Heliga. Tere kuulamas selle aasta esimest helikaart. Ajakavas, nagu märkad, on pisut muudatusi toimunud, otsustasime, et iga järgnev helikaar on siis eetris. Kui rääkida on jälle uutest ja huvitavatest plaatidest. Orienteeruvalt võiks olla siis iga kahe kuu tagant. Ja nüüd plaadist, mis kauplusesse jõudis esmakordselt. Herbert Korjus, kas see hääl tuli tuttav ette? Ainult mulle tundub, et ta nendest vanemast peast laulnud, ma usun küll, et see on siis sellest pääseda, kui ta kontsertreisidel käis. Aga kas te mäletate, millal ta päris elusalt tema häält viimati kuulsin? Oh elul on elus olnud palju, kuulnud elusalt, millal ma viimati kuulsin isegi Varulda laulisel varrodel ja noh, nähtamatute valutult ja siis oli niisugune huvitav asi on see, et kui teinekord tema harjutas siis onu oli nagu tema armastusega tema suur õpetaja. Seega põrutas peale ta need ära karju, laula, karju, laulab ja mina arvan selle tõttu Ki. Kui see tahtis Estoniasse tulla, siis jäi ase kati. Ja ma arvan, see on nagu ühendus, nagu selle Milvilaidiga leiti liiga nõrk käed. Siis Raymond kuld soovitas talle, et ärgu hakaku siin üldse jältsima, et nagu välismaale, ükski prohvet pole veel saanud kuulsaks oma maal. Kui ta marte purdi läks siis esimest korda, mis ma kuulsin, siis nii pani kinos tema häält, mis aastal see oli? Oi, see oli raske nüüd ütelda, tellivasse oli 34. või viiendal aastal, mitte ei mäleta täpselt. See oli Praha üliõpilane, oli Finn siin ja seal oli niiviisi, et see peaosatäitja selle peal häält temani mängis, aga see laulis ja vot see ongi see, tema kuulus laulseva ruum. Nuia läksise mõist tuligi, see esimene suur valts. Loomulikult seda sai käia vaatamas seal mitu korda, isegi kinos saadeti kohe priipiletid ja tulge vaatama ja kuulama ja selle 39. 39. oli see kolme Baboos, mäletan veel Viru tänaval, praeguse moeateljee on seal, oli kino. Aga siis mis jättis väga nii-ütelda veel mull kõva mulje, see oli siis, kui ta esimese kontserdi andis siin Estonia kontsertsaalis, oli soolokontsert oli, mis aastal see oli? Oi, ma ütlen teile kohe ja see võis olla 32. aastal. No ühesõnaga ütelda siis, kui see kontsert hakkas, siis ei saa ütelda, et rahvas ikka oli ka nii, et täitsa täis ei on ta ka neid kaunis kenasti oli ikka. Aga siis mis üks huvitav asi seal juhtus, oli see, et kui siis ta oli laulnud lilletoodidelt minu Jeesus istus haarder. Ja kuulsin, kui tema ütles oma abikaasale vene keeles midagi koliseb psühhot, poieni toimuv hoolas, nüüd ta koibi midagi seal sarnane. Et laulab, laulab hääl ikka, pole see. Ja, ja vot ja neid peale seda mul oli juhus aheteriga kuidagi kokku saada. Võitsime stega väikses napsu, nagu öeldakse. Küsisin, kuidas Butlejad, te mäletate veel seda esimest kontserti oomi ei mäleta, mäletan. Te ütlesite seal Jaanooniate kisse teade hakata siga, nii teid ja see on tihtipeale hakatakse, arvatakse teha, pole midagi ja pärast tuleb välja, et eksisid. Ma näen seal artikkel ja see on päevalehest päevalehest, aga see on katki läinud nii palju vastatutest ja nüüd nagu ja sealt läbi seal. Me lihtsalt korjus ühes Melizza kurjusega Sandes oma tütrega. Nädala mõttes on see, kelle varumisel käisime. Märtsi keskpaigas jõudis Ameerikasse Meritsa korjus, et sõitev Golden Mayeri uue tähena kuueks aastaks Hollywoodi. Kolmel esimesel aastal on ta kohustatud iga aasta kolm kuud laulma Berliini riigiooperis. Pildil miilitsakorjus ühes oma tütre Meritsaga teel Ameerikasse pilistatuna ookean, aurik Euroopa pardal. Mis aasta väljalõige nüüd tavaliselt minnakse ju? Vaadake, siin oli veel üks huvitav asi, oli see, et just see moment, kui tema oli pardal, vot siin siis tema isa suri. Ah niimoodi, nii et jussi, isa maeti see aeg, kui tema sõitis Ameerikasse. Ja siis oli ka veel üks liigutav moment, oli puu sealgi panemise juures oli see, et tema võõraspoeg pani grammofoniplaadi peale juba rumm. Ja väga tasamängima. Niisiis, 30.