Tere hommikust, kallid raadio, kahe kuulajad. Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool tähistab tänavu oma sajandat sünnipäeva. Mina olen Kristo Rajasaare, samuti selle kooli vilistlane ja armsa kooli juubeli puhul olen siia viieks, pühapäeva hommikuks on kutsunud otsa kooli endisi õpilasi ja täna oleme jõudnud selle sarja neljanda osani, kus on mul külas mehed, kes lõpetasid otsa kooli selle sajandi alguses, nullindatel lõpus, seal 2008 2009 2010. Minu vastas istuvad, trummar, laulja, saksofonist jaa, passiste. Tere tulemast Kaspar kalluste, Silver Laas, Mairo marjamaa ja Siim Usin. Tere, tervis. Kas tunnetasid juba kooliajal, et õpite sellises väärikas pikkade traditsioonidega legendaarses koolis Kaspar? No kindlasti selles mõttes, et sellel ajal, kui me käisime otsa koolis oli oli väga kõrge tase, esiteks ja teiseks teiseks olid ka väga head pedagoogid mitte ma ei ütle, et praegu ei ole või, või enne ei olnud, aga aga meie ajal näiteks võiks esile tuua, et andis rütmikat ja harmoonia tunde. Petteri Hasa, kes on on ju nendel aladel väga tugev ja selles mõttes Üldiselt oli küll päris pidulik tunne, ma arvan otsa koolis käia, vähemalt mul see oli, jah. Ma ei tea, kas olid need pidulik igapäevane, aga ta oli. Kõik koolid, kus ma käinud olen, ma arvan, üks ja kokku hoidvamaid koolase mõttes, et vähemalt rütmimuusika osa, kus meie olime, et, et ei olnud see vahet, mis kursusel solidemise täpsemalt seal tegid, aga, aga just see mingisugune sõprust ja tutvuste loomine oli minu arust vähemalt peaaegu sama tähtis kui see haridus, mis sealt sai, et need, need mingid con, eks need on jäänud siiamaani ja kestavad igapäevaselt edasi, et et see on võib-olla selle kooli suurim fenomen hoopis. Jaa, absoluutselt meil Silveriga tegelikult tulime ju Tallinna muusikakeskkoolist, et oleme näinud seda mõlema Eesti nii-öelda muusikaeliidi või eliitkooli telgitaguseid ja otsa kool tõesti on jätnud märkimisväärse mulje. Ma pean tunnistama, et mina igatsesin otsa kooli aastaid pärast lõpetamist taga. Ja see pidulikkuse ja tõesti seisneb selles. Haridus on muidugi sama hea praegusest, mina õpetan, seal on ju ja seda külma mis saanud. Siim Ma arvan, et see on väga äge seal õpetada, aga, aga küsimusele vastates ma arvan, et tollel ajal ja ma loodan, et praegu otsa kooli maine on väga hea, et ma tulin küll Pärnus sütevaka humanitaargümnaasiumist, aga see oli ainuke valikus, ma tahtsin õppima edasi minna otsa kool ja ja mul oli väga hea meel, et ma sinna õppima sain ja ka selle kooli lõpetades. See maine minu jaoks nagu säilis, et see on ikkagi, ma arvan, kas effimaid koole kindlasti, kus ma käinud olen. Maire Silver, teie mõlemad õppisite enne otsa kooli Tallinna muusikakeskkoolis. Mina õppisin seal viiulit terve esimesest 12.-ni, lõpetasin ära selle kooli siis ma läksin viiuliga aastaks akadeemiasse sisse ja sealt siis lasin ennast välja visata maikuus esimese matrikuleerima absoluutselt. Mul isa helistas mulle, et kuule, see nimi on seal seina peal kirjutatud, eksmati saanud, et mis toimub. Aga siis mul olid juba juba tegelikult, et ma lasingi sellepärast et mul oli juba natuke, no kuidas öelda, see ei olnud nagu ammendanud, aga ma hakkas natuke mõtlema, mis, mis ma tahan, edasi saaks ja siis mul oli suhteliselt niisugune nagu long shot, et proovime siin otsa kooli, sest minu aastal oli laulu erialale võeti neli inimest sisse ja proovis umbes tsirka 50, et see oli päris suur konkurents. Aga jah, nii-öelda klassikalise taustaga, siis sukeldun otse sinna rütmimuusikasse riiulit kätte võtad veel. Ma arvan, et umbes 10 aastat ei võtnud, aga nüüd peale siin bändikaaslaste pika pikka palumist ja man mangumist olen ma nüüd mõningatele me teeme nagu akustilisi kavasid, siis ma olen nüüd paar aastat olen natukene proovinud. Ega eriti ilus ei ole. Kuidas õpetaja Laur ütleski, et Silver ärases viiulit unusta? Seda on väga raske unustada, nühkinud nii. Mina õppisin seal klassikalist klaverit, klassikaline mehhanism on siis minu taust. Mingil hetkel tuli see rütmimuusika saksofon mu ellu ka tegelikult alguses ikkagi klassikaline saksofon, aga õige pea, ma arvan, kuskil 13 14 Molingui kadunud hilio Toming nägi minus ja mu vennas Holger Marja maas siis mingisugust sära rütmimuusika vastu ja hakkas meid seal voolima, et kuskil 10. klassi lõpus ma Tallinna muusikakeskkoolist vehkat tegin. Seda põhjusel, et mu ema läks Itaaliasse reisile ja siis ma sain ise otsustada, et nüüd