Ja laulu laulavad tehased ja. Ei laula. Muuseas, Chill kirjutas Berliini vangimäel minia utsi, Julakišnjasid, jubiid, pidustritsejaid, Vuzzil, apelsinimajja pees nii seisma ja Esmeetousnas võtsite, see on nii õieti nii hästi pandud kirja. Maika, kordan seda. See on eestikeelses tõlkes umbes, et on laul mind õpetanud elama, armastama, näguripäevi kandma. Mu elu on kõlanud lauluna. Ja ta kõlagu mul surmaski. Vot see on üks, üks üks häbematu ja ütlemine ja see on tõesti õigused. Ei ole miski elus nii aidanud. Mind kui laul. Ja laul on mind ka väga palju vaeva. Sellega seoses on üks lugu iial taamast. See oli 18 aastal okupatsiooniaastail, kui õpetaja peet oskas ka okupatsiooni sügisel ikkagi panna käima õhtukooli sülli Lai tänaval 25. Vaat selles õhtukoolis käisin mina ja seal käis kaevalda. Nii, vald tahab, oli väga silmapaistva välimusega. Tüdrukud olid tal alati ümber ja ta oli ka väga niisugune. Mitte uhke vaimuga paid. Igatepidi niisugune ma ütleks, semu, poiss, mina muidugi selle kitsasse tema ringi ei kuulunud. Aga ma olin ka ikkagi aktivisti Tulkas ja mul on meelde jäänud, et niisugune lõik. Me õpime kanti Roynilla talus, see algab ju nii, et tüdruk kiigub ja poiss teda kiigutab ning laulab seal laul lõpeb sõnadega. Bimbomm. Üks kord kajavad Sult külmalt kellad tornist, hüüavad. Bimbo lahkub hingeki ja ihu kantaks musta mullasse. Eevald tahab kiigutas. Hästi linna valgete juustega pikad patsid olid ja ise oli, Ta on nagu osi läbipaistev ja kuidagi otsekui vahast oleks ta olnud. Aga kui ta suu lahti tegi ja yldse rääkis ja laulis, ja siis see kõik muutus, siis ta oli elu täis ja väga rõõmus. Ja väga tore tüdruk. Eevaldav sõbrutses temaga väga, kui pois laulu lõpetab, hüppab tüdruk Kiigelt maha. Ja mul jäi meelde selle tüdruku rõõmus olemine, mis väga ei passinud selle poisi kurva olemisega. Ka vist isikuses meta äkki meile ootamatult äkki suri ja me saime kokku üks isegi ütlemiselt lähme kindlasti matusele, meil olid kõigile kahjuse tüdruk, meeldis meile väga kõigile ja sealt jäi mul meeldejäävalt, tahab selt matuselt, mul tuli meelise laul, bimbum ja Evald Aava kuju jäi mul väga meelde. Ta nagu ei olnudki enam elus, ta oli nagu kinni kasvanud maa külge, pihku oli maas ja ise oli täitsa vait. Need, kes teda rohkem tundsid ja seda aasad, ütlesid, et nad pidid abielluma. Ja see oli nii kurb matus. Ma olin vangis, kui Vigelased lavale toodi ja siis tuli mul see kõik meelde. Ma olen nüüd Vikerlase mitu ja mitu kvalt näinud, iga kord ma lähen vaatama, kui ta lavale. Ja ma pean ütlema, et eemaldava lõi selle selle aasale. Seal on igal pool see õng, see tüdruk. Ja tal on üks koorilaul, sa läksid öösse. Vaat seda ma ei ole kuulnud, sellest on mul väga kahju, see on kahtlemata väga sellele asjale ja ma mõtlen, et ma ei oleks tahtnud seda teadmist ja vaatamist ja tundmist omaga kaasa viia, kui minule ükskord need külmad kellad tornis, tüüa, flot, mäletan seda, et seal, kus neid müüakse, neid lennukipiletist, vaat seal oli kohvik, selles saalis oli meie lõbu, seal oli niisugune U kujuga lauata andnud ja me õppisime ära selle laulu ja ihvaldava juhtimisel. Me teretame kõiki nii lahkesti neid ja siis läksid meie teed lahku, sest mina läksin hoopis teise pool ja ma ei näinudki, et need on, ma mäletan selle 10 või 12 või nii, noored käisime ka paar kord Veskimetsas, me laulsime kõik hästi ja mängisime hästi ja nii edasi. Olime niisugust lõbus rahvas seal koolis. See oli 1913 aastal, ma olin üheteistaastane. Karl leenus organiseeris valves lastekoori, nii kui ma sellest kuulda sain, siis ma läksin kohe laulma ja me laulsime seal väikeste vaheaegadega. Seitsmeteistaastane leenus õpetas nii laulu tundma, laulu kõla tunnetama ja õpetas ka niisuguseid laule, mis