-te aastate heliplaadilt taastatud kujul on taas kuulani jõudnud Melizza korjuse hääl. Suure tänu võlgneme restauraator heitele, heina peru saarele ja Wilhard pilvistule. Plaat on koguni kaks suur ja väike, kuid erineva repertuaariga. Tänase iili kaare olema ka sellega lõpuni kuulanud. Kohtume eetris taas, kui põhjust on juttu teha uutest heliplaatidest heliga. Herbert Korjus, kas see hääl tuli tuttav ette, miks mitte ainult mulle tundub, et ta nendest vanemast peast laulnud. Ma usun küll, et see on siis sellest ajast, kui ta kontsertreisidel käis. Aga kas te mäletate, millal ta päris elusalt tema häält viimati kuulsite? Oh elul on elus olnud palju kuuld elusalt. Millal ma viimati kuulsin, kas isegi Varulda laulisel varudel ja noh, naljakamad, ütlevad Rudolf ja siis oli niisugune huvitav asi see, et kui teinekord tema harjutas siis onu, nii nagu tema armastas ikka tema suur õpetaja seega põrutas peale tarnet, ära karju, laula, karju laule ja mina arvan selle tõttu Ki. Kui see tahtis Estoniasse tulla, siis jäi kati. Ja ma arvan, see on nagu ühendus nagu selle Milvi laidiga leiti, liiga nõrk hääl. Ja siis Raimond Kull soovitas talle, et ärgu hakaku siin üldse tantsima ning välismaale, ükski prohvet pole veel saanud kuulsaks oma maal maisist, kui ta marte purki läks. No aga siis oli niisugune naisi, tema vend rääkis mulle kui tema Berliinis seal esimest Melitsam miilitsaonupoeg. Et siis oli niisugune asi, et esmalt poiss tegi talle ettepaneku plaatidesse laulda, sest nad ei uskunud, et see plaat niivõrd laia turgu leiab. Vend rääkis, et Allegri tasinasega terve tänava maja teravast. No ja siis loomulik see ameeriklane, kui teda avastas seal mas, ta läks Ameerikasse, seal ta siis oli siis esimest korda, mis ma kuulsin siis nii juba nii kinos tema häält. Mis aastal see oli? Oi, see oli raske nüüd ütelda, tellivasse oli 34. või viiendal aastal, mitte ei mäleta täpselt, see oli Praha üliõpilane, oli Finn siin ja seal oli niiviisi, et see peaosatäitja selle peale häält temani mängis see laulist, ja vot see ongi see, tema kuulus laul, süvaruumi. Nuia läksise mõist tuligi see esimene suur valts. Loomulikult edasi käia, samas seal mitu korda isegi kinost saadeti kohe priipiletid ja tulge vaatama ja kuulama selle 39. 39. oli see kolmiknööbi Baboos, mäletan veel Viru tänaval, praeguse moeateljee on seal oli kino. Aga esimest korda, mis ma elustada nägin, see oli siis 27. aastal suvel kui ta Venemaalt tuli siia. No ta oli siis juba suur tüdruk ja ta oli seitsmeteistkümne aastane. Ja siis esimene mulje jäi väga huvitav maius, tema isaga tulime jahutates ja järsku tuleb tütarlaps joostes kohe onu kaelal Keenia nina, vaatame mis nüüd lahti. Ja ma ei teadnudki, et oli tund. Aga ta oli alles tunni tunud olnud mul veel rääkinud. Või tahtsid mulle üllatus teha, siis järsku onu kiidab nagu seda poisiga tumeda? Noh, mis ma tol ajal olid ka juba juba nii, käisin