pean. Nüüd kohe ma saan aru, et tundlikum kuulaja juba tegi seda krunn, nägu NFL, paljud asjad, mis tänapäevases õed nii pealetükkiv, aga ilmselt need kuulajad ei tea, kellest jutt käib, sest et ja ma ei viita siinkohal endale vaid just nimelt Amanda Palmerit, sest et ta on üks nendest artistidest, kelle kelle Emmauvad öeldakse moodus operandi või tema emm au on see, et ta katsub oma fännidega suhelda nii vahetult kui võimalik. Keda on tuntud selle poolest, et vahel, kui ta käib tuuril, siis selle asemel et hotellides ööbida, ööbib oma fännide kodudes ja fännitavatele süüa ja ja ta teeb Twitteri kaudu, hõikab välja pop-up, kontsert, kui ta kuskil maailma linnas jälle maandub, ütleb, et hey saame kokku selle raamatupoe taga kell kolm ja pange kõik endale, ma ei tea, rebase maskid pähe ja endale Ukulejale kontserdi ja siis ilmuvadki välja Itaalias, Prantsusmaal ma ei tea Sloveenias, kus iganes ilmuvad välja need fännid, kes Twitteris teda jälgivad ja, ja tulevad ja ongi rebase maskides. Nähtavalt me tegelikult ei ole olnud mingeid rebase maski üritus ei ole olnud, ma lihtsalt tõin näite. Aga aga sisuliselt jah, et tavaliselt seal on nagu mingi teema ja mingisugune põhjus, miks, miks saadakse kokku ja siis lihtsalt spontaanselt niimoodi need asjad toimuvad ja sellepärast mulle ei tundunud see, see embus nagunii kohatu, sest et ta on väga avalikult väljendanud seda, et see kõik käibki nii tema puhul. Nii et ma sain teda kallistada ja öelda talle, et ma olen 15 aastat oodanud seda kohtumist. Ja, ja siis sealt edasi ma enam ei mäleta, aga mulle jutustati hiljem, et Amanda Palmer oli olnud üllatunud sellest uudisest ja oli tundnud huvi, et kust ma siis tulen ja kuidas ma tulin ja nii edasi. Olime mõlemad üsna magamata ka, sest et nemad ju hommikul koos Antwerpeni noortega käinud kliimastreigil ja oli sellepärast ärganud väga vara, oli vest eelneval ööl saabunud Prantsusmaalt. Aga jah, mina, mina ärkasin neli, 30 hommikul, et lennukile jõuda ja, ja, ja lõpuks õhtuks Antwerpeni jõuda, siis koos sinuga ja ja meie gängiga. Aga nii see oli jah, et Amanda Palmerit artist, kellest me võib-olla oleme kõige rohkem üldse rääkinud kogu oma saateajaloo jooksul. Temast järgmine on ilmselt ma ei tea Khani. Nagu järgmine järgmine eesmärk, et Kanye uuesti kallistada. Võiks olla, nii, ei ole vaja nii-öelda, ma ei ole vaja. Kani, võib-olla ei ole ka nii vahetu artist, ta tahab töötada, kallistatakse, ma arvan, et tal on rohkem seal. Ma ei tea. Nüüd kui Daley Kui ta neid pühapäeva jumalateenistusi või kuidas ta neid nimetab, neid, neid teeb, selliseid ka, mis on ka omamoodi sellised papad, kontserdid, kus lihtsalt istub süntesaatori taga ja ja inimesed laulavad niimoodi nagu gospeli stiilis ja on rõõmsad elusolemise üle, et võib-olla see on ka samm siukse vahetuma. Interaktsiooni poole, aga, aga uuesti puhul mul absoluutselt pole neid kirgi või vajadusi aga Palmeri suhtes, kuna, kuna ta on ikka sügavalt mõjutanud mu elu otsuseid reaalselt ja kuidagi suunanud mind Suunanud mind loomingu mu loomingule sel teel, siis, siis ja tema puhul ma ei tunne, et on vaja luua hetkeks see kontakt, meil on vaja siin kosmoses korraks kohtuda silmast silma ja ma pean teda tänama. Ma ise muidugi väga palju teie vestlust ei näinud, ei kuulnud, sellepärast et noh, minu, minu nagu esialgne eesmärk tol hetkel oli vetsu saad, mis oli just vabastatud siis Kalmeri poolt, kus ma siis ära käisin vahepeal, ja kui ma välja tulin, siis ma nägin teid seal rääkimas ja püüdsin siis ka ise ise pilti teha, aga aga ma saan aru, et sinu elukaaslane sai, sai oluliselt paremad pildid. Mul on telefonis üks pilt olemas küll sellest kuskilt nagu natukene eemalt, kuidas Jutajate. Sa ei ole saatnud meile saatma nagu meelde, et ma peaksin võib-olla sellega saatma. Kas sa tahtsid seda müüa mulle, sest ma oleks ostnud valmis väga palju asju tegema selle mälestuse taastamiseks. Aga aga jah, ei, need pildid, mis sa, mis sa instagrami