Septembrikuu värvide poolest selline omapärane, sest et sügise värvid on need, mis toovad erilise puhub hinge tavaliselt ja väikestel lastel on jälle hiigla vahva seal suurtes lehehunnikutes ringi sibada, siis kui see lehelangemise aeg tuleb ja lastekirjanik Adolf Rammo on septembrikuus sünnipäev. Vahel, nad langevad kiiremini, teinekord üleöö, vaatan aknast välja, hoovi peal meelusin suur tamm ja tulevad need koduraja. Meie algkoolid ja keskkoolis ikka olid nende koolide ümber siis puud ja pargid ja Narvas, kus mina elasin ja kasvasin. Oliver bulvar läks sirgelt jõega Narva jõega. Ja see Polvar asus kõrgel kindlusevallide nimetati Bastioonideks. Aga ikka seal olid rohkem pärnad. Pärnalehti 100. jõele terved pärnalehtede pilved sõitsid siis ei tea kuhu oma teed ja ja lained sõidutasid need edasi ja vesi oli puhas ja jõe soosid. Kalad. Ahvenaid oli selle värvide koos kõige rohkem. Kuigi ega tal hästi meeldinud poisidki kolistab paadiga, hirmutab niivõrd natuke kalu eemale. Kui poisike ei kolistanud, siis ta sai teinekord tigedaks, et seal linna vallidel seal kindruses sõdurid paugutasid, lassid püssi ja tulistasid kuulipildujast, ainult suurt tükist ei lastud veel. Ja Kalav tõesti kuulevad. Selgel soojal päeval teritasid lapsid paadi järel silma. Uudistasid seltsis vee all kumendavat, väreleb. Vilma. Vesiheina vahel tukkus unilukk. Kus roostetanud taba lõikesärg seal ujus, suvedega kumas? Silputadest saba toppis nina hooti rumal särjepoju sisse, lukuaugust. Nuku takka lootis leida, nähtavasti teab mis imekaugust. Vilkus välkus vee all nale uim, saba, siiras särje, soomus. Pole uudishimust vaba ükski laps. Selgel soojal päeval teritasid lapsed paadi järel silma. Uudistasid seltsis vee all kumendavat lärelevat ilma. Ma usun, et tänapäeva lapsed on kuulnud, et Narva oli üks väga kaunis linn, kunagi. Peaaegu samasugused kui siin Tallinna vanalinnas, aga oli veel vanemaichiya ja siis seal oli palju kangialuseid ja, ja igavesel säravaid ja palju tuulelipp ja ka, mis siis veel kõige uhkema teed olid väga vanad kirikud kõrgete tornidega ja bulvarist oli ju, tuju, on siis kui see bulvar lõppes, hakkas lõppema, siis tuli väike pimeaed, kutsuti, ta ei olnud sugugi pime, seal oli valgust rohkemgi kui mujal Narvas ja väiksele pimeaiale järgnes suur pimeaed. Seal siis oli kõlakoda kõlakojas, esinesid kõiksugused, artistid ja solistid ja ja ei tea, mis need sead kõik veidi veel teha, teinekord alati. Meedia ei olnud lihtsalt aega sinnani ilusaid etendusi vaatama minna. Sest jõgi meelitas ära. Seal oli ka ühe parema kalapüügikohad ja paadid olid rivi silgusadama all 50 või 100 paati veel rohkem. Ja kui oli tuuline eelmisi, nende paatide ketis, kõlisesid kõik stiinia, kui olid paadikettide. Aga pühade ajal muidu. Jõulusaar ka siis kõik 13 kirikut, Sistilistasid paugutasid oma keldris, oli ka ilus kuulatum ja metsad olid lähedal. Kui sead suurest pimeaiast alla vaatasime. See oli hästi kõrgelt, sealt nägi üle laeva sadama all laeva sadamas üks reisilaev seisis ikka. Soojal ajal suvitama, aga kõrgelt paistsid isegi Venemaa metsad kätte, sest Venemaani oli siis 10 kilomeetrit ja ühe kordame isegi läksime seda Venemaad vaatama mööda raudtee ei tea, kes suurematest poistest võttis kaasa poisikest kari, läksime mööda raudteed, andis minna ka 10 kilomeetrit, siis läksime nii kaugele, nägime need võõrad mundrimehed ära, meile tundusid nad väga kentsakatena, sest ees oli seal üks tee peal ja sellel särgil lai