tööl juba ikka nurmes. Ja tema, vaata munad, Herbert Herbert ja tere pere, nii oligi megi tutvuse esimene temaga siis loomulik oli, nii et sain. Ma käisin väga tihti seal onu juures olime kaunis tihti seal, nii temaga ikka seal kontaktis. Väga võimalik, et mõne laulukesi laulis, ei sattunud peale, nakatus, esines raadios. Ega ma keik saateid ei kuulnud, aga siis mis jättis väga nii-ütelda veel mull kõva mulje, see oli siis kui ta esimese kontserti andis Estonia kontsertsaalis, oli soolokontsert, oli, mis aastal see oli? Oitel teile kohese võis olla 32. aastal, no vot siis oli niisugune asi etno, tema isa, minu onu tuli minu juurde. Kuule poisse, aita ka, nüüd peame propagandat tegema. Noosis tõin pildid ja asjad ja mina tol ajal jus Karja tänavalt äris, ametile, geenbaltist, et kuule, küsi, kas nad lubavad akende peale ta pildid panna. Noh siis loomulikult rektorid olid nõus. No ja siis loomulik piletit hakkasime peletisi müüma seal. No ühesõnaga ütelda siis kui see kontsert hakkas, siis ei saa ütelda, et rahvas ikka oli ka nii, et täitsa täis ei olda ka neid kaunis kenasti oli ikka. Aga siis, mis üks huvitav asi seal juhtus, oli see, et või siis ta oli laulnud lilletoodidelt minu ees just istus haarder. Ja kuulsin, kui tema ütles oma abikaasale vene keeles midagi koliseb psühhot, poieni toimuv, soolast koibi, midagi sellesarnast, laulab, laulab, hääliga pole see. Ja, ja vot ja neid peale seda mul oli juhus aheberiga kuidagi kokku saada. Võltsimist aga väikses napsu, nagu öeldakse. Küsisin ta käest, et seltskonna saartele, kas te mäletate veel seda esimest kontserdit? Oomi ma ei mäleta, mäletan. Te ütlesite seal Jaanooniate kisse teade, hakatus ikka nii ja teid ja see on tihtipeale hakatakse, arvatakse, et ega pole midagi ja pärast tuleb välja, et eksisid. Aha vot see on tema vanaisa, muuseas see ongi see kõrtsmik disostis omale naise välja. Ja siin on tema isa minu isa, noorest peast muuseas veel üks huvitav asi, minu isand Dickeni ja tema on see mees disi, Eduard Vilde visati välja sealt kreiskoolist ja ema õhudes, lähme Ameerikasse, näeme tema läksade vildi eha ja pärast tuli ta kaugesõidu, kapten. Mõnedel on üks ajaleheartikkel ja see on päevalehest päevalehest, aga see on ju katki läinud. Nii palju vastatutestiad. Nüüd Meritsa korjus ühes Melizzaboriusega saatis oma tütrega sõnaga otsanzerkid, kelle varumise käsi See keskpaigas jõudis Ameerikasse Meritsa korjus, et sõita metal golfil Mayeri uue tähena kuueks aastaks Hollywoodi. Kolmel esimesel aastal on ta kohustatud iga aasta kolm kuud laulma Berliini riigiooperis. Pildil Melizza korjus ühes oma tütre menitsaga teel Ameerikasse pilistatuna ookeaniaurik Euroopa pardal. Mis aasta väljalõige. Ju 36. aastal, vaadake, siin oli veel üks huvitav asi, oli see, et just see moment, kui tema oli pardal, vot siin siis tema isa suri. Ah niimoodi need jussi, isa maeti see aeg, kui tema sõitis Ameerikasse. Ja siis oli ka veel üks liigutav moment oli puu sealgi panemise juures oli see, et tema võõraspoeg pani grammofoniplaadi peale juba ruumi. Lauad ja nüüd siis üks huvitav moment oli veel, võib-olla mis tasuks rääkida? See miilitsa oli väga huvitav inimene omas kohast, ma mäletan veel see, et kui tema siia tuli alles ei lossist oli juba abielus küll ja kui nad tulid meil veel ükskord seda lapsevankrit, kas te mõtlete, tuli siia sellesse majast majja ja siia majja tuli siia