ma lahkun sealt koolist. Sest otsa kool pakkus siukest kaunist võimalust tol hetkel. Pidu seal kahel erialal, nii klassikaline klaver kui ka rütmimuusika, saksofon. Kaspar, kuidas sinu teeotsa koolini jõudis? Mulle jõudis ka suht loogilist rada pidi tegelikult, et alustasin seitsme aastaselt umbes klaveriõpinguid Nõmme muusikakoolis siis pärast selle algkursuse, mis on siis neli aastat pärast seda võtsin endale lisaerialaks klassikalise löökpilli, kus siis õnnestus juba juba natuke trummisetti näppida, lisaks ksülofoni-le ja muudele sellistele toredatele pillidele, et ja siis juba hakkas vaikselt see asi pihta prantsuse lütseumis, kus ma tol ajal käisin, tegime klassivendadega esimese punkrokkbändi ja, ja nii edasi, siis juba metal bändid ja ja kuna mul mõlemad vanemad on otsa kooli lõpetanud ja ka ja ka konservatooriumi ehk siis praegu see muusika ja teatriakadeemia, siis siis kuidagi see rada oli nagu tuttav, et kuidas see võiks käia, aga samas tuleb öelda, et kui ma vanematele selle idee lauale käisin, et või noh, läksin nende juurde pigem küsimusega, et mis nad soovitavad siis, et et tahaks otsa kooli minna pärast üheksat klassi prantsuse Lütsamit, et vanemad, andke nüüd nõu, et siis siis sealt tuli küll ma ütleks esimest korda minu elu jooksul tuli selline üsna üsna nagu radikaalne vastus, et andsid mulle täiesti noh, mitte mingit nõu ei andnud, nad ütlesid, et sa tead väga hästi, kuidas see asi seal käib ja kuidas see muusikamuusiku elu välja näeb, et iga päev näen seda ju kõrvalt, et see on nüüd see on nüüd konkreetselt minu enda otsus ja noh, mis, mis siis oli vaja teha, oligi vaja otsustada ja samal ajal noh, isa ühe näpunäite andis, et kui, kui sa tunned, et sa oled otsa kooli hoovi kõige kõvem mees, siis sa oled endiselt mitte keegi. Et et, et see võib-olla jah, see, seda lauset tasus meenutada jah, võib-olla kolmandal-neljandal kursusel, kus tõesti oli päris päris kõva selline kõva mehe tunne, kõva mehe tunne viskasid selle otsa kooli suitsu ette ja ja läksid sunniga Keicale, et siis siis oli, siis oli jah mõistlik seda meenutada ja nende sõnade eest loomulikult olen tänulik. Kaspari Mairo, teie läksite otsa kooli peale üheksandat klassi, mis tähendab, et saite seal ka üldhariduse. Kuidas see siis teie puhul välja nägi? Nägi ta välja erinevat pidi, et õige pea sai selgeks see, et kui ka reede hommikul on kell kaheksa hommikul kaks kirjanduste kaks eesti keelest eesti keelde järjest ja neljapäeva õhtul on Amiigos Silveri Kaspariga mäng, siis sinna eesti keelde väga tihti ei jõua. Aga noh, elu õnneks õpetus ja õpetas mingit distsipliini ka, et otsa kool on selles mõttes hea, kool õpetab sind kohe olema täiskasvanud, et kui sa ise suudad olla mõistlik mees ja teha järeldused õigel ajal olla kohal, siis sa saad kõik asjad tehtud ka. Nii et elamata jää see bändimehe elu ja see õppetöö seisma ja pidu ka pidamata ei jää. No just nimelt, et seal ikkagi ikkagi anti kohe-kohe mõista, et sa pead iseenda eest seisma ja ja ma mäletan, et meil oli päris mitmed siis üldaine õppejõududega, sellised kokkulepped. Et noh, näed, arvestused ja eksamid on nendel kuupäevadel ja, ja selleks hetkeks olgu siis ette valmistatud ja, ja nii-öelda nende eksamiks valmis, et et ma mäletan küll prantsuse lütseumist tulles sinna täitsa miinimumtasemega keskhariduse peale, et, et siis siis tõesti seal kümnendas klassis oli, oli ikkagi tihtilugu selliseid olukordi, et kus noh, oli mõistlik õpetajatega kokku leppida, et tõepoolest teeme need arvestused ja kohtume 11.-st Et seal mõned teemad olid ikkagi võrdlemisi algelised, aga, aga tõepoolest, et tuleb mainida, et see aeg sai ju väga praktiliselt ära kasutatud, noh minul siis trummiklassis ja Mairol üleval, puhkpilliklassides või kus iganes muudes ruumides, kus parasjagu olla sai, et et ma küll ei mäleta, et ma esimesel kahel aastal oleks otsa koolis näiteks hirmsasti seal kuidagi looderdandia ja omaaegses Kitaar Safaris päev otsa kohvi joomas käinud, et pigem ikkagi käis tõsisema harjutamine ja ja ühtlasi katsusid kogu aeg jälgida, et mida siis need vanema kursuse õpilased, millega tegelevad ja mis lugusid mängitakse, kuidas neil need bändiproovide tunnid õnnestuvad, et et seal selles mõttes oli, oli nii mõndagi motiveerivat korraga. Siim, sina ei ole pealinnapoiss. Ma ei ole, aga ma just siin teisi kuulatasid, minul oligi vist natuke teistmoodi see algus, et mina tulin ikkagi ju Pärnust, tähendab, kõigepealt ma