rihm. Piiri peale vineerist ja seal olid siis nende juhtide ja ülemate suurte kõrgemate ülemate pildi joonistatud sina värava peal. Mis ettekujutus teil sellest veremast õli? Kus sõidetakse saaniga kolm hobust korraga ees, siis seal hundid uluvad ja joovad vaevu keelt viina, suurte klaasidega ja, ja kunstide pea peadoneerisel jämedaks läinud viina joomisest, valuuta teemsati, siis nad tarbivad hapukurgivett ju ostis. Ja seda te siis poistekarjaga läksite uurima, et kas see asi ikka. No ei ole raid ja, aga seal nad väga rahulikult seisid ja vaatasid, meil aga nisukest asja küll ei näinud, et oleks keegi nagu oodanud või igas, nii kaua, kui mina elasin Narva ja koolis käisin mitmes koolis siis mina punast lippu ei olnud sinnamaani veel näinud. Delfi mudil ilutulestiku, sealhulgas juba jaama juures peale läks rulli kesklinnaväljak Peetri platsile. Tulid paraatsi, sihukest asja teadagi, jooksime paraadi vaatama ja. Teil on üks raamat väga kummalise pealkirjaga kui kätte võtta, siis mõtled, et mis seal küll sees võiks olla, see sahh Ma tahan. Mulle tundub küll, et see on teie oma elus. Ja see sahh on muidugi välja mõeldud, aga nii-öelda nagu omaette kivi sõjakangelaste pealik, ma olin küll ja olid kujule nisukesed poist kambas või kuidas ma tegi, sest pealikus sahhi kohe natuke nagu tagamõte ka, laks olla kuninglik, rikkam see asi. Oma soovis, kuidas ta piilub ja siis ma sellele vaenlase laseb täpselt otsaette, järgmistel suur kisa ja ja kuidas siis tulevad oma ema ka ja näitavad seda katkist kohta ja täpselt otsa ees. Aga minu emaga ootuste vastaselt ei, ei hakkagi wind nüpeldama. Sarja ma vaid ütleb, ega teie omad ei ole paremad, need aknas näen, mis nad seal kõik teevad ja nii et vahel võib õigus kar saada kaklemise eest. Olukorras. Aga selles raamatus on üks peatükk sellest, kuidas selle raamatu peakangelane hakkab kirjanikuks. Kirjaniku mõte oli küll jah, aga seda ma ei tea, kuidas see tuli väga vala hulka. Pakkisin ta laua laekasse, vaatasin numbreid nii nagu praegu, et vaata, kui ilusti nad seisavad tänu Eesti raamatutele ja trükikodadele ei lähe kaduma metsa täpselt nii nagu üle 50 aasta tagasi. Siin on üks raamatu käsikiri, raamatuks on seda veel palju nimetada, mis on ilmas ilusat, on selle pealkiri ja vahvad pildid on valmis saanud, need illustratsioonid on teinud Andres Tali aga ühestki raamatupoest kahjuks luulekogu osta ei saa, sest aeg on selline, et lastele ilmub väga vähe uusi raamatuid. Aga täna me siit mõned luuletused teile, lapsed, Etelone. Telliskivid tellised telliskive Deani ammust tunnen kangru kasarmu-ist. Müüris kandsid punast vammust kõrgeks. Korstna eks laoti mõist. Nüüdki põletame neid, et torm ei leiaks pragu. Karmastani telliseid kuulustama omajagu. Kudu kivi. Poest oli minu kodumaja paekivine ka kõnnitee. Mõnusat marmorit ei vaja. Las võõraid randu ehib see. See on huvitav see, et me jälgime siin seda ülemnõukogu ja kooskäimised ei ole ma veel kuulnud ühtegi istungitega, ühtegi koosviibimist, kus oleks räägitud lastekirjandus ja võid selles, kas meie tüdruk, sihukestel väikestel poistel on midagi lugeda peale Tarzani. Filmid tulid siis, kui ma alles algklassides käisin ja indiaanlase Loodorsaalid vastavalt Uudele filmidele metsikus läänes neid indiaanlaste filme massiliselt. Aga nüüd nagu on teine aeg ja peaks olema natukene tänapäevasem ja Aelulisel. Euroopas on mitu-mitu väga kuulsad kirjanikud, kes kirjutavad laste lugusid läbi nende sündmuste. Inimesed