panid, olid, olid juba palju paremad, nii et. Nii et eks ma saadan ta sulle, et siis vaata, kas sa sellega midagi teha tahad. Niuke, aga, ja see kontsert tõesti mina ei ole, tähendab, ma olen kuulanud Amanda Palmerit. Me oleme rääkinud Amanda Palmerist ja ja ma olen isegi kuna mul on kodus siin kuskil üks ukulele, siis ma vahel mängin tema tema lugusid ukulele peal, sest see jube hästi. Tähendab tal tal on mitu lugu, mis seal ukulele kirjutatud ja need on niisugused toredad mängida. Aga ma ei ole, aga äkki nagunii süviti tema tema tema loomingusse sisse läinud, kui sina. See kontsert aga oli tõesti nii ääretult vahet. Ja ilus ja, ja samal ajal ka väga, väga nagu raske ja intiimne, et et seda ongi kuidagi väga raske sõnadesse panna. Ma ise tunnen, kui ma praegu hakkan nagu mõtlema see juba algus, kus ta, ta alustas looga kriit, mis on siis veidi ühedi lugu ja, ja mida ta ka on, on, on nii-öelda saanud tuntuks seda oma Ukuleeled mängides. Ja ta alustas selle mängimist, nii et ta lihtsalt jalutas läbi rahva ja mängis ja laulis ja see oli päris suur saal, see ei olnud, tal oli nagu ka hea akustikaga saal, aga see oli siiski see oli suur kontserdisaal, et see ei olnud selline väike, intiimne koht. Ja kuigi me ei olnud nüüd noh, me olime küllaltki lähedal lavale, siis mulle tundus, et ta täitis oma sellised puhtalt nagu häälelt ja, ja selle pilli mängimisega. Ta täitis kogu selle ruumi nii võimsalt ära, et mul mul juba nagu esimesest loost alates kuidagi Ma olin kuidagi täiesti lummatud kogu sellest asjast ja, ja seal iki küllaltki nagu ootamatu, sellepärast et nii palju kui ma olen tema kontserti Youtube'ist vaadanud või Spotify'st nii-öelda järgi kuulanud siis noh, nad on jätnud loomulikult sellise intiimse mulje just sellepärast, et ta suhtleb päris palju selle kontserdi ajal inimestega. Aga, aga noh, salvestusel sa ikka kuulad seda, mida salvestati ja see on ikka mingist mikrofonist läbi läinud ja kõike seda, aga seal ta tõesti oli nagunii toorelt ja nii vahetult ja nii akustiliselt see kuidagi mõjus väga tugevalt tõmb, tõmbas kohe muidugi kontserdisse sisse, edaspidi muidugi läks ta klaveri taha ja siis oli juba võimendatud ja ja kõik muu ka, aga see algus mulle kuidagi väga läks korda. Me peaksime võib-olla avama natuke tagamaid veel, et mismoodi ja mis põhjustel Palmer on meie saadetest läbi käinud ja ma teeksin otsa lahti hoopis ühe kuulajakirja abil sest meile tegelikult juba märtsis kirjutas meie hea kuulaja kiti. Ja Ta küsis, et mida arvata Palmeri uuest albumist? Kulbin nõu Emmghernation palusid, me räägiksime sellest, et mis me arvame. Sest ta ise polnud sugugi kindel, mida sellest arvata ja ta tundis, et meie võiksime olla need suunanäitajad. Millele ma vastasin, et, et see on põnev mõte ja, ja kuna meil on niikuinii plaanis minna pool aastat hiljem, siis vaatama teda laivis, siis äkki see teema tõesti saab kuidagi nagu jalad alla. Ja, ja siis vahepeal jõudis, juhtus selline asi, et kiti ise sattus Londonis ühele nendest Palmeri popkontsertidest nii-öelda mille Palmer siis twitteris natuke aega enne kontserti välja hõikas, et ma ei tea täpselt, kuidas ta seda tegi, aga ilmselt see kuidagi nii oli, et no et hei, et ma olen nüüd Londonis ja miks mitte saada kokku selles ühes kohas ja siis inimesed tulidki kokku ja see asi kõik toimus ja jälle see oli kõik selline väga spontaanne inimesed ise said ka ronida vahepeal lavale. Ja, ja siis. Omadused Palmeri muusikas, mis varem olid meie kuulajad siis kuidagi nagu kõhkleval seisukohale jätnud, nagu näiteks selline meloodia puudumine suhteliselt ja selline nagu kohati sihuke nagu natuke võib-olla korduvaks muutuv sihuke lihtsakoeline, Ukuleeled, planistamine ja ja kõik see, et see kõik järsku hakkas live'is jube hästi tööle, nii kirjutas meie kuulaja kiti. Ja, ja ta tahtiski nagu raporteerida kohe, et, et see muutis, see live elamus muutis tema suhet sellesse muusikasse. Ja, ja tal tekkis huvi, et mismoodi Palmeri laivis