sündisin Doris ja siis juba Pärnu tundus minu jaoks nagu väga suur linn. Ja siis ma mäletan seda esimest aastat, et kui, kui, kui ma otsa kooli esimesel kursusel tulin, siis ma olin ikkagi nagu citys ja ilma vanemateta nagu ja see oli nagu ikkagi kõige kuulim aeg tundus sellel hetkel, et lihtsalt nagu mingi oma aja peremees ja teed teed, mis tahad. See, see, see oli väga šeff. Räägime nüüd otsa kooli legedest, õpetajatest ka ilmselt kõige lähedasemad olid ikkagi erialaõpetajad. No just nimelt, et noh, eriala õpetajaga on, võib-olla tema ees on võib-olla kõige suurem vastutus, aga, aga samas tuleks ära mainida loomulikult meil tolleaegne osakonna juhataja Siim Aimla, kelle, kelle mõju ilmselgelt meile kõigile on ääretult suur, aga kui eriala õpetajatest rääkida, siis mina alustasin Petteri Hasa juures õpinguid, et kestsid kaks aastat, siis ta lahkus koolist. Toomas Rulli juures, kus ma sain siis tema selle täispaketi tammedest ja kõigest muust Tõi veksli transkribeerimisest ja kõigest sellest, et, Mõne mõlemale mehele olen ikkagi äärmiselt tänulik, loomulikult minu erilõpetada, Ta oli Eve Pärnsalu, kes oli väga hea minu jaoks täpselt see, kus on, läksin, et ma polnud varem noh, mis ma laulnud olin nagu oma lõbuks koorides ja niimoodi kodus üüranud kõvasti aga nagu teadlikult nagu soololauljana kunagi teinud ja ta sai sellest kohe nagu aru, aga see vist midagi nagu on, mida siit nagu leida kuidagi nende algtegi selle alguse minu jaoks nagu väga valutult, et kui tulid ka esimesed arvestada, värgid, et ta hakkas nagu see, nagu ma hiljem olen mõelnud, et see, kuidas me alustasime, kuidas suutsin sealjuures hoida ja valida mulle mingit äge trepp, repertuaari, mine hamba, mille peal on paks, mida võib-olla kunagi ise tulnudki. Et see, see oli tegelikult mulle väga aitseva palju. Aga noh, see ongi täpselt see otsekui olnuks öelda, kui mitu korda, et on nagunii palju muudab sind väga kiiresti nagu ikka nagu enda eest otsustavaks ja nii-öelda täiskasvanuks ja noh, ta põhimõtteliselt nagu mõnes mõttes teoreetilisele õppele keskkooli on ta natuke ülikooli vaibiga, sest noh, ta ei ole päris päris keskkool, aga ka, et, et jah, mida nagu aasta edasi, seda rohkem sa hakkad ise mõtlema, et aimudele ise ikka kõike kõige paremini ja see, see i ei, seda ma tean küll parem, kas see käib ja lõpuks on seal juba jube kõva mees, oled omaarust? Kõik robinal sellega. Kurat, tegelikult vist ei ole ikka nii. Kas õpetama muidugi armastatud saksofonist Siim Aimla ja väga eredad mälestused on sellest kõigest, sest tegemist oli just värskelt ka Soome koolist tulnud ja värskete teadmisega hea energiaga mehega. Lühikest aega õpetas mind ka Roland Karu, sihuke saksofonist, tegeleb, tegutseb Eestis ja klassikalist klaverit, õpetas legendaarne Lembit Orgse. Ja mind õpetas ei keegi muu kui Raul Vaigla. Legend. Punkt. Punk oli talt õppida Oli muidugi, et tegelikult, kui sa sinna üheksateistaastasena kooli astud, siis ma oma arust olin ka Pärnus päris kõva vend ja siis nägin, kuidas paar kursust vanem Kaarel Liiv, Bach ütleme niimoodi, et okei, sain aru, et ma olen täiesti hädas, aga ma ei saanud isegi algul midagi teha, siis läksin kõigepealt suitsu marogoolilise, siis läksin. Siis läksin vaidle tundi tagasi, aga, aga vaidle tegelikult oli superõpetaja, et ma arvan, kõige rohkem õppisin ikkagi, et milline muusika olla, kuidas? Ta on väga palju, rääkis mulle bändi tegemisest ja ja, ja kõikidest sellistest asjadest, et et kui need heliredelid ja, ja kruvid ka jõudsid, aga, aga see tund oli pigem sihuke inimeseks kujunemine. No muidugi, Meelis Bunder, tahaksin tuua välja ja tervitada. Ja muidugi kõigile esimese esimese kursuse ansambli õppejõud, seepärast kohe ja mul tuleb meelde, see eksam oli ka väga lahe, see oli siis kuidas teda kutsuti tantsustiilistiilid, vist tantsumuusikaarvestus oli see, kus on siis Tangodest kuni ja, ja see eksam oli Nõmme kultuurimajas vanaemast, tantsuõhtul, siis mängis viis bändi, mina mängisin koos Joel Remmeliga, mäletan. Ma isegi seda tantsu mussi osa ei mäleta, võib-olla ma jäin ka ilma. Aga noh, kes seal ikkagi legendaarsemaid, sest õppeõpetajatest loomulikult ju Tõnu Laikre, kes meid seal ju piinas ja vääntsutas hoolega, et selles mõttes, et temalt Viisil, või teisel ikkagi said need erinevad laadid kõik ikkagi pealuu sisse tambitud ja mõned isegi selliseid, mida ei kujuta ette, et üldse vaja läheb, võiks vaja minna, aga ütleme tema, temal muusikateooriatund