mõtlema sondist. Ma mäletan väga hästi laulu lipla, pleht, pekske kärmist, leht ja see lõppeb sõnadega, et kulda ei sa seep ega pehmeks keeta, nälja sureb mees kullasalve sees. Vaadake, see oli esimene kord, kus mina oma lapse meelega tundsin, et kuld pole midagi väärt. Näete, kulla, siis võib nälga surra ja digiümberringi kõik igatsesid kulda. Esimest korda mul niisugune mõte tuli, et vaata, kui tore, kuld ei maksa midagi. Ja Leenu seal oli väga palju niisukesi ja mõttega laule. Kui ma üle hulga hulga aja jälle Tallinnasse tulin, siis hakkasime ette valmistama juba üks aasta Tillu Klementi 50 viiendat sünnipäeva. Ta juba jahu juhatas meil laulukoori ja vangis olime, laulsime ja olime laulu pärast kartsas. See on koht, kus ma kõige rohkem laulu pärast karistada sai, siis me tulime kokku üks kaheksa inimest, kes me olime endiselt valve lauljad. Ja siis läksin mina Leenu siia, ütlesin kuna te meid noorest peast olete õpetanud ehke, tulete nyyd ja aitate meile nii natukene meelde tuletada neid vanu laule ja vaatate, kas me üldse veel kõlbame, kas me üldse veel oskame midagi ja nii edasi ja ta tuli. Ta tulijad oli mitu aastat selle vanade ansambli juures väga hästi juhtis seda ja väga heale tasemele tõstis selle ansambli mina sain temast ise väga vähe osa võtta, sest mul tulid teised asjad kõik peal. Täna lugesin Sovetski Estoniast niisugust asja, et kolmekümneaastase Jugoslaavia vabastamiseks fašismi ikkest. Laagri pis oli revolutsiooniliste laulude festival. See festival oli nüüd esimene, aga edaspidi tehakse need festivalid traditsioonidest. Ei kujuta mina üldse, et niisugust sisemist suurt tõusu ja aktiivsust ja ilma lauluta see ei ole võimalik üldse. Inimene ei saa minna üle nii mehaanikal, et need trummid põruvad ja need makid ja igasugust muud asjad. Inimesele on antud hääl, viiuli paremad laulud kui internatsionaal on ju ka teised revolutsioonilist laulduna ja tagainternatsionaal on ikka? Ei, mitte ilmaasjata ei olnud ju, ütleme kui 24. aastal oli 149 protsess ja seal lauldi internatsionaal ja pärast seda oli need, kes pealt kuule sest kaasa laulsid, nad võeti kinni ja süüdistati milles, et seal laulus nad laulsid, et kõik ahned koerad laiali ja mõtlesid sel ajal kohut ja kõiksuguseid süüdistusi, võeti need sõnad seal ja bändi süüdistusakti ja mõisteti inimesed kinni kaheks ja kolmeks kuuks kohtu avamise eest. Siis käivad silme eest mööda kõik niisugused inimesed nagu Arnold Soomerling Osfalt piirvennad. Tohutu hulk inimesi, kõik, kes olid ja kes käisid tankimas läbi, enne kui nad surma läksid. Iga kaotus õpetab, kuidas paremini jälle võit ja lehed ilmusid. Neis oli ikka luuletused ja laulud. Ja me ise ikka jälle ikka ikka revolutsioonipühadel laulsime. Ja see on täitsa võimata ette kujutada ühte elu või revolutsioonilist sündmust, kus inimesed võitlevad oma iseseisvuse ja vabaduse eest ja et nad ei laula kindlasti. Revolutsioon ja laul kuulub ühte, ta peab ühte kuuluma. Kui sõrmus tuli Tallinnasse, siis ütles minule jaan krõhuks. Et vaat sõrmus tuleb Tallinnasse ja võib-olla, et tal on seal miski vaja. Voltal on, saad Paria vaja või? Klaas vett või midagi lava all on kaks tuba on ühes toas, sina mine oli seal teises toas, aga ütle talle viisakalt, et seltsimehed saatsid, et kui tal midagi vaja on, siis ta võib julgelt sinu poolde pöörduda. Ma olin imestunud ja ütlesin, oi, lakkkingadega ei ole, pistsin valve, keegi lavale läinud. Tema ütles mulle, et kui minul oleks, siis mina paneks omale kolikingad jalga, kui mina lähen töölistele esinema mäkke, nii kenasti, nii toredasti, ise sidus neid paelu ja vaatas risu poole. Me olime mõlemad väga õnnelikud, et me olime kokku sattunud just niisuguse koha peal, et me mõlemad olime selle