nägemine mõjutab omakorda meie suhetel muusikasse. Ja minu teekond Palmeri fännina on olnud, et selline, et see algas tema bändis The Dresden Dolls pidada, tegi, see oli selline duo, kuhu kuulus siis Amanda Palmer ja ta mängis tavaliselt klaverit ja laulis ja sinna kuulus ka trummar Brien, Vigla jõuni. Ja, ja nemad kahekesi olid minu jaoks selline totaalselt plahvatusohtlik, suurejooneline, teatraalne, selline punkkabaree loodusjõud. Et see kõik oli, ühesõnaga et see möll ja see vabadus ja mängulisus, mis seal muusikas mind rabas lihtsalt lihtsalt lummas mind ja, ja pani mind armastama seda kõike, mida nad tegid ja nende lavaline selline dünaamika omavahel oli ka lihtsalt nii huvitav, nii kelmikas ja nii karismaatiline. Et, et sellest oli võimatu mitte armuda. Aga kui bänd justkui ja nüüd ei saa öelda, et lagunes, sest et see on üks Clifengu, kuulsime midagi seal kontserdil, mille me saame ka nüüd varsti välja hõigata, aga aga, aga kui bänd bändi tegevus soiku vajus ja Palmer hakkas üksi asju tegema, siis muusika k muutus selles mõttes kuidagi. Ma ütleks, et nagu, vähem vähem teatraalseks, vähem nagu põnevaks vist. Ja, ja natukene nagu selliseks. Ühesõnaga, see see muusikaline osa ise kaotas nagu mingisuguse elavuse ja, ja see asendussellise loo jutustamise žanriga pigem ehk siis, et Palmeri muusikast tuli, tuli rohkem, esines esilase see sõnum või, või see lugu selle, selle muusika sees ja see muusika ise ei olnud enam tingimata nii kuidagi nii virtuooslik oma oma kompositsioonid või, või nii nagu leidlik, et sageli oli, oli kohe sihilikult niisugune hüperlihtsakoeline, no ongi nagu need mõned hukulejale palad, mis ka tema viimasele albumile jõudsid ja mida ta ka seal Antherpenis esitas, et need on, need on oma, Need on nii lihtsad, et, et need võivad. Et jah, need on lihtsalt, et laps võiks ka põhimõtteliselt nagu selgeks õppida need kaks, kolm akordion ja mis korduvad. Ja, ja, ja need on ka selles mõttes üksluised, et mõni selline lugu võibki kesta tal ma ei tea, kuni 10 minutit. Nii et kui mitte süveneda loo sõnumisse, siis see kõik võib olla nagu väga väsita. Aga nagu me seal kontserdil kogesime, siis siis need lood ise, kui neile tähelepanu pöörata oma oma sisult oma sõnade poolest on nii sisukad ja, ja nii leidlikud ja nii üllatavad ja puudutavad ja rasked ja naljakad ja nii edasi. Et et seal kontserdil mulle saigi selgeks, et see muusika ongi mõeldud nagu kohapealkuulamiseks. See muusika ongi niimoodi tehtud, et sa pead selle artistiga kohtuma näost näkku ja ta peab sulle ütlema, mida see kõik tähendab või nad ei pea, aga kuna ta saab seda teha, siis ta siis ta ütleb, ta räägib, eellugusid, ta räägib järel lugusid. Nii et see kõik kokku, kui on nagu mingisugune selline Ma ei tea nagu mingi kõige meeldivam selline südamest südamesse vestlus oma lähedase sõbraga, et see mõjub umbes niimoodi, see elamus on tagantjärele umbes selline. Ja, ja see omakorda kuidagi sattusin enne saate salvestust rääkima Koit Raudsepaga, nagu meil aeg-ajalt juhtub, siin raadio kahes näeme, näeme. Näeme teineteist ja siis hakkame vestlema mingil teemal ja, ja siis raudselt ka küsis, et kuidas siis oli või, või mismoodi see kõik mõjus ja siis üks selline kirjeldus, mis mulle pähe tuli. Et mis moodi sellist nagu Palmerliku kontserdi stiili üldse kuidagi põhjendada või et üks kirjeldus, mis mulle pähe tuli, oli see, et aga võib-olla see ongi selline teadvustamata või võib-olla osalt ka teadvustatud, selline vastureaktsioon sellele, mismoodi me üldse muusikat kuulame või tarbime tänapäeval sellesse rääkisid ka Eikiga ja üldse sellest me oleme rääkinud, ma ei tea pooltes meie episoodides, et see, kui palju uut muusikat peale tulvab pidevalt ja kuidas neid kanaleid on lihtsalt, nii palju, kust saab uut muusikat leida. Et see kõik ühtlustab meie jaoks mõnes mõttes nagu sellise muusika uudsuse või, või see või see vähendab võimalust tegelikult nagu üllatuda tõeliselt või nagu tõeliselt minna