oli ikkagi ikkagi see, mille, mis oli, sai paljudel komistuskiviks ja oli ikkagi korralikke ettevõtmine, need arvestused ära teha selles mõttes, et teda mainiks kindlasti ja kindlasti mina mainiks ka veel ja noh, eriti lauljate puhul oli kamaraviljadega, kes oli niivõrd niivõrd kõva nimi, isikuid, kes kõik lauset teadsite, kes vokaalansamblite midagi seal veel ja kui tema rääkis, eriti nagu ta ütles, nagu teeb, kui mõnikord ei midagi seal nagu teistmoodi läinud vatsakese Petronaalsele otseselt noh, ütleme umbes ma mõtlesin sellest rohkemat, siis oli küll selline tunne, et kohe maa allaaegne te pidanud kuidagi rohkem küttega sõimama, mitte midagi, sihukene. Sihuke pettunud nägu mõnes väga hästi meeles. Ja mina tooks võib-olla veel veel välja Siim Aimla bigbändi, mis, mis oli ka meie ajal oli väga kõva sõna seal koolis, eriti nagu rütmigruppi meestele, et sinna sai alati ju üks mees. Ja, ja ma arvan, et sealt pärineb küll minu noodist lugemine ja ja ka selline distsipliin maadis viimaseks mainin ära juba mainitud Petteri Hasa siinselt kujundas minust seal teisel õppeaastal selle mehe natuke, kes ma praegu olen ka. Et kui varem liikus koolis ikka see, et parem laval viis minutit häbi kui viis minutit harjutamist, siis tema tegi selle kohe selgeks, et see viis minutit väga kuulmees laval olla olles harjutanud, on see, kuidas peaks asjad tegelikult käima. No just nimelt, et veteri hädast me siin enne ka juba paari sõnaga rääkisime, aga noh, tema harmoonia tunnid ja noh, kõik need reharmonisatsioonid, mida me pidime tegema ja tal oli ühesõnaga endal hea hea hariduslik taust ja see võimaldas tal täpselt teha selliseid asju, et puust ja punaseks väga lihtsalt seletada mingisugused põhimõtted lahti, et et praktiliselt kui sa, kui sa tema tunniinformatsioonist noh, said juba niisugune 80 90 protsenti endale kõrvade vahele, siis, siis ikkagi see tulemus on pigem väga hea. Et ja rütmikatunnis täpselt sama moodi, et kõik loogilised asjad ja hästi vajalikud ja praktilised, nii et noh, tema oli ikkagi üks selliseid, ma ütleks säravamaid õppejõude kyll tol ajal Nii nagu varasematelt seltskondade lt siin saates palusin ma ka teile salvestada selle sarja tarvis üks ekstra lugu siinsamas üle hoovi Eesti Raadio esimeses stuudios, mis peegeldaks ka seda aega, kui teie koolis käisite. Te ei salvestanud seda neljakesi, kes teil veel abiks olid ja mis loode valisite? No meil oli muidugi kallid klassivennad. Tarvi Kull mõnda aega klassivend Olev Ott Lepland, René Puura, René Puura. Aga nagu nende asjadega ikka on, et kui on, kui on, kui on vaja kohe-kohe midagi teha, siis tehakse üks Facebooki chat ja siis hakkab see jauramine peale ja meie aurasime nädal aega, kuni lõpuks oli järgmise päeva hommikul vaja see lugu sisse teha. Jah, et sõelale siis jäid nagu lood. Me tegelikult vaatasime, mis seal R2 aastahitti tabelist, mis umbes 2008 aasta, millal meie siin enamus lõpetasime. Null nullindatel teema oli aga ja 2008, siis oli see mees keskmine lõpetamisaasta, et mis seal sõelale jäi, siis kuidagi tuli, nii et meile kõigile teada-tuntud lugu, ansambel kuu, absoluutselt. Mis meile kõigile väga meeldib. Olin juuksuris jälle pool päeva. Absoluutselt. Absoluutse kuid. Nii kõlas tuttuusversioone ansambli huum legendaarsest lööklaulust absoluutselt esindajateks otsa kooli endised õpilased, ott plande Tarvi Kull, Rene Puura ja neli meest veel, kes täna on minuga siin otsa kool, sadam sarjas stuudios vestluspartneriteks Kaspar kalluste, Silver Laas, Mairo marjamaa ja Siim Usin. Kõik, kes siin varem on käinud esimeses saates. Ehala Nebel Saarsalu Unt teises saates Vaikmaa, Madis rull, Vaigla ja ilmedal puussepp ja märganud on välja toonud juba selle, mida sina, Silver, siin saate alguses mainisid tekivad sidemed otsa koolis. No Raul Vaigla rääkis, kuidas ta otse koolipingist viidi. Eesti riiklikusse filharmooniasse ansamblisse Radar noore poisina sattus absoluutsesse tippu klassibändi Ruja. Toomas Rull. Kaspar, kuidas sinuga siis oli kass, kes on meie tänapäeva vaid olla ja Raivo seersant siis. Raivo Dixon oli Danel Pandre. Kas tema tuli ka? Loengut pistis ukse vahelt pea sisse ja palus siis, et kas klassist lastaks välja kõige andekam trummar. Ei, päris, päris nii see ei käinud. Küll aga käis hoopis nii, et toimus siis suur Otion, nii-öelda konkurss, tohutu konkurss, mis leidis aset võtta, mis klubisin, parlament oli too too aeg vist ja siis parlamenti olid kogunenud siis kõik