elavad, kirjutavad lastele lugusid, aga ainult. Muidugi, eks ma siis nägin seal seda huumori Osablite inkvisitsiooni ja Hispaania valitsemisseal üle Madalmaades ja Ruudi Spiegelis. Aga ikka, mis inimese eluks ajaks jääb, see oli ikka väärtkirjandust. Ja väikeste küünlal son. Lugemine on ikka niisugune asi, mis elus väga palju aitab maailma asjadest aru saada ja hingede paremaks. Jah, kuidas kellele sa kaasa Eva fotolt ühes inimeses võib ühtmoodi elamusi tekil, teisi teisi. Kirjanduses saame sellest sotti, missid siin Euroopas on olnud. Tänapäeval kurdetakse, et lapsed loevad vähem kui aastaid tagasi. Küllap see on sellepärast, et televiisor võtab suure osa ajast ära ja elu on üldse läinud kuidagi tempokamaks. Ilmselt lapsedki ütlevad, et päev on nii lühike minagi oma lapsepõlvest mäletan, et päev oli ikka nii pikk, et sinna mahtus palju huvitavaid asju. Ja või päev oli pikk ja terve juba aeg volibi, kõige ilusam aeg, olgu siis kas kood on armsaks saanud või on ta tavaline kool. Ja õpilasel on ikka kergem igas koolis minaga aegu veel, mõtlen. Pea rohkem jagama, paremaid hindeid saama, siis kergem olnud koolis olla ka, aga mälestused keevis taha jäävad ikka armsad. Ikka tahad linna sinna pine aeda, kus me käisime saksa keelemutiga seal seitsmendas klassis. Kevadel läksime, istusime sinna puude alla pinkide peale, siis oli v tund. Kas teie kool oli väike või selline keskmine või suur? Kaks võõrkeelt juurde. Ühed kaunimad päevalt igal sügisel. No siis ma olin juba nii 15, vähemalt siis ma hakkasin kergejõustikuga tegelema Mullekse. Kergejõustik. Võistlused olid sügisel, siis oma koolirahvas karjus sulle Ta sind ja teised karjusid oma oma võistlejatele ja nii käis see kaks-kolm päeva järjest. Siis jagati kõik kohad ära. Pinginaabrid hoidsid ühte. Ükskord koolis südilt, sulemäng meil käis, sest ei mängus tüdi, poiss, kes särtsu täis. Mängisin ka mina, viimsed, suled maha tühjaks Janist pinal. Kustuks polnud rohepinginaaber heada ning siis halvast säästis oma sulepeaga hädast välja, päästis kuis ka ükskord ühte seltsi stuupisime. Kordamööda ühte sulge, pruukisime. Ma ei ole küsinud seda, et millal te siis ikka kindlalt otsustasite kirjutama hakata, kas siis, kui sinna sahtlisse juba kirjutasite ja 10 sendi eest neid suuri paberilehte ostsite või hoopis hiljem. Siliskolsama proovisin kirjustada, päris hindas kui saatsin ühe jutustuse loodusega kirjastusühisus loodusele ligemale 100 lehekülge. Ja ma sain päris kiitva kirja seaded hindamiseks. Siis võib-olla, kui see suus vars poleks võinud mõnessas ära keeranud, et maalin lõpupoiste klassis, aga mind pandi juba täiskasvanute meeskonda, 100 meetri ankrumehed sinna Virumaa meeskonda. Ja see oli midagi Tarvuteedis kivipuruga töödeldud. Väga ilus oli see staadion ja ja ega joosta oli ka seal kena. Narvas seevastu oli raske staadiuliga, seda peaaegu alguses peaaegu ei olnudki, seal valvas sõdur püssiga ukse peal, see oli sõjaväe kasutuses. Narva garnison käis seal oma jooksusid tegemas ja harjutavad aga liiganget poisid, et läksime linnapea juurde ja linnapea siis andis meile loa. Sealt välja ei tõrjunud, jah, ja aga muidu see linnapea, jah, luts oli sel ajal, kui mina alustasin sporti, ai, väga veider mees. Ta armastas uju ja siis soojuspumba juures säärikud jalas Obama jule sõid terava kivi Krees. Siis v linnapealse luts tabu paniga pähe ja teinekord unustas piibu suhu. Nii ta siis alla ujus, seal ilusates kohtades läbi, piip suus, kaabu peas ja säärikud