sisse jälle mingisse albumisse, mis nagu ootamatult sind leiab. Et võib-olla sellepärast ongi tänapäeval eriti vaja kontserdil kogeda midagi sellist, mida sellised mitte mitte kuidagi ei saa arvuti taga istudes kogeda. Et võib-olla võib-olla ongi seevastureaktsioon sellisena täiesti loomulik, et, et kontsert oma nagu maksimumkujul tänapäeval tähendabki seda, et see artist peab sulle sisuliselt nagu näkku kokku. Lõppedes ütleb, et sa pead nagu näost näkku kohtuma temaga reaalselt peab minuga kõndima sust mööda, kui ta pilli mängib ja nagu ütlema sulle asju vahepeal või kuidagi viskama mingisuguse nalja ja, ja sul peab olema võimalus, nagu ma ei tea. Kas sa saad aru, et see on niisugune nagu, et, et see kontakt on nagu viidud nii vahetu, nii vahetule tasandile, et see tegelikult kokkuvõttes on lausa kõhe kohati. Sest tekib selline hirm, et aga mis siis, kui see tundub olevat sihuke hullu magneti formaat juba vaata kui artist ei ole enam nagu mingisuguse sihukese nagu showprogrammi poolt kuidagi. Ma ei tea, kaitstud ja varjatud, mõnes mõttes on ju mingisugune justkui nagu siuksed, tan sellena šõu tagainimesele peidus vaid vaid inimene ongi sul siin siin näo ees, et siis tekib selline tunne, et aga mis siis, kui saalise mõni maniakk, kes nagu liiga agaras kui, kui, kui, kui siin võib juba nii lähedale minna artistile, aga samas tundub nii õige ja kohatise tundus isegi ainuõige seal saalis istudes, et täpselt nii see muusiku ja, ja kuulaja vaheline Side võikski olla meie nagu üleküllastunud muusika, tarbimisajastus. Täitsa nõus selles suhtes mina. Ma olin seda plaati üritanud kuulata enne, kui me sellele kontserdile läksime, aga mul ei tekkinud sellega mingit sidet. Ja nüüd muidugi pärast seda, kui ma kontserdil olin käinud, saan ma väga hästi väga hästi aru ka, miks mul seda sidet ei tekkinud, sellepärast et vähemalt minu jaoks on see selline plaat, mida ei ole võimalik nautida, ilma et sa sellesse täielikult sisse sukelduksid, et see, see ei ole plaat, mida saab isegi nagu natukene taustal kuulata, isegi niimoodi, et sa istud, istud nagu diivanile maha ja, ja kuulad, ma isegi arvan, et sellest ei, sellest ei piisa. Et see nagu plaat. Ilmselt nagu ilmselt sellest aitaks, kui sa istud diivanile kuulama, panete mängima, siis veel loed sõnu kaasa ja kõige parem veel, kui sa oleksid nagu viimased, ma ei tea, kaks aastat jälginud väga hoolega Amanda Palmeri elu läbi sotsiaalmeedia vahendusel või siis tõesti sa lähedki sinna kohale ja kuulad sellepärast, et ta oli selle kontserdi üles ehitanud ja ja siinkohal tuleb ka mainida, et meie ei saanud päris seda seda, selle tuurikontserti, et väidetavalt need on tavaliselt olnud natuke pikemad isegi ja need on olnud rohkem selgema narratiiviga, et nagu ma aru sain, siis siis mõni õhtu tagasi, enne kui ta meile esines tal viskas natukene koppa ja kõik see see järjestikune esinemine, täpselt sama kava ja väga ränga raske kava läbimängimine, et siis ta nii-öelda võttis soovilugusid, aga sellest hoolimata väga pallidki nendest soovi lugudest siiski olid osa sellest albumist ja ausalt öeldes, kui ta ei oleks öelnud, et see on soovilugude special siis ta sidus selle kõik ikkagi väga ühtsesse narratiivi kokku ja, ja see, see ei tundunud nagu mingi mosaiik, vaid ta tundus nagu väga ühtlane. Ja väga paljude nende lauludega käib kaasas midagi nii sünget või, või midagi nii isiklikku või midagi nii otse inimese nii-öelda sellisest teadvusest välja tulevat, et et seda kõike nagu hinnata lihtsalt selle kuulamise baasil oligi väga-väga keeruline, et, et seal seal pidi nagu kuidagi. Oota, mida sa silmas pead lihtsalt kuulamise baasil ma ütleks, et liht lihtsalt kodus kuulamiseks isegi isegi. Seda, aga mul, mul oli tunne, et selleks oligi vaja olla saalis, kus on ebamugavad istmed, kus sa oled sunnitud istuma natuke kauem, kui on mugav istuda ühel sellisel toolil kus sa oled pimedas ruumis ja ausalt öeldes selle muusika enda raskus hakkab sinus