poolt, et töölistele peab kõige ilusamini ja kõige paremini esinema. Ja siis oli tema ka see esimene, kui ma kuulasin, kes ära seletas. Et vaatan nüüd üks paigake siin ilmas on. Seal tulebki niisugune koht ja seal on niiviisi kohin ja õpetas, mida muusika väljendab. Küll mina olin imestanud magult, seda polnud, isegi leidus rääkin, leenus rääkis sõna siia viisi ja sõnad muidugi väljatasid, aga muusika, aga viiul. Et vaat niisugune heli annab seda ja seda edasi. Ja seda seletas sõrmus õhinaga. Me kuulasime kätelda, kandsid meheta saalist välja ja see oli suur suur pidu. Järgmine päev oli draama, tead. Me läksime kõik draamateatri esimesed read olid tühjad, sest see maksis. Me panime hea hinnasena, pealdasimaksid kallist ja esimest, viis rida tühjad ning keegi just me ise olime kõik rõdul, kui tuli sõrmus välja seal selle kuuendas reas istus igasugust niisugust väga piiratud mõistusega noored hakkasid mädamune loopima, siis tulime kolinal kõik sealt ülevalt alla ja siis tädis kähmlus oli, aga sõrmus ei läinud ära, mängis anko, kui asi läks natukene juba liiale, siis lõpetasime selle asjaga. Ta hea meelega tuli, kuidas töölised ta suure vaimustusega vastu võtsid, ükskõik kus ta oli, ta võitles igal pool ja ta võitles nii et ta paniga muusika võitlema. Ta seletas ära ennem, kui ta mängis nendele inimestele, kes ei ole muusikalist haridust saanud, kes ei suutnud sellest aru saada, kes ei oskanud mõista. Ta seletas ennem ära. Ja kuidas siis mängis, siis mängis ta nii sisendavalt, et sulle enam mitte midagi võõraks jäänud. Ja veonomiti, kes suur suur anne ja seda tegeldama Tallinna töölistele. Minule meeldib kõik, mis on ilus, jäi ära ükskõik mis vallast, kui ma ei saa millegist aru, siis ma küsin, ma sain tuttavaks meie kunstiteadlase raamiga, see oli nisus kenas kohas, kus oli lae ja juttu ajada ja tema küsis, et aga kas te olete käinud Tretjakovi galeriis ja mis teil seal meeles? Näitlesin. Mul on meeles see hierarhiline prak, ebavõrdne abielu. Aga mis just nimelt, ma ütlen, see imeline valge tähtkleit, see oli nii imeline, et see on siiamaani meeles. Ja pidas mulle loengu sellest, kuidas Yodaal jäi vaeseks, kuidas kauples, kasvas peale, kuidas kaupmees sai rikkaks ja hakkas seda rikkust nüüd igal pool ette suruma. Ja see kleit on see ebavõrdse abielu tagajärjed. Kaupes ostis vaesele mõisnikud trele toreda kleidi niiviisi õpetaja sära väga-väga palju tööd tegi minu selle lünga likvideerimiseks, õpetas mind tundma ja vaatama pilti. Vaadake kõik, mis ilus ja, ja kõik on väga ja kõik toob kasu ja kõiki peab armastama. Ainult see on see on kurb, et meie kass oli niisugune oludes, et meil ei olnud võimalik õppida. Aga inimene õpib nii kaua, kui ta elab ja tagantjärgi võib ka õppida. Kõige rohkem mulle muidugi meeldib, meeldib meie, mees, ma ei ole midagi nii head näinud ega kuulnud, kui on meeskoor. See ei ole kool, see on orel. Ja, ja Lenin ütles, et tulevikus orel asendab inimestele usu Patki. Kui mina kuulan meeskoori, siis minema. Neid minule on juba asendanud, ammugi ei ole usku vaja. Ma 50. aastal ma kuulasin esimest korda, ma mäletan siis ka, et sealt laulupeolt 50-l aastal summ noori saatsime Ernesaksa koju muidugi sky ei mingisugusel moel nii ei olnud, võtavad aga, aga lihtsalt laulupeolt tulime suure summaga ja tema tuli ikka ees ja meie tulime ikka järel, kõikesele avaldasime tal tänu selle säde ilusa orelimängu eest, ükski koor, meil ei ole niisugune orelil nagu Ernesaksa meeskonnas. Ma olen laulnud ja oskan paarisaja laulu ümber, kõik need vanad laulud ja kõik need vanad, meie heliloojad, need on kõik mulle hingelähedane süda lähedal ja neid kõiki ma armastan ja neid kõiki, ma laulan üksipäini vahe, kui mitte midagi ei aita, siis laulik aitab.