Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Oletame, et inimkond avastab uut elukorraldust, käivitavad tegevusvaldkonna. Seda on varem juhtunud. Tagasivaates võib näha teadmatuses rassivad inimkonda, kuni näiteks avastatakse, kuidas kontrollida aurujõudu. Järgmiseks valmivad esimesed masinad, mis pannakse inimeste eest tööd tegema ja lisavad neile elujõudu, suurendavad võimekust raudtee ja omal jõul liikuvate tööriistade näol. Lisaks üldisele arenguhüppele teenivad masinatelt loojad head raha ja see meelitab valdkonda palju tegijaid kuni jõutakse arengu platooni. Ettevõtete sissetulekud enam ei tõuse, sest valdkonnas on liiga palju konkurente. Järgmine teadmatuses rassimise epu kuni keegi avastab, kuidas näiteks elekter tööle panna. Edule järgneva seiskumise ja uue avastamise perioodide näidetega võib ajas tagasi ja edasi minna. Järeldusena paistab, et iga edu stimuleerib kasvu, jõuab stagnatsiooni, mille järel vajatakse järgmist revolutsiooni. Teiseks tähelepanekuks on puuduv teadmine. Tagasivaates on inimkonna edasiliikumist pidurdanud olulise teadmise puudumine mistõttu on kohane küsida, mis on see, mille mitte teadmine meid tänapäeval kinni hoiab. Võiks ka küsida, mis teeb meid rumalaks? Võib-olla on selleks teatud karjakäitumine? Vihje leiab USA Indiana ülikooli uuringust, mille kokkuvõte pealkiri ütleb, et insenerid sprindivad, aga poeet ei tasu alahinnata. Pealkirjast peegeldub aisuppuse valm jänese ja kilpkonna võidujooksust. Puidu joostakse auhinna nimel. Modernses võtmes on auhinnaks raha inseneridest ja poetidest jutustavas meie aja valmis kirjeldatakse sotsiaalset. Võistlustööhõiverajal, kus auhinnaks on palganumbrid tavaarusaamas teenivad insenerid, kes esindavad sind, füüsika, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialasid poeetide selja taha paigutatud humanitaaria ning sotsiaal- ja erialadetöödel, sest suuremat palka karjäärivaliku ees seisvatele on see ka lihtne suunda otsustada. Analüüsis nõustutakse levinud arusaamisega, sest tõesti esimesel töökohal teenivad tehnikavaldkonna esindajad suuremat palka. USA statistikaameti andmetel saavad arvutiteaduste diplomiga 23 kuni 25 aastased umbes 37 protsenti rohkem palka võrreldes samavanuste loolaste sotsiaalteaduste esindajatega, nagu ökonomistid, politoloogid või sotsioloogid. Palgavahe sugudega ei arvesta ja erinevus kehtib siin nii meeste kui naistest. IT-valdkonna ja sotsiaalia. Võitjate vahel kuid edu hakkab iga järgneva aastaga vähenema ja 40.-ks eluaastaks ja vabad sotsiaalteaduste ja humanitaaria valdkonna palgad nõndanimetatud kõvade erialadega võrdsele tasemele. Põhjuseks tuuakse kaks tegurit. Kõrgest nõudmisest. Tehniliste oskuste saatuseks on jääda progressile jalgu. Polku Nende areng muudab õpitu peagi aegunuks. Vanemad töötajad peavad uut õppima jooksvalt, kui pealetulevale nooremale tööjõule on seda juba koolis õpetatud. Oskuste aegumise ja kasvava konkurentsi kombinatsioon pärsib omakorda palgakasvu. Vanuses 25.-st kuni 40 aastaseni väheneb erialase diplomiga lõpetajate osakaal kahelt kolmandikult natukene alla poolte inseneeria valdkonna töötajatest. Mõned neist pääsevad parema palga ja vähema eri alusel. Kustega juhtideks ning esialgu paistab, et kõik on hästi, sest neljakümneselt on palk võrreldes algusaastatega kahekordistunud. Kuid suures pildis on palgatõus suhteliselt aeglane. Suhteliselt aeglasem võrreldes nõndanimetatud pehmetel erialadel töötajatega. Nende kutsete väärtus ajas. Kasvab eriti keerulisemaks muutuva maailma tõttu, mida omakorda põhjustab tehnoloogia areng. Väärtuslikumaks muutuvatest. Pehmetest oskustest torkavad silmaprobleemide lahendamise kompetentsus kriitilise mõtlemise kasutamine ja erialane kohanemisvõime. Kirjeldatud oskused ei allu selgetele mõõdikutega omase tõttu selget karjääriteerada, millest alustada. Erinevalt inseneridest programmeerijatest kelle karjääri algus tähistab ambitsioonikas ja heapalgaline töökoht. Kui nii, tehnoloogia ise muudab selle peagi vanamoodsaks ja sünnivad uued ning piisava tõsidusega sotsiaalselt väljakutset, mille lahendamise oskusteavet hangitakse nõndanimetatud poeetide erialadel. Niisiis sarnaneb elu viie aastastele jalgpalluritele, kes on mesilasparve ümber palli igaüks, püüdes seda hetkeks varbaga toksida nägemata suuremat mängu kulgemise pilt. Nii mõnedki võib mõista. Eks kirjeldavad tuleviku selle võimaluste ja probleemidega nõndanimetatud poeedid. Teadusajakirjas Nature käsitleti asjad Douglas Adamsi 40 aasta eest avaldatud koomilist satiirilise ulmeloo Hits Aigars käitud Galaxy. Vastavust meie kaasajale ulmes on vihjeid, arengut takistavat puudutavast järgmisest teabest. Paraku aga meelitab värske ja uus asi masse suhteliselt ühe tüübilisele mõtlemisele sest alguses on palk hea. Kuula varasemaid portaale. L2.