tekitama igasuguseid paranoilise mõtteid selle kohta, et milliseid inimesi siin saalis võib olla ja mida nad võiksid teha ja tekitab sinus teatavat ebamugavust ja, ja, ja, ja ärevust kõige selle suhtes, mida räägitakse sellest noh, need need, need teemad, mida ta käsitleb oma lauludes nagu nagu abordid ja, ja võitlemine mõttega, kas, kas ja kuidas saada lapsi ja ja, ja sõprade surm sealhulgas ka enesetapu ja, ja nurisünnituse üksi läbielamine hotellitoas ja tõest. Jõululaupäeval jõululah jõululaupäeval. Tõesti, kohutavalt rasked teemad nendega ma noh, nii ehk naa tunned ebamugavust, aga aga mul on tunne nagu olla selle inimesega samal ajal ühes ruumis. Ja olla nagu kuidagi olukorras, kus sa oled praegu sunnitud seda kuulama, hoolimata sellest, et sa oled ise valinud, sinna minnes võid lahkuda iga hetk, siis ma arvan, et see annab nagu annab selle nagu tõelise raskuse palju selgemini kätte. Ja mul on tunne, et pärast seda on võimalik seda plaati nautida ka kodus teistsugusel tasemel. Ma mäletan, ma veel ostsin ka, ma mäletan, see oli nagu mingi mõned päevad tagasi seal sammu, ma ei tea, miks ma alustasin niimoodi lauset. Et ma ostsin sealt kaasa ka nii-öelda kunstiraamatuid fotoraamatu, mis, mis Amanda Palmer oli selleks kokku pandud ja seal seal raamatus on siis iga looga lisaks sõnadele ja, ja fotomaterjalidele siis ka sellised. Natukene seda kõike avavad kirjutised. Et mul on tunne, et näiteks koos sellega seda plaati kuulata annaks juba päris päris tõelise kogemuse, et noh Me kuulame täna saates Wanda Palmerit ka, aga jätame tema pala saate lõppu, sest et see on, nagu sa ivo rõhutasid, selline kuulamise muusikas on selline kuulamist süvenenud kuulamist nõudev muusika. Ja sarnaselt eelmise üle-eelmises saates. Tutvustatud albumiga truuli Thierry nokilemegi kir Innocyul lumi, ka on ka see album täis lugusid, mis on julgelt kohe sihuksed kümneminutilised ja, ja kuna on plaanis täna kuulata ühte seda kümneminutilist lugu Palmeri viimaselt albumilt teeveegolbiinov intromission, siis selleks, et miski meid ei segaks, see võikski jääda selliseks kauniks. Lõpetuseks. Aga. Jah, Palmer jällegi Koit Raudsepaga rääkides tuli meelde, et ja Palmer on seda ka ise öelnud, et tema tuur on osalt ka mõjutatud ikkagi nik heidist, sest et Nick Keiv samamoodi on seda lugude jutustamist harrastanud nüüd ja ja juhtumisi nik eiranud päetsiitsi. Uus album. Stiin valmis, samal ajal kui Amanda Palmer tegi oma albumit ergulbiinov Inshation. Ja veel üks tore seos Nice'i viga on see, et Palmer ise on ju ei olnud, ma ei tea, eluaeg nik heviaustaja ja, ja, ja nüüd selle uue albumiga, kui tal tuli välja kulbi nõu indiumation, juhtus niisugune lugu, et Nick Keiv saatis talle emaili, kus ta eraldi kiitis Palmeri albumi kujundust ja ütles, et see kuidagi meeldis talle erakordselt. Mis oli Palmeri jaoks jälle selline nagu uskumatu fännimomente. Kui teismeline, mina oleks teadnud, et selline hetk elus kunagi tuleb, et siis ta ei tea, mis temaga oleks juhtunud? No see on täiesti omaette teema, see nii lahe, kuidas kõik on kellegi fännid ikkagi, kokkuvõttes on ju, kuigi, kuigi kui sa ise midagi teed ja ühesõnaga said aru küll, mõtlesin. Aga jah, et Sa mainisid seda, et kui, kui lugeda seda Palmeri raamatut, mis ta albumile lisaks kirjutas ja, ja üles pildistas ja kui hoida kursis end tema eluga, et siis lugemiselamus on sügavam. See on kõik väga tõsi, jah. See ei ole. Ja see tegelikult tõstatab omakorda küsimuse, et huvitav nagu, et kui neid lisalugusid või neid selgitusi juures ei oleks et, et mismoodi see muusika siis kuidagi nagu omaette leviks või, või, või või, või kõnetaks see on noh, me ei saa seda kunagi teada, ei saaks sellist nagu katset justkui teha enda peal vähemalt mitte, aga aga Amanda Palmeri puhul ja seda me rääkisime ju ka siis, kui iiris Vesik oli meil saates külas, kes on samuti Amanda Palmeri. Jah, pann vist võib öelda küll jah. Minu arust rääkis, et on fänn kajale ja ta jälgib Palmeri