trummarid igalt poolt Eesti otsast ja maa alt ja maa pealt, nagu siin sa nägid teisi ka või oli, nägin teisi ka, paljusid oli seal kümmekond äkki ja siis ja siis oli niisugune kokkulepe, et iga iga trummar valmistab ette kaks lugu. Millal te siis läheb lavale, sätib natuke trumme ja siis nimetab esimesel pala ja siis mängitakse sära ja siis mängitakse teine pala seal ikkagi osad trummarit olid ikkagi staar, trummarit olid, niiet isa tõi siis sõnnikut ja taldrikud ja panid need üles. Ja siis, ja siis poeg kostis lava pealt, et kui ansambel küsis, et noh, mis lugu sa soovid mängida. Noh, ma ei tea, mis teil need hitid on, et teeme midagi seal. Et ta oli ka selliseid lugusid nimesid nimetamata, aga aga siis oli niimoodi, et külm Porkkali soovitanud mind sinna ansamblisse tõepoolest, et näed, võtke Kaspar Kallustega ja kõik läheb hästi ja mina lähen ise kuhugi USAsse või kuhu ta parasjagu plaanis minna. Ja, aga tooaegne siis seersant Danel Pandre otsustas, et ei, et me ikkagi kuskilt metsast leiame tõenäoliselt, et ühe veel vingema venna ja nii ka läks esimesena seal ikkagi oli minu meelest lillekas oli see mees, kes kellele tehti pakkumine, noh, mis oli ka mõistlik otsus, aga aga paar päeva mängis seal ansamblis ka Roland Tiiroja. Siis hakkasid juba sunnil niisugune usin tööperiood pihta ja mehed sattusid paanikasse, et kõik on nagu hästi, aga nüüd oleks ikkagi vaja seda, seda trummarite, siis nad helistasid mulle. Tegime ühe proovi ja siis juba läksime. Läksime kolmele suvetuurile. Silver, kas sind kutsuti bändi või pidid bändi ise tegema? See läks, see on nagu niisugune, nii ja naa, et me tegime otse kooli, esimesel kursusel tegime muusikali rock Cafe eesnimega heer, mida lavastas Ivo Eensalu ja siukene siis peab nagu poolkontsert pool muusikali sihukene laadne asi. Seda tri siis kutsuti mind kutselisena Maarja-Liis Ilus, kes, kes siis vedas kaasa üliväsinud Freiltriigeri sinna, kes seal nägi mind ja Friedrich just parasjagu lises tiigrist võtnud preiliga ühendust, et tahaks bändi teha, aga pole kellelgi teha, on ju, et kui mujalt sai oma bändidest omatehtud bändist ja siis tal oli ilgelt lugusid ja tahtsimegi väljundit ja, aga ei olnud kellegagi otseselt teha ja siis, kui treetsel mind nägi sealsamas muusikalis, siis ta pärast läbi Mikk Saare andis majate, Mikk tegi muusikali koos meiega. Fredilistes Mikule, Mikk andis oma telefoni mulle. Kuule, tule. Tule, sa ütlesid, et, et mul on siin üks kutt, kes tahab bändi teha, et äkki tahad ka proovida midagi teha ja siis ma läksin sinna. Sealt edasi hakkas pull peale otsa kooli esimese kursuse lõpus. Aga selleks ajaks meil juba teine bänd käimas ka otsa koolis üks bänd, kus mängis ikka Nymairoga Kasparoviga, tegime siukest peo, Fangi kaverbändi nime, kas lemm Silver Laas andmas, Ižens? Tuli hiljem sisse? Liri tuli Pendulume loo järgi, mis mulle väga meeldis, aga see kuskilt tuletatud tean. Et see oli üks jah, kaheksaliikmeline kõva möllu, möllu, fun, kolme saksofoni, kolme saksofoni, sündinud, hea koht ära mainida, et ikkagi me tarviga olime ka. Trafficu asutajaliikmed meid vallandati pärast siis. Esimene proovi, ei kaks lugu, salvestasime ära. Telefon sinu kõrvas või mis see lugu oli, kas kuuled häält kõrvas telefon oli telefon. Et aga jah, me Me ei olnud piisavalt pädevad ikkagi too hetk ja ei no see oligi see, et mulle kostiga ütles ka, et kuule, kas mingit kutti, kes nagu pill oskab mängida, aga mul on kõvasti. Koolis. Võtsingi kohe kaelselt. Ta oli Tõnis ja algselt Kaspar ja tarbija sellel hirmsasti arvama kohe stiil nagu vaatas vist, et kurat, need arvavad seal nii palju. Ja siis oligi siis silver kuidagi käis mööda neid koridore niimoodi vaikselt ta ei andnud nagu teada ka, et me vallandatud oleme, aga siis me saime sellest ise aru, mingi hetk ja noh, kas ma üldse ei mäleta, see on ikkagi ikkagi tänini noh, selline kerge okas, et me võime siin praegu kõrvuti istuda. Noh, aga noh, see on täielik uudis. Klaar raadioeetrivabalt kogu eesti mees, no lihtsalt, no nii läks, ja eks me tarviga ikka jätame seda taga ja kõike seda aga. Aga nad on läinud väga pikk lend, mis on väga hästi läinud, äkki ongi, läks hästi. No mul enda kooliajal oli ikka väga uhke tunne mängida Toivo Undi kõrval Aleksandr Rjabovi bigbändis. Mairo, räägi, mis need uue sajandi sajandi alguse uhkemad momendid. Sa viitad sellele, et ma võib-olla natuke džässimees. No uhked momendid on ikka see, et sain esindada politsei jazzifestivalil, mis