Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean alanud nädala raadio palgused. Tahaksin nendel hommikutel rääkida seitsmest surmapatust. Meie ajal ei räägita palju pattudest. Ka kirikus on rohkem juttu jumala armastusest kõigi inimeste vastu kui tema nõudmistest või meie vääratustest. Kui patu siiski mainitakse, siis tavaliselt 10-st käsust üle astumisena. Sest nende käskude tuumik on üldinimlik. Kõik on nõus, et mõrv ja vargus on halvad asjad. Aga mis need keskaegsed surmapatud veel on? Surmapatud on hoopis teisel tasandil kui kooseluks hädavajalikud ja elementaarsed 10 käsku. 10 käsu täitmine ei tarvitse olla kerge. Aga ühiselus on siiski normaalne, kui neid ei rikuta ega tehta teisele kurja. See aga, mida nimetatakse surmapatuks, puudutab inimese ja jumala vahekorda. Need ei ole konkreetsed teod, vaid teatavad seisundid ja hoiakud. Esimene surmapattudest on ladinakeelse nimetusega Superbia kreeka keeles hüübris. Superbi on tuletatud sõnast Superbus mis tähendab kõrgele ulatuv aga ka suureline jultunud Superbian uhkus ÜLE pingutatuna. Seega upsakus ülbus ja üleolek Palp kõrkus. Ja ta märgistab inimese üleoleku tunnet ning sellest lähtuvat käitumisviisi jumala ligimeste ja kogu ümbritseva suhtes. Arvatavasti on enam-vähem kõik nõus, et kõrkus teises inimeses on vastumeelne. Aga kas sellegipärast saab seda kohe surmapatuks tembeldada? Saab küll, sest kõrkus lahutab jumalast. Kõrkus lahutab jumalast ka kõige moraalsema isiku. Tuletagem meelde tähendamissõna, variserist ja tölderist. Pariseralid tõesti tubli mees. Ta ei olnud suli ega ülekohtune ka abielurikkuja tapaastus kaks korda nädalas. Ja andis kümnist kõigest, mida hankis ometi sellega, et ta oli oma saavutuste üle suureline, tegid tühjaks. Ta unustas, et jumal paneb vastu ülbeile, ent alandlik elanna parmu. Kõrkus jätab taevariigi ukse taha ka pühaku. Apostel Paulus ütleb seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai saatan, ingel mind rusikatega peksma. Et ma ei läheks kõrgiks. Elame maailmas, kus enamik inimesi ei tahagi saada taevasse. Jumalal ei ole nende elus mingit kohta. Kui tee v küsitles tänaval tavalisi eestlasi, et saada teada, kellesse nad usuvad vastati reeglina, mina usun iseendasse. Teisisõnu, tema ise on viimne tipp temast üle või kõrgemal ei ole enam kedagi. Esimese Moosese raamatu kolmandas peatükis on pattulangemise kirjeldus. Seda psühholoogiliselt meisterlikku lugu analüüsides näeme, et asi ei ole õunas ega isegi mitte lapsikus uudishimu siia sõna kuulmatuses vaid soovis saada loojasuguseks. Ahvat lõõritab de saatma tegu Hiiumaal eritistsikuteus. Siit kasvavad välja kõik teised patud. Pärispatt ei olnud keelatud vilja maitsmine vaid selle eelsündinud tahtmine olla jumal. Loojast loobumine oli seal praegu samuti, soovis olla ise kõikvõimas. Palvetagem. Meie isa, kes sa oled taevas ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurja käest. Ära jäta meid meie endi meelevalda. Aamen.