tege misi sotsiaalmeedias ja eriti patrianis. Et Palmeri puhul ongi Herveeriks mõjutus, mis ta on meile nagu mismoodi ta meid mõjutanud on just see patriani värk ka, et meie ju samamoodi mingi aja tegime oma saadet patriooni abil, kustkaudu siis inimesed rahastasid meie saadet nii-öelda on ju, et noh, see need summad ei olnud, me ei olnud veel jõudnud teab kui kaugele, et võib-olla kuskil 10 eurot on ju, saime saate pealt või midagi sellist, aga see oli ikkagi suur asina, saime makstama SoundCloud'i üüri nii-öelda ja, ja saime serveritasusid maksta igakuiseid, mis neil on, on selleks, et oma kodukat näiteks ülal hoida, eks ole, popkulturistid punkom mis on siiamaani alles, aga mida minu arust nüüd sina maksad oma taskust? Mingid arved tulevad ja siis ilmselt maksad teedega multši, pole raha küsinud millegipärast, sest et sa tahad tunda ennast hea inimesena, lihtsalt. Ma unustasin, ma unustan selle fakti ära, et need iga mingi aja tagant tuleb. Õige jah, et saanud Claude ja, ja, ja, ja kodulehtedel tiksuvad, aga no mis sa teed? Aga igal juhul, et Amanda Palmer on, on selline, kuidas öelda nagu niisugune nagu alfa patrioni selline artist selles mõttes, et noh, kõigepealt ta tegi ju ajalugu Kickstarteri kui ta oli esimene muusik, kes miljon dollarit kokku sai albumi tegemiseks on ju. Et see, see põhjustas ka üksjagu. Ma ei tea pahameelt inimestest, kes said valesti aru ja arvasid, et see on mingisugune ahnusest tingitud projekte ja nii edasi, ühesõnaga sellele sellel pikemalt ei peatu. Patrioni kickstarteri saagastarhib ka oma dieedi kõnes, mida me saame oma koduleheküljel saate märgenditesse lisada, teele harite pääskinud, mis ühtlasi oli ka aluseks tema raamatule võrratule raamatule. Ja, ja ma ei tea, kas me jõuame sellest rääkida pikalt, täna ilmselt mitte, nii et jällegi ka raamatust on näiteks väga selline ülevaatlik ja, ja lahe, lahe, isiklik ilus arvustus Anniki lambil keda vist ka mulle tundub nüüd juba üle saate, mainime meie Brüsseli korrespondent, meie, meie Brüsseli erikorrespondent, Anniki lamp, kes blogib Lifina hulk laineid. Pealkirja all paneme saatma saate märkmetes Anniki Lambi arvustuse Palmeri raamatule, mille muide Palmer leidis internetist üles üks hetk ja siis mida ta ise levitas oma kanalites ja Anniki ütles meile, et see oli üks tema elu kõrghetki, kui sa järsku juhtus. Aga et Palmeril jah, on patrianis praeguse seisuga täpselt 15649 toetajat ja patria on siis, kes veel ei tea, me oleme nii palju rääkinud pataljonis käega on siin ühisrahastusplatvorm, kus siis erinevad Kickstarterist või hooandjast inimesed mitte ei rahasta ainult ühte konkreetset projekti, vaid saavad toetada oma lemmik, mida iganes, oma lemmikartisti, oma lemmikajakirjaniku, oma lemmikMaide arheoloogi kuumaksupõhiselt nii-öelda, ehk siis saab valida, et mis summa krediitkaardilt iga kuu maha tiksub ja sellele inimesele läheb. Ja, ja see, mida toetaja selle raha eest saab, on juba tema ja siis selle, selle patrioni, ikooni eeskuju vaheline asi, nende omavahelise kokkuleppe asi. Ja Amanda Palmer on tõesti, ta on väga osav sotsiaalmeedia kasutaja ta on avasüli vastu võtnud kõik need muutused, mida voogedastus ja sotsiaalmeedia on endaga kaasa toonud. Ta teadlikult rebis end lahti oma plaadifirmast mille külge nad lõdvestenduaalsega olid ahel tatud ja mis oli kokkuvõttes väga nagu vastik ja, ja piirav neile. Ja ongi lihtsalt hüppanud publiku kätte merre nii-öelda ta on usaldanud neid piisavalt, et ta on nagu astunud selle sammu, et võib-olla publik on päriselt valmis mind otse toetama kõiki minut tegemisi sõltumata sellest, mida ma tegelikult teen, et võib-olla ühel kuul ta avaldabki mingisuguse kummalise ukulele loo mille ta on umbes telefoniga salvestanud. Järgmisel hetkel võib-olla ta korraldab mingi suurejoonelise aktsiooni kuskil, kus on kümneid kunstnike palgatud muusikuid, et kus on renditud mingi ruum, on renditud, võib-olla kaamera tehnikat seda kõik üles võtta ja seesama