oli see, et eelkõige koos vennaga Wen siis on see nii-öelda see täiesti pühendunud džässimees, aga ikkagi on mul alati olnud au ja võimalus lava jagada vähemalt dolla. Toona oli Raivo Tafenau näiteks. Näiteks kutsus kuskile tule, astume üles või? Lembit Saarsalu. Toivo Unt kindlasti on ise ka, kes on alati olnud väga väga nii-öelda hea julgustaja ja mentor, just et kõigile neile, kes soovivad veidikenegi või näitavad üles armastust jazzmuusika vastu. Ja muidugi tänud kanne ERM'ile, sest Anne Erm juba noorest peast mind mu vend on suunanud ja ja kuidagi toetanud ja julgustanud tegema häid asju, enamus neist isegi otsa kooli vilistlased ju tegelikult ja kõik, me oleme ju koolikaaslased. Siim sina astusid otsa kooli uksest sisse ikka juba valmis staarina tolle aja kõigi teismeliste tüdrukute lemmikbändi elav legende bassimehena. No selles mõttes, et tegelikult ju olime ikkagi noor muusikuhakatis, aga, aga jah, see elav legend nagu selles mõttes vist ikkagi kuskile jõudis, et, et kui ma sinna sisenesin, siis seal sosistati elava legendi bassimees Elade rahus elada. Meie tegelikult peaks mainima ära meie usin, aga tegelikult kohtusime aastaid-aastaid enne seda, kui oli üldse teadmine, et me läheme otsa kooli. Pärnu muusikakool ja saue muusikakool olid sõpruskoolid ja meil nagu väga vedasid Pärnus ajas seda asja Marek Talts ja sauel Heljo Tooming ja, ja see siis oli teil juba mingi ema saadetud pilt, kus me olime Mairo kolmeteistaastased, mängisime Pärnut, SKP-s. Holger oli üheksa aastani mänginud tollel ajal veel trumme ja seal oli veel Kaarel Liiv. Merje Kägu tegelikult päris paljud olid nagu seal pildi peal juba koos. Kõik otsa kooli vilistlased on ikka hea sõnaga meenutanud kooliaegsete seltsielu. Mida teil selle koha pealt öelda? Paari meil ei olnud, kõik rääkisid, et Regional oli paarik, õieti seal kohvik oli nii-öelda, sellest on kahju tõesti, aga samal ajal oli kõik kõik muud kohade seltsi seltsielu mõttes päevased seltsielukohad olid ju kohvipood, eks ju, siis oli Kitaar safari ja siis olid loomulikult Pätrik on ja kus kus sai neid templeid oma praade, et umbes viis templit on kirjas ja kuues praad on tasuta, et midagi paremat ei saanud ju välja mõelda, et see, see oli ikkagi täielik hitt. Tänutäheks me käisime ikkagi õhtuti just nimelt ka pätrikus õlut joomas, mitte kuskil mujal. Ta oli veel ju leibur, mäletate, see oli seal kohvipoe, kohvi, see leib, leibur, pitsa, pikki juustusaia, juustusai, lõunasöök, pitsad sai täiesti vintsutatud, mäletan terve trummiklassi, prügikast oli ikkagi nüüd lõpuks rasvaseid pitsa, pitsa kiletunud pakendeid ja, ja siis kohvitopsitäis, et see oli tõesti, aga kohvipoe teistele ka. Erakordne tänu, et mina küll väga nagu võlglane ei olnud, too aeg, et noh, elasin vanemate juures selles mõttes, et rabaraha oli nagu muda ja pood asus, oli kohvi Müürivahe tänaval väike seal anti ikkagi niimoodi võlgu. Kust see kirja kohvi oli? 10 krooni ja ja seal olid ikkagi rekordiomanikud, olid ikkagi nii, et noh, umbes 300 topsi on võlgu ja, ja niimoodi, et aga kus siis mina käin siiamaani iga esmaspäev kohvipoes võlga maksma ja see see nimi kirjas saanud seal nagu seal redelil, et pange kirja Siimule missugune siin see kõige ülemine? Mina olen, mina mäletan seda, et ma olin ainuke loll, kes maksis 100 krooni ja siis mul oli nagu 10 10 10 kohvi. Isegi mäletan, et ma tegin umbes sarnaseid asju aeg-ajalt, aga sellele pigem harva jah, et aga see kohvi oli tõesti, said valida ikkagi neil oli kohe valmis, oli tihtipeale need küsisid ka, et mida sa, et mis, mis maitsekohvi täna siia siia termosesse hakkama paneme? Et seal olid need erinevaid maitseid ja no see oli tõesti suurepärane tegelikult, et sul oli silver midagi, mina mäletan, mina olin üks nendest võlglastest ikka, et ma olen mingi hetk, olin umbes 120 krooni võlgu sinna, ehk siis 12 tassi kohvi. Ja noh, 11-l juba käisid nii häbinäoga, võtaks veel ühe võlg on ju ja ma mõtlesin, et 12 on piir, rohkem ma sinna oma jalga tõsta, enne kui mul raha ei ole, aga no raha tol ajal väga palju ei olnud ja kui oli, siis no kuule, mingit kohvi võlga selle eest maksma, nagu selle olid tähtsamad kohad. Sa mäletad, siis oli mul teine järgmine plaan oli see, et ma läksin koos, lasin kellegil endale kohvi osta selle raha ja siis otsin õues nagu, et noh, mitte nagu näol jääda. Ja siis kord läksime oma kursakaaslase Marilyn kangaga kongressi kohvile. Kuule, ma maksan su võla ära, et sa oled