Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kunagi väga ammu rohkem kui 10000 aastat tagasi otsis inimene toitu lisaks taimedele kütitavate loomade näol suure looma küttimisele ja sellest toiduks kõlbava osa. Kättesaamisele kulus palju energiat ja aega võrreldes kulutatud energiaga pidi siis saak ära tasuma. Tõsi, lihatoiteväärtus on kõrge ja seedimise käigus toitainete omastamine ette võrreldes näiteks toore taimse materjaliga. Taimed ei jookse aga eest ära ega hammusta, kuid ka need kaitsevad end mitmesuguste inimesele mürgiste ainetega lisaks suhteliselt ühekülgsele toitainete sisaldusele. Sestap oli elus jäämiseks oluline toituda võimalikult mitmekülgselt. Siitsis põhjus, miks küttimine välja ei surnud sest kasutegur oli just ja just piiri peal millele viitab suhteliselt piiratud püsinud inimeste arvukus. Aga umbes 10000 aastat tagasi õpiti toiduks sobivaid loomi, kodust oma küttimise vaeva ning kulusain narre pidamisest välja võtta. Kõiki loomi siiski ei õnnestunud kodustada. Kodustatud sobis söömiseks veelgi vähem, sest kasse, koeri, kanaarilinde ja kulka lakesi eelistati söömise asemel pidada Seltsilistena söögilooma. Kodustamiseks sobivuse tingimuseks olite suur leplikkust toidu suhtes suhteliselt kiire areng täiskasvanud loomaks, kes on rahumeelne, valmis kodustamise vangistuses paljunema ega satu ehmatusest paanika. Kas need siis metsa põgeneda ning lõpuks jälgib karja hierarhiat, ehk aksepteerib inimest juhina. Loomapidamise ja põllunduse tulemusel hakkas kogukond kasvama, sündisid linnad ja riigid ning tänaseks oleme jõudnud olukorda, milles karjaloomade lindude söögiks pidamine hakkab muutuma pudelikaelaks. Looma- ja linnukasvatus nõuab suurt pinda suures koguses sööta, palju vett ning aega. Ja kõik see kajastub hinnas millest vaid üks osa lüüakse läbi kassa. Kuni arvepidamises teatakse välja keskkonnale tekitatud kahjude kulu. Näiteks toodab loomakasvatus ju rohkem kasvuhoonegaase, kui tekitab planeedil kogu transpordisektor. Koos lihatoodangu kõrvalproduktidega sünnib loomakasvatusest kogunipul kogu maailmas inimese elutegevuse tulemusel vabanevast kasvuhoonegaasidest. Kilogrammi lihatootmise tõhusus on samal ajal üllatavalt madal. Kaasates arvutustesse, kui palju pind sööta läheb vaja näiteks grammi toidu valgutegemiseks on kõige ebaefektiivsem veisekasvatus, milles muudab toiduvalguks kolm protsenti söödast järgnevat seakasvatus umbes 10 protsendiga linnukasvatus 20-ga ning siis tulevad umbes 40 protsendi tiga piimavalgu tootmine ning munade kaudu toodetud toiduvalk. Samal ajal kasutatakse 75 protsenti põllumaast ja koduplaneedilt kogutud energiast kolmandik ning pool kõikidest. Katest loomasöödaks. Majanduslikus mõttes on ju see äärmiselt ebatõhus. Kuigi. Praktikas tehtav, aga kas samamoodi suudetakse jätkata? Oleme tõenäoliselt astumas uut epohhi kujundavat sammu, milles hülgame viimase 10000 aasta. Ta suurte söögiloomadega tegelemise ja keskendume mikroskoopilise karja kultiveerimisele. Aeg on asuda Harjumaa mikroorganismidest toiduga. Suur osa toidulisanditest ja enamus vitamiinidest toodetaksegi juba organismide fermentatsiooni abil. Maailma umbes 660 miljardi dollari suurune õlletööstus viitab samuti olemasolevale. Kus teabele ja tootmismahule fermentatsiooni teel mikroorganismidest toidu valgu tootmise tõhusus võrreldes karja pidamisega vajaks 100 korda vähem. Pindala toimuks paarkümmend korda kiiremini, vajaks 10 korda vähem vett põhjustaks suurusjärgu võrra vähem jäätmeid ja toodaks toitu valku. Umbes 10 kuni 25 korda. Tõhusamalt ainukeseks küsimuseks on jäänud hind. Kuue sajandi alguses oli teatud kindlustust. Turiga valgu kilogrammi, tootmise hind umbes miljon dollarit. Seda kasutati peamiselt ravimite sektoris. Tänaseks on hind langenud umbes 100 dollari peale ja 10 aastaga ennustatakse languse jätkumist, ühe kilogrammi valgu hinnaksis 10 USA dollarit ning valgu tootlikkuse tõhususega. Puhub 80-le protsendile söödast. See tähendab, et järgnevate aastatega langeb toiduks sobiva valgu tootmine. Mikroorganismide kasutamise teel kulutõhusamaks piimatootmisest tasahilju kulgev protsess ohustab seega loomakasvatust ja piimatööstust koos umbes pooli tootjaid tabava pankrotilainega. Samas avaneb ausa tõhusam võimalus muuta fermentatsiooni kasvatatud valk isuäratavaks. Kuula varasemaid portaale R2 L2.