samamoodi sünnib tänu sellele, et fännid otse teda toetavad, tema tegevusi, tegemisi rahastavad. Ma mõtlen, kas ma leian üles selle summaga, mis sellest rahvahulgast siis nagu kokku Kas tema ei olnud üks neid, kes ei näita otseselt seda summast, sest patrianis on võimalik nii? Nii seda te saate seda teha ja mitte näidata. Ma mäletan. Et see oli ka avalik arutelu, ta küsis otse fännidelt, et mida te arvaksite sellest, et umbes patriaanil hakkab tulema, et ilmselt nad lisavad sellise võimaluse. Et saab varjata seda summat, mis toetajatelt kokku tuleb. Ja paistab, et on jah, selle summa nüüd nagu ära varjanud, aga no võite ise ette kujutada, et kui inimesi on ligi 16000 ja toetada saab minimaalselt ühe dollariga, saab toetada ka 100 dollariga iga asja eest, mis mida, mida artisti üllitab seal siis. Mingisuguse ümmarguse arvutuskäigu, aga see on super huvitav olnud jälgida kõrvalt ja, ja nagu Iirisega mõlemad siin saates ka tunnistasime, et seda infot tuleb nii palju tegelikult temalt igast kanalist, eriti patrianist, kus ta väga põhjalikult peaaegu et igapäevaselt annab ülevaate sellest, mis ta elus toimub, mis ta loomingust toimub miks ta mingit projekti parasjagu teeb, kuidas ta seda teeb ta isegi täpselt ju samm sammu võrra edasi, et ka selle tegulbiinov, international albumi albumile läinud palad sündisid suuresti fännide osalusel. Ehk siis mitte ainult fännid ei rahastanud seal albumi tegemist ja selle albumi lugudele tehtud videovideote tegemist, et tootmist või selle kunstiraamatud tegemist fotograafi palkamist, kõike, kõike, vaid fännid said ka kaasa rääkida, et millest need lood võiksid rääkida. Ehk siis Palmer viskas õhku mingi küsimuse, näiteks, et millise millega sina praegu oma elus kõige rohkem vaebled või mille üle pead murrad lihtsalt, mis, mis päriselt praegu toimub. Ja reaalselt lihtsalt sajad inimesed kirjutavad väga otse ja ja ausalt. Mis, mis neil on õhus, mis, millega nad praegu maadlevad millest nad üritavad praegu välja tulla. Ja Palmer lugesin neid kommentaare ja sellest kõigest kokku, kus siis kirjutas loo sedasama lugu, ma tahakski lastega saate lõpus, selle nimi on tõpraid ja ka minu enda ma tahaks, mõeldakse mu enda väike panus on selles loos olemas, sest et mu, mu vanaisa oli parasjagu suremas. Kui Palmer selle küsimuse esitas. Ja siis ma olin tulnud haiglast ja kirjeldasin siis seda, mida ma seal olin näinud. Kuidas, kuidas seal oli olnud. Et, et see on mingi mingit sorti selline lähenemine muusika tegemisele või, või kuidagi loomingu loomingulise ela elu elamisele mida igaüks ikka ei harrasta. Ja täiesti arusaadavatel põhjustel täiesti arusaadavatel põhjustel, mulle tundub, pigem. No ma saan aru, miks, miks see tundub nii hirmutav kohati või isegi eemaletõukav Palmeri puhul mõningatele inimestele, et see võib tunduda artisti poolt juba tegelikult võib-olla isegi liiga pealetükkiv kohati, sest, sest me ei ole harjunud selliste artistidega Ta on nii teistsugune inimene ja see on see nii ilmselge, kui sa, kui sa oled temaga ühes ruumis juba see, kuidas ta, kuidas ta on ja kuidas ta räägib ja kui avatult ta räägib ja kui avatult ta tõesti suhtub kama, fännidesse nende lugudesse, sest sest mitmed rasked lood, mis, mis ta laulis, nagu sa ise ütlesid, olid kas tema fännide kaasabil sündinud või siis noh, võib-olla mitte nüüd nii-öelda fännidest, aga inimestest, kellega ta on, on elus kokku puutunud, kelle lugu ta ta on kuulnud või, või kelle loost on osalenud ja, ja kelle lugude nüüd ise nagu kirjeldab ja ta ikkagi hoiab sidet nende inimestega läbi läbi aastate ja, ja hoolib, et tema nagu selline tema side inimestega eritama kuulajatega on ikkagi midagi tõeliselt erilist, nagu siseka kirjutasid. Ja tavaliselt nii aus, nii vahet mitu ja nii palju omaenda personaalsest intiimsest elust nagu väljapoole jagav inimene tundubki ilmselt väga paljuski hirmutav, noh, kas siis ma ei tea, aukartust äratav või, või lihtsalt hirmutav või teatud mõttes lihtsalt