nüüd mulle võlgu. Tänulikum reiting, vihane ta peale, tore, nüüd ma pean selle ära. Aga tulles tagasi küsimuse juurde, et seltsielu kõige eredamad mälestused, ma arvan, meil kõigil on ikkagi need otsa kooli hoovi ühi sängimised kuskil seal alates, mis see kool kinni läks, 21 30 hakkasid tuled kustuma, vaikset ja mingi hetk ikka avastad seda, et seal on 30 40 inimest, sumin käib, mõnus aed on ju legendaarne või see hoov. Ja ühise nagu praegu need kambad seal, selle ujula kõrval on needsamad otsakoliga hambad ja see ühishingamine ma mäletan, mul on nii hästi meeles, et kui Erki Pärnoja vilistas, siis see tähendab seda, et jalgsi, politsei rull hakkad lähenema ja nagu ühise hingamise see oli haudvaikus oli seal senikaua, kuni politseis jalapatrull ei müüdud ja läks möla edasi. Just jah, et see tõesti oli nii lähedalt ei osanud otsidagi ikkagi ikkagi põhikoht jah, et ega ega seda kohvi loomulikult Müürivahe tänaval jooma ei hakanud, siis selle kohviga läksid ju jalamaid otsa kooli hoovia läksidki leiburis läbi, võtsid ühe mõnusa saia veel sinna kohvi vahele ja ja nii ta käis, et, et noh tõepoolest need on sellised noh, otsa kooli hoovis tuleb hingata, mõni nendest on kuidagi tunni külmaga soojaga ja vihmaga sealt need bändid tulid põhimõtteliselt aga hästi kahju nendest inimestest, kes ei hinda jah, et kes ei saanud seda endale justkui lubada, et, et ma mäletan, Joel Remmel käis ju poole jalaga otsa koolis, aga samal ajal ka keskaas mujal ja, ja noh, sul ei jää füüsiliselt seda aega, et seal niimoodi istuda ja hängata, et et noh, see tegelikult oli ikkagi noh, ma ei tea, kas juhelidest nüüd jube kahju oli, aga aga lihtsalt tore tore nagu lisa sellele koolile, et seda pidi tegema. Ei, no ma arvan, et tegelikult ongi seltsielust, eks ikka need sidemed ja mina kes seda varem küsinud, et otsa kooli suhtes oligi, et sellest koolist mina hindan ikka, kõige rohkem ongi neid, kogu asju, neid kõiki, neid, kuna Exneid nii mingite õppejõududega, kellega mul siiamaani mingeid asju koos ja noh, rääkimata siis, eks kõikidest kursakaaslaste paar kursust eespool, kus tagapool et noh, absoluutselt praktiliselt kõigiga või noh, kellega ma tegin siis kooli ajal koostööd siiamaani mitte midagi, mis iganes teha, nagu me teame, on väga-väga kindel inimesed, kellega on alati nagu noh, ei pea üldse stress aga mõtlema, et mina hindan, tegid kõige rohkem isikut sellest koolist sedasama, mis kasvõi seltsielust kokkuvõttes Mairo ja Kaspariga mängisimegi eile juba eile veel koos. Jah, see kõik töötab, selles mõttes on hea ka, et tegelikult see nimekiri ka, et need kontaktid, et see ei ole nõnda, et meil on see üks viis inimest, kellega ma koos mängima, et see, see ütleme see telefoniraamat on piisavalt suur inimesi täis, keda sa usaldad ja kellega sa saad sõtta nii-öelda minna. No just et ilma otsa koolita ei kujuta ette, et kus sa nende inimestega siis mõnda näed kuskil laval mängimas, aga sa ei kujutagi, et kuidas seesama tüüp võib õlleklaasi taga olla nüüd, et kas ja muusikuamet ju paratamatult on ikkagi noh, 80 protsenti ootamist ja siis korraga 20 protsenti astud lavale ja mängid, mängid selle selle kava kava ära või esitad esitanud mingisugused lood, on ju, et, et, et just nimelt see hängamise ja koosolemise aega on nii palju, et noh, seal seal õppinud tegid selgeks, et täpselt nii see ongi, vaata siis oli veel see aeg oli meil noored ka täpselt, et siis meil oli seda aega, et seda nagu hängida kõigile noh reeglina ikka natuke kiirem elu, kui tol ajal oli, et tal oli täpselt, oli seda istumise ja kas õlleklaasi taga nagu jaurami aega oli nagu ikka kõvasti käes oli väike, harjutasime ka. Aga ülejäänud aja oligi selle üle nähtud selleks. No no seda küll. Võib-olla. Selle 10 aasta jooksul, mis tõid kooli lõpust, lahutab, olete te võtnud kõik peaaegu, mis Eesti popmuusikast üldse võtta annab. Te mängite praegu Reet Linna bändis, kuhu üldse edasi? See on Renee Puura bänd. Kuskile edasi ei saagi minna, naljata mõtlesime ka, et see, meie, see nii-öelda muusikus, gene elu või see nii-öelda popsessiooni meeste elu on ikka niisugune hea niuke mitte naljanumber, aga see kõlab veits halvasti, et kui üks, kordan, René Puura bänd, siis järgmine aasta, kui on vaja teha, ma ei tea, meilis pundar 60, siis on Kaspar kalluste bänd, aga seltskond on, näod on kuidagi seal täpselt samad. Ega siin ei olegi kuskile minna, see nõiaring. Just nimelt, et ma ei teagi, et kuhu poole siis nii väga minna, et eks see eesmärk on ju ikkagi ikkagi see, et et kui sellist sessioon, muusiku elu elada, et et võtad vastu või, või hea meelega teed selliseid selliseid kontsert või projekte, mis, mis eelkõige koosnevad toredast, pundist, muusikutest ja, ja nendest inimestest, kellega sa võib-olla igapäevakeika elus kokku ei satu, et tõepoolest Reet Linna 75 tuur on sellest üks hea näide, et et noh, istud sinna bändibussi ja niisugune tunne nagu ikkagi mängiks iga päev koos või käiks iga päev sama bussiga kuskil Keical, et et see kõik on ju otsa kooli teene selles plaanis, et, et seal me tutvusime, seal me oma muusikuteed, kõik oleme alustanud. Ja hakkame otsi kokku tõmbama traditsiooniline lõpuküsimuse. Mida soovite sajaaastasele koolile ja jätkuküsimus, mida soovite praegustele õpilastele? Otsa koolile sooviks ikkagi nagu, et see üks 100 veel, et ja sama energiaga, et ma nagu olen aru saanud, et kõik kümnendik, kes siin räägivad, räägivad enamvähem samat juttu, et järelikult on otsagolil kõik õige. Et et noh, eks nüüd see suur muutus on, et kui see otsa koolimaja muutub, et kas see, kas see vaim jääb samaks, aga ma loodan, et võib-olla see ongi hea soovitus, et uues majas aga aga vanavaimuga ja mida praegustele õpilastele, et harjutage kõvasti, proovige ikkagi mitte kohe sinna lihtsa elu peale minna, vaata et et see see otsa kooliaeg on, ma arvan, päriselt see aeg, kus sa päriselt jõuad harjutada ja teha ja mõelda, et pärast ongi nii kiired juba igatsetki seda, et vanasti olid päevad vabad, et jõudu ja sihikindlust. Mina usun, et otsa kooli intedyt identiteet on nii tugev, et isegi see koolide ühinemine seda identne identiteeti muuda ja eriti tunnerma seda rütmimuusika osakonna põhjal. Seega identiteedi jätkumist ja, ja praegustele õpilastele soovitan enamjaolt sama, mis siin ka soovitas. Harjutage, leidke endas ilusti distsipliin. Kui tuleb ka see lihtsa elu otsa, et te saate pillimänguga raha teenida, mis on minu meelest muusika jaoks imeline, imeline asi, siis kasutage seda ära targalt, kasutage seda kui makstud harjutamist, kasutage seda teadlikult ära segatuult tiibadesse kooli kooli kokku kolimisest, räägite kogu aeg, eks vahetan minu arust see muusikakeskkooli 92 aastaselt, sina poiss juba singulisi, lõpeta siin majas nagu et selleks ajaks seal on kindlasti kokku pandud 2019 maja samas kohas. Mul laps käib samas koolis, midagi ei ole muutunud. Et ja ma arvan ka, et kuna hädaga kokku ja kus nimi muutub, et kui ma elasin viimasel ajal väga palju käinud seal koolis, aga kui see kokkuhoidmine on sama ja see ühes hinguna sama suur nagu meie ajal oli, siis ma ei usu, et seal midagi midagi halvasti võiks minna, halvasti juhtuda. Aga mida sa pead ja praegu on see, et nagu ma eelnevalt ütlesin juba, et, et see on praegu see aeg, kus sa saad seda harjutada, et siis pärast hiljem hakata võtma neid nagu vilju lõikama ja seda kõike nagu nautima, sest pärast siis on sul seal baas, mis sa sealt tärav veanaska igalt poolt läbi, et valimitasemes on tähtsad ja pärast seda on palju, palju lihtsam lihtsalt. No siin on nii palju nüüd kõiki häid soove ja mõtteid avaldatud, et ega mul siin suurt midagi lisada ei ole, võib-olla selles suunas, et et noh, loomulikult otse koolile pikka iga, aga, aga et ühtlasi paneks südamele kõigile vilistlat vilistlastele ja, ja nii-öelda kirkamatele otsa kooli inimestele, et, et võib-olla jätkuks heade selliste õppejõudude traditsioon ja et, et inimesed ise tunneksid seda. Seda vajadust ka, et võib-olla mingil hetkel sinna kooli midagi minna ja viia tagasi oma teadmistest, et, et võib-olla see on selline asi, mis siin mainimata veel jäi. Aga praegustele õpilastele täpselt samamoodi, mis kõik kallid sõbrad enne juba ütlesid, aga võib-olla lisaks siis panekski selle, selle mu isa Tiit kalluste lause siia, et kui tunned, et oled otsa kooli hoovi kõige kõvem mees sa ei ole veel mitte keegi. Aitäh, et tulite. Stuudios olid Silver Laas ja muusikud. Silmusine Kaspar kallustaja Mairo marjamaanurgas vilistlaste peole slämmi reunion. Hea idee, väga hea idee ja natuke vilja peale muidugi ei jää, okei, kui ei jää, siis naeran, vaatame kell kaks öösel, sellepärast et see sajandi pidu on ju ikkagi tulemus ja mulle nagu sa selle mängu ka, et ma olen täiesti olemas seal küll, nii et võib teha küll mängaga kaheksa jõuan. Aitäh kuulamast, mina olen Kristo Rajasaare ja teiega kuulajad, kohtun veel siin nädala pärast otsa kool 100, sarja viimases osas dada.