oma. Meil poiss kasvas nii suveks võttis sellelt lapsevankris viisele tuli jutuks ja siis ma küsisin, ta, keda kuulemilad maa nimetame, nimetas oma vaheldjalamiila. Lühendab ma pole meil, aga kui sa ükskord rikkaks peaks saama, missa teeks, Adriano, naera piir, Mia alakeid vaestele. Temalaski vaestele. No vot, aga neid tuli välja niiviisi, et tema õde ja neela ükskord, kui ta juba oli rikas, eks ole, vahest oli vaja natuke laenu, Wiley ei saanud igatsetud juttugi rääkida vaid isegi laervisad veanõuet ja siis oli veel üks asi see, et kui tema, siis seda mahtu purgi sõitis. Kuulda Asso, tema oli niigat, tema mees järsku hakkab, tähendab oma pattu tunnistama, et temal on siin mahtubki laps. Ja no ja meela ütleks selle peale ja ma tean pahast otse viiendale kinkisi asju vihjata, teadis aga oma mehele tekkinud, eks ole, ei teinud väljagi ja nii et ja tema ei teinud sellest mingisugust ütelda draamadega mitte midagi ja nii et selles suhtes muidu naised on ju kohesof karjuma, kisendama, eks ole, temal sest on ja, ja üldse tema oma olemisest oli selle suhteliselt väga huvitavat nii vegani asjalik kuidagimoodi ja ei olnud temani, ütleme nii. Nii, kuidas ütelda, nagu harilikud inimesed on, võib-olla ta niukses suurtel folgil nihukene asi peavad ikka ise poodi olema. Ega tema vist kõrgemat muusikalist haridust ei saanud ja ta siin konservatooriumis käis ja seega on sootu ja see, mis oli katla mao juures õppisid. Kas need olid Kassari konservatooriumi konservatooriumi tasayliste eratundjad või kuidas seda? Vot seda nüüd motestid ja täpselt ütelda Seal asuva sisu ja ma võin nendel veel lihtsalt, et seal see aadress on, testri, seda ma kohtusin tihtipeale onu juures. See saatis siis seda onu, kui riiulit mängis Saaveebees. Teda klaveril saatis. Vot seda ma ei mäleta nüüd, kas ta siis ma arvan, et või oli see klass kisse neist oli kis vaest saatis seal milimiile miilitsat seal klaveri peal. Aluse ka teate, nii ammu tagasi, et et ei ole näited, kui praeguse ars tuleb mul vastu maa Vistada ei tunne äragi. Ja ometi, kui jälle võtta selle Haavessoni voolu, see oli mul hea sõber, see oli selle, selle, selle, selle Kreeta säiliku vend. Ja helikaare ülejäänud minutid veedame seda lauljat meenutades. Eelmises helikaares andis meile põhjust Melizza korjusest rääkida kaks plaani millega kuuleme tema häält restaureeritud 30.-te aastate heliplaatidelt. Nädal tagasi jõudis kauplusesse heli veel üks suur korjuse plaat. Sellelt leiame peamiselt ooperiaariaid. Eelmise seni karesmi otsime seda suurt lauljat koos tema onupoja Herbert korjusega jätkamiseks tänasega vestlust. Aga siis esimene muusikat. Ütle temale siis tema enda Isarist nuia, no vot, siin oligi see asi, et siin jah, temal, tema ütles alati niiviisi, et minu ainuõpetaja oli ka minu isa. Tema isa oli väga musikaalne, väga musikaalne, oli tema mängis viiulit, klaverit, eks ole, isegi kontserti seal riiuli peal siin. Ja siis ta tegi siukse tembu, kui siis miile hakkas alles laulma, siis ta võttis viiuli ja võttis keige kõrgema hääle ja ütles. Laula järgilit sedasama riiuli järgi siis viiulikeele pealt võttis seal neid ja tema pidi ja heliredelid ja värgid siis selle viiuli ka minema ühte. Vot võib-olla eks e siis nii teatud mõttes mõjusele, Kalaratuuri peale või. Aga seda ta tegi väga palju, väga tihti. Tihti ei saa sellest aru, ta abielus nii-ütelda huvitavalt, oma vennaga, kuidas, kui aha, vot