ebamugavust tekitavad ka kanniki selles blogipostituses, millele sa viitasid kuidagi nagu alguses kirjeldas seda kahetist suhet Amanda Palmeriga, et ühest küljest ta on inimene, kellele, kelle julgusele ja, ja kelle tegemistele, kelle aususele ja väljaütlemistele on väga lihtne nagu kaasa elada ja öelda, et lõpuks ometi keegi tuleb ja räägib ja räägib nii õiget juttu ja nii avatult, aga samas, eks, eks see tekitab nagu sellist teatud. Et me pole lihtsalt ilmselt harjunud päris nii-nii lähedal olema kellelegi, kellega me tavaliselt isa olla lähedal, et see on siis see nii-öelda staar laval. Kes ta põhimõtteliselt on, et ega seal seal ei ole suurt vahet, et kas laval noh, ütleme selliselt tehnilises mõttes, et kas laval on staar, Amanda Palmer või laval on maid staar. David Bowie või kes iganes, et noh, mingi mingi suur staar, kellega sa tegelikult üldises mõttes ei ole harjunud omama mingit suhet peale, selline nii-öelda kuulajal lihtsalt võtab, et noh, tema annab kuskilt sealt kaugelt midagi välja, sina tarbid ja sa tunned, et see on sulle hästi oluline ja sa tunned, et see puudutab sind nii sügavalt, aga aga mõnda Palmer nagu viib selle kõik nagu mitu sammu kuidagi ettepoole ja, ja kaugemale ja eks see, eks iga igasugune asi, mis on, mis on teistsugune, tekitab teatud mõttes sellist tunnet, et midagi on teistmoodi. Ja see on huvitav, et sa mainisid, David Bowie, sest et povi on sedasorti kauge täht või anomaalia kelle puhul inimesed jäävadki pead murdma, et kes ta siis ikkagi nagu päriselt oli. Jah, ja, ja vaata näiteks Bob Dylan. Jälle huvitav näide artistist, kes on nii palju lugusid meile rääkinud juba, et suuremad fännid, ma arvan. Ma ei tea, nad, nad on kuulnud temalt rohkem lugusid kui võib-olla oma, ma ei tea, lähedastelt on ju kogu selle kõigi nende aastakümnete jooksul, mil kellel on olnud aktiivne aga ka tema puhul jääb ikkagi lõpuks see küsimus, et aga kesta ikkagi on, kes ta on selline Palmeri puhul. Ta on selles mõttes nagu vastand lausa, et reaalselt, kui, kui sa jälgid, tema, ma tea patriani lehte või tema Twitterit ta sageli lause ütleb inimestele, et kuulge, ma olen nüüd siin linnas siinkandis soovitage mingit toredat kohvikut, kus ma ei tea, kus on hea kohv näiteks on ju, ja tulge rääkige juttu, kui soovite, eks, et sul on nagu, sul on nii, see uks on nii pärani lahti. Et, et see on nagu teistpidi sama veider kui David povi tulnukaid kaugus või Bob Dylani niisugune nagu läbitungimatu niisugune nagu ma ei tea, artisti sihuke mingisugune kilp, see on võib-olla vale sõna, aga kas sa saad aru, mida ma silmas pean, et ta on nagu omamoodi niisugune ministeerium ikkagi inimestele müür Süürias on, ei tea. Et ja ma ei tea, ma ei tea, see on kõik nii huvitav, see on kõik nii huvitav. Ja ega me ja, ja ongi selle kõige juures. Kuigi me justkui teame nii palju Amanda parlamendikohtadest, et ta näitab, niipalju siis kuidagi kummalisel kombel omakorda süveneb mingisugune müstika selle kõige juures, et aga mis, mis tegelikult siis ikkagi nagu on. Ja kes me siis ikka selline on nüüd või kuhu me ja, või mis? Mis see lõpp-punkt siis on, ma ei tea, aga võib-olla ei olegi, me saame, võib-olla asi ongi selles sõidus endas ja me oleme sujuvalt jõudnudki Palmeri balani mille pealkiri ongi tõpraid ja kes teab koomikut, pill Hixi siis see lugu on oluliselt mõjutatud ka pill yksi. Ma ei tea filosoofiast. Pilliks on tuntud komöödia selline stand-upi, selline. Sketš või stand-upi sihuke sõnavõtt, kus ta kirjeldab elu lihtsalt kui sellist sõitu lõbustuspargi karusselli, kust võib iga hetk lihtsalt maha astuda, kui on soovi. Amanda Palmer tegigi palade raid seda menüüd kuulamegi saate lõpetuseks. Pange silmad kinni, kui ta ei ole roolis. Ärge ärge siis pahandage. Kuulake draid, meie oleme tagasi järgmisel nädalal aitäh, iva, et sa minuga kontserdil käisid, aitäh. Ja neid saab kuulata popkulturistid, punkt com ja raadio kahe äppist ja igalt poolt mujalt. Turaid. Mailis Reps.