jalas. Ja sel ajal kuidas ples kutsar ootas teda kalda peal Kalessiga kollast värvi sõiduk. Must hobune, ilus must hobune, eetseesis ootas. Võib-olla oleksite varem hakanud luuletama, kui oleks sporti teinud. Või ansile luuletamisega ja kirjutamisega üldse, nii et see tuleb siis, kui aeg on tulla. Ega vist vägisi ei saa? Ma ei tea, mina ei ole kunagi inspiratsiooni oodanud, aga ma tajun, et nüüd tuleb aga teinekord kas või nutta ei, ei saa hakkama, aga ma tajun seda soodsat momenti, see aeg võib-olla võib-olla nädala teine kodarbiike siis ei saa passida, siis tuleb kõik vormid mängu panna, kõik mõtted, mis on olnud ja kõik, mis siis hinge peal on, selle katsun välja tuua. Pärast olev sool lihvimine ja mõne aja möödudes siis näed ära, kus maha võtta, midagi juurde panna. Luuletuste pealkirjad ja juba nende luulekogude pealkirjad on niisugused lustakad, silm, sirkel, nina, vinkel patsi, Padžib väikesele jõmbale poiss, vallatud värsid. Ta sai aru kiita, et poliitikad ja kõik oli nii, nagu elu oli ja need olid omamoodi mul õnnestus, üks osa on isast, emast, heina, vanaemast ja vanaisast, kolmas on seal jõe või seal mängudest ja kõik nagu luuletused, jaanipäev. Ei Oledega aiago, tore, ei mingisugust ülistus, aga siis tuli see pikk paus kuni nüüd 80-l kolmandal ja alustasin, nii et jube seitse aastat kõvasti täis, kus ma olen kirjutanud kõige paremad. Aga see nüüd ei lähe nii nagu see kesine vahepeal, mida nimetati ka aastapäeva tähtpäevade luuleks. Sest toimetajad ootasid ikka seda otsa ära, ütlevad. Ja siis sellel vaesel hilja mehel oli teinekord ju sama suur rahapuudus neil seal toimetajate järgi ja siis nagu öeldakse, et ei, pühitsetud, vaid tehti suuri sõnu. Minul ei ole ühegi austri vastu kadedust, ma pole tundnud kadedust ainult Paul-Eerik Rummo suhtes kade olnud, et nii ilusaid asju näeb, aga välja ei tule ma mitu kord võtnud selle luule antoloogia kätte, lugeda neid kasvamleti laule või, või teisi luuletusi ja ütel näed, tee, mis sa tähe näitab, rel ilmadi. Tulevad omamoodi, mis oma elus on olnud ilusalt. Nii nagu selle luulekogu pealkiri on, mis on ilmas ilusat? Tean üht vaikset paika mereläve ees. Musti pesa, Tätte liivakalda sees. Laialt voogab jõgi raskelt Tuutsubioom. Poisi pruunil randmel ronib koorikloom, läheb kaldalt vesi järsku sügavaks. Vallatlevad väike kiskja, särjesaks, jaanviiruline puhas põhjapind. Kõrgel vete kohal lendab pääsulind, iga avar tunne, ununeda saa kõik, mis ühtekokku ongi koduma. Ma usun, et tuleb see päev, kui lapsed saavad ka seda raamatut lugeda. Ikka peame uskuma. Jõua ära rääkidagi. Juhtus sõja feike ja õhtuseks kord tehasesse läksin metallkäruga Vass juhtmetes, tööstusvool käis läbi. Kus surutakse hapnik pudelid, need neli pudelid kukkusid, meister tuli, sai näost valge, ütles, et Marena õnne, ma ei tea, mis ta rääkis särgist, millegist, muust tähe all või mitte. Ma eine elama, midagi on, et kui pole sulle loodud seda kõige hullemat, siis ei tule seda hullemad. Jah, ja lastele ka tuleb vist ainult soovida seda, et nad ikka usuksid, et ilmas on ilusad. Ja ja seda tuleb otsida. Tuleb valida. Ma tänan teid väga ja soovin ilusat sügist. Olge terved ja tehke sporti, siis jookseb vool ka läbi, ei ole häda midagi. Tuleks sügis, paned kaske kamaluga tuhmi vaske. Lisaks sügis rahutuna haavadele süte punakülmad, kuumad värvid segi. Ilus taevatina nägi. Ilusad on leebed kumad, Liisad, uhked meeletumad, Lauphialt, lained, sunnid, vormid, tumedad ja turris tornid.