siin ongi asi lõbu oli niisugune, et onu, kui tuli Venemaalt siia, eks ole ja nüüd siis tema abiellusin nõuat, nüüd oli nii nagu maid. Talul oli kuus last ja selle madam seltsil oli ka niipalju kui kolm poega ja üks tütar. Nüüd siis olid minu lapsed sinu lapsed, eks ole. No vot, ja kui nüüd siis temal, esimene mees, Kuuno, see oli mahte poisiõppejõud. No ja tema vahetevahel loomulik tuli siia oma ema vaatama, eks ole. No ja Melissa oli tol ajal oli seal 19 aastat vana või niiviisi tuli see mägi siin helisad, noh, ja loomulik, armus temasse ja. No ühesõnaga oleks nüüd olnud vana tsaariaeg, siis nad poleks saanud abielluda. Sest neid oleks loetud nagu vend ja õde ikkagi sugulast kohal. Aga noh, loomulik, et juba teisel ajaloo ei sea enam, ei lugeda puhta nõeladel omavahel, eks ole. Nüüd, mis puutub sele rahvusesse, teate siis siin on üks huvitav asi, väga, paljud on minu käest küsinud, temal pelgab seal eestlust midagi nihukest sarnast. Vaat siin on hoopis iseasi tema isa poolt. Nii et minu vanaisa oli olnud rootslane ja vanaema, meie mõlemi vanaema, see oli päris eestlane isegi mõisaori. Ja mul vanaisa oli kõrtsmik sil Tallinnas vot just selle Viru hotelli vastas, kus bensiinijaam oli seal korjuse kõrts. Ah jaa, loomad ja tema ostis mõisniku käes, siis nii-ütelda minu vanaema vabaks ja siis nad abiellusid, nii et nad olid vanaisa oli veel hooti koguduses, aga siis nad läksid üle Jaani kogudus ja seal neid laulab. No vot, ja nüüd tuli välja siis nii, et isa poolest on Temasid nii-ütelda rootsi ja eesti eks ole. Ja ema poolt jälle oli ta venelane ja poolakas, niiet olge lahked, viimaselt mitu rahvust. Ja nüüd kui veel edasi võtta tema tütar, kelle nimi on Cami litsakad, kelle varvul seal kõik see on siis nüüd juba saksa kahju, ta läks printsile mehele. Nii et siin on nüüd arusaadav ja kui ta siia tuli, loomulikult ta ühtegi sõna eesti keelt ei oskanud. Aga lõpuks ta õppis eesti keele ikkagi ära, laulis vist ka eesti keeles. Siis nad poleks saanud abielluda, sest neid oleks loetud nagu vend ja õde ikkagi sugulast kohal. Aga noh, loomulik, et juba teisel ajaloo ei sea enam lugeda ei puhta nõeladel omavahel, eks ole. Aga nüüd, mis puutub selle rahvusesse, teate siis siin on üks huvitav asi, väga, paljud on minu käest küsinud, tema nimi pelgab seal eestlust, midagi nihukest sarnast. Vaat siin on hoopis iseasi. Tema isa poolt. Nii et minu vanaisa oli olnud rootslane ja vanaema, meie mõlemi vanaema, see oli päris eestlane, isegi mõis ori. Ja mul vanaisa oli kõrtsmik sil Tallinnas, vot just selle Viru hotelli vastas, kus bensiinijaam oli seal korjuse kõrts. Ah jaa, loomad ja tema ostis mõisniku käes siis nii-ütelda minu vanaema vabaks ja siis nad abiellusid, niiet Nad olid vanaisa oli veel hooti koguduses, aga siis nad läksid üle Jaani kogudus ja seal neid laulatati. No vot, ja nüüd tuli välja siis nii, et isa poolest on Temasid nii-ütelda rootsi ja eesti eks ole. Ja ema poolt jälle oli ta venelane ja poolakas, niiet olge lahked, sünnitu rahvust. Ja nüüd, kui veel edasi võtta tema tütar, kelle nimi Ogaami litsakad, kelle varvul seal kõik, see on nüüd juba saksa kahju, ta läks printsile mehele, siis võid sattuda nii et siin tuleb aru saada, kui ta siia tuli. Loomulikult ta ühtegi sõna eesti keelt ei oskanud. Aga lõpuks ta õppis eesti keele ikkagi ära, laulis neist kõvasti keeles. Ei, mina